§-is 146 sätestatud väljamakseteks, vabastada pankrotihaldur võlgniku pankrotihalduri kohustustest, kinnitada pankrotihaldurile lõplik tasu, anda menetlusabi ja määrata halduri tasu menetlusabi andmise korras ning määrata võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige Julia Fedorenko. Viru Maakohus avaldas
) 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega.
lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 I lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, jaotise väljamakse tegemiseks rahalised vahendid puuduvad, panditud vara puudub, olemasolev, müüdud ja müümata pankrotivara võlgnikul puudub ning pankrotimenetluses ei plaani pankrotihaldur hagisid esitada, kuna puuduvad vahendid hagimenetluse finantseerimiseks.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus tegi 17. veebruaril 2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 4000 eurot. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud.
lg 5-1 kohaselt, enne
lõike 4 alusel pankrotimenetluse lõpetamist teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada taotlus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab taotluse esitamiseks mõistliku tähtaja.
-11 kohaselt teeb kohus maksejõuetuse teenistusele vastavalt
lõikes 51 sätestatule ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui juriidilisest isikust võlgnikul ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks raha ja keegi ei ole tasunud § 158 lõike 6 kohaselt menetluskulude katteks deposiiti. 4
-11 lg 2 kohaselt võib maksejõuetuse teenistus kohtult
-11 lõikes 1 nimetatud ettepaneku saamisel teha kohtule põhjendatud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui muul juhul pankrotiavalduse menetlus pankrotimenetlus § 158 alusel raugeks ja on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi, näiteks on võlgnik seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. Kohus teavitas
lg 51 alusel Konkurentsiametit (maksejõuetuse teenistus), et deposiiti raugemise vältimiseks käesolevas tsiviilasjas antud tähtajaks tasutud ei ole, ning tegi ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistus vastas kohtule, et ei esita antud pankrotiasjas ettepanekut algatada uurimisena ehk riikliku järelevalvena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline täiendav avalik huvi. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, keegi ei ole tasunud
lõike 6 kohaselt menetluskulude katteks deposiiti ning et maksejõuetuse teenistuse andmetel puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline täiendav avalik huvi.
lg 4 II lause sätestab, et kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Nõuete kaitsmise koosolek toimus
lg 1 kohaselt, kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Pankrotihalduri vastuse kohaselt esitas pankrotihaldur
lg 1 tulenevat kohustust täitnud, esitades kuriteoteate, mille alusel algatati kriminaalmenetlus. Kuna kriminaalmenetlus on juba algatatud ja hiljem lõpetatud prokuratuuri määrusega, ei pea kohus uuesti esitama kuriteoteadet prokurörile sama asja kohta. Maksejõuetuse põhjus
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
lg 5 esimese lause kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihalduri hinnangul võib maksejõuetuse pidada võlgniku tahtlikku tegevust. Vaatamata pankrotihalduri ja kohtu korduvatele nõuetele võlgniku juhatuse liikmele ja prokuristile võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni esitamiseks ei ole pankrotihaldurile esitatud ega üle antud ühtegi võlgniku raamatupidamisdokumenti, mistõttu pankrotihalduri hinnangul esinevad võlgniku juhatuse tegevuses esineda nii raamatupidamise kohustuse rikkumine kui ka muud süüteo tunnused, sealhulgas ka võimalikud juhtimisvead. Võlgnik ei teinud halduriga koostööd ega