Obsah (14)

§ 82§ 116§ 124§ 118§ 171§ 123§ 172§ 140§ 204§ 174§ 194§ 193§ 197§ 195

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Siret Siilbek ja kohtunik Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 15.07.2025, Tallinn

§-le 82, § 116 lgle 2, § 118 lg-le 2, § 123 lg-le 1, §-le 140, § 171 lg-le 1 ja § 204 lg-le 1 ning LKS § 21 lg-le

2. Õigusabilepingu artikli 1 kohaselt ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. Juhindudes õigusabilepingu artiklist 30 lg-st 4 võib edasilükkamatutel juhtumitel teise lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan ise rakendada vajalikke abinõusid, kuid ta peab esialgselt rakendatud abinõudest viivitamatult teatama käesoleva artikli 1 kohaselt pädevale eestkoste- ja hooldusorganile. Rakendatud abinõud jäävad jõusse, kuni see organ ei langeta teistsugust otsust.
3. Kohus oli seisukohal, et sõda Ukrainas on käsitletav edasilükkamatu juhtumina. Kohus leidis, et Harju Maakohus on pädev eestkostet määrama ja vanema hooldusõigust peatama Eesti õiguse alusel. 9.

§ 82

järgi tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud. Üldjuhul on vanemal

§ 116

lg 2 järgi kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (hooldusõigus), sh õigus hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldusõigus), mis hõlmab

§ 124

lg 1 järgi mh vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning hoolitseda muul viisil lapse igakülgse heaolu eest. Kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust teostada, rakendab kohus

§ 118

lg 2 järgi lapse huvides asjakohaseid abinõusid ning alustab vajaduse korral lapsele eestkostja määramise menetluse.

§ 171

lg 1 kohaselt kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja.

§ 123

lg 1 kohaselt teeb kohus 3 2-24-7697 kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 10. Alaealise Y.M ema suri 08.05.2024. Lapse isa viibib Ukrainas. Eelnevast tulenevalt on täidetud

§ 171

lg 1 eesmärk, milleks on tagada lapse õiguste ja huvide täielik kaitse kuni tema täisealiseks saamiseni ka juhul, kui lapsel ei ole vanemat, kes seda teeks.

§ 171

lg 1 sätestatu tähendab koosmõjus eelnevalt märgitud õigusabilepingu artikkel 30 punktiga 4 seda, et lapsele saab määrata eestkostja ka siis, kui lapsel on küll vanem, kuid vanemal ei ole võimalik lapse esindamise õigust teostada temast mitteoleneval põhjusel, nt olukorras, kus vanem teostab oma kodanikukohust Ukraina riigi ees.

§ 172kohaselt kuulub eestkostjale lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.

11.

§ 140

lg-st 1 tulenevalt peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Lapse huvides tuleb sellisel juhul vanema hooldusõigus peatada.

§ 140lg 3 kohaselt ei või vanem hooldusõiguse peatumise ajal hooldusõigust teostada.

Tulenevalt

§ 204

lg 1 määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. 12. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.05.2016 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-26-16 märkinud, et kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust teostada, rakendab kohus

§ 118

lg 2 järgi lapse huvides asjakohaseid abinõusid ning alustab vajaduse korral lapsele eestkostja määramise menetluse, sh kui vanem on kestvalt võimetu hooldusõigust teostama, peatab kohus

§ 140lg 1 järgi vanema hooldusõiguse.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on täpsustanud oma 14.11.2012 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-121-12 hooldusõiguse peatamise instituuti ja selle kohaldamise eelduseid. Hooldusõiguse peatamine on ennekõike ajutine abinõu selleks ajaks, kui hooldusõiguslik lapsevanem ei saa ise hooldusõigust teostada kuigi ta oleks selleks võimeline. Peatamise alusena on käsitletav kui lapsevanem viibib lapsest eemal mingil objektiivsel lapse kasvatamisest mittetuleneval põhjusel (kinnipidamisasutuses, pikaaegsel ravil vms). Viidatud sätte mõtteks on tagada lapse huvide kaitse olukorras, kus lapsel on küll hooldusõiguslik vanem õiguslikus mõttes olemas, kuid tegelikult ei saa hooldusõiguslik vanem lapse õigusi ja huve kaitsta ega lapse heaolu tagada.

