Obsah (5)
§ 187§ 430§ 150§ 168§ 172KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Eleri Kimmel Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-2
§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).
I. Asjaolude kirjeldus 1. Q.H (hageja) esitas 21.06.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse X.H, K.I, X.J A, A.O P, A.C, C.U , A.G A ja K.K A (kostjad) vastu pärandvara jagamise nõudes. Kohus võttis hagi 15.07.2022 menetlusse. Kohtule esitati 25.01.2023 hageja ja kostjate vaheline kompromissileping. Kohus määras 06.02.2023 määrusega, et lahendada alaealiste kostjate A.C, C.U , A.G A ja K.K A seaduslike esindajate poolt alaealiste kostjate nimel kompromissilepingu sõlmimise heakskiitmine kohtu algatusel koos hagiasjaga, arvestades hagita menetluse erisusi. Alaealiste kostjate elukohajärgsed kohalikud omavalitsused ning alaealistele kostjatele riigi õigusabi korras määratud esindajad on tehingu heakskiitmise osas oma arvamuse avaldanud. K.K A riigi õigusabi korras määratud esindaja on palunud 24.02.2023 arvamuses jätta kohtule 25.01.2023 esitatud kompromiss heaks kiitmata. Kohus küsis pooltelt 04.02.2025 määrusega seisukoha, kas pooled jäävad sõlmitud kompromissi juurde. Kohtu määratud tähtaja jooksul ei teatanud ükski kompromissilepingu pool enda senise seisukoha muutumisest. Kohus andis 26.02.2025 määrusega pooltele selgitused kompromissi osas ning ühtlasi tähtaja kompromissi muutmise või täiendamise kokkuleppe sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks kuni 25.03.2025.a. Kohtule esitati 08.04.2025 hageja ja kostjate vaheline täiendatud kompromissileping. 5
(8)II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
- Perekonnaseaduse (PKS) § 188 lg 1 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; 2) loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut. PKS § 189 lg 1 ls 1 sätestab, et kohtu eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, kui kohus ei kiida tehingut hiljem heaks. Kohtule esitati 08.04.2025 hageja ja kostjate vaheline kompromissileping, mille on hagejaga sõlminud alaealiste kostjate nimel nende vanemad. Kompromissiga jagati pärandvara. Kohus peab kontrollima, kas pärandvara jagamine kahjustab alaealiste kostjate huve. Kohus on määranud alaealistele kostjatele riigi õigusabi tehingu heakskiitmise küsimuses. Kohus on eelnevalt küsinud alaealiste kostjate riigi õigusabi korras määratud lepingulistelt esindajatelt arvamust 25.01.2023 kohtule esitatud kompromissi kohta. Kohus tegi esindajate avaldatud seisukohti osaliselt arvesse võttes pooltele ettepaneku kompromissi muuta ja täiendada. Kohtule 08.04.2025 esitatud kompromissi on muudetud vastavalt kohtu märkustele. Kuivõrd kompromissi põhilisi tingimusi ei muudetud, ei pea kohus vajalikuks küsida alaealiste kostjate riigi õigusabi korras määratud lepingulistelt esindajatelt eraldi arvamust 08.04.2025 kohtule esitatud kompromissi kohta. Kui pärandvara jagamine alaealiste kostjate huve ei kahjusta, otsustab kohus kostjate seaduslike esindajate tehtud tehingu heakskiitmise.
- Kompromissis on kokku lepitud pärandvara jagamises võrdeliselt kaaspärijate pärandiosade suurustega. Seega ei ole alaealiste kostjate kahjuks kõrvale kaldutud PärS § 152 lg 2 ls 1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale. Kohtu hinnangul ei kahjusta pärandvara jagamine võrdeliselt kaaspärijate pärandiosadega alaealiste kostjate õigusi ja huve. Kompromissis on kokku lepitud Swedbank AS-is avatud pangakontodel oleva raha ja väärtpaberikontol olevate väärtpaberite jagamises selliselt, et iga kaaspärija saab pangakontodel olevast rahast ja väärtpaberikontodel olevatest väärtpaberitest endale osa, mis vastab kaaspärija pärandiosale. Samuti on kompromissis kokku lepitud väärtpaberikontol olevate ülejäänud väärtpaberite müümises ja müügist saadud raha jagamises pärijate vahel võrdsetes osades ning pärandvarasse kuuluva OÜ S K osa nimiväärtusega 546 eurot (osalus 0,38%) müümises ja müügist saadud raha, millest on maha arvatud müügiga seotud kulutused (notaritasud ja riigilõiv) jagamises pärijate vahel võrdsetes osades. Kuivõrd kaaspärijad saavad võrdsed rahasummad ja võrdses koguses väärtpabereid, mis vastab nende pärandiosade suurustele, ei osutu ühelegi kaaspärijale jääva vara väärtus suuremaks tema pärandiosast ning kaaspärijatel ei teki üksteise suhtes rahalise hüvitise maksmise kohustusi (PärS § 159 lg 4). Alaealistele kostjatele ei teki pärandvara jagamisest kohustusi teiste kaaspärijate ees. Samuti ei omanda alaealised kostjad pärandvara jagamisel hüvitise tasumise nõudeõigusi teiste kaaspärijate vastu, mida tuleks eraldi teostama asuda (sisse nõuda) ning mille täitmise tõenäosust on keerukas hinnata. Kohtu hinnangul on eeltoodut arvestades pärandvara jagamine sellisel viisil alaealiste kostjate