Obsah (9)

§ 423§ 352§ 657§ 456§ 652§ 333§ 436§ 171§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 28. veebruar 2025 2-22-11283 Tsiviilasja n

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hageja kinkijana ning kostjad kingisaajatena sõlmisid

1. detsembril 2017 kinkelepingu, millega hageja kinkis vaidlusaluse korteriomandi kostjatele. Kinkeleping täideti – omand anti kostjatele pärast kinkelepingu sõlmimist üle. Hageja allkirjastas
2. juulil 2022 avalduse kinkelepingust taganemiseks. Hageja põhjendas taganemist sellega, et kostjad rikkusid kinkelepingu p-i 4.1 ning takistasid alates
3. juulist 2022 kinkijale juurdepääsu valdusele. Kostja I keeldus
4. juulil 2022 juurdepääsu taastamast, esitades ähvardusi kinkija ja tema pereliikme A. Hellati vara omastamiseks. Kostja I solvas
5. juuli
6. a kirjas rängalt kinkijat ebakohaste väärtushinnangute ja süüdistuste esitamisega. Kostja II omastas tema 4 elamisse ajutiselt hoiustatud kaks tõukassi, mille osas toimub menetlus tsiviilasjas nr 2-2118514, milles kostja II on esitanud tahtlikult solvavaid väärtushinnanguid ja väärseisukohti kinkija elukaaslase A. Hellati suhtes. Kostjad nõudsid
7. juuli
8. a kirjaga neile
9. detsembril 2017 müüdud kahe garaaži valdust, ähvardusega tõsta jõuga kinkija omand välja. Kostjad on
10. juulil 2022 ja
11. juulil 2022 kinkijat solvanud e-kirjades ning käitunud tema ja tema lähedase suhtes jämedalt tänamatult. Kesksena on poolte vahel vaidluse all, kas kostjad on rikkunud kinkelepingut ning käitunud viisil, mis andnuks hagejale õiguse kinkelepingust taganeda. Kuivõrd hageja tugineb kinkelepingust taganemisele pärast selle täitmist, tuleb kohaldada VÕS § 188 lg-s 1, §-des 267, 268 ja 270 lg-s 1 sätestatut. Kuna kostjad on korteri pärast kinkelepingu täitmist võõrandanud, oleks hageja rahalist nõuet põhimõtteliselt võimalik rahuldada VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 2 alusel. Nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kinkelepingust taganemise kehtivus ning täidetud peavad olema kinkelepingust taganemise nii formaalsed kui sisulised eeldused. Formaalseks eelduseks on kinkelepingust taganemise teade kingisaajale, mis hakkab kehtima alates teise pooleni jõudmisest (VÕS § 188 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1) ning selle tegemisel tuleb järgida VÕS § 270 lg 1 sätestatud tähtaega. Taganemisavaldus peab olema jõudnud teise pooleni seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Taganemisavalduse kostjatele kättetoimetamist hageja tõendanud ei ole. Seega said kostjad taganemisavalduse kätte hagi kättetoimetamisel, kostja I
12. novembril 2022 ja kostja II
13. oktoobril
14. Taganemisavalduses kostjatele etteheidetavad juhtumid on toimunud
15. juulil 2022,
16. juulil 2022 ja
17. juulil 2022, mis on hõlmatud VÕS § 270 lg-st 1 tuleneva üheaastase tähtajaga. Maakohus luges taganemise formaalsed eeldused täidetuks. Taganemisavalduse kehtimiseks VÕS § 188 lg 1 järgi ning VÕS § 268 lg 1 alusel esitatud nõude võimalikuks rahuldamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas lisaks formaalsete eelduste täitmisele on ühtlasi täidetud mõlema kostja osas lepingust taganemise materiaalsed eeldused, s.o kas esineb mõni VÕS § 267 p-des 1–3 nimetatud alustest. Lähtudes taganemisavalduses ja hagis esitatust tuleb kinkelepingust taganemise alusena kõne alla VÕS § 267 p-d 1 ja 3, mille kohaselt on kinkijal õigus kinkelepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust või kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Kohus on andnud hagejale korduvalt (
18. juuli
19. a eelistungil ning
20. oktoobri
21. a määruses) juhise kostjate rikkumisi konkretiseerida, sh esitada kostjate käitumisaktid, mida tuleks lugeda jämedaks tänamatuseks, sh e-kirjades. Kohus kohustas hagejat ka selgitama, kas ja millist kinkelepingu punkti on rikutud VÕS § 267 p 3 mõttes. Nii VÕS § 267 p-st 1 kui p-st 3 tuleneva taganemise aluse osas on hageja esitanud väite, mille kohaselt pidi kostjatele kingitud korteriomand jääma tema valdusesse. Kostjad vahetasid
22. juulil 2022 ära korteri ukselukud ning hageja ei saanud enam korterisse sisse. Sellega on kostjad hageja hinnangul rikkunud kinkelepingu p 4.
23. Maakohus leidis, et menetluses esitatud tõendid ei kinnita, et korteriomand pidi jääma hageja valdusesse ka pärast kinkimist ning kingisaajatel ei olnud õigust seda piirata. Kinkelepingu pst 2.1.10 nähtub hageja kinnitus, et ta ei soovi lepingu esemeks olevat korteriomandit koormata isikliku kasutusõigusega korteris elamiseks ja ta on teadlik, et kingisaajatele jääb lepingu eseme vaba käsutamise, sh ka piiratud asjaõigustega koormamise ja võõrandamise õigus ilma hageja nõusoleku ja teadmiseta. Lepingu p-s 2.1.8 kinnitab hageja, et kingisaajad on tema pojad, kellele ta ei soovi lepingus ette näha mingeid kohustusi. 