) § 231 lg 2 ja 4). 3.
ei näe ette võimalust rahuldada hagiavaldust kostjapoolse vaikimisi omaksvõtuga.
käsitleb omaksvõttu üksnes tõendamisest vabastamise alusena ega näe ette võimalust rahuldada hagiavaldust omaksvõtuga. Olukorras, milles kostja nõustub tema vastu esitatud nõuetega, on tegemist hagi õigeksvõtuga. Seejuures ei saa õigeksvõtt olla väljendatud vaikimisi (
). Kostja ei ole võtnud hagi õigeks ei sellekohase avaldusega ega ka kohtuistungil protokollitult (istungit ei toimunud). 4.
Maakohu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule
lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 5.1. Ringkonnakohus võib
alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (
Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea
kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (
lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 213-56825, p 11). 5.2.
lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja 3 2-25-2545 saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. 5.
lg-s 2 ja
lg 8 esimeses lauses ettenähtud nõuetele ehk maakohtu otsus on sisuliselt põhjendamata. Maakohtu põhjendustest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel on hageja nõue rahuldatud ja kuidas on kujunenud hageja nõude suurus. Maakohus on märkinud üksnes, et kõik hagis toodud asjaolud on tõendatud kostja omaksvõtuga. 5.5. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole hageja nõudele vastuväiteid esitanud ja on vaikimisi hageja faktiväited omaks võtnud. Kostja vaidles hageja nõudele vastu (dtl 51). Vastuseks kohtu 09.04.2025 määrusele, milles kohus leidis, et kostja ei ole hagile vastu vaielnud, selgitas kostja 26.04.2025 arvamuses, et ta ei nõustu muu hulgas ka võla suurusega (dtl 61). Nimelt on kostja arvamuses märkinud: „Vastuseks kohtu selgitustele soovib kostja samas selgitada, et ka võlgnevuse suuruse osas omab ta vastuväiteid, kuid olukorras, milles nõude on esitanud isik, kes võlausaldajaks ka ei ole, puudub igasugune mõistlik põhjendus sellele, millisel põhjusel peaks võlgnik esitama vastuväiteid isikule, kes on esitanud nõude, mis temale n-ö ei kuulu. Ning ühtlasi, kuidas saaks selliste vastuväidete esitamine olla kohtumenetluses üleüldse asjakohane (ja edukas).“ Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja vastuväideteid välja selgitanud ja on märkinud otsuses ebaõigesti, et poolte vahel puudub vaidlus hagi asjaolude ja võla suuruse üle.
lg 2 kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Praegu ei ole kostja ei kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades ega ka kohtuistungi protokollist nähtuvalt ühegi hageja esitatud faktilise asjaoluga selgesõnaliselt nõustunud. Kostja on korduvalt avaldanud, et ta ei ole hagiga nõus. Riigikohtu järjekindla praktika järgi eeldab
lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine seda, et kohus järgiks
lg 1 p-s 3 sätestatut, s.t et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poolte seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (RKTKo 27.03.2024, 2-21-10188, p 12.1). Maakohtu 09.04.2025 määruses on kohus märkinud: „Kostja vaidles hagile vastu (dtl 51). Kostja eitab nõude loovutamist hagejale, kuid ei vaidlustanud muid hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Võlgnevuse tekkele esialgse võlausaldaja ees kostja seega vastu ei vaielnud. Kostjal tuleb arvestada, et kohus loeb vaikivalt omaks võetuks kõik faktiväited, millele sõnaselget vastuväidet esitatud pole (
lg 4).“ Selline selgitus omaksvõetavate asjaolude kohta ei vasta
lg 1 p 3 nõuetele, kuivõrd maakohus ei ole eeldatava omaksvõtu olukorras küsinud seisukohta ühegi konkreetse hageja nõude eelduseks oleva asjaolu suhtes. 5.6. Maakohus on jätnud asjas läbi viimata nõuetekohase eelmenetluse, sh rikkunud oluliselt ka selgitamiskohustust. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud
§-s 392. Kohtul on vastavalt
Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste 4 2-25-2545 seisukohad nende nõuete suhtes, samuti menetlusosaliste faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (
lg 1 p-d 1 ja 3) ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (
Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (
5.
6.
lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud 5 2-25-2545 riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 6.
Kohus ei määra käesoleval juhul sellest erinevat tähtaega. Kohus selgitab, et rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib menetluskulude riigi kasuks väljamõistmise lahendi saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (
Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
Tasumiseks vajalikud andmed lisatakse otsusele (
(allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.