← Eesti

3-25-1483/9

Obsah (11)§ 249§ 121§ 2§ 207§ 119§ 204§ 104§ 45§ 38§ 182§ 111

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 10.07.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1483 Haldusasi E.A kaeb

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. E.A (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 20.05.2025 kaebuse (hiljem täiendatud) Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) kohustamiseks lõpetama kaebaja vanglasisesel isikuarvel vahekonto pidamine ja tuvastada vahekonto pidamise õigusvastasus. Kaebaja suhtes käis pankrotimenetlus ja seejärel kohustustest vabastamise menetlus (tsiviilasi nr 2-21-20339). Tartu Maakohus keeldus 17.04.2025 määrusega nr 2-21-20339 kaebajat pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja lõpetas kohustustest vabastamise menetluse. Maakohtu määrus jõustus 15.05.
  2. Selles kohtumenetluses kasutati kaebaja vanglasisesel isikuarvel n-ö vahekontot, millele kantakse 50% igast kinnipeetavale laekuvast sissemaksest (vt vangistusseaduse (VangS) § 44). Vahekontolt tegi kohtumenetluse ajal väljamakseid RTK maakohtu määratud korras. Vahekonto jätkuv 3-25-1483 pidamine pärast kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist on õigusvastane. Kaebaja ja tema usaldusisik Q esitasid RTK-le taotlused lõpetada pärast maakohtu 17.04.2025 määruse jõustumist vahekonto pidamine ja kanda vahekonto jääk kaebaja vabakasutuskontole. RTK-l ei ole enam õiguslikku alust teha kinnipidamisi, eriti vahekonto kaudu, mille pidamiseks puudub õiguslik alus. Kaebaja on praegu vahistatu, mis tähendab, et kinnipidamisi ei ole võimalik teha ka vabanemisfondi. Kohustamisnõude eelduseks ei ole taotluse esitamine haldusorganile, kui haldusorgan peab toimingu sooritama omal algatusel. Kaebaja esitas taotlused kohaldada esialgset õiguskaitset ning vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
  3. RTK teatas 22.05.2025 vastuses, et edastas 16.05.2025 ja 19.05.2025 e-kirjad seoses kaebaja kohustustest vabastamise menetlusega vanglateenistusele, kellel on pädevus neile vastata.
  4. Viru Vangla palus Tartu Vangla nimel esitatud 26.05.2025 seisukohas jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata, sest see ei ole

§ 249lg 2 järgi lubatav.

Kaebaja taotlus on vangla menetluses, kuid vaidemenetlust veel ei toimu. Viru Vangla selgitas, et nn vahekonto on raamatupidamislik instrument, mida kasutatakse nende kinnipeetavale laekuvate ja jagunevate summade arvestamiseks, mis laekuvad ajal, kui nõuete täitmine on peatunud, st ajal, kui nõuded on küll olemas, kuid seadusest tuleneval põhjusel ei saa laekunud raha võlausaldajatele üle kanda. Tegemist on VangS § 44 lg 2 mõttes nõuete katteks mõeldud rahaga. Kuigi maksejõuetusmenetluse kestel ei toimunud sundtäitmist, muutub olukord pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Maakohus keeldus kaebajat pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Seega on kaebajal täitmata kohustused ja võlausaldajatel on õigus nõuda nende täitmist. Kaebaja saab vaidlusi täitemenetluses pidada täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse sätete järgi. 4. Kaebaja möönis 27.05.2025 seisukohas, et kohustamisnõude puhul on tal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, kuid see ei laiene tuvastamisnõudele, mida tuleks menetleda menetlusökonoomia argumendil ja arvestades kaebaja õiguste riive intensiivsust. 5. Tallinna Halduskohus tagastas 27.05.2025 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1); vabastas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 2) ning jättis muus osas menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3) ja esialgse õiguskaitse taotluse samuti rahuldamata (resolutsiooni p 4).

