2-24-11746/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2025, Tallinn 2-24-11746 Tsiviilasja number Tsiviilasi R.M avaldus V.X-i vastu vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse W.R-i suhtes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03.12.2024 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.M määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (lapse ema) R.M (isikukood XXX) Puudutatud isik I (laps) W.R (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Marika Suurpere Puudutatud isik II (lapse isa) V.X (isikukood XXX) Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus (Lasnamäe Linnavalitsuse kaudu), esindaja Julia Vernikova Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 03.12.2024 määrus osas, millega maakohus jättis rahuldamata R.M avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja 1 ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada R.M avaldus ning lõpetada vanemate R.M ja V.X-i ühine hooldusõigus lapse W.R-i suhtes ning anda ainuhooldusõigus üle R.M-ile .
2. Rahuldada R.M määruskaebus.
3. Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.
4. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 4.
5. Rahuldada R.M avaldus ning lõpetada vanemate R.M ja V.X-i hooldusõigus lapse W.R-i suhtes ning anda ainuhooldusõigus üle R.M-ile . ühine 4.
6. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse 1 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 ). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus
7. R.M (avaldaja, lapse ema) esitas 01.08.2024 Harju Maakohtule avalduse V.X-i (puudutatud isik II, lapse isa) vastu vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse W.R-i (laps) suhtes. Avalduse kohaselt sündis vanematel XX.XX.XXXX laps W.R. Laps on sünnist saati elanud emaga. Viimase nelja aasta jooksul pole lapse isa lapsega tegelenud ega tema vastu huvi tundnud. Samuti ei ole selle aja jooksul olnud lapse isal kindlat töökohta ega isiklikku elukohta. Kuna lapse isaga ei ole võimalik kontakti saada, ei ole võimalik ka lapsega seonduvaid nõusolekuid saada. Ema on soovinud muuta lapse perekonnanime, kuid isa on keeldunud selleks nõusolekut andmast. Isa ei tea, kus lasteaias tema laps käib, kuhu ta on sisse kirjutatud või kuhu kooli tulevikus läheb. Tulevikus tuleb teha lapsega seonduvalt mitmeid otsuseid (nt haridusküsimustes). Ema kasvatab 2 last üksinda, ilma isalt mingit abi saamata. Isa ei ole lapse elus kunagi osalenud ning laps ei tunne oma isa. Lapse isa seisukoht
8. Lapse isa vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Tal ei ole lastud lapse elus osaleda. Viimati pöördus ta lapse ema poole kaks aastat tagasi, kui soovis teada saada, kuidas lapsel läheb. Pärast seda ei ole ta emaga kontakti otsinud, sest ta ei ole suutnud emotsionaalselt iseendaga toime tulla. Lapse ema on talle väitnud, et ta ei ole lapse isa. Elatist ei ole ta lapsele maksnud. Lapse isa avaldas, et soovib siiski lapsega seonduvate otsuste tegemisest osa saada. Lapse esindaja seisukoht
9. Lapsele määratud esindaja toetab avaldust. Lapse isa lapse vastu huvi ei tunne ning juba praegu on raskendatud toimingute tegemine, milleks on vaja isa luba (nt reisimine). Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei avalda lapsele negatiivset mõju, kuna igasugune side isaga puudub. Ühise hooldusõiguse lõpetamine on lapse parimates huvides. Eeskosteasutuse seisukoht
10. Eestkosteasutus toetab ema avaldust. Lapse heaolu spetsialist leppis lapse isaga kohtumise kokku kolmel korral, kuid isa kohale ei ilmunud. Isaga õnnestus suhelda telefoni teel. Lapse isa kinnitas, et ei tea lapse elust midagi ega osale lapse elus. Lapse isa sõnul takistati tal lapsega suhelda – ei vastatud telefonikõnedele ega tehtud ust lahti. Tema sõnul tegi ta korduvalt katseid taastada lapsega suhtlust, kuid hiljem loobus sellest. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja selle emale üleandmine vastab reaalselt väljakujunenud olukorrale ning tagab ka tulevikus oluliste hooldusõiguslike otsuste vastuvõtmise õigeaegselt selle vanema poolt, kes reaalselt lapse suhtes hooldusõigust teostab. Maakohtu määrus ja põhjendused
11. Maakohus jättis ema avalduse rahuldamata, lapse esindaja kulu Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 5.