5 Lepingu p 4.1 reguleerib lepingu eseme valduse üleandmist järgmiselt: kinkija ja kingisaajad lepivad kokku, et lepingu ese jääb kinkija otsesesse valdusse, nagu see oli enne lepingu sõlmimist ja kinkija tasub ka edaspidi lepingu esemega seotud kommunaalkulud ja tarbitud teenuste maksumused, välja arvatud juhul, kui kinkija ja kingisaajad ei lepi hiljem kokku teisiti, eelnimetatud hilisem kokkulepe võib olla ka mittenotariaalses vormis sõlmitud kokkulepe. Ei lepingu p-st 4.1 ega teistest kokkulepitud tingimustest ei saa järeldada, et kingisaajatele on pandud mingeid koormisi või kohustusi VÕS § 267 p 3 mõttes. Olukorras, kus hagejale jäi pärast kinkelepingu sõlmimist korteri otsene valdus, ei ole kostjad lepingu p 4.1 rikkunud. Viidatud säte ei muuda ega tühista kingisaajate lepingu eseme vaba käsutamise õigust. VÕS § 267 p-st 1 tuleneva taganemise alusena on hageja esitanud kohtule taganemisavalduses ja hagis konkreetse kostjate käitumisakti:
24. juulil 2022 korteri ukselukkude vahetuse. Hageja ei ole konkretiseerinud, kes kostjatest konkreetselt ukselukud vahetas või kelle korraldusel seda tehti. Olukorras, kus pole tuvastatav kostjate kohustus piiramatuks ajaks tagada hagejale korteriomandi valdus, ei saa võimalikku lukkude vahetust pidada kostjate jämedaks tänamatuseks hageja suhtes. Seega puudus vajadus asuda lukkude vahetust tõendama. Hageja on esitanud ka väite, nagu poleks kostjad tagastanud korteris ja garaažides asunud hagejale kuulunud vara. Pärast
25. juuli
26. a eelistungil kohtu antud juhiseid esitas hageja
27. augustil 2023 kohtule menetlusdokumendi, milles toob lisaks kinkelepingule täiendavalt välja garaažide ostu-müügilepingu sõlmimise. Vaatamata kohtu juhistele puuduvad hageja konkreetsed selgitused, milline kostja pole tagastanud millist vara ning kuidas on garaažidega seotud etteheited kostjatele seotud haginõudega, sh kas ja miks on tegemist kinkelepingu rikkumisega/jämeda tänamatusega. Kassidega seonduv vaidlus on lahendatud tsiviilasjas nr 2-21-18514, otsus on jõustunud
28. oktoobril
29. Jõustunud otsusest ei nähtu, et kohtud oleksid tuvastanud kostja II poolt kasside omastamise või muul viisil hageja või tema elukaaslase A. Hellati õiguste rikkumise. Maakohus leidis, et hageja menetluses esitatud viited A. Hellati ja kostja II vahel tekkinud konfliktile seoses kassidega ei tõenda kinkelepingu rikkumist, sh jämedat tänamatust hageja või tema lähedase isiku suhtes. Kohus on hagejale selgitanud, et jätab käesolevas tsiviilasjas kõik kasse puudutavad väited, seisukohad ja tõendid kõrvale ning ei luba avada sama vaidlust, mis on jõustunud otsusega juba lahendatud. Maakohus ei arvestanud hageja väiteid kostjate vaenulikkuse osas hageja vastu, kuivõrd hageja ei ole toonud välja sellise võimaliku asjaolu seost käesolevas menetluses esitatud nõudega. Kinkelepingus puuduvad igasugused viited kassidele. Ka juhul, kui üks või mõlemad kostjad olid isaga kasside tõttu tülis, ei viita see iseenesest jämedale tänamatusele ega kinkelepingu rikkumisele. Hagejal tuli vastavalt kohtu
30. juuli
31. a istungil antud juhistele esitada seisukohad, kas ja millist kinkelepingu punkti on rikutud VÕS § 267 p 3 mõttes ning esitada ja tõendada konkreetsed asjaolud, millised on need kostjate käitumisaktid, mida hageja peab jämedaks tänamatuseks tema suhtes VÕS § 267 p 1 mõttes. Kohus kordas sama
32. oktoobri
33. a määruses. Hageja ei ole toonud välja ega tõendanud kinkelepingu tingimuste rikkumist ning jämedaks tänamatuseks loetavaid kostjate konkreetseid tegevusi lisaks lukkude vahetusele. Taganemisavalduses on hageja toonud välja solvangud ja ähvardused hageja isiku ja tema elukaaslase aadressil kostja I
34. juuli
35. a ja
36. juuli
37. a e-kirjades. Hageja ei ole menetluses konkretiseerinud, mida tuleks kirjades pidada solvanguteks ja ähvardusteks. Maakohus ei tuvastanud viidatud kirjades solvamist ega ähvardusi. Maakohus nõustus kostjatega, et kostja I
38. juuli
39. a emotsionaalses kirjas hagejale väljendab kirjutaja oma 6 tundeid isa käitumise ja tegude suhtes, mida ei saa pidada rängaks solvamiseks ebakohaste väärtushinnangute ja süüdistuste esitamise teel.
40. oktoobri
41. a menetlusdokumendis esitas hageja esimest korda üheselt arusaadavalt väite, et kinkeleping on näilik ning seega tühine. Eelnevalt väitis hageja, et kinkeleping sõlmiti hageja vara pärandamiseks kostjatele. Hageja väited ei haaku teiste asjas esitatud veenvate tõenditega, esmajoones aga sõlmitud kinkelepingu tekstiga. Notar on notariaalaktis selgitanud, et kinkelepingusse tuleb märkida kõik kinkimisega seotud kokkulepped. Notar märkis hagejale