1. Lastekaitseseaduse § 21 lg 1 kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel (otsuste tegemine), selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest.
2. Tallinna Linnavalitsus on andnud põhjaliku ülevaate kohtule esitatud nõudest ja selle esitamise alustest ning ajenditest. Kohtule esitatud teabega on piisavalt põhistatud, miks laps eestkostet vajab ning esile toodud on asjaolud, miks laps oma koduriigist lahkuma pidi. Tegemist on äärmusliku olukorraga, kuna lapse kodukohariigis toimub sõda ja lapse hooldusõiguslik vanem on Ukrainas. Alaealise vanaema on valmis täitma vanema kohustusi lapse suhtes, s.o lapse eest hoolitseda ja tema üle järelevalvet teostada. Avalduse kohaselt on selleks andnud nõusoleku enne surma alaealise Y.M ema ning telefoni teel Y.M isa, kes on ekirja teel saanud kätte 23.05.2024 esialgse õiguskaitse määruse ning ei ole omapoolseid vastuväiteid (sh eestkostja isiku suhtes) esitanud.
3. Q.D on teostanud alaealise suhtes eestkostet alates 23.05.
4. Käesoleval juhul on lapse suhtes vaja korraldada tema igapäevast elu ja võtta vastu lapse tervist, haridust ning muid olulisi eluvaldkondi puudutavaid otsuseid. Laps vajab hoolitsust ja järelevalvet ning isikut, 4 2-24-7697 kes teostab tema isiku- ja varahooldusõigust. Kohtu hinnangul on vanema hooldusõiguse peatamisega ja lapsele eestkostja määramisega võimalik tagada lapse huvide kaitse olukorras, kus lapsel on küll hooldusõiguslik vanem õiguslikus mõttes olemas, kuid tegelikult ei saa alaealisi õigusi ja huve kaitsta ega lapse heaolu tagada. Vanem ei saa seda teha sõjategevuse tõttu Ukrainas. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et alaealise heaolu ja turvalisuse huvides on põhjendatud lapse isa hooldusõigus lapse suhtes peatada, seada lapse üle eestkoste ja määrata eestkostjaks Q.D.
5. Tulenevalt TsMS § 557 lg-st 21 märgitakse eestkoste seadmise määruses, et eestkoste seatakse alaealisele täisealiseks saamiseni, kui kohus ei määra eestkostjat lühemaks ajaks. Kuna Ukrainas toimuva sõjategevusega seonduvat, sh hooldusõiguse peatamise aluse äralangemise aega, ei ole võimalik ette näha, määras kohus eestkostja kuni lapse täisealiseks saamiseni või lapse vanema hooldusõiguse ennistamiseni. 17.

§ 172kohaselt kuulub eestkostjatele nii lapse isiku- kui ka varahooldusõigus.

Kohus määras, et eestkostja Q.D teostab lapse Y.M kogu isiku- ja varahooldusõigust Eesti Vabariigis.

§ 140

lg 2 kohaselt ennistab kohus vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud hooldusõiguse peatamise aluse äralangemine. Seega on lapse isal võimalik pöörduda avaldusega kohtusse, kui on selge, et hooldusõiguse peatamise alused on ära langenud. Määruskaebus