esitanud raamatupidamisdokumente ja vajalikku teavet. Lisaks on haldur seisukohal, et osaliselt võib maksejõuetuse põhjuseks pidada ka võlgniku suutmatust oma teenuseid muutunud turusituatsioonis odavamalt pakkuda ja efektiivsemalt turustada ning samuti suutmatust juurde leida uusi kliente. Pankrotihaldur esitas prokuratuurile kuriteokaebuse võlgniku juhatuse liikme Julia Fedorenko ja prokuristi Daniil Salnikovi suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 381-1 sätestatud kuriteo (raamatupidamise kohustuse rikkumine) tunnustel ning nimetatud kuriteokaebuse alusel algatati kriminaalasi. 29. oktoobril 2021 lõpetati Viru Ringkonnaprokuratuuri määrusega kriminaalasjas kriminaalmenetlus võlgniku juhatuse liikme Julia Fedorenko suhtes KrMS § 202 lgst 6 ja §-st 206 alusel. Kohus leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel ei välista, et võlgniku esindajad on rikkunud raamatupidamiskohustusi. KrMS § 202 kohaselt on kriminaalmenetluse lõpetamine võimalik, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi (KrMS § 202 lg 1). See tähendab, et teo karistatavuse üldised eeldused – süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü – on tuvastatud, kuid menetlus lõpetatakse avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja süü väiksuse tõttu. Seega on prokuratuur sisuliselt tuvastanud, et raamatupidamiskohustuse rikkumine on aset leidnud, kuid otsustanud menetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Seda asjaolu saab kasutada pankrotimenetluses, et põhjendada raske juhtimisvea olemasolu. 6
ei anna ammendavat loetelu, võib praktikas raskeks juhtimisveaks lugeda: pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse oluline rikkumine (
lg 2); raamatupidamiskohustuse oluline rikkumine; vara varjamine või kõrvaldamine võlausaldajate kahjustamise eesmärgil; ebamõistlikult suure äririski võtmine; tehingud, mis on tehtud võlausaldajate kahjustamise eesmärgil (
aprilli 2019 kohtuistungil edastada ajutisele haldurile kõik raamatupidamise algdokumendid hiljemalt
lg 2 tähenduses, mis on toime pandud kas tahtlikult või tulenevalt raskest hooletusest. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda raske juhtimisviga. Kahju hüvitamise nõue 7
lg 3-3 sätestab, et haldur on kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu kohe, kui nõude esitamiseks on piisav alus.
lg 5 viimase aluse kohaselt kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur plaanis hagiavalduse esitamist võlgniku juhatuse liikme ja prokuristi suhtes seoses asjaoluga, et võlgniku pangakontodelt on tehtud suurel arvul ülekandeid võlgniku prokuristile Daniil Salnikovile ja temaga seotud äriühingule ning nende ülekannete tegemine võlgniku huvides ei ole tõendatud, sest võlgniku esindajad pole pankrotihaldurile esitanud ühtegi raamatupidamisdokumenti, kuid menetluses puuduvad vahendid kohtumenetluste läbiviimiseks. Maksejõuetuse teenistuse vastuse kohaselt kuna võlgniku esindajad pole andnud pankrotihaldurile mingeid selgitusi ega esitanud ühtegi raamatupidamisdokumenti, oli pankrotihalduri arvates võimalik esitada hagi võlgniku juhatuse liikme ja prokuristi vastu vara tagasinõudmiseks.
lg 3-3 kohaselt on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu kohe, kui nõude esitamiseks on piisav alus. Pankrotihaldur on tuvastanud põhjendamatud ülekanded, mis võivad viidata raskele juhtimisveale. Seega on nõude esitamiseks piisav alus olemas. Antud juhul on pankrotihaldur plaaninud hagiavalduse esitamist võlgniku juhatuse liikme ja prokuristi suhtes seoses põhjendamata ülekannetega, kuid menetluses puuduvad vahendid kohtumenetluste läbiviimiseks. Kohus leiab, et menetluses olevate vahendite puudumine kohtumenetluste läbiviimiseks võib mõjutada pankrotihalduri võimet seda nõuet esitada.