42. märtsil 2023 saadetud e-kirjas, et notar on hagejale kinkelepingu sõlmimisel selgitanud võimalust kingitava omandi koormist isikliku kasutusõigusega. Vaatamata notari selgitustele on hageja olnud ise nõus sellega, et sellist elamise õigust kinnistusraamatusse ei kanta. Maakohus järeldas, et kinkeleping kajastas poolte tegelikku tahet. Kohtul ei tekkinud kahtlust, et kinkeleping võiks olla mingil põhjusel tühine. Ainetud on hageja väited, et hagejale tutvumiseks saadetud kinkelepingus olev tekst erines notari juures allkirjastatud tekstist ning et tehingud valmistas ette Kati Vellak. Notar on hagejale selgitanud, et notari juures loetakse leping ette ja notar selgitab seda, lepingut muudetakse kohapeale vajadusel vastavalt osalejate kokkulepetele, mis selguvadki arutelude ja selgitamiste käigus. Kui kinkelepingusse ei kantud hageja õigust vara kasutamiseks, siis sellist tahet järelikult pooltel ei olnud. Hageja ei ole esitanud ühtegi asjakohast tõendit, millest kohus saaks järeldada poolte teistsugust tahet kui kinkelepingus kokku lepitud. Sellisteks tõenditeks ei saa lugeda enne kinkelepingu sõlmimist ja notari selgitamiskohustuse täitmist peetud kirjavahetust. TsÜS §-s 89 sätestatud näilikule tehingule viitavaid asjaolusid menetluses esitatud tõenditest ei nähtu. Kinkelepingu p 2.1.6 kohaselt on kinkija otsustanud, et lepingu eseme järgmised omanikud on just kingisaajad ning anda lepingu eseme omand ära kingisaajatele kohe, mitte pärandina. Hageja väide, mille kohaselt oli kinkelepingu eesmärgiks tegelikult vara pärandamine, ei ole kinkelepingu tekstiga kooskõlas ning on ebausutav. Hageja on leidnud, et korteriomandi müük oli heade kommetega vastuolus olev tehing. Maakohus sellega ei nõustunud. Kostjatel oli kinkelepingust tulenevalt õigus vabalt kingitud vara käsutada, sh seda võõrandada ilma hageja nõusoleku ja teadmiseta. Hageja ei ole ka pärast korduvat tähelepanu juhtimist esitanud konkreetseid kostjatele etteheidetavaid tegusid, mida oleks võimalik vähemalt kaaluda võimalike kinkelepingust taganemise alustena. Kostjad ei ole rikkunud kinkelepingus kokkulepitut ega näidanud hageja või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Täitmata on kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused. Olukorras, kus hageja pole tõendanud kinkelepingust taganemise alust ning puudub alus lugeda kinkeleping tühiseks, luges maakohus kinkelepingu jätkuvalt kehtivaks. Kuivõrd kinkeleping on kehtiv, puudub alusetust rikastumisest tulenev alus nii omandi tagastamise nõude rahuldamiseks kui ka kostjatelt hageja kasuks hüvitise väljamõistmiseks omandi tagastamise võimatuse tõttu. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
43. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 30 000 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 7 Alternatiivselt palub kohtukoosseisus. hageja saata tsiviilasi tagasi maakohtule arutamiseks uues Hageja vaidlustab maakohtu otsust täies ulatuses, kuna maakohus on rikkunud menetlusõigust ja eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Hageja loobus
44. juuli
45. a eelistungil nõudest saada asi kostjatelt tagasi, sest asja omanik oli selleks ajaks vahetunud. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, et kohus ei vaadanud hagi asja tagasi saamise nõudes läbi. Hageja vaidlustab maakohtu põhjenduse, mille kohaselt hageja ei ole sellest nõudest loobunud. Maakohtu menetluses on rikutud erapooletuse ja menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohtunike eetikakoodeksi kohaselt peab kohtunik end taandama, kui tema erapooletus võib olla küsitav või kui tal on eelarvamus poole suhtes. Maakohtu eelarvamused viisid selleni, et maakohus ei arvestanud hageja esindaja töövõimetuslehte. Kohus rikkus hageja õigust esitada tõendeid ja osaleda istungil esindajaga. Kohus lahendab vastuväite menetlusele määrusega. Hageja palus kohtul vastuväited enne istungit lahendada ja taotles vastuväidetega tunnistajate ja enda vande all ära kuulamist. Ringkonnakohtul tuleb erilist tähelepanu pöörata hageja esitatud tõenditele ja taotlustele, mida maakohus ei ole piisavalt arvestanud. Hageja palus, et kohus võtaks otsuse tegemise juurde kõik maakohtule esitatud dokumentaalsed tõendid. Maakohus jättis käsitlemata korteri ja garaažide valduse omavolilise äravõtmise, lukkude vahetamise ja asjade äravõtmise. Pärast asjade võõrandamist jäi hageja aastateks nende valdajaks. Hageja elas korteris ja hoidis asju garaažides. Kostjate kirjad näitavad, et kostjad ähvardasid hagejat asjade äravõtmise ja lukkude vahetamisega. Poolte kokkuleppeks oli hageja õigus asju kasutada, kuni ta teatab, et ei soovi seda enam teha. Kirjavahetusest selgub, et kokkuleppe notariaalsesse vormi viimisel sekkus ühe kostja elukaaslane, kes selgitas hagejale, et selliseid tingimusi ei saa lepingutesse panna. Kostja kinnitas hagejale, et lepingud on puhtalt formaalsed ning hagejal pole vaja muretseda. Seega jäid kohtul olulised asjaolud hindamata, tõendid analüüsimata ja osa taotletud tõendid kogumata. Nõnda ei näi kohtumenetlus aus. Maakohus jättis tähelepanuta väited kostjate ebakohase käitumise kohta (ähvardused, lukkude vahetamine ja solvavad kirjad). Selline käitumine võib olla lepingust taganemise aluseks nii kinkelepingu rikkumise kui ka jämeda tänamatuse tõttu, kuna see kahjustab oluliselt kinkija õigusi ja väärikust. Kinkija on elanud korteris alates