1. Alaealise lapse isa esitas määruskaebuse, mille kohaselt tuli hooldusõiguse peatamine üllatusena. Kuus kuud tagasi andis isa C. Y.Mle suulise nõusoleku olla ajutiseks eestkostjaks, sõlmiti kokkulepped lapse kasvatamise osas. C. Y.M on isaga suhtlemise lõpetanud ega võta ühendust. Sõpradelt sai isa teada, et vanaema räägib Ukrainasse naasmisest ja lapse üleandmisest vanima poja perre. Isa soov oli kaitsta last sõja eest. Isa suhtleb lapsega iga päev videokõne teel, jälgib rakenduse teel tema koolitegevust. Seoses Q.D poolt kohustuste rikkumisega, mis on seotud T. Q.D surmaga seotud dokumentide esitamisega ning sellega, et oma tegevusega takistab ta süstemaatiliselt lapse isa õigust näha last ning täielikult puudub suhtlus isaga küsimustes, mis puudutavad tütre kasvatust ja arengut, esitab isa määrusele kaebuse, mis puudutab alaealisele Y.M-ile eestkoste määramist ja Q.D määramist tema eestkostjaks kuni alaealise Y.M täisealiseks saamiseni. Menetlusosaliste seisukohad
2. Avaldaja määruskaebust ei toetanud. Asjaoludest nähtub, et eestkostja Q.D on oma eestkostja ülesandeid täitnud korrektselt ja suure hoolivusega ning eestkostja mõistab isa ja lapse suhete olulisust ega tee omalt poolt takistusi. Seega puuduvad andmed, mille põhjal järeldada, et Q.D ei ole Y.M eestkostjaks sobiv isik. 13.01.2025 tegid lapse heaolu spetsialistid kodukülastuse, kus vestlesid nii alaealise kui ka tema eestkostjaga. Laps avaldas, et tema isa on nagu järsku hakanud tema elu vastu huvi tundma. Ukrainas isa ei elanud koos perega. Lapsega vestlusest ei ilmnenud asjaolusid, mis viitaks sellele, et Q.D ei lubaks tal isaga rääkida või teatud teemadel infot jagada. Q.D sõnul pidavat laps oma isaga suhtlema telefoni teel ja vahel kasutavad Skype´i. Q.D ütles, et ta ise viibib isa ja lapse vestluste ajal köögis ega taha neid segada. Eestkostja kinnitas, et tema ei keela lapsel isaga suhelda. Eestkostja tõdes, et tema ise ei suhtle eriti O.Q-ga. Põhjus on selles, et laps ise räägib oma isale igapäevaselt, kuidas tal on tervis ja kuidas läheb koolis. Lapse heaolu spetsialistid vestlesid Q.D-ga pikemalt eestkostja ülesannetest ning lapse sidemete säilitamise olulisusest tema bioloogilise vanemaga ning Q.D kinnitas, et ta saab sellest aru ega püüa takistada isa ja lapse suhtlusT. Q.D tõi välja, et O.Q panustab lapse heaolusse, saates igakuiselt Y.M kontole 5 2-24-7697 50-60 eurot ning isa saadab lapsele vahest ka pakke. 16.01.2025 vestles lapse heaolu spetsialist telefonitsi Ukrainas viibiva O.Q-ga, kes selgitas, et ta soovib jätkuvalt, et Q.D oleks tema tütre Y.M eestkostjaks Eestis. Isa ei taha Y.M-i Ukraina territooriumile tuua, kuna see ei ole lapsele turvaline koht. O.Q sõnul suhtleb ta tütrega iga päev telefoni teel, kasutab ka kirjavahetust. O.Q sõnul tahab ta Q.D-ga normaalselt suhelda, ilma konfliktideta.
3. Alaealise lapse vanaema (eestkostja) leidis, et lapse isa etteheited on põhjendamatud. Laps suhtleb isaga igapäevaselt, isal on ligipääs stuudiumile ja ta on kursis lapse õppeedukusega. Eestkostja tegeleb lapsega ning tema pole süüdi, et isa ei saa Ukrainast välja.
