3-25-2141/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2141 Määruse kuupäev

1. juuli 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Urmas Tilga kaebus Eesti Advokatuuri kohustamiseks vaadata tema
2. veebruari
3. a kaebus läbi RESOLUTSIOON
4. Tagastada Urmas Tilga kaebus.
5. Jätta Urmas Tilga taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Eesti Advokatuuris registreeriti
7. veebruaril 2025 Urmas Tilga (kaebaja) kaebus seoses tema esindamisega kriminaalasjas nr 1-23-
8. Kaebaja mõisteti süüdi kuriteos, mida ta sooritanud ei ole. Kaebaja palub advokatuuril otsustada, kas kaebajale riigi õigusabi korras määratud advokaat Aivar Kello tegi kõik õigesti ja seaduspäraselt, et kaebajat alusetust süüdistusest vabastada. Kaebaja kirjeldab advokaadi rikkumisi alates
9. augustist 2023 kuni kassatsioonkaebuse esitamiseni. Kaebajal on vaja advokatuuri abi olukorra lahendamiseks.
10. Eesti Advokatuuri aukohus palus
11. märtsi
12. a kirjaga nr 2-15/25/102-1 kaebajal hiljemalt
13. märtsil 2025 esitada nõuetele vastav parandatud kaebus. Kaebuses tuli välja tuua täpsed kuupäevad, millal kaebaja sai advokaadi rikkumistest teada. Juhul kui nimetatud sündmustest on möödunud rohkem kui kuus kuud, tuli välja tuua mõjuvad põhjused, mille tõttu ei olnud võimalik kaebust tähtaegselt esitada.
14. Eesti Advokatuuris registreeriti
15. märtsil 2025 kaebaja avaldus, milles ta esitab täiendavad selgitused. Kaebaja leiab, et on esitanud kaebuse tähtaegselt ning kui advokatuur on teistsugusel seisukohal, siis palub ta tähtaja ennistada. Kaebaja soovib, et advokaat Aivar Kello vastutaks oma vigade eest. 3-25-2141
16. Eesti Advokatuuri aukohus vaatas asja läbi
17. mail 2025 ning jättis
18. mai
19. a määrusega asjas nr 2-15/25/102 vandeadvokaadi abi Aivar Kello tegevuse peale esitatud Urmas Tilga kaebuse läbi vaatamata. Advokaat suri
20. mail 2025 ning Eesti Advokatuuri kodukorra § 18 lg 6 kohaselt loetakse advokaadi surma korral advokaat advokatuurist väljaarvatuks. Väljaarvamine vormistatakse juhatuse otsusega. Advokatuuri juhatus arvas advokaadi
21. mai
22. a otsusega advokatuurist välja. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 15 lg 1 alusel arutab aukohus advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju. Aukohtumenetlus on seotud advokaadi isikuga ning tema advokatuuri liikmesusega. Kuivõrd advokaadi liikmesus advokatuuris on lõppenud, puudub aukohtul alus tema distsiplinaarsüüteoasja arutamiseks. Tuginedes eelnevale jätab aukohus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 4 alusel Urmas Tilga kaebuse läbi vaatamata.
23. Kaebaja esitas
24. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu
25. mai
26. a määruse peale asjas nr 2-15/25/
27. Kaebaja ei ole määrusega nõus, kuna see on taandanud ainult ühele isikule, s.o advokaadile Aivar Kello, kes hiljuti suri. Kaebaja Eesti Advokatuurile esitatud kaebus ei puudutanud üksnes Aivar Kellot, vaid ka advokaati Anu Pärtel ning tervet kohtuprotsessi, kus ei järgitud kehtivaid õigusakte. Eesti Advokatuur nägi, et tegemist oli problemaatilise kaasusega ning kasutas venitamistaktikat. Eesti Advokatuur peab võtma vaidlusaluses kaasuses kindla seisukoha ning kontrollima, kas kehtivaid seadusi on järgitud. Seega tuleb kaebus sisuliselt läbi vaadata ning rikkumise tuvastamisel vastavaid meetmeid kohaldada. Aukohus saab kaebaja õiguste kaitsele oluliselt kaasa aidata, jõudes seisukohani, et asi vajab kallutatud advokaatide tõttu uut kohtuprotsessi või uurimist. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist. KOHTU SEISUKOHT
28. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Eesti Advokatuuri kohustamist vaadata kaebaja
29. veebruari
30. a kaebus sisuliselt läbi.
31. HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
32. Aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta huvitatud isiku subjektiivseid õiguseid. Advokatuuril on distiplinaarmenetluses advokaadi väidetavale rikkumisele reageerimisel ja advokaadi karistamisel suur otsustusruum. Huvitatud isikul ei ole õigust nõuda advokaadi karistamist. Huvitatud isikul on aukohtumenetluses üksnes õigus korrakohasele menetlusele (Riigikohtu halduskolleegiumi
33. veebruari
34. a määrus asjas nr 3-24-146, p 8). Võimalus pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole põhiseaduslikult nõutav õiguskaitsevahend, vaid selle eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe saamine (Riigikohtu halduskolleegiumi
35. juuli
36. a otsus asjas nr 3-20-1214, p 10). Aukohtumenetluse tulemusena ei ole kaebajal võimalik saavutada kriminaalasjas nr 1-236943 uut uurimist või kohtuprotsessi. Eesti Advokatuuri aukohtul ei ole võimalik anda hinnangut tervikuna kriminaalasja nr 1-23-6943 menetluse nõuetekohasusele. Kaebajal oli kriminaalmenetluses võimalik oma õigusi kaitsta, sh kohtute otsustusi vaidlustada, kriminaalasja nr 1-23-6943 raames, milliseid võimalusi kaebaja on ka kasutanud. Kuna kriminaalasjas nr 1-23-6943 on praeguseks kõik kohtulahendid jõustunud, siis on kaebajal võimalik saavutada kriminaalasja menetluse uuendamine üksnes teistmise aluse esinemise 2 3-25-2141 korral Riigikohtus teistmismenetluses (kriminaalmenetluse seadustiku § 365 lg 1 ja § 366). Aukohtul on võimalik anda hinnang üksnes konkreetsete advokaatide tegevusele, arutada nende distsiplinaarsüüteoasju ning distsiplinaarsüüteo tuvastamisel määrata advokaatidele distsiplinaarkaristus (AdvS § 15 lg 1, § 19 lg-d 1 ja 2). Kuna aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta kaebaja subjektiivseid õigusi ning selle tulemusena ei ole kaebajal võimalik saavutada oma tegelikku eesmärki, siis ei saa kaebaja õiguste riivet käesolevas asjas pidada intensiivseks.
37. Kuigi kohtule esitatud kaebuses väidab kaebaja, et tema
38. veebruari
39. a kaebus ei puudutanud üksnes advokaati Aivar Kello, vaid ka advokaati Anu Pärtel, siis ei kinnita eeltoodut väidet aukohtumenetluse materjalid. Kaebaja
40. veebruari
41. a kaebus on selgelt esitatud advokaat Aivar Kello väidetava ebakohase tegevuse peale kaebaja kriminaalasjas nr 1-23-6943 esindamisel. Kaebaja küll märgib, et advokaat Aivar Kello saatis enda asemel mõnel korral menetlustoiminguid tegema advokaadi Anu Pärteli, kes polnud kriminaalasjast huvitatud ja käitus vastavalt sellele, ning väljendab eelnimetatud advokaadi suhtes mõningast rahulolematust (dtl 16), kuid kaebaja 12-leheküljeline kaebus on suunatud siiski Aivar Kello tegevusele. Nii kaebuse alguses kui ka lõpus palub kaebaja anda advokatuuril hinnang just advokaadi Aivar Kello tegevuse õiguspärasusele (dtl-d 16 ja 32). Ka Eesti Advokatuuris
42. märtsil 2025 registreeritud avalduses märgib kaebaja, et pöördus kaebusega advokatuuri poole seoses advokaadi Aivar Kello tegevusega ning soovib, et advokaat vastutaks oma vigade eest (dtl-d 36-37). Seega määratles Eesti Advokatuur õigesti, et aukohtumenetlus puudutas vaid advokaadi Aivar Kello tegevust. Vaidlus puudub selles, et advokaat Aivar Kello suri
43. mail
44. Seega arvas Eesti Advokatuur advokaadi õigesti
45. mail 2025 advokatuurist välja (Eesti Advokatuuri kodukorra § 18 lg 6). Samuti on Eesti Advokatuuri aukohus kaebajale õigesti
46. mai
47. a määruses asjas nr 2-15/25/102 selgitanud, et kuivõrd aukohtumenetlus on seotud advokaadi isikuga ja tema advokatuuri liikmesusega (AdvS § 15 lg 1) ning vaidlusaluse advokaadi liikmesus on advokatuuri juhatuse
48. mai
49. a otsusega lõppenud, siis ei ole advokatuuri pädevuses enam tema tegevuse peale esitatud kaebuse läbi vaatamine. Seega jättis Eesti Advokatuuri aukohus kaebaja
50. veebruari
51. a kaebuse õigesti HMS § 15 lg 4 alusel läbi vaatamata ning Urmas Tilga kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
52. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Urmas Tilga kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
53. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3