Obsah (11)

§ 217§ 254§ 255§ 154§ 408§ 180§ 252§ 253§ 251§ 175§ 179

1-25-2260 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2025, Tallinn Kriminaalasja number 1-25-2260 Kohtunik Margit Roots-Dervishi Kriminaalasi Dmitri Sand

§ 217lg 1 alusel kahtlustatavana kinni peetud 3.– 4.

detsember 2023) Kaitsja Dmitri Školjar (määratud kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1 ning §-st 254 kohus otsustas:

1. Tunnistada Dmitri Sander süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 250 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot), s.o 2500 eurot.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Dmitri Sanderi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3.-
3. detsember 2023, s.o 2 päeva, mis vastab rahalise karistuse 6 päevamäärale ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 244 päevamäära, s.o 2440 eurot.
4. KarS § 66 lg-te 1 ja 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu vähemalt 203,33 eurot ning viimase kuu osamakse suurus on 203,37 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Dmitri Sander, kriminaalasi 1-25-2260, rahaline karistus“ ja viitenumber xxx. Viitenumbri 1 1-25-2260 märkimine on kohustuslik.
5. Dmitri Sanderilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena määratud kaitsja tasu 168,36 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot, s.o kokku 1511,36 eurot.
6. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu vähemalt 125,95 eurot ning viimase kuu osamakse suurus on 125,91 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber xxx. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. EDASIKAEBAMISE KORD Süüdistataval ja kaitsjal on

§ 254

lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus 15 päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt

§ 255

lg-le 1 kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks

§ 154

järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras.

§ 408

lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Esitatud süüdistus

1. Dmitri Sanderit süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult
2. detsembril 2023 kella 21.54 ajal Tallinnas Logi 4 juures mootorsõidukit Volkswagen Caravelle Norra registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakt nr xxx kohaselt etanooli veres 3,23 mg/g ± 0,06, k=2, st alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 3,17 mg/g). Sellise tegevusega rikkus Dmitri Sander liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. 2 1-25-2260 KorS § 36 lg 4 p 1 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Dmitri Sander toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Andres Vegel taotleb
4. aprillil 2025 koostatud ja
5. aprillil 2025 kohtule edastatud süüdistusakti kohaselt kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluse korras, tehes ettepaneku karistada süüdistatavat D. Sander KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 250 päevamäära ulatuses, arvestades KarS § 44 lg 2 alusel päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o 2500 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 3.–
6. detsember 2023, s.o 2 päeva karistusaja hulka, mõistes süüdistatavale lõplikuks ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 244 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o 2440 eurot. Kuna tegemist on märkimisväärse summaga, millise tasumine korraga võib olla üle jõu käiv, on põhjendatud rahalise karistuse ajatamine. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud rahalise karistuse 2440 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud, milleks kriminaalasja kohtueelses menetluses on süüdistatavale riigi poolt määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi kulud 168,36 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulud 14 eurot. Lisaks kuulub väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot II astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluva menetluskulu absoluutsumma on 1511,36 eurot.

§ 180

lg 3 alusel võimaldada menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. 3. Süüdistusakti kohaselt edastatakse süüdistusakti koopia süüdistatavale ja tema kaitsjale. 4.

§ 252

lg 3 kohaselt võivad süüdistatav ja tema kaitsja süüdistusakti saamisest 10 päeva jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta.

§ 253

kohaselt teeb kohus lahendi käskmenetluses kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest.

1. Prokuröri poolt kohtule edastatud e-kirjadest nähtuvalt edastati süüdistusakti koopia koos tõlkega kaitsjale ja süüdistatavale
2. aprillil
3. Kuivõrd süüdistatav teatas prokurörile telefoni teel, et tal ei ole võimalik digiallkirjastatud faili avada, saatis prokurör
4. aprillil 2025 talle ka süüdistusakti koopia koos tõlkega word-i failina. Kaitsja ega süüdistatav ei ole 10 päeva jooksul süüdistusakti saamisest esitanud kohtule kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6.