4. Alaealisele lapsele määratud esindaja määruskaebust ei toetanud. Määratud esindaja on suhelnud lapse Y.M-iga ja tema vanaema Q.D-ga. Y.M on esindajale kinnitanud, et soovib näha Q.D-d oma eestkostjana. Esindajale ei olnud teada asjaolusid, mis välistaksid Q.D määramise alaealise eestkostjaks. Esindajale on hetkel teada, et vanaema Halinal ja Y.M-il on kõik eluks vajalik olemas. Eestkostja kasutab aktiivselt terviseportaali, neil on mõlemal olemas perearst ja eestkostjal ligipääs lapse e-kooli. Q.D hinnangul on neil Y.M-iga väga soojad ja usalduslikud suhted. Isaga laps suhtleb telefoni teel ja Skype´is. Eestkostja ei oleks vastu, et lapse isa saaks tulla Eestisse, aga ta ei tea täpsemalt isa plaanide kohta. Et laps läheks hetkel tagasi ei ole vastuvõetav lapsele endale. O.Q saadab lapse kontole igakuiselt 50-60 eurot. Määrus on seaduslik ja põhjendatud. Samuti nähtub asjaoludest, et eestkostja on oma eestkostja ülesandeid täitnud korrektselt ja suure hoolivusega ning eestkostja mõistab isa ja lapse suhete olulisust ega tee omalt poolt takistusi. Seega puuduvad andmed, mille põhjal järeldada, et Q.D ei ole Y.M eestkostjaks sobiv isik. Menetluse edasine käik
5. Harju Maakohus kuulas alaealise lapse ära 31.01.2025, kes avaldas, et suhted vanaemaga on head ning ta ei tunne, et vanaema takistaks isaga suhelda. Isa tahab, et ta oleks praegu Eestis, sest Ukrainas on sõja tõttu ohtlik. Isaga suhtleb igapäevaselt.
6. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS §-st 12 tuleneva pädevuse alusel vaidlustatud maakohtu määruse seaduslikkust ning on seisukohal, et maakohus ei ole määruse tegemisel materiaalõigust vääralt kohaldanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus lähtus õigesti nii õigusabilepingu kui kehtiva siseriikliku õiguse sätetest.
9. Selgitamist vajab, et õigusabilepingu artikkel 28 lg-te 3 ja 5 järgi tuleks Eestis elava Ukraina kodakondsusega lapse ning tema Ukrainas elavate vanemate vaheliste õigussuhete määramisel lähtuda üldjuhul Ukraina seadusandlusest ja pädevad oleksid Ukraina kohtud. Ka 6 2-24-7697 õigusabilepingu artikkel 30 lg 1 sätestab, et üldjuhul on lepingupoolte kodanike üle eestkoste ja hoolduse seadmise asjades pädev selle lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan, kelle kodanik on eestkoste- või hooldusalune isik. Seejuures rakendatakse selle lepingupoole seadusandlust. Seega on üldjuhul Ukraina kodaniku üle eestkoste seadmiseks pädev Ukraina kohus ning kohaldatav Ukraina õigus. Samas sätestab õigusabilepingu artikkel 30 p 4 erandlikuna selle, et edasilükkamatutel juhtumitel võib teise lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan ise rakendada vajalikke abinõusid, kuid ta peab esialgselt rakendatud abinõudest viivitamatult teatama käesoleva artikkel 1 kohaselt pädevale eestkoste- ja hooldusorganile. Rakendatud abinõud jäävad jõusse, kuni see organ ei langeta teistsugust otsust.
10. Ringkonnakohus on analoogselt maakohtuga seisukohal, et sõda Ukrainas on käsitletav edasilükkamatu juhtumina õigusabilepingu artikkel 30 p 4 mõttes. Eeltoodust tulenevalt on Eesti kohus pädev eestkostet määrama ja vanemate hooldusõigust peatama Eesti õiguse alusel. Vastasel juhul jääksid alaealise lapse õigused kaitseta. Sellist seisukohta on kinnitatud korduvalt ka kohtupraktikas (vt TrtRnKm 16.05.2022, 2-22-4482, p 7; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-7855, p 24). Lisaks on selgitatud, et kuna õigusabilepingu kui rahvusvahelise lepingu mõisteid tuleb sisustada autonoomselt, siis ei saa esialgselt rakendatavaks abinõuks õigusabilepingu tähenduses pidada üksnes ajutise eestkostja määramist TsMS § 521 ja § 555 järgi, vaid vajalikel juhtudel ka eestkostja määramist vastavalt TsMS §-dele 526 ja
11. Ka eestkostja määramine põhimenetluses kujutab endast õigusabilepingu tähenduses üksnes esialgset abinõu, kuna ka sellist eestkostet on Ukraina eestkoste- ja hooldusorganil õigus artikkel 30 p-i 4 kohaselt teistsuguse otsusega lõpetada (vt PMKm 10.11.2023, 2-23-5163, p 10; HMKm 09.11.2023, 2-22-6810, p 10; PMKm 17.10.2023, 2-22- 16078, p 11). 28.