46. aastast ja elas seal ka pärast korteri kinkimist veel viis aastat, kuni lukkude vahetamise ja asja kiirkorras müümiseni. Kui kinkija suudab tõendada kostjate vaenulikku ja ebaõiglast käitumist, ei tohiks tahteavalduse kättetoimetamise formaalsed nüansid olla otsustavad. Kohus saab lahendit tehes lähtuda siseveendumusest. Hetkel pole mõistlikult võimalik aru saada, millest selline siseveendumus kohtul kujunes. Hageja kinkis samal päeval oma elukohaks oleva korteri kostjatele ja müüs garaažid kostjatele. Garaažide müügitehingus määratleti, et raha on nende eest saadud enne tehingut. Samas näitas tõend, et hageja palus kostjatelt pärast tehingut väikest laenu. Eluliselt ei ole usutav, et kostjad ei küsinud hagejalt, kuhu ta pani raha, mille ta garaažide eest eelmisel päeval sai. Samuti ei tundu usutav, et väärtuslikum ese (korter) kingitakse tasuta ära, kuid garaažide eest tahetakse raha saada. Kohus ei näi erapooletu, kui ta ei kuula hagejat nende asjaolude osas ära. Hageja väitel tekkis tüli kahe kassipoja pärast hageja poegade ja hageja naise vahel. Tüli eskaleerus aastateks. Hageja püüdis jääda erapooletuks, kuid naine nõudis, et ta tunnistaks kohtus poegade vastu, samas kui pojad nõudsid tunnistamist naise vastu. Hageja otsustas 8 jääda kindlaks tõele ega mitte valetada. Kui tunnistada, siis ainult tõtt. See häiris poegi, kes ähvardasid kättemaksuks võtta hageja valduses oleva korteri ja garaažid. Nad viisid oma ähvarduse täide. Kostjad ei vaidle faktide kogumile vastu. Seega ei tundu kohus erapooletu, kui ta neid asjaolusid ei hinda. Kohus oleks pidanud hindama, kas kinkeleping, mis notariaalses vormis näitab üht, kuid taasesitamist võimaldavas vormis teist sisu, kvalifitseerub näilikuks tehinguks, teeseldud tehinguks või on tehingu tegelik eesmärk hoopis teine. Maakohus ei ole järeldust, et kinkeleping ei olnud näilik ega teeseldud, nõuetekohaselt põhjendanud. Maakohus ei käsitlenud põhjalikult hageja väidet, et kinkeleping oli näilik, kuna leping sõlmiti ainult selleks, et vara jääks õiguslikult poegadele, kuid hageja pidi jätkama selle kasutamist oma elu lõpuni. Tehingut tuleb hinnata selle tegelikku eesmärki ja poolte kavatsusi arvestades. Kuigi hageja esitas tõendina kostja I kirja, et kinkeleping ja garaažide müügileping olid tehingud õigusnäivuse loomiseks (tehingud on tema jaoks formaalsed ja edaspidi jätkatakse nii, nagu toimus enne), ei ole maakohus selles osas seisukohta võtnud. Hageja soovis anda selgitusi tehingute sisu kohta vande all, kuid maakohus jättis taotluse rahuldamata. Jääb arusaamatuks, kuidas saab kohus väita, et midagi pole tõendatud, kui hageja taotles tõendite kogumist, kuid kohus seda ei teinud. Kohtuotsuses puudub kostjate käitumise moraalne ja juriidiline analüüs. Maakohus oleks pidanud märkama, et korteri müük võis olla vastuolus heade kommetega. Kui kostjad teadsid, et hageja kavatses kinkelepingust taganeda, on korteri kiire müük vastuolus heade kommetega. Maakohus pidi märkama, et poolte vahel oli e-kirjavahetus; seega pidid kostjad samadele e-posti aadressidele saadetud taganemisavaldused kätte saama. Lepingudokument, olgu see notariaalses vormis või e-kirjas, on tõend. Vale on samastada notariaalset dokumenti lepinguga. Dokument ei ole leping, vaid lepingu kirja pandud sisu. Leping on kokkulepe, dokument väljendab kokkuleppe sisu. Seega leiab lepingu sisu kõigist lepingu kohta käivatest dokumentidest. Kohtumenetluses on tõendiks ka muus kui notariaalses vormis dokumendid: poolte kirjavahetus ja vande all antud ütlused. Hagi lahendamisel tuli hinnata kokkuleppe sisu, mitte ainult notariaalse dokumendi sisu. Hageja taganes lepingust, mitte notariaalsest dokumendist. Kostjate kasuks tehtud lepingutega näitas hageja oma poegade suhtes üles usaldust, hoolivust ja soovi, et nad saaksid oma isa vara enne isa surma endale tingimusel, et isa saab asju kasutada kuni neid vajab. Pojad hülgasid isa kassipoegade pärast. Kassipoegade vaidlus puudutas isa naist ja isa poegi, millesse isa vastu tema tahtmist tiriti. Pojad hakkasid isale kassipoegade pärast kätte maksma. Tehti haiget hageja abikaasale ja tehti haiget hagejale. See on dokumenteeritud ka psühholoogi tõendiga. Inetu on esitada vara ära kinkinud isa suhtes alandavaid ja väärikust riivavaid hinnanguid. Kohus ei tee sellistele poegadele liiga, kui neilt isa kasuks 30 000 eurot välja mõistab. Kehtib reegel — vanu austab noorus. See reegel on mõistlikule isikule tava. Tava on õiguse osa.
47. Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus on seaduslik ning hageja õiguseid ei ole rikutud. Hageja on saanud maakohtu menetluses oma soovitud tõendeid esitada. Maakohus on andnud hagejale korduvalt tähtaja hagi aluse täpsustamiseks ja asjakohaste tõendite esitamiseks. Maakohus ei rikkunud hageja õigust osaleda istungil esindajaga. Hageja ei ilmunud istungitele ega põhistanud mitteilmumist. Hageja esindaja puudus
48. juuni
49. a istungilt, esitades vahetult enne istungit taotluse istungi edasilükkamiseks. Kuivõrd esindaja ei esitanud koos taotlusega tõendit oma töövõimetuse tõendamiseks ning istungile oli kutsutud ka hageja, 9 ei tühistanud maakohus istungit. Kostjad taotlesid asja läbivaatamist hageja ilmumisest sõltumata. Maakohus käitus kooskõlas