lg 1 sätestab, et haldur peab tagama majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Kui kohtumenetluse kulud ületavad potentsiaalselt sissenõutavat kahju või kui menetluse läbiviimiseks puuduvad vahendid, võib see mõjutada halduri kohustust nõue esitada. Pankrotihaldur võib kaaluda ka järgmisi võimalusi: 1) pöörduda võlausaldajate poole ettepanekuga rahastada kohtumenetlust, kuna eduka nõude korral saaksid võlausaldajad oma nõuded suuremas ulatuses rahuldatud; 2) kaaluda võimalust esitada nõue ilma riigilõivu tasumata, taotledes menetlusabi. Seega peab pankrotihaldur kaaluma kõiki asjaolusid, sealhulgas nõude aluseid, tõendusmaterjali olemasolu, menetluskulusid ja potentsiaalset sissenõutavat summat. Kui pankrotihaldur leiab, et kohtumenetluse läbiviimine ei ole majanduslikult otstarbekas või vahendite puudumise tõttu võimatu, võib ta jätta nõude esitamata. Sellisel juhul peab pankrotihaldur seda põhjendama ja dokumenteerima oma otsuse. Pankrotihaldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate huve (
Pankrotihalduri täiendavate selgituste kohaselt küsis pankrotihaldur täiendavalt kõigilt võlausaldajatelt, kas nad on nõus edaspidist pankrotimenetlust finantseerida, et vältida pankrotimenetluse raugemist. Võlausaldajad AS S ja C, A (S) vastasid, et ei soovi edaspidist pankrotimenetlust rahastada. Võlausaldaja A ei ole pankrotihaldurile oma seisukohta esitanud. Tulenevalt sellest on haldur seisukohal, et võlausaldajad ei ole käesolevast pankrotimenetlusest ja selle finantseerimisest huvitatud. Seega puuduvad menetluses vahendid võimalike kahjuhüvitamise hagimenetluses riigilõivude maksmiseks. Kohus tuvastas, et antud juhul on pankrotihaldur plaaninud hagiavalduse esitamist võlgniku juhatuse liikme ja prokuristi suhtes seoses põhjendamata ülekannetega, kuid menetluses puuduvad 8
lg-le 1; pankrotihaldur on selgitanud välja võlgniku maksejõuetuse tekkimise võimalikud põhjused (raamatupidamise kohustuse rikkumine, põhjendamatud ülekanded prokuristile) ning ta on planeerinud hagiavalduse esitamist raske juhtimisvea tõttu, kuid menetluses puuduvad vahendid kohtumenetluste läbiviimiseks. Kohtu hinnangul on pankrotihaldur teinud kõik temast sõltuva, arvestades esitatud kuriteokaebust ja planeeritud hagiavaldust. Kuid vahendite puudumine kohtumenetluste läbiviimiseks on oluline takistus. Ka ei ole võlausaldajad käesolevast pankrotimenetlusest ja selle finantseerimisest huvitatud.
reguleerib halduri kulutuste hüvitamist, kuid kui pankrotivaras puuduvad vahendid, ei saa haldurit kohustada tegema kulutusi oma vahenditest.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. Vastavalt
on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne ajutise halduri nimetamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus paneb pankrotihaldurile kohustuseks juriidiline isik kustutada äriregistrist, mille järel pankrotihaldur Martin Krupp vabastatakse tema kohustustest võlgniku pankrotimenetluses. ÄRS § 23 lg 4 kohaselt kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks, kantakse äriregistrisse väljakuulutatud pankroti raugemine koos juriidilise isiku registrist kustutamisega. Kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud juriidilise isiku dokumentide hoidjana. Kohus määrab pankrotihalduri taotlusel dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige Julia Fedorenko. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 2 kohaselt kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht ning elektronposti aadress. 9
lg 1, kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud
Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. Seega tuleb pankrotimenetluse lõpetamise määrus edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Pankrotimenetluse raugemise teate avaldamine
lg 1 kohaselt kui pankrotiseaduses on ette nähtud teate või menetlusdokumendi avaldamine, tuleb see avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 7 kohaselt avaldatakse teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
käsitleb konkreetselt pankrotimenetluse lõpetamist lõpparuande kinnitamisega.