§ 251

lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. 7. Kohus asub seisukohale, et taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane, põhjendatud ning vastab

§ 251nõuetele.

Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud 3 1-25-2260 süüdistusaktis puutuvalt süüdistuse tõendatusse ning karistuse määra. Eeltoodust tulenevalt kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele.

1. D. Sanderile heidetakse ette KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemist, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist. Kohus kontrollib, kas D. Sanderile etteheidetav tegu vastab süüteokoosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.
2. Kriminaaltoimiku materjalidest on tuvastatav, et D. Sander peeti
3. detsembril 2023 kell 21.54 Tallinn, Logi tn 4 kahtlustatavana KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni. D. Sanderi poolt mootorsõiduki joobes juhtimise fakti kinnitavad ka tunnistaja politseiametniku N.N-i ütlused, kes oli
4. detsembril 2023 teenistuses piirivalve patrullis koos piirivalvur M E ning teostas sõidukite profileerimist A-terminalis, Logi tn 4 Viking EXPS peale minekul. Kell 21.54 märkasid nad sõiduautot Volkswagen Caravelle Norra registreerimismärgiga XXX, mis sõitis kassade juurde ja millest väljus meesterahvas, kelle kõnnak oli ebakindel. Kontrollimise käigus selgus, et sõiduki juhiks on Eesti kodanik D. Sander. Isikule lähenedes oli koheselt tunda alkoholilõhna, isiku kõne oli väga aeglane ja ebaselge. Isik ei suutnud ka normaalselt seista. Tunnistaja kontrollis isiku joovet indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020+ nr A418850 (taadeldud kuni
5. detsember 2023), kuid aktiivses režiimis ei olnud isik võimeline alkomeetrisse puhuma. Seejärel kontrolliti passiivse režiimiga, mis näitas alkoholi tarvitamist. Kuna isiku joove oli silmanähtavalt suur, siis liikusid nad koheselt ITK-sse vereanalüüse võtma. Jõudes ITK-sse ja järjekorda oodates, said nad isiku uuesti indikaatorvahendisse AlcoQuant 6020+ nr A418850 puhuma panna ning tulemuseks oli 1,49 mg/l kohta. ITK-s võeti isikult ka vereproovid. Tunnistaja ütlusi ja mootorsõiduki joobes juhtimise fakti kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud Tallinna Sadama
6. detsembri 2023 turvakaamerate salvestusi. Salvestiselt nähtub, kuidas D. Sander põhjustas juba parklast parkimiskohalt välja tagurdades liiklusõnnetuse, kui tagurdas otsa teisele sõidukile. Samuti nähtub salvestuselt, kuidas D. Sander sõidab Tallinna Sadama parklast A-terminali kassade juurde.
7. Tuvastatud joovet tõendab esmalt
8. detsembri 2023 indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt tuvastati D. Sanderil kell 22.14 indikaatorvahendit AlcoQuant 6020+ nr A418850 kasutades joove 1,49 mg/l kohta. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt tuvastati D. Sanderil joobele viitavate tunnustena silmade punetus, väga aeglane reaktsioonikiirus, aeglane kõne, häired aja-, isiku ja kohatajus, väga häiritud koordinatsioon, apaatne käitumine ja viimaks ka alkoholilõhn suust. Lisaks kontrolliti joovet ka verest ning joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et D. Sanderil tuvastati EKEI uuringuakti nr xxx kohaselt alkoholisisaldus veres 3,23 mg/g ± 0.06 k=2, st alkoholisisaldus veres oli mitte vähem kui 3,17 mg/g.
9. Kuriteo toimepanemine on tõendatud ka D. Sanderi enda ütlustega, milles ta selgitab, et tuli
