TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-23-2376 Otsuse kuupäev 18. oktoober 2024 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi RM kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise ka

) § 106 lg 1 tähenduses. Toimingu tegemine on reguleeritud järgmiselt: - toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega ning võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus (

§ 107

lg 1); - toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid (

§ 107

lg 2); - kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. Toimingu põhjendamise nõue tuleb esitada haldusorganile kirjalikult viivitamata pärast toimingust teadasaamist (

§ 108lg 1 ja 2).

1. Kaebaja ei väida ja ei ole tõendanud, et ta oleks viivitamata pärast läbiotsimist esitanud vastustajale nõude toimingu kirjalikuks põhjendamiseks. Vastustaja esitas põhjendused kaebaja 27.07.2023 esitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamisel ja vastuses kaebusele. Kokkuvõtvalt on vastustaja põhjendused jagatavad kahte gruppi. Esiteks põhjendused, mis on seotud vangla julgeolekuga üldiselt: vastustajal on kohustus tagada vangla julgeolek, keelatud esemed (näiteks keelatud ained, sidepidamisvahendid) on suureks ohuks vangla julgeolekule ning vanglas viibivate isikute elule ja tervisele, pikaajaline kokkusaamine toimub järelevalveta ja kujutab endast head võimalust keelatud esemete üleandmiseks, ainult kinnipeetava läbiotsimine ei välista keelatud esemete sattumist vanglasse, muud läbiotsimise viisid ei taga keelatud esemete (näiteks mittemetalliliste esemete, väga väikest esemete, koerale tundmatu narkootilise aine) avastamist. Teiseks põhjendused, mis on seotud konkreetselt kokkusaamisega kaebaja ja kinnipeetav MM vahel. Kaebaja soovis külastada kinnipeetavat, kes kannab karistust tugevdatud järelevalvega üksuses ja on korduvalt toime pannud narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegusid, s.h kinnipidamiskohas. MM juurest on leitud keelatud esemeid, need on ilmselgelt toimetatud kinnipeetavale väljastpoolt vanglat ning võimalik, et kokkusaamistel. Vastustaja tõendas MM kambrist keelatud esemete leidmist kahe ettekandega (dtl 64, 68). Nende põhjal leiti 18.08.2019 MM kambrist ja 19.08.2019 tema teleri seest erinevaid keelatud esemeid. Kambris oli kaks mälukaarti, mis olid peidetud seina raadio ja TV pistiku sisemusse. Teleri mälukaardi pesa oli ümber ehitatud ja selles paiknes isevalmistatud seadeldis. Teleri jalad olid ümber ehitatud, nende eemaldamisel tuli korpusest välja juhe, mille küljes oli mälukaardi pesa koos adapteriga ja mälukaardiga. Teleri ümberehitamine ei olnud väljast näha ja teleri turvakleebised ei olnud nähtavalt rikutud.
2. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimist praeguse kohtuasja asjaoludel pidada õigusvastaseks. Vastustaja tugines konkreetsetele asjaoludele, mille põhjal 4 võib prognoosida ohtu, et kinnipeetavat külastav isik, näiteks kaebaja, annab pikaajalise kokkusaamise ajal kinnipeetavale üle keelatud esemeid. MM juurest leitud keelatud esemed olid väga väikesed ja kohus peab tõenäoliseks, et neid ei ole võimalik avastada muul viisil kui lahtiriietumisega läbiotsimise teel. Vastustaja viitas Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile 26.09.2006 asjas 12350/04 Wainwright vs Ühendkuningriik. Selles käsitleti kahe külastaja lahtiriietumisega läbiotsimist vanglas. Üks külastaja oli vaimupuudega isik. Isikud soovisid külastada kinnipeetavat, kelle suhtes vanglal oli kahtlus, et ta on seotud narkootikumide vanglasse toimetamise ja vanglas tarvitamisega, ning vangla juhtkond otsustas, et kõik selle kinnipeetava külastajad otsitakse läbi lahtiriietumisega. Läbiotsimine tuli isikutele ootamatult ja neile ei selgitatud eelnevalt, mis toimuma hakkab. Üks külastaja otsiti läbi ruumis, mille aknad ei olnud kaetud, ning ta pidi lahti riietuma kuni aluspesuni. Teine külastaja pidi täielikult lahti riietuma ja vanglaametnikud puudutasid teda kätega. Kohus leidis, et artikli 3 (alandava kohtlemise keeld) rikkumist ei ole toimunud, kuna nendel asjaoludel võib külastajate läbiotsimist pidada õiguspäraseks ennetusmeetmeks. Kahtlemata tekitas kohtlemine isikutele kannatusi, kuid need ei küüni lävendini, mille puhul tegemist on väärikuse alandamisega. Kohus tegi kindlaks artikli 8 (eraelu austamise) rikkumise põhjendusel, et läbiotsimisel ei järgitud siseriiklike õigusaktidega sellisele läbiotsimisele kehtestatud reegleid. Kui on kehtestatud kord vanglaväliste isikute läbiotsimiseks, kes ei pruugi olla mingeid reegleid rikkunud, peab vangla neid rangelt järgima tagamaks, et isikute väärikust ei riivata rohkem kui vaja. Viidatud kohtuasja ja käesoleva kohtuasja asjaolud on sarnased osas, et ka praeguses asjas põhjendab vastustaja külastaja läbiotsimist kahtlusega kinnipeetava suhtes. Asjaolud on erinevad osas, et kaebaja läbiotsimine toimus leebematel tingimustel, oli kaebajale eelnevalt teada ja tuttav protseduur ning siseriikliku õiguse norme ei ole rikutud.
3. Kaebaja väitis, et tal tuli läbiotsimiseks täielikult lahti riietuda. Vastustaja väitis, et lahtiriietumine toimus kahes osas. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille põhjal saaks ühe või teise poole väidet tõendatuks pidada. Tegemist on asjaoluga, mida ei ole praegu enam võimalik üheselt kindlaks teha. Vaidluse all olevast läbiotsimisest oli kohtueelse menetluse algatamise ajal möödas ligikaudu 3 aastat ning kohtule kaebuse esitamise ajal möödas ligikaudu 3 aastat ja 3 kuud. Kaebajal oli