§ 352lg-ga 1, mis ei kohusta kohut istungiaega tühistama või muutma.

Seoses hageja taotlusega võtta aja materjalide juurde kõik maakohtule esitatud dokumentaalsed tõendid, märgivad kostjad, et hageja ei ole endiselt sidunud tõendeid konkreetsete asjaoludega, mida hageja nendega tõendada soovis. Maakohus on asja lahendamisel lähtunud hageja esitatud nõudest ja esile toodud asjaoludest ning kontrollinud nõude rahuldamise eeldusi põhjalikult. Maakohus ei ole rikkunud menetlus- ega materiaalõiguse norme. Maakohus on lahendi p-des 30 ja 41–45 põhjalikult analüüsinud nii lepingu ja valduse küsimust kui ka teisi hageja viidatud väiteid. Kostjad ei nõustu, et hageja jäi pärast asjade võõrandamist aastateks nende valdajaks. Kostjad jäävad oma menetluses esitatud seisukohtade juurde. Kostjad ei ole hagejat ähvardanud asjade äravõtmisega ega lukkude vahetamisega. Kostjad ei ole korteriomandi välisukse lukku vahetanud ega lasknud seda teha kolmandatel isikutel. Kostjad kasutasid võtit, mille nad said üürnikult (kellele hageja oli korteri valduse kostjate teadmata ja nõusolekuta andnud). Kostjad ei ole soovinud, et hageja tuleks kohtusse tunnistama oma abikaasa vastu ega ähvardanud hagejat seoses tunnistajaks tulekuga. Kostjatele ei ole teada asjaolud, kes või mille eest peaks kellelegi kätte maksma. Pooled on notaris lepingu tingimused läbi arutanud ning notar on pooltele tehingut ja selle sisu selgitanud. Korteri kinge vastas poolte soovidele ja tahtele. Pooled ei ole leppinud kokku hageja kasutusõiguses. Pooled ei ole kokku leppinud valduse jätmises hagejale ega hageja isiklikus või muus kasutusõiguses korteriomandile. Maakohus on analüüsinud hageja väiteid tehingu näilisusest ning tuvastanud, et tegemist on kehtiva kinkelepinguga. Kostjad ei ole korterit kiirkorras maha müünud – toimus tavapärane müügiprotsess, mis võttis aega mitmeid kuid. Ainuüksi asjaolust, et maakohus ei ole hageja väidetega nõustunud, ei saa järeldada kohtu erapoolikust ega rikkumisi kohtuotsuse tegemisel. Kostjad esitasid 22. jaanuaril 2025 hageja nõutud dokumendi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus jätab ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. 9. Apellatsioonkaebuse p-s 1 vaidlustab hageja maakohtu otsuse täies ulatuses, apellatsioonkaebuse p-s 2 leiab aga hageja, et ta ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles kohus ei vaadanud hagi läbi asja tagasi saamise nõudes. Maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude kostjate vastu osas, milles hageja taotles kohustada kostjaid andma nõusolek kustutada kinnistusraamatus korteriomandi registriosa nr XXXXXXX teisest jaost kanne kostjate kaasomandi kohta, kanda korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse hageja ning asendada kostjate nõusolek kohtuotsusega. Arvestades apellatsioonkaebuse põhjendustes esitatut, leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis tema nõude kinnistusraamatus kande kustutamiseks nõusoleku andmiseks ja kostjate tahteavalduse asendamiseks läbi vaatamata ja selles osas on maakohtu otsus jõustunud (

