Obsah (6)

§ 661§ 428§ 440§ 468§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev osaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2025, Haapsalu Tsiviilasja number 2-25-3406 Tsiviilasi

§ 661lg 4 alusel kompromissi kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamise õigusest.

6.Juhindudes

§ 428

lg 1 p 4 ja §-st 430 lg 1 paluvad pooled Pärnu Maakohtul kompromiss kinnitada ilma kohtuistungit pidamata ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-25-3406 menetlus. 7.Pooled kinnitavad, et on teadlikud

§-des 430-433 sätestatud põhimõtetest ja tsiviilasja menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas sellest, et kompromiss kehtib täitedokumendina; kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist; kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda. Kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Eelnevast tulenevalt paluvad pooled kooskõlas

§ 428

lg 1 p-ga 4 2 2-25-3406 ja § 430 lg-ga 1 kinnitada käesolev kompromiss, kajastades kohtumääruses eespool sisalduv poolte kokkulepe ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-

2. Kohus kinnitab poolte esitatud kompromisslepingu elatise nõude osas kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja põlvnemise tuvastamise nõue tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva osaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 4 lg 3 teise lause ja § 206 lg 1 esimese lause järgi on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kui kostja võtab hagi õigeks, siis juhindudes

§ 440

lg-st 1 teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse, välja arvatud juhul kui kohus ei ole õigeksvõtuga seotud (§ 440 lg 4). Õigeksvõtul põhineva otsusega tuleb hagi rahuldada (§ 440 lg 1).

§ 440

lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

1. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on 19.06.2025 esitatud kirjalikus kompromissilepingus võtnud hagi põlvnemise tuvastamise osas õigeks, siis kohus lahendab menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt põlvnemise tuvastamise nõude käesolevas tsiviilasjas õigeksvõtul põhineva otsusega.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 sätestab, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud, seejuures loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus või kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Hageja taotleb isaduse tuvastamist, kuna PKS § 84 lg 1 punktide 1 ja 2 eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud. 24.10.2015 sündinud B.Y sünni tõendil ja Rahvastikuregistris andmed isa kohta puuduvad. Lapse ema G.I kinnitusel on B.Y- B.Y isa N.T. Hageja seaduslikul esindajal oli kostajaga kooseluline suhe alates 2014.a. novembrist kuni ajani kui laps sai umbes 2 aastaseks. Seega on hageja seaduslik esindaja ka kindel, et hageja bioloogiline isa on kostja, lisaks sellele on ka kostja teadlik sellest, et ta võib olla hageja bioloogiline isa. PKS § 94 lg 1 kohaselt tuvastab kohus isaduse, kui PKS § 84 lg 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Hageja seaduslik esindaja on hagiavalduses esitanud, miks ta on veendunud, et N.T on hageja bioloogiline isa. Kostja N.T on kohtule 19.06.2025 esitatud kompromissi kohaselt võtnud hagi osaliselt õigeks põlvnemise tuvastamise nõudes. Kostja on teadlik, et ta on lapse isa. Kostja ei ole oma isaduses kahelnud. Kostja avaldab, et soovib enda hageja isana hageja sünniakti kandmist ning hageja suhtes hooldusõigust. Antud juhul ei ole 24.10.2015.a. sündinud B.Y isana ühtegi meest kindlaks tehtud, tema sünni tõendis andmed isa kohta puuduvad (dtl 9). Lapse ema G.I kinnitusel on B.Y isa kostja N.T ning viimane on selle väite õigeks võtnud. Eeltoodud asjaolud võimaldavad kohtul tuvastada, et B.Y põlvneb N.T-st . 3 2-25-3406
3. Kohus selgitab, et PKS § 82 esimene lause kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Seega tuleneb ka hooldusõigus PKS § 84 ja PKS § 116 lg 2 alusel põlvnemisest. Kui kohus tuvastab põlvnemise vanemast PKS § 84 lg 1 p 3 järgi, kaasneb sellega ka täielik hooldusõigus PKS § 82 ja PKS § 116 lg 2 alusel (TrtRngO 15.02.2024, 2-22-11567, p 12). Kostja on avaldanud, et soovib hageja suhtes hooldusõigust. Käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tekib hagejal kostja suhtes täielik hooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus). 11.

§ 468

lg 1 p 1 ja 2 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ja tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 164

lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kuna kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud põlvnemise tuvastamise osas, tühistab kohus 02.06.2025 määrusega määratud ekspertiisitasu ettemaksu määramise. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 4