Obsah (4)

§ 46§ 137§ 151§ 49

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number 17.07.2025, Tallinn 3-25-2319 Haldusasi X. X kaebus Maksu- ja Tolliameti

§ 46lg 5 kohaselt maksuaudiitorist kõrgemalseisva ametiisiku kontrolli all.

6. Riigikohtu 21.10.2010 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-56-10 nähtub, et menetleja taandamiseks esitatud taotluse lahendamine ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, mille iseseisev vaidlustamine ei ole üldjuhul lubatav (p-d 12-14). Isikul on õigus esitada ametiisiku taandamisest keeldumise kui toimingu peale vaie iseoleeritult menetluse lõpptulemusest (

§ 137lg 2 p 3).

Kohtumenetluse normid aga ei võimalda pöörduda halduskohtusse sellise toimingu isoleeritult vaidlustamiseks (

§ 151lg 2, HKMS § 45 lg 3).

MTA vaidlustatud otsuses toodud vaidlustamisviide on kohtusse pöördumist puudutavas osas eksitav. Ekslik vaidlustamisviide ei anna kohtusse pöördumise õigust. Kaebeõigus peab tulenema seadusest ja selle olemasolu üle otsustab kohus, mitte haldusorgan. 7. Ekslik on ka vaidlustatud otsuses toodud viide

§- le 46 ja § 137 lg-le 1 ning HKMS § 46 lg-le 1 millest võib järeldada, et taandamata jätmine on MTA arvates haldusakt.

§ 49

ei näe ette taandamise otsustamise küsimuses

§ 46nõuetele vastava haldusakti andmist.

Tegemist on (menetlus)toiminguga, millega maksuhaldur juhib ja korraldab haldusakti andmisele suunatud menetlust. Selgelt tuleneb see järeldus ka

§ 137

lg 2 sõnastusest, mis loeb taandamata jätmise üheks maksuhalduri toiminguks teiste hulgas. Juhul kui taandamata jätmine oleks haldusakt, oleks selle vaidlustamine hõlmatud

§ 137lg-ga 1 ning lõike 2 punktis 3 sätestatud erinormi järele puuduks vajadus.

1. Lähtuvalt eeltoodust puudub kaebajal kaebeõigus praeguse kaebuse esitamiseks. Riigikohtu 21.10.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-56-10 on selgitatud, et menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine ei ole üldjuhul lubatud ja et menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine on lubatav vaid juhul, kui selline võimalus on otsesõnu seaduses sätestatud või kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest.
2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
3. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis jäävad menetluskulud (asjas tasutud riigilõiv) kaebaja kanda.
4. Kohus asendab avaldatavas lahendis kaebaja nime tähemärgiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm Kohtunik 2