§ 456lg 4).

Ringkonnakohus märgib, et ekslik on hageja apellatsioonkaebuses väljendatu, mille kohaselt on hageja esitanud kohtule selgelt arusaadava loobumise nõudest saada asi kostjatelt tagasi (apellatsioonkaebuse p 2).

1. juuli
2. a 10 kohtuistungi protokolli kohaselt soovis hageja liikuda edasi pigem rahalise nõudega, mida ei saa pidada nõudest loobumiseks.
3. Ringkonnakohus jättis
4. novembri
5. a määrusega rahuldamata hageja apellatsioonkaebuses esitatud taotlused E. Adusoni ja P. Saare tunnistajana ülekuulamiseks ja hageja vande all ülekuulamiseks. Ringkonnakohus rahuldas
6. jaanuari
7. a määrusega hageja apellatsioonkaebuses esitatud tõendi kogumise taotluse ja kohustas kostjaid esitama lepingu, millega nad korteriomandi edasi võõrandasid. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlused võtta asja materjalide juurde need hageja esitatud tõendid, mille vastuvõtmisest või kogumisest maakohus keeldus ning võtta tsiviilasja materjalide juurde kõik maakohtule esitatud dokumentaalsed tõendid, tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 652 lg-s 3 sätestatud alustel. Ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks (

§ 652lg 5).

Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama (

§ 652lg 4 esimene lause).

