MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 7. mai 2025. a, Tallinn Haldusasja number 3-25-552 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. Xi kinnipidami

§ 23lg 1 p-le 3.

Arvestada tuleb, et isikut peetakse keskuses kinni juba alates 27.08.2024 ehk 9 kuud. Isiku selgitusi tuleb arvestada kontekstis, kas tema jätkuv kinnipidamine on isiku tervist arvestades proportsionaalne. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 23

lg-st 1 tulenevalt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu loal kinni pidada ja KPK-sse paigutada juhul, kui

§ 10

lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Kinnipidamine on lubatud eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3).

§ 23

lg 1¹ järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks, kui

§ 10lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 23

lg 1 p-s 1 nimetatud põgenemise ohtu iseloomustavad objektiivsed asjaolud on loetletud

§-s 6⁸. Põgenemise ohu kindlakstegemiseks ei piisa siiski üksnes mõne

§-s 6⁸ nimetatud asjaolu tuvastamisest, vaid arvestada tuleb ka muid isikuga seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-193-16, p 13). Seejuures võib arvesse võtta ka minevikusündmusi ja isiku varasemat käitumist (Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p- d 17 ja 19).

§ 6

⁸ p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust 2

§ 23

lg 1 p 1 alusel põhjendatud, sest esineb tema põgenemise oht

§ 6⁸ p 6 järgi.

Puudub vajadus täiendavalt analüüsida, kas kinnipidamise aluseks saanuks olla ka

§ 23lg 1 p 3.

- Isiku ütlustest võib järeldada, et ta soovis leida riiki, kus parandada enda majanduslikku olukorda. Tema eesmärk oli jõuda Soome, kus elab tema õde. Reisidokumendi puudumine ei takistanud tal ebaseaduslikku riigipiiride ületamist. Puudutatud isik väljendas istungil korduvalt oma soovimatust koduriiki naasta. Põgenemise ohtu suurendab asjaolu, et PPA lükkas 29.10.2024 otsusega puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi ja halduskohus jättis 05.03.2025 otsusega nr 3-24-3192 tema kaebuse rahuldamata. Puudutatud isiku kinnitus, et ta ei kavatse põgeneda, ei ole eespool toodud asjaolusid arvestades usaldusväärne. - Puudutatud isiku varasema käitumise ja ütluste tõttu on usutav, et KPK-st vabastamise korral võib ta viia ellu oma esialgse plaani ja lahkuda Soome või mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki.

§ 68

p-s 6 nimetatud põgenemisohu jaatamiseks ei ole vaja, et puudutatud isik oleks selgesõnaliselt väljendanud kavatsust Eestist põgeneda. Kuna isik on avaldanud, et ta läheks ja taotleks rahvusvahelist kaitset mõnes teises kohas, ei nähtu, et puudutatud isikul oleks olnud soov või tegelik kavatsus siduda end just Eestiga, mis võiks vähendada tõenäosust, et ta KPK-st vabastamise korral Eestist lahkub. - Põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud. Olukorras, kus isiku Eestis hakkamasaamine võib osutuda väga keeruliseks (nt keelebarjääri tõttu), on suurem ka tõenäosus, et puudutatud isik võib püüda jätkata enda teekonda Soome, kus tal on lähedaste näol olemas tugivõrgustik. - Asja materjalide põhjal ei ole alust arvata, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust. Vajadusel on puudutatud isikule ka KPK-s viibimise ajal tagatud tervisekontroll ja vajalikud tervishoiuteenused (

§ 23lg 5 p 1).

6. Kohus leiab, et asjaolud, mis sisustavad

§ 23

lg 1 p-s 1 toodud põgenemisohtu ja sellest tulenevat kinnipidamisalust, ei ole käesoleva taotluse lahendamise seisuga muutunud. Isiku Eestisse saabumise asjaolud, mis viitavad tema võimalikule põgenemissoovile, ei ole muutunud. Pigem võib järeldada, et rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise tõttu, on suurenenud isiku soov riigivõimude eest pakku minna. Isik selgitas ka istungil, et pahameele korral, võib ta saada vihaseks ja avaldada, et ei ole koostööga nõus (vt 07.03.2025 istungil toodud seisukohad, dtl 29). Ka on isik varem avaldanud, et kui teda siin ei taheta, siis andku talle paber ja ta läheb taotleb kaitset mõnes teises kohas (dtl 30). Seetõttu ei saa pidada usaldusväärseks isiku praeguseid kinnitusi, et ta soovib teha koostööd. 7. Kohus nõustub taotlejaga, et täidetud on ka