§ 108

lg 1 ja 2 alusel õigus nõuda läbiotsimise kirjalikku põhjendamist, see nõue tuli esitada vastustajale kirjalikult viivitamata pärast toimingust teadasaamist. Kui kaebaja oleks seda teinud, siis oleksid ka võimalused asjaolude kindlakstegemiseks olnud võrreldamatult paremad. Eeltoodu ei muuda seda, et kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt. Kuid kahju hüvitamise nõude tähtaegne esitamine ei tähenda, et asjaolusid, mida nõude varasema esitamise korral oleks võimalik olnud kindlaks teha, tuleb hinnata kaebaja kasuks. Eeltoodut arvestades tuleb kohtu hinnangul lähtuda sellest, et läbiotsimine toimus vastustaja kirjeldatud viisil (vt otsuse punkti 2). See tähendab, et läbiotsimine toimus viisil, mis austas kaebaja väärikust ja eraelu puutumatust, niivõrd kui see oli võimalik, tagamaks ühtlasi võimalike keelatud esemete avastamist.

1. Kaebaja esitas oma abikaasa KM kirjaliku seletuse (dtl 19-22). Sellest pigem nähtub, et vanglas enne pikaajalist kokkusaamist toimuv oli kaebajale ja tema abikaasale tuttav protseduur, mida nad olid nõus kokkusaamise toimumise huvides taluma. Seletusest ei nähtu, et läbiotsimine oleks kaebajat kuidagi eriliselt traumeerinud. KM sõnul tuli abikaasa 5 läbiotsimiselt nuttes ja ütles, et kokkusaamine jääb ära. See näitab, et kaebajale põhjustas üleelamisi kokkusaamise ärajäämine ja võimalik, et ka asjaolu, et kaebaja ei saanud kasutada hüvet, mille huvides kaebaja läbiotsimist talus, kuid mitte läbiotsimine eraldi võetuna. See, millisel põhjusel kokkusaamine jäi toimumata, väljub käesoleva kohtuasja piiridest. Kaebaja kinnitas kohtueelses menetluses, et teade kokkusaamise ärajäämise kohta saabus pärast läbiotsimist. Puuduvad tõendid selle kohta, et kokkusaamise toimumata jäämine oleks läbiotsimist teostanud vanglaametnikele olnud teada enne läbiotsimise alustamist. Kohtule esitatud andmete põhjal KM läbi ei otsitud.
2. Asja lahendamist ei mõjuta see, et vastustaja tõi kaebaja juurest keelatud esemete leidmise argumendi välja alles vastuses kaebusele. Nagu eespool öeldud, ei nõudnud kaebaja toimingu põhjendamist viivitamata pärast toimingust teadasaamist. Küsimus toimingu õiguspärasusest tõusetus alles kolm aastat hiljem kahju hüvitamise taotluse lahendamisel. Õigusnormidest ei tulene, et vastustaja võib kohtumenetluses esitada hüvitamiskaebusele ainult neid vastuväiteid, mille ta esitas juba kohtueelses menetluses. Samuti ei puutu asjasse, et läbi otsida võidi ka külastajaid, kelle puhul konkreetset alust ohu prognoosimiseks ei olnud. Kohus ei hinda vastustaja tegevuse õiguspärasust abstraktselt, vaid lahendab kaebaja kaebust konkreetsetel asjaoludel (HKMS § 44 lg 1).