Maakohus jättis 28. veebruari 2024. a määrusega tõendina vastu võtmata hageja 7. augusti 2023. a menetlusdokumendi (I kd, tl 134

1. jj)lisad nr 3, 4, 7, 8, 9, 12, 13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse seisukohaga, et hageja tõendid, mis on seotud hageja abikaasa ja kostja II vahel tekkinud konfliktiga kasside üle ei puutu praegusesse vaidlusesse, kuivõrd kassidega seonduv vaidlus on lahendatud tsiviilasjas nr 2-21-18514. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus võtta tsiviilasja materjalide juurde kõik maakohtule esitatud dokumentaalsed tõendid tuleb samuti jätta rahuldamata. Taotlus kordab sisuliselt eelmist taotlust ning hageja ei ole eraldi põhjendanud, millised on need konkreetsed täiendavad dokumentaalsed tõendid, mille vastuvõtmisest on maakohus keeldunud ja mis ei ole hõlmatud maakohtu 28. veebruari 2024. a määrusega. 11. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalide põhjal ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks asja menetlemisel rikkunud erapooletuse nõudeid. Pooled on saanud menetluses esitada tõendeid, kohus on menetlusosalised ära kuulanud, andnud korduvalt hagejale võimaluse nõudeid täpsustada. Maakohus andis hagejale seisukohtade täpsustamiseks juhiseid ja viitas, et hagejal tuleb tõendite asjakohasust põhjendada (I kd, tl 133, 168). Maakohus on osaliselt rahuldanud hageja taotluse hagi tagamiseks. Kui maakohus ei pea menetlusosalise poolt esitatud tõendit asjakohaseks või ei rahulda poole esitatud taotlust, ei tähenda see, et kohus oleks menetlusosalise suhtes eelarvamustega või erapoolik. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et maakohus on rikkunud menetlusõigust, jättes arvestamata 3. juuni 2024. a kohtuistungil hageja esindaja taotlusega kohtuistungi edasilükkamise kohta. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud kohtupoolne rikkumine ei too aga endaga kaasa maakohtu lahendi tühistamist ega muutmist. Hageja esitas tõenditega seotud taotlused ringkonnakohtule. Maakohus on kohtuotsuse põhjendustes (p 64
2. jj)selgitanud, miks kohus otsustas asja sisuliselt läbi vaadata vaatamata sellele, et hageja esindajat istungil ei olnud. 3. juuni 2024 . a kohtuistung määrati hageja soovil, kuna kostjad nõustusid kirjaliku menetlusega, kuid hageja soovis saada võimalust isiklikult selgituste esitamiseks. Hageja ise kohtule istungiga seonduvalt taotlusi, avaldusi ega tõendeid ei esitanud. Maakohus leidis, et 11 hageja esindaja taotlus istungi edasilükkamiseks ei olnud maakohtu hinnangul põhistatud

§-de 235, 422 lg 2 ja 3 mõttes. Põhjendatud on maakohtu seisukoht (p 25), mille kohaselt ka pärast kohtuistungit esitas hageja 7. augustil 2023 hagiavalduse täienduse, milles täpsustas hagi, kuid ei viidanud muutunud asjaoludele. Maakohus on lahendanud vastuväited kohtu tegevusele (

§ 333) lõpplahendiga.

Hageja esitas oma taotlused koos apellatsioonkaebusega.

1. Ringkonnakohtus on menetluses hageja nõue kostjate vastu kinkelepingust taganemiseks. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et hageja kinkijana ning kostjad kingisaajatena sõlmisid
2. detsembril 2017 korteriomandi kinkelepingu, millega hageja kinkis kostjatele korteriomandi registriosaga nr XXXXXXX (tl 108 jj). Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väited (p 39), mille kohaselt oleks maakohus pidanud kontrollima, kas kinkeleping võis olla tühine selle näilikkuse tõttu (TsÜS § 89). Kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtuvalt ise ega ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (

§ 436lg 7, vt nt RKTKo 10.04.2024, 2-21-4251,).

Nimetatu ei saa aga tähendada seda, et poolel puudub kohustus oma nõuet põhistada. Hagiavalduses ei tugine hageja kinkelepingu näilikkusele, samuti ei tee hageja seda ka