10. detsembril 2023 umbes lõuna ajal koos sõbraga Tallinnasse. Sõber I K oli roolis ja tema istus oma koeraga taga. Nad sõitsid veel ka Tallinnas ringi ja õhtuks viis sõber ta Aterminali. Tal oli plaan sõita 22.15 laevaga Soome ja sealt edasi Põhja-Norrasse, kus ta elab ja töötab. Süüdistatav kinnitab, et ta teadis, et on tugevas alkoholijoobes, aga siiski tahtis võtta riski, et sõidab ise autoga laeva peale. Ta jõudis pileti ära osta ja ootas praamile minekut. Ta oli auto kõrval väljas, et koer saaks enne reisi veel väljas olla, kui tulid politseinikud. 4 1-25-2260 Politseinikud ütlesid, et kuna ta juhtis sõidukit alkoholijoobes, siis pandi ta ootamatult kõhuli maha ja suruti käerauad peale. Kuna neil alkomeeter ei töötanud, siis viidi ta majja sisse. Seal hakkas alkomeeter tööle ja see näitas 1,
11. Siis andis süüdistatav enda sõnul kuskil seal samas vabatahtlikult vereproovi ja ta viidi arestimajja. Süüdistatav märgib ka ütlustes, et kui politseinikud ei oleks teda kinni pidanud, siis ta tõesti oleks ise alkoholijoobes rooli läinud, aga kuna nad jõudsid ette, siis tema rikkumist toime ei pannud.
12. Kuigi D. Sander on andnud ütlusi selle kohta, et tema rikkumist toime pannud ei ole, kuna politseinikud pidasid ta kinni, on nimetatu kriminaalasjas kogutud tõenditega siiski ümber lükatud. Nimelt kinnitavad nii tunnistaja ütlused kui ka asitõendi vaatlusprotokollist nähtuv, et D. Sander sõitis mootorsõidukiga Tallinna Sadama parklast A-terminali kassade juurde ning kontrollimisel tuvastati tal ka alkoholijoove.
13. D. Sander rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Arvestades, et praegusel juhul tuvastati D. Sanderi veres alkoholisisaldus mitte vähem kui 3,17 mg/g, oli D. Sander kahtlemata joobeseisundis.
14. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et D. Sander juhtis
15. detsembril 2023 mootorsõidukit Volkswagen Caravelle Norra registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis ning see tegu vastab KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivsele koosseisule.
16. Kohus leiab, et D. Sander on teo toime pannud kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Tahtluse hindamisel võtab kohus arvesse D. Sanderi ütluseid, milles ta kinnitab, et teadis, et on tugevas alkoholijoobes, aga siiski tahtis võtta riski sõita autoga ise laeva peale. Niisamuti on D. Sander ka öelnud, et kui politseinikud ei oleks teda kinni pidanud, siis oleks ta tõesti alkoholijoobes rooli läinud. See, et D. Sander alkoholijoobes rooli läks, on vaieldamatult kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Arvestades, et D. Sander oli kahtlemata teadlik sellest, et ta ei ole mootorsõidukit juhtima asudes kaine ja et seesugune käitumine ei ole ka lubatav (võttes siinkohal arvesse tema ütlusi riski võtmise osas) ning et ta otsustas sellest hoolimata siiski mootorsõidukit joobes olles juhtida, saab öelda, et tema käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik. Selline käitumine on vaadeldav süüteo toimepanemisena kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
17. Kohtu hinnangul vastab D. Sanderi tegu mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, mistõttu tuleb ta kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada. Karistus 5 1-25-2260
18. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
19. KarS 424 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Prokurör teeb süüdistusaktis ettepaneku karistada süüdistatavat D. Sander rahalise karistusega 250 päevamäära ulatuses, arvestades KarS § 44 lg 2 alusel päevamäära suuruseks 10 eurot, seega rahalise karistusega 2500 eurot.