3. Läbi aegade on vangistuse täideviimisega kaasnenud ühelt poolt isikute (kinnipeetavate, muude vanglasse saabuvate isikute) õiguste piiramise ja teiselt poolt vangla julgeoleku tagamiseks vajalike pingutuste mõistlik tasakaalustamine. Arusaam sellest, kus see tasakaalupunkt asub, on ajas muutuv. Inimväärikuse austamise ja eraelu puutumatuse nõuded on praegu asjasse puutuva ajavahemiku jooksul alati kehtinud. Muutub see, milliseid tegevusi käsitletakse väärikust alandavatena, mil määral on eraelu puutumatuse rikkumine põhjendatud vangla julgeoleku tagamise eesmärgil jms. Hinnang sellele, millised vangistuse täideviimisega kaasnevad tegevused, reeglid ja piirangud on õiguspärased, on korduvalt muutunud ja muutub ka tulevikus nii õigusaktidega reguleeritud kui ka kaalutlus- või hindamisotsustel põhinevate tegevuste suhtes. See, et õigusnormid, nende tõlgendamine või kohtupraktika on ajas muutunud, ei tähenda tingimata seda, et varem toimunud läbiotsimised olid õigusvastased. Toimingu õiguspärasust hinnatakse selle tegemise aja seisuga. 25.11.2022 jõustus määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ § 31 lõige 3 1, mis sätestab, et vanglateenistuse ametnik peab vanglasse siseneva isiku otsima läbi viisil, mis välistab isiku sisenemise vanglasse keelatud esemete ja ainetega. Läbiotsimist peab tegema viisil, mis austab isiku inimväärikust ja meetme valikul peab lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest. Kaebaja kinnitusel ei ole teda alates 24.09.2022 lahtiriietumisega läbi otsitud. Kohus märgib, et ka arusaama sellest, kas esineb avaliku võimu kandja süü, s.o kas vastustaja on vähemalt jätnud järgimata käibes vajaliku hoole, tuleb sisustada lähtudes sellest, kuidas mõisteti käibes vajalikku hoolt toimingu tegemise ajal. Praeguses asjas kohus vastustaja süü olemasolu või vormi ei hinda, kuna see ei ole asja lahendamiseks vajalik.
4. Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane. Toimingu tegemiseks oli seaduslik alus ning toiming oli kohtuasja asjaoludel kohane, vajalik ja proportsionaalne. Sel juhul ei ole kaebuse rahuldamine võimalik. Muude kahju hüvitamise eelduste käsitlemine enam vajalik ei ole. Samuti ei ole vaja kujundada seisukohta, kas RVastS § 9 lg 1 tähenduses oleks tegemist olnud väärikuse alandamise või eraelu puutumatuse rikkumisega. Kohus selgitas 11.09.2024.a 6 määruses, et kohtu hinnangul ei tugine kaebaja tervise kahjustamisele, ning kaebaja ei ole sellele vastuväiteid esitanud.
5. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud, muud taotlused. Selgitused
6. Kohus lahendab eraldi määrusega küsimuse, kas kaebajal on õigus tutvuda vastustaja esitatud tõenditega (vangiregistri väljavõte MM pikaajalistest kokkusaamistest kaebaja ja KM, 19.08.2019.a ettekanne nr 6-20/4206-1, 18.08.2019.a ettekanne nr 6-20/4194-1) ja saada nende ärakirju. Kohus selgitas 11.09.2024.a määruses, et vaidlus tõendite kaebajale avaldamise üle ei takista asja lahendamist. Vastustaja on esitanud need tõendid seoses vastuses välja toodud asjaoludega, et MM juurest on leitud keelatud esemeid ja kaebajal toimusid regulaarsed kokkusaamised MM. MM on käesolevas asjas kaebaja esindaja ning keelatud esemete leidmisega seonduv on talle teada. Omavaheliste pikaajaliste kokkusaamiste toimumise ajad on kaebajale ja MM teada.
7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
8. Kohus rahuldab HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja taotluse ning asendab otsuse avaldamisel kaebaja, tema esindaja ja KM nimed initsiaalidega. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 7