õigusi ja huve järgiv. Pärimisseadus ei pane kaaspärijatele kohustust jagada pärandvara tervikuna. Lisaks PärS §-s 154 sätestatud pärandvara osalise jagamise viisidele on kaaspärijatel õigus jagada pärandvara selliselt, et kaaspärijad lepivad kokku pärandvara ühisuse lõpetamises ühe või mitme pärandvara hulka kuuluva eseme osas ning ülejäänud pärandvara osas jätkatakse ühist valdamist, kasutamist ja käsutamist. Kompromissis on kokku lepitud pangakontodel oleva raha, väärtpaberikontol olevate väärtpaberite ja OÜ S K osa jagamises ning jäetud kokku leppimata pärandvara hulka kuuluva OÜ K osa jagamises. Seega jätkavad kaaspärijad OÜ K osa ühist valdamist, kasutamist ja käsutamist ning selle jagamata jätmisega ei kalduta kõrvale seaduses sätestatud pärandvara jagamise põhimõtetest. Kohus võtab arvesse, et alaealised kostjad säilitavad kompromissi sõlmimise korral õiguse nõuda PärS § 152 lg 1 järgi igal ajal OÜ K osa jagamist, arvestades testamendis antud korraldust. Samuti arvestab kohus, et OÜ K osa jagamist ei mõjuta kompromissis sõlmitud kaaspärijate kokkulepped pangakontodel oleva raha ja väärtpaberikontol olevate väärtpaberite jagamise kohta, kuivõrd 6
(8)jagamisel lähtuti pärandiosade suurusest ning jagamisel ei saanud ükski kaaspärija pärandvara enda pärandiosast suuremas ulatuses. Kohus arvestab sellega, et alaealised kostjad omandavad kompromissi sõlmimisega rohkem õigusi, kui nad omandaksid hagiavalduse rahuldamisega. Hageja on nõustunud kompromissis OÜ K osa jagamisel saadava pärandiosa vähendamisega 20 000 euro võrra. Kostjad (sh alaealised kostjad) ei ole seevastu seonduvalt OÜ K osa jagamisega täiendavaid kohustusi võtnud. Seega järgib kompromiss alaealiste kostjate huvisid. Kohus ei nõustu alaealise menetlusosalise K.K A riigi õigusabi korras määratud esindajaga osas, mis puudutab A.X A ja X.J A poolt K.K A nimel sõlmitud kompromissilepingu vastavust alaealise K.K A huvidele. Kohus, tutvunud Tallinna Linnavalitsuse, V V ja P V, kostjate riigi õigusabi korras määratud lepinguliste esindajate seisukohtadega, asub seisukohale, et hageja ja kostjate seaduslike esindajate tehingu heakskiitmine on põhjendatud. Kompromiss ei kahjusta alaealiste kostjate huve ning on mõistlik. Tulenevalt eelnevast ning tuginedes asjaolule, et alaealiste huvid on taotletud tehinguga igakülgselt kaitstud, kiidab kohus tagasiulatuvalt heaks alaealiste kostjate vanemate poolt alaealiste kostjate esindajatena Harju Maakohtule 08.04.2025 esitatud kompromissilepingu sõlmimise. Kostjad ei ole esitanud vastuhagi ega avaldanud põhjendatud vastuväiteid, mille kohaselt ei saa pärandvara jagada hagis nõutud viisil. Olukorras, kus kostjad ei ole hagile põhjendatud vastuväiteid ega vastuhagi esitanud, on kompromissi sõlmimine alaealiste kostjate huve järgiv, kuivõrd hoiab ära edasiste menetluskulude tekkimise. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
§ 430
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
§ 430
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on heaks kiitnud alaealiste kostjate seaduslike esindajate poolt kompromissilepingu sõlmimise teiste menetlusosalistega (PKS § 120 lg 1, § 131 lg 1 ja § 188 lg 1 p 2). Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromissi tingimused ei ole vastuolus heade kommetega, seadusega ega tsiviilkohtumenetlusteovõimetute kostjate huvidega. Kompromiss ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Seetõttu tuleb kompromiss kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi. 5. Kohus lõpetab seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja menetluse. Vastavalt
§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 6.
§ 150
lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
§ 150
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud riigilõivu 210 eurot tagastamist samale pangakontole, millelt riigilõiv tasuti. Kohus rahuldab taotluse vastavalt taotletule. 7.
§ 168
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Kohus jätab hagimenetlusega seonduvad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Lähtudes
§ 172lg 1 ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses 7
(8)sätestatust, asub kohus seisukohale, et alaealistele lastele määratud esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda (sealhulgas arvestades, et alaealistele lastele anti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud) ning ülejäänud menetluskulud kulu kandnud isiku kanda. 8. Pooled on lühendanud kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on lühendatud üksnes kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse osas ning ei laiene tehingu heakskiitmisele. Tehingu heakskiitmise osas kehtib seaduses sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaeg. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 8
(8)