§ 140

lg 1 kohaselt peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Riigikohus on selgitanud, et vanema kestev võimetus hooldusõigust teostada tähendab

§ 140

lg 1 mõttes seda, et vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud. Sellest tulenevalt saab vanema hooldusõiguse peatada eelkõige juhul, kui vanem ei saa hooldusõigust pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse tõttu teostada (vt RKTKm 14.11.2012, 3-2-1-121- 12, p 14). 29. Tsiviilasjas materjalidest nähtuvalt on alaealise lapse ema surnud. Kuigi alaealise lapse isa on küll olemas ja elus, ei ole ta võimeline seoses viibimisega sõjategevuses Ukrainas alaealise lapse suhtes hooldusõigust teostama. Sõda kestab jätkuvalt ning selle võimaliku lõppemise aeg ei ole hetkel ettenähtav. Eelkirjeldatud asjaoludel, mille kohaselt ei ole alaealise üks vanem enam elus ja teisel vanemal esineb kestev takistus hooldusõiguse teostamiseks, olid täidetud ka

§ 171lg-s 1 sätestatud eeldused alaealisele lapsele eestkostja määramiseks.

Alaealine laps vajas eestkostjat, kes korraldaks tema elu ja tagaks tema heaolu. Neid asjaolusid ja kehtivat õigust arvestades peatas maakohus õigesti ka määruskaebuse esitaja hooldusõiguse seoses alaealisele lapsele eestkostja määramisega. Hooldusõiguse peatamise ja alaealisele lapsele eestkostja määramisega on võimalik tagada alaealise lapse huvide kaitse olukorras, kus lapsel on küll üks hooldusõiguslik vanem õiguslikus mõttes olemas, kuid tegelikult ei saa see hooldusõiguslik vanemad sõjategevuse tõttu Ukrainas oma lapse õigusi ja huve kaitsta ega tema heaolu tagada. 30.

§ 174kohaselt võib eestkostjaks olla täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik.

Eestkostjaks ei või olla isik, kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi. Eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat 7 2-24-7697 tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja vallavõi linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks. Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja maakohtule selgitanud, et lapse ema poolt avaldatud nägemuse kohaselt peaks alaealise lapse eestkostjaks määratama tema vanaema Q.D, laps ise on sellega nõus ja oma nõusoleku selleks on andnud ka lapse isa. Eestkostjaks määramisega on nõustunud ka alaealise lapse vanaema ise. Avaldaja hinnangul on eestkostjana välja pakutud isik selleks kõlbulik. Tema sobivust on kontrollinud ka lapsele määratud esindaja, kes toetas maakohtule esitatud avaldust. Kuna maakohtumenetluses ei ole kohtu ette toodud ühtki asjaolu, mis välistaks eestkostjana väljapakutud isiku eestkostjaks nimetamise, leidis maakohus õigesti ka seda, et alaealise lapse eestkostjaks tuleb määrata tema vanaema.
2. Määruskaebuses esitatud väited ringkonnakohtu eeltoodud seisukohta ei muuda. Väidetud eestkostja poolset suhtluse takistamist alaealise lapsega avaldaja ja lapsele määratud esindaja ei tuvastanud. Vastupidi, määruskaebusele esitatud vastusest nähtuvalt toetab eestkostja igati alaealise lapse suhtlust oma elusoleva vanemaga. Maakohus on alaealise lapse pärast määruskaebuse esitamist ka isiklikult ära kuulanud ning välja selgitanud, et suhtlus määruskaebuse esitajaga toimib vastupidiselt väidetule igapäevaselt telefoni, vahel ka videokõnede, teel (dtl 144). Väidetud eestkostja soovi naasta alaealise lapsega Ukrainasse ei ole maakohus ärakuulamise käigus ega avaldaja ning alaealise lapsele määratud esindaja tuvastanud.
3. Asjaolud, et määruskaebuse esitaja ja eestkostja suhtlus ei laabu kaebuse esitaja soovi kohaselt ning ta pole saanud soovitud dokumente seoses alaealise lapse ema surmaga, maakohtu määruse tühistamise aluseks ei ole. Ringkonnakohus selgitab, et Eesti õiguse kohaselt on eestkostja aruandekohustuslik (ainult) kohtu ees (

§ 194

) ning tema tegevuse üle teostab järelevalvet kohus (

§ 193lg 1).

Sealjuures võib kohus

§ 193

lg 2 kohaselt teha eestkostjale ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada.

§ 197

lg 1 täpsustab, et kohus võib eestkostja vabastada, kui eestkostja oma kohustuste olulise rikkumise tõttu või muul põhjusel ei vasta enam eestkostjale esitatavatele nõuetele või kui eestkostja ülesannete jätkumine kahjustaks eestkostetava huve. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt teeb kohus eestkostja vabastamisel korralduse eestkoste edasiseks teostamiseks. 34. Eestkostja vabastamisest tuleb eristada eestkoste lõppemist, mis

§ 195

kohaselt lõpeb: 1) eestkostetava surmaga; 2) vanema hooldusõiguse taastumisega; 3) eeskostetava lapsendamisega; 4) eeskostetava täisealiseks saamisega. Seega, juhul, kui maakohtu tuvastatud hooldusõiguse peatamise alus (alaealise lapse isa on hooldusõiguse teostamisel Ukraina sõja tõttu takistatud) langeb ära, on määruskaebuse esitajal õigus pöörduda

§ 140

lg 2 alusel vanema hooldusõiguse ennistamiseks maakohtusse, nagu on õigesti selgitanud ka maakohus. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

1. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel alaealisele lapsele riigi õigusabi osutamisega seotud kulud, so riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda, muud kulud tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda. 8 2-24-7697
2. Määrusele võib esitada määruskaebuse tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 532 lg-st
4. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaanile asendab kohtukoosseisu liiget Indrek Sootsi kohtunik Siret Siilbek. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 9