kohaselt on pankrotimenetluse lõppemise üheks aluseks pankrotimenetluse raugemine (
). Pankrotimenetluse raugemise korral ei ole seaduses otsesõnu sätestatud teate avaldamise kohustust, erinevalt pankrotimenetluse lõpetamisest lõpparuande kinnitamisega (
Samas on
lg 1 üldnorm, mis kohaldub kõikidele pankrotimenetluse teadetele, kui seaduses on ette nähtud teate avaldamine. Kohus leiab, et kuna pankrotimenetluse raugemine on üks pankrotimenetluse lõppemise alustest (
p 2), siis kohaldub ka raugemise korral
Kuna pankrotimenetluse raugemine on oluline menetluslik sündmus, mis mõjutab võlausaldajate õigusi, ning arvestades
lg 1 sätestatud üldist teadete avaldamise põhimõtet, tuleb ka pankrotimenetluse raugemise kohta teade avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud Vastavalt
lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 172 lg 1 alusel, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 2 I lause kohaselt, kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Kohus tuvastas, et pankrotiavalduse esitas võlgnik kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotimenetluse kestel tuvastas kohus, et võlgnikul puudub igasugune vara ja sissetulek, millega katta pankrotimenetluse kulusid, keegi võlausaldajatest kohtu ettepanekule tasuda 4000 eurot deposiiti pankrotimenetluse rahastamiseks, ei vastanud. Sellest tulenevalt tuleb pankrotimenetluse kulud jätta võlgniku kanda. Pankrotihalduri tasu
aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 10
MS § 183 lõike 2 redaktsioon. Pankrotihalduri taotluse kohaselt on pankrotimenetluse kestel haldur läbi viinud vajalikud koosolekud, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotihalduri tööaja arvestus on alljärgnev: võlausaldajate esimene üldkoosolek, koosolekuks ettevalmistamine (pankrotiteadete, üldkoosoleku protokolli, vara nimekirja, ettekande koostamine) - 3 tundi; võlausaldajatega suhtlemine -2 tundi; võlgniku juhatuse liikme ja prokuristiga suhtlemine dokumentide saamiseks ja varasemate tehingute kontrollimiseks, nõuete koostamine -2 tundi; võlausaldajate üldkoosolekuteks ja nõuete kaitsmise koosolekuks ettevalmistamine, nõudeavalduse kontrollimine, koosolekute läbiviimine - 7 tundi; võlgniku vande võtmiseks istungil osalemine sh kohtuga suhtlemine, taotluste ja kuriteoteadete koostamine ja menetlustes osalemine – 8 tundi; lõpliku pankrotimenetluse aruande ja halduri tasu taotluste koostamine – 5 tundi. Kokku on pankrotihalduri otseseid töötunde pankrotimenetluse läbiviimiseks 27 tundi. Arvestades halduri töö mahtu, töö keerukust ja halduri kutseoskust palub pankrotihaldur kohtul kinnitada pankrotihaldurile lõplik tasu summas 2430 eurot (1 tund = 90 eurot), millele lisandub käibemaks 534,60 eurot, seega kokku 2 964,60 eurot, mille palub määrata S OÜ, registrikood XXX, (a/a XXX Swedbank AS) kasuks. Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud
lg 2 kohaselt on halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud
lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud
lg 12 alusel, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu
Kuna halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu
lg 1, lg 2 ja lg 3 on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos
Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse
Pankrotihaldur palub määrata tasuks 27 töötunni eest 2430 eurot arvestusega 90 eurot tunnis. Kohus leiab, et pankrotihalduri näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja pankrotihalduri kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu 90 eurot, mis jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri (96 eurot) ja on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. Arvestades pankrotihalduri kohustusi, pankrotimenetluses tehtuid toiminguid, pankrotimenetluse mahtu ja keerukus, leiab kohus, et pankrotihalduri taotlus pankrotihalduri tasu määramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 2430 eurot (27 töötundi *90 eurot). Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud
lg 1-1 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Martin Krupp tegutseb pankrotihaldurina läbi S OÜ, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning S OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti (KMS § 15 lg 1). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus pankrotihalduri tasu suuruseks 2430 eurot, millele lisandub käibemaks 534,60 eurot, kokku 2964,60 eurot, Menetlusabi taotluse lahendamine Pankrotihaldur palub anda menetlusabi ja määrata halduri tasu menetlusabi andmise korras summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot, riigi vahenditest S OÜ, registrikood XXX, (a/a XXX Swedbank AS) kasuks; ülejäänud summas, 1964,20 eurot (koos käibemaksuga), välja mõista halduri tasu võlgnikult. Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud TsMS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud
lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
lg 4 alusel kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja
lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Pankrotihaldur palub määrata halduri tasu menetlusabi andmise korras summas 820 eurot. Alates
lg 5 alusel kohaldada ka riigi vahenditest hüvitatud summade suuruse osas varem kehtinud redaktsiooni kuna riigi vahenditest hüvitatud summade suurus on lahutamatu osa ajutise halduri ja halduri tasu arvestamise süsteemist.
lg 5 viitab otseselt
§-dele 23 ja 65 ja TsMS §-le 183, mis sisaldavad sätteid riigivahenditest hüvitamise kohta (
MS § 183 lg 2) ning seadusandja eesmärk on olnud tagada, et enne
redaktsioon. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks, deposiiti ei ole pankrotimenetluse kulude katteks kohtu nõutud summat tasutud ja kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel menetlusabi. Pankrotihaldur palub määrata halduri tasu menetlusabi andmise korras summas 820 eurot. Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud
Kohus jättis pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Pankrotimenetluse kulud, mis jäävad tasumata ja saamata võlgniku pankrotivara arvelt ja riigi vahendite arvelt, s.o pankrotihalduri tasu summas 2033,00 eurot, millele lisandub käibemaks 447,26 eurot, kokku 2480,26 eurot, tuleb välja mõista võlgnikult pankrotihalduri kasuks. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine
lg 3 II lause järgi, jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Riigikohus on leidnud, et kohus peab kontrollima kulude vajalikkust ja põhjendatust ka pankrotimenetluse raugemisel (RKTKm 17.02.2025, 2-17-2233/97, p 21). Seega on kohtul kohustus kontrollida halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitada üksnes vajalike ja põhjendatud kulutuste suurus, seda nii pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kui ka pankrotimenetluse raugemisel.
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6)
Kohus tuvastas, et Viru Maakohus määras 24. jaanuari 2020 pankroti väljakuulutamise määrusega ajutisele haldurile väljamaksmiseks pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu 1080 eurot, millele lisandub käibemaks 216 eurot ja kinnitas ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 117,73 eurot, kokku 1413,73 eurot. Kohus on käesoleva määrusega määranud pankrotihalduri tasuks 2430,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 534,60 eurot, kokku 2964,60 eurot. Kohus leiab, et kõik pankrotimenetluse kulud on põhjendatud ja vajalikud, arvestades menetluse kestust, keerukust ja halduri tegevuse ulatust. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu on määratud kooskõlas seadusega ning kinnitatud kohtu poolt. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Kohus on kontrollinud kulude vajalikkust ja põhjendatust vastavalt
Kohus kinnitab võlgniku kogu pankrotimenetluse kulud kokku 4378,33 eurot, mis koosnevad järgmistest summadest: ajutise halduri kulutused ja tasu koos käibemaksuga (117,73+1080+216) ning pankrotihalduri tasu koos käibemaksuga (2430+534,60). 14
lg 1 ja 2 alusel, määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt
lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite.
MS § 191 lg 1 esimese lause kohaselt, maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.