20. Kohus on seisukohal, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ja kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Hindamaks D. Sanderi süü suurust temale KarS § 424 lg 1 järgi etteheidetava kuriteo toimepanemisel, tuleb esmalt arvesse võtta tema joobe suurust. Kuna alkoholijoobe puhul on mootorsõiduki juhtimise keeld seotud alkoholi määraga veres või väljahingatavas, sõltub D. Sanderi süü esiteks sellest, kui palju ületas tema veres sisalduv alkohol piirmäära, millest alates on mootorsõiduki juhtimine keelatud. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et D. Sanderil tuvastati EKEI uuringuakti nr xxx kohaselt alkoholisisaldus veres 3,23 mg/g ± 0.06 k=2, st alkoholisisaldus veres oli mitte vähem kui 3,17 mg/g. Võttes arvesse, et LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud piirmääraks, millest alates loetakse isik joobes olevaks, on ühes grammis veres vähemalt 1,50 mg alkoholi, saab öelda, et D. Sanderi alkoholisisaldus veres oli tunduvalt üle piirmäära. Süü suuruse hindamisel on oluline ka teo toimepanemise aeg ja koht. Nimelt see, et D. Sander juhtis mootorsõidukit Tallinna Sadama territooriumil, sõites parklast kassade juurde, kus liiklus on tihedam ja ka olud manööverdamiseks kitsamad. Seda enam, et D. Sander põhjustas juba parklas parkimiskohalt välja tagurdades liiklusõnnetuse, kui tagurdas otsa teisele sõidukile ehk et tema juhtimisoskus oli kahtlusteta alkoholijoobe tõttu häiritud ning sellega asetas ta ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja vara. Viimaks on süü suuruse hindamisel olulised ka D. Sander kahtlustatavana antud ütlused, mis kinnitavad tema käitumise eesmärgipärasust ja teadlikkust. Seega arvestades joobe suurust ja teo toimepanemise asjaolusid, hindab kohus D. Sanderi süü keskmiseks. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
21. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Maksukohuslaste registri väljavõttest nähtub, et Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed D. Sanderi tulude kohta, sest ta ei ole 2022 ja 2021 aasta kohta tuludeklaratsiooni esitanud, samuti puuduvad andmed ka temale 2022 aastal tehtud väljamaksete kohta. Prokurör on seega karistusettepanekus lähtunud D. Sanderile mõistetava rahalise karistuse päevamäära arvestamisel õigesti miinimumpäevamäärast. Arvestades D. Sanderi süü suurust, kuriteo asjaolusid, varasemate karistuste puudumist ja karistuse eripreventiivseid eesmärke, peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus sanktsioonimäära keskmises määras.
22. Samuti on põhjendatud prokuröri ettepanek lugeda KarS § 68 alusel eelvangistuses viibitud aeg 3.-
23. detsember 2023, s.o 2 päeva (1 eelvangistuspäev = 3 rahalise karistuse 6 1-25-2260 päevamäära) ehk 6 päevamäära karistuse sisse, mille tõttu jääb D. Sanderi karistuseks 244 päevamäära ehk 2440 eurot.
24. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et D. Sander tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 250 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot), s.o 2500 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada D. Sanderi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3.-
25. detsember 2023, s.o 2 päeva, mis vastab rahalise karistuse 6 päevamäärale ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 244 päevamäära, s.o 2440 eurot. KarS § 66 lg-te 1 ja 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu vähemalt 203,33 eurot ning viimase kuu osamakse suurus on 203,37 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Dmitri Sander, kriminaalasi 1-25-2260, rahaline karistus“ ja viitenumber xxx. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. 23.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt D. Sanderilt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud, s.o

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 168,36 eurot,

§ 175

lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot ning

§ 175

lg 1 p 9 ja

§ 179

lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot ehk kokku 1511,36.

§ 180

lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu vähemalt 125,95 eurot ning viimase kuu osamakse suurus on 125,91 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber xxx. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. (allkirjastatud digitaalselt) 7