Obsah (8)

§ 663§ 657§ 651§ 654§ 171§ 174§ 617§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 25.04.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-13968 Kohtuasi K.K ja

) § 172 lg 1 alusel korteriühistu kanda, v.a esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvad kulud. Maakohus määras avaldajate menetluskulud kindlaks summas 50 eurot (avalduse esitamisel tasutud riigilõiv). Määruskaebus

1. Korteriühistu esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda. Määruskaebuse kohaselt võeti korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise aluseks teadmine, et korteriühistul puudub vähemalt kolmeliikmeline juhatus nagu on ette nähtud korteriühistu põhikirja p-s 6.
2. Vaatamata sellele, et kaks juhatuse liiget olid äriregistrisse kantud, ei olnud neil korteriühistu kokkukutsumise ajal võimalik teostada põhikirja p-s 6.11 sätestatud juhatuse kohustusi. Seetõttu oli ainus võimalus korteriühistu üldkoosolek kokku kutsuda korteriühistu liikmetel endil. Avaldajate seisukoht ja menetluse edasine käik
3. Avaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid selle jätta rahuldamata ning menetluskulud korteriühistu kanda. 4 2-23-13968
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

10. Korteriühistu vaidlustab maakohtu määruse, millega avaldajate avaldus rahuldati ja jaotati menetluskulud, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (

§ 651lg 1 koosmõjus §-ga 659).

11. Ringkonnakohtu arvates on vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kolleegium nõustub

§ 654lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kolleegium ei nõustu korteriühistuga, et äriregistrisse kantud kaks korteriühistu juhatuse liiget poleks saanud kokku kutsuda korteriühistu üldkoosolekut. Asjaolust, et korteriühistu põhikirja p-s 6.1 on ette nähtud vähemalt kolmeliikmeline juhatus (ja mitte rohkem kui viieliikmeline), ei ole võimalik järeldada, et korteriühistu juhatusel ei ole pädevust oma kahe juhatuse liikme kaudu teostada juhatusele põhikirjas ja seaduses ette nähtud ülesandeid. KrtS § 24 lg 1 sätestab, et juhatus on korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut. Korteriühistu juhatusele kohaldatakse lisaks korteriomandi- ja korteriühistu seaduses sätestatule MTÜS § 26 lg-s 2 ning §-des 27–29 ja 32 mittetulundusühingu juhatuse kohta sätestatut. MTÜS § 27 lg 1 järgi on juhatuse igal liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MTÜS § 27 lg 2 kohaselt võib põhikirjas ette näha, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada mittetulundusühingut ainult ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib piirang ainult siis, kui see on kantud registrisse. MTÜS § 27 lg 3 kohaselt on juhatuse liikmed mittetulundusühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud mittetulundusühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute kohta.
2. Korteriühistu juhatuse ülesandeks on eelkõige korteriühistut juhtida ja esindada. Selliselt on ka põhikirjas minimaalse kolmeliikmelise juhatuse liikmete arv ette nähtud selleks, et tagada nõuetekohane juhtimine ja esindamine, võttes arvesse korteriühistu suurust (60 liiget). Korteriühistu olemasolevate juhatuse liikmete tegevus ei ole iseenesest piiratud puuduolevate juhatuse liikmete tõttu. Kuna käesoleval juhul ei olnud korteriühistu juhatuse liikmete esindusõigust piiratud, siis ei saanud korteriomanikud eeldada, et äriregistrisse kantud juhatuse liikmetel ei ole õigust korteriühistu esindamiseks üldkoosoleku kokkukutsumisel. Kuivõrd äriregistri andmetel oli korteriühistul kaks juhatuse liiget, siis ei ole võimalik mõistlikult järeldada, miks korteriomanikel ei olnud võimalik koosoleku kokkukutsumisel järgida seaduses ette nähtud protseduurireegleid. Maakohus leidis õigesti, et 03.08.2023 korteriühistu koosoleku kutsusid kokku selleks õigustamata isikud. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole järgitud seaduses sätestatud nõudeid, siis on koosoleku kokkukutsumise korda rikutud oluliselt, ning sellisel koosolekul vastu võetud otsused on tühised. 5 2-23-13968
3. Kuna vaidlustatud määrus jääb muutmata, ei ole põhjust muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust ega kindlaksmääramist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

§ 171lg 1 alusel korteriühistu kanda.

16.

§ 174

lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse. Tsiviilasjast ei nähtu, et avaldajatel on tekkinud menetluskulusid. Puudutatud isikud II–VI on teatanud, et neil menetluskulud puuduvad. Seega puuduvad avaldajatel rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud ringkonnakohtus. 17. Käesoleva määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata

§ 617lg 2 ja § 696 lg 3 teise lause alusel.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178

lg 1).

§ 178

lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6