12. Maakohus tuvastas, et isa ei ole osalenud oma lapse kasvatamises ega teostanud hooldusõigust viimased kaks aastat. Isa avaldas ärakuulamisel, et ei tea, kus lasteaias laps käib ning kes on ta perearst. Samuti eksis isa lapse sünniaastaga (laps on sündinud XX.XX.XXXX, kuid isa sõnul XX.XX.XXXX). 5.
13. Lapse ema sõnul on isa ühe korra keeldunud andmast nõusolekut lapsel vanaemaga Aserbaidžaani reisimiseks. Ema sooviks muuta ka lapse perekonnanime, kuid isa ei ole selleks nõusolekut andnud. 5.
14. Maakohus leidis, et kuigi isa ei ole osalenud lapse elus viimased kaks aastat ning ei tea oma lapse kohta just palju, puuduvad erimeelsused, mis annaksid aluse perekonnaseaduse (PKS) § 137 kohaldamiseks. Samuti ei esine vanemate vahel vaidlust mõnes üksikus last puudutavas küsimuses, mis annaks aluse PKS § 119 kohaldamiseks. Kuigi lapse ema selgitas, et lapse isaga on suhtlemine raskendatud ja vanemad ei suhtle omavahel enam aastaid, ei ole ema esile toonud, kuidas on olnud takistatud lapse hooldusõigusega seotud küsimustes otsuste tegemine. Ema kinnitas ärakuulamisel, et kuna laps 3 on väike, siis ei ole ta pidanud selliseid otsustusi vastu võtma. Ainuüksi asjaolu, et lapse isa ei ole osalenud lapse kasvatamises, ei anna põhjust anda ainuotsustusõigus lapse kasvatamisega seotud küsimustes emale. Samuti ei ole põhjendatud lõpetada ühist hooldusõigust seetõttu, et lapsega koos elav vanem tahab lapsega seotud otsuseid vastu võtta nii, et ei peaks teiselt vanemalt nõusolekut küsima. Isegi kui emal oleks ainuhooldusõigus, ei võta see isalt ära õigust lapsega suhelda. Määruskaebus
15. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Lapse ema soovib lähitulevikus kolida koos lapse ja elukaaslasega Hispaaniasse, milleks lapse isa ei soovi luba anda. Lapse isa ei osale lapse elus, ei maksa elatist ega pole tänase päevani avanud isegi kohtudokumente. Avalduse rahuldamata jätmine ei arvesta lapse heaoluga. Menetluse edasine käik
16. Lapsele määratud esindaja ja eeskosteasutus toetavad ema määruskaebust ning leiavad, et ema avaldus tuleks rahuldada. Lapse isa määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
17. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis lapse ema avalduse rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab lapse ema avalduse, lõpetab vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes ning annab ainuhooldusõiguse üle lapse emale. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
19. Maakohus leidis ekslikult, et puuduvad alused vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks PKS § 137 alusel. Üldjuhul tuleb ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse puhul hinnata eeskätt seda, kas vanemate vahel esinevad ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused. Samas ei saa arvestamata jätta olukorda, kus üks vanem faktiliselt hooldusõigust hoolimata erimeelsuste puudumisest ei teosta ning lapse kasvatamises ei osale. Lapse ema sõnul ei ole lapse isa viimased neli aastat lapse elus osalenud. Lapse isa sõnul suhtles ta lapse emaga lapse teemal viimati kaks aastat tagasi ning pärast seda loobus sellest. Isa on maakohtus ärakuulamisel avaldanud, et ei ole kaks aastat lapse emaga kontakti otsinud, sest ta ei ole suutnud emotsionaalselt iseendaga toime tulla, telefon oli pikalt blokeeritud, ta ei tea lapse elust midagi ja ta ei ole lapsele elatist maksnud. Puuduvad andmed ja tõendid, et lapse ema oleks takistanud isal lapsega kohtuda, et lapse isa oleks ema poole selles küsimuses pöördunud või midagi selleks teinud, et lapsega suhet taastada. 4 Lapse heaolu spetsialisti sõnul on lapse isa talle avaldanud, et on tänaseks loobunud lapsega suhete taastamisest. Kui lapse isa ei ole juba üle kahe aasta lapse elus üldse osalenud, puudub tal teadmine lapse parimatest huvidest. Seda seisukohta toetavad ka eeskosteasutus ning lapsele määratud esindaja. Asja materjalidest ei nähtu, et lapse isa oleks valmis ja huvitatud ühist hooldusõigust teostama. Sellises olukorras ei ole vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine lapse huvides. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning lapse ainuhooldusõigus tuleb üle anda lapse emale.
20. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige lapse huvidest lähtudes) on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 5