§ 23

lg 1 p-s 3 toodud tingimus, s.o välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Vaidlust reisidokumendi puudumise üle ei ole ning hetkel ei nähtu ka, et taotleja oleks selles osas olnud tegevusetu. Samuti ei saa teiste liikmesriikide kogemust ja ühisoperatsioonide võimalikkust arvestades pidada hetkel isiku väljasaatmist hetkel perspektiivituks. Käesoleva taotluse lahendamise hetkel ei ole isikul võimalik täiendavalt dokumentide hankimisele kaasa aidata. Halduskohus on teadlik ringkonnakohtu läbivast kohtupraktikast, et

§ 23

lg 1 p-le 3 tuginemise eelduseks on see, et isik ei täida dokumentide hankimisel kaasaaitamiskohustust. Samas puudub Eesti Vabariigis pretsedendiõigus ehk teistes kohtuasjades tehtud lahendid ei ole siinsele kohtule järgimiseks kohustuslikud. Kohtupraktika peab olema küll mõistlikus ulatuses ühtne ja ettenähtav, kuid see ei välista vajadusel korrigeerimist või edasiarendamist. 3

§ 15

lg 2 p 3 sätestab välismaalase kinnipidamise alusena juhu, kui välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Nimetatud sätet tuleb tõlgendada kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lõikega 1. Direktiivi art 15 lg 1 p b sätestab, et isikut võib kinni pidada, kui ta hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid. Seetõttu on võimalik tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele tugineda üksnes siis, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisel. Analoogiliselt on ka Euroopa Kohus asjas nr C-146/14 (p 73) leidnud, et väljasaadetava kinnipidamise direktiivi art 15 lõike 6 alusel pikendamise ainsaks põhjenduseks ei saa olla dokumentide puudumine. /…/“ 7.2. Direktiiv nr 2008/115/EÜ1 sätestab vaidlusaluses osas järgmist: 1. Kui muid piisavaid, kuid leebemaid sunnimeetmeid ei ole konkreetsel juhul võimalik tulemuslikult kohaldada, võivad liikmesriigid kinni pidada ainult kolmanda riigi kodaniku, kelle suhtes kohaldatakse tagasisaatmismenetlust tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks, eelkõige kui:

1. a)on olemas põgenemise oht või
2. b)asjaomane kolmanda riigi kodanik hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid. 6. Liikmesriigid ei tohi lõikes 5 osutatud ajavahemikku pikendada, välja arvatud piiratud ajavahemiku puhul, mis ei ületa siseriikliku õiguse kohaselt veel kahteteist kuud, kui hoolimata nende mõistlikest jõupingutustest on tõenäoline, et väljasaatmise viibimise põhjuseks on:
3. a)asjaomase kolmanda riigi kodaniku koostöö puudumine või
4. b)kolmandatest riikidest vajalike dokumentide hankimise viibimine. Kohus kontrollis direktiivi sõnastust saksa, inglise, prantsuse ja soome keeles ning art 15 lg-te 1 ja 6 alapunktid on neis keeltes omavahel alternatiivsed, sarnaselt eestikeelsele versioonile, s.o kasutatud on sõna „või“ vastavas keeles. Eeltoodust tuleneb, et isikut on võimalik kinni pidada nii käesolevas asjas lahendatava taotluse alusel 6 kuu kestel ja edaspidi kuni 18 kuu kestel, kui täidetud on mõlemast lõikest vähemalt üks tingimus. Nii on võimalik isikut kinni pidada juhul kui: - on olemas põgenemisoht (lg 1 p (a)); ja - väljasaatmise viibimise põhjuseks on kolmandatest riikidest vajalike dokumentide hankimise viibimine (lg 6 p (b)). Samu tingimusi sisaldab endas ka

§ 23

lg 1 p 3, kuivõrd samale alusele tuginemine eeldab seda, et leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik kohaldada ehk esineb põgenemisoht. Kohus on puudutatud isiku osas põgenemisohu esinemist kontrollinud (p-d 5 ja 6) ning samuti puudub vaidlus selle üle, et isiku koduriigist reisidokumentide saamine viibib (p 7 sissejuhatus). 7.3. Riigikohtu poolt määruses nr 3-3-1-24-17 on selgitatud küll, et vajalik on tugineda ka isiku kõrvalehoidumisele (art 15 lg 1 p b), kuid määruses ei ole selgitatud, kas on võimalik tugineda üksnes põgenemisohule (art 15 lg 1 p a) ja ühele lg-s 6 toodud alternatiivile. Välistatud ei ole, et Riigikohtu seisukoht on asjakohane üksnes samas asjas, mida selle määrusega lahendati ning see ei ole laiemalt rakendatav. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02008L0115-20081224 4