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Selline kohustuslik kord on sätestatud VangS § 1 1 lg-s

  1. Kaebaja on sisuliselt vaidlustanud vanglateenistuse toimingut, millega osa kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest on kantud vahekontole rahaliste nõuete täitmiseks (VangS § 44 lg 2). Kuna kaebajal on vaidlus vanglaga, laieneb sellele VangS § 11 lg-s 5 sätestatud nõue läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja taotlus seoses vahekonto pidamise lõpetamisega on hetkel vangla menetluses. Ka kaebaja ise on kinnitanud, et kohtueelset menetlust ei ole läbitud. Kuna kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, tuleb kaebus tagastada. Kaebajal on võimalik pöörduda kohtusse pärast seda, kui vangla on hilisemas vaidemenetluses tema vaide lahendanud või jätnud selle tähtaegselt lahendamata. Menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja esialgse õiguskaitse taotlus jäävad rahuldamata, sest kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
  2. E.A osaliselt. palub 27.05.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 27.05.2025 määrus 2

(4)3-25-1483 Halduskohus tagastas kaebuse, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni kaebuse kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja nõustub, et selline kohustuslik kord kehtib kohustamiskaebusele ja esialgse õiguskaitse taotlusele. Kaebaja esitas aga lisaks nõude tuvastada vahekonto pidamise õigusvastasus. Tuvastamiskaebuse lahendamiseks ei ole ette nähtud kohustuslikku kohtuvälist korda VangS § 11 lg 5 mõistes. Kaebaja soovib teada, kas ta peab kohtusse pöörduma uue avaldusega või saab vaidlus jätkuda samas kohtuasjas, kui vaidemenetlus vanglaga lõpeb määruskaebuse menetluse ajal. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja tahet selliselt, et kaebaja taotleb halduskohtu 27.05.2025 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 tühistamist osas, millega tagastati tema kaebus vahekonto pidamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja jäeti ta selles osas riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata, ning uue määruse tegemist, millega saata asi tagasi halduskohtule tuvastamiskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks (

§ 2lg 4).

8. Määruskaebuse võib

§ 207lg 1 alusel menetlusse võtta.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119

lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

9. Halduskohus tagastas kaebuse tervikuna

§ 121

lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja ei vaidle määruskaebuses vastu kohustamisnõude tagastamisele viidatud alusel, kuid ei nõustu sellega, et tal on vaja läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ka tuvastamiskaebuse esitamisel. 10. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et VangS § 11 lg-s 5 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus ei hõlma tuvastamiskaebust (nt Riigikohtu 16.10.2013 määrus nr 3-3-139-13, p 12). Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole siiski alust. Kuigi halduskohus on tuvastamisnõude ekslikult tagastanud

§ 121lg 1 p 4 alusel, on kaebuse tagastamine põhjendatud.

Ringkonnakohus leiab, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus ja see nõue tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

11. Tuvastamiskaebuse esitamise võimalused on piiratud. Sellise kaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45

lg 2).

§ 38

lg-st 4 ja § 44 lg-st 1 järeldub, et tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on põhjendatud huvi, mis võimaldab asjaolu kindlakstegemise kaudu kaebajal oma õigusi kaitsta. See võib seisneda ennekõike preventiivses või rehabiliteerivas huvis. Preventiivne huvi tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus võib tõenäoliselt asuda varasema haldusakti või toiminguga sarnasel viisil uuesti rikkuma isiku õigusi. Lisaks peab õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis olema võimatu või ebamõistlikult raske. Sealjuures ei piira varasema efektiivsema õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine kaebeõigust

§ 45lg 2 järgi (nt Riigikohtu 23.05.2025 määrus nr 324-797, p 25).

12. Kaebaja on palunud tuvastada tema vanglasisesel isikuarvel vahekonto pidamise õigusvastasus. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja õiguste kaitseks on tõhusam nõue kohustada vastustajat lõpetama kaebaja isikuarvel vahekonto pidamine. Selle kohustamisnõude ühe eeldusena tuleb teha kindlaks, kas vahekonto pidamine on kaebaja viidatud asjaoludel õiguspärane või mitte. Sellise taotluse lahendamine on alles pooleli haldusmenetluses. Puudub alus arvata, et kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamine pärast kohustusliku kohtueelse 3

(4)3-25-1483 menetluse läbimist on võimatu või ebamõistlikult raske. Seega ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatav ja see tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Selles osas muudab ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendusi. 13. Vastuseks määruskaebuses esitatud küsimusele selgitab ringkonnakohus, et pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist tuleb kaebajal soovi korral esitada halduskohtule uus kaebus. Siinse asja menetlus halduskohtus on lõppenud ja ringkonnakohus leidis eespool, et halduskohus on kaebuse kokkuvõttes õigesti tagastanud. Ringkonnakohtule ei saa esitada määruskaebemenetluses nõudeid, mida halduskohus ei ole sisuliselt lahendanud (

§ 182lg 4, § 203 lg 2).

14. Kuna tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav, sest kaebajal puudub sellise nõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus, siis ei ole alust anda kaebajale menetlusabi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (

§ 111lg 3).

15. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.05.2025 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta halduskohtu määruse põhjendusi. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.