1. märtsi
2. a menetlusdokumendis.
3. oktoobri 2023 menetlusdokumendi järgi on hageja arvates tervikpilt see, et õiguslikult on tegemist näilike tehingutega. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli kinkeleping näilik, kuna leping sõlmiti ainult selleks, et vara jääks poegadele, kuid tegelikult pidi hageja jätkama selle kasutamist elu lõpuni. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad (TsÜS § 89 lg 1). Hageja ei ole toonud menetluses esile asjaolusid, mis viitaksid kinkelepingu näilikkusele, hageja kasutamisõigust puudutavate kokkulepete väidetav puudumine lepingust ei muuda lepingut näilikuks. Hageja viitab sellele, et kinkelepingu eesmärgiks oli korteriomandi üleandmine kostjatele (apellatsioonkaebuse p 39). Kinkelepingu p 3.1 järgi kinkis hageja lepingueseme kostjatele võrdsetes mõttelistes osades. Seega vastab kinkeleping poolte tahtele. Kinkeleping on võlaõiguslik leping, mis ei muuda asjaõiguslikku olukorda. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et ainuüksi kohustustehingu näilikkus ei muuda näilikuks omandi üleandmisele suunatud käsutustehingut, kui õiguslikult neutraalset tehingut (vt nt RKTKo 04.12.2019, 2-15-13695, p 20). Hageja väljendas ise soovi korteriomandi üleandmiseks kostjatele, seega ei saa järeldada, et ka asjaõiguslepingu sõlmimisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Kohtul tuleb tehingu heade kommete vastasust (TsÜS § 86 lg 1) hinnata ka omal algatusel (vt nt RKTKo 16.06.2021, 2-17-9822, p 15). Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole menetluses tuginenud asjaoludele, mis viitaksid kinkelepingu heade kommete vastasusele. Hageja leidis, et kostjate korteriomandi kolmandatele isikutele edasivõõrandamine on vastuolus heade kommetega. Praeguses menetluses on vaidluse all hageja ja kostjate vahelise kinkelepingu kehtivus. Ringkonnakohus märgib vastuseks hageja menetluses esitatule, et kostjate õigus korteriomandit oma äranägemise järgi käsutada tulenes lepingust, kostjad on tõendanud, et hageja ei kasutanud korteriomandit (I kd, tl 97). Kinkelepingu p 2.1.10 kohaselt oli hageja teadlik, et kostjatele jäi lepingu eseme vaba käsutamise õigus, seega ei saa asuda asja materjalide põhjal seisukohale, et kostjad võõrandasid korteriomandi hageja kahjustamise ja omakasu eesmärgil. 12
4. Hageja väitel on ta kinkelepingust kehtivalt taganenud. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalide põhjal tuleb asuda seisukohale, et kostjad on taganemisavalduse kätte saanud koos hagiga. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks selle kostjateni toimetanud varem. Vaidlust pole selles, et kinkeleping täideti – omand anti kostjatele pärast kinkelepingu sõlmimist üle. VÕS § 268 lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p-des 1–3 ettenähtud juhtudel. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole menetluses toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et kostjad oleksid näidanud hageja või tema lähedase (hageja elukaaslase) vastu üles jämedat tänamatust. Riigikohus on mitmetes lahendites leidnud, et jäme tänamatus VÕS § 267 p 1 mõttes on hinnanguline kategooria, mis peab avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase vastu. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt nt RKTKo 18.11.2020, 2-18-15197, p 16). Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tuginenud asjaoludele, mis võimaldaksid järeldada, et kostjad oleksid käitunud tema suhtes äärmiselt etteheidetaval viisil, mis viitab tänamatusele. Ringkonnakohus märgib, et hageja on menetluse kestel oma seisukohti ning väiteid korduvalt muutnud. Kostjatele etteheidetavate tegudena nimetab hageja korteri ukselukkude vahetamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole menetluses üheselt arusaadavalt toonud esile, kes kostjatest konkreetselt ukselukud vahetas. Kostjad on tõendanud, et hageja ei kasutanud korterit eluruumina, see oli välja üüritud (I kd, tl 97). Sellises olukorras ei saa võimalikku lukkude vahetust pidada kostjate jämedaks tänamatuseks hageja suhtes. Korteriomandi käsutamine hagejate poolt oli lepingus selgelt märgitud. Hageja esitas
5. augustil 2023 kohtule menetlusdokumendi, milles toob lisaks kinkelepingule täiendavalt välja garaažide müügilepingu sõlmimise. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaatamata kohtu antud juhistele puuduvad menetluses hageja asjakohased konkreetsed selgitused, kes kostjatest pole tagastanud millist vara ning kuidas on garaažidesse puutuvad etteheited seotud haginõudega, sh kas ja miks on tegemist kinkelepingu rikkumisega või jämeda tänamatusega. Garaažides olevate asjadega seotud etteheited on ebaselged, hageja ei ole esile toonud seda, milles kostjate tänamatus täpselt seisnes.
6. Tüli hageja elukaaslasega ning sellele järgnev kohtuvaidlus kasside üle ei viita jämedale tänamatusele hageja või tema lähedase suhtes, pigem oli tegemist erimeelsusega selles, kas kasside omand on üle läinud. Hageja esitas kohtule kostja I kirja hagejale (I kd, tl 9). Kirja toon ja selles avaldatu ei ole hagejat või tema elukaaslast ründav. Kostja I väljendab oma pettumust muutunud suhte üle ning kritiseerib hageja käitumist, kuid väljendab samas ka kurbust ja kahetsust (I kd, tl 9). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ka muust kirjavahetusest ei saa tuvastada hageja või tema elukaaslase solvamist ega ähvardusi (I kd, tl 8). Maakohus ei ole tõendeid hinnates menetlusõigust rikkunud. Hageja apellatsioonkaebuses väljendatud seisukoht sõlmitud notariaalse kinkelepingu õigusliku tähenduse suhtes (hageja väitel ei saa notariaalset dokumenti samastada lepinguga) ei ole õiguslikult põhjendatud.
7. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja menetluses tõendanud, et kostjad on jätnud õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse, mis annaks hagejale õiguse lepingust taganeda. Kinkelepingus on kokku