§-s 6 8 tooduga. EK leidis lisaks, et ei piisa dokumendi puudumisest, vaid tuleb hinnata juhtumipõhiselt kõiki asjaolusid, sh kas isiku suhtes on võimalik kasutada leebemaid meetmeid (p 72). Seejärel jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et asjaolu, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid, ei saa olla ainus põhjendus direktiivi 2008/115 artikli 15 lõikes 6 ette nähtud kinnipidamise pikendamisele (p 73). Seega on tegemist ka Eesti kohtute praktikas läbivalt toodud seisukohaga, et põgenemisohtu ega seega kinnipidamise alust ei saa järeldada üksnes seaduses sätestatud põgenemisaluse (

§-s 68) formaalsest olemasolust, vaid hinnata tuleb ka konkreetse kaasuse asjaolusid ning muu hulgas leebemate järelevalvemeetmete kasutamise võimalikkust. Halduskohtu hinnangul ei tulenenud seega EK lahendist, et hinnatud oleks isiku kaasaaitamiskohustuse vajalikkust dokumentide hankimise viibimisel, vaid hoopis põgenemisohu sisustamist, millele viitab ka lahendi resolutsiooni p 3 (vt eelpool) ning otsuse põhjenduse p 68: /…/ kinnipidamist tohib nimetatud direktiivi artikli 15 lõike 6 kohaselt pikendada üksnes siis, kui on tõenäoline, et väljasaatmise viibimise põhjuseks on asjaomase kolmanda riigi kodaniku koostöö puudumine või kolmandatest riikidest vajalike dokumentide hankimise viibimine, ilma et oleks mainitud asjaolu, et asjaomasel isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid. 2 https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf? text=&docid=153314&pageIndex=0&doclang=et&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=20503409 5

§ 23

gl 1 p 3 tingimus, kooskõlas direktiivi nr 2008/115/EÜ art 15 lg 1 alapunkti a ja tulevikku suunatuna ka lg 6 alapunktiga b. 8. Kohus ei pea isiku jätkuvat kinnipidamist ebaproportsionaalseks, sh ka kumulatiivselt nii VRKS kui ka

alusel kinnipidamist. Hetkel ei ole võimalik eeldada, et isikut peetakse kinni rahvusvahelise kaitse kohtuasja nr 3-24-3192 lõpuni, kuna kinnipidamine otsustatakse üksnes tähtajaliselt. Sealjuures on isiku väljasaatmise ettevalmistamine raskendatud isiku enda tegevuse tõttu (passi hävitamine) ning kinnipidamine on otseselt seotud isiku varasema käitumisega, millest järeldub põgenemisoht. Isiku kinnipidamise ebaproportsionaalsust ei saa järeldada ka isiku etteheidetest kinnipidamistingimustele. Istungil antud ütluste kohaselt ei ole isikut jäetud toiduta, vaid ta ise loobub pakutavast. Ka on isikule tagatud meditsiiniline abi, sealjuures ka vabaduses viibides ei pruugi olla soovitud abi viivitamatult kättesaadav näiteks ravijärjekordade tõttu. Kuna isikul on lepinguline esindaja, tuleb eeldada, et too aitab vajaduse korral ka isikul oma õiguseid ja huve kinnipidamistingimuste osas asjakohastes menetlustes kaitsta. 9. Kohus rahuldab taotluse ja annab taotlejale loa puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

§ 23

lg 1 p-de 1 ja 3 alusel koostoimes

§ 68 p-ga 6 kuni neljaks kuuks.

Kohus kordab halduskohtu seisukohta kohtuasjas nr 3-24-3192, et kuna lahkumisettekirjutuse sundtäitmise keelamine ei takista taotlejal puudutatud isiku väljasaatmiseks 3 https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf? text=&docid=243245&pageIndex=0&doclang=et&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=18848529 4 https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf? text=&docid=226495&pageIndex=0&doclang=et&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=18848529 5 https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf? text=&docid=255425&pageIndex=0&doclang=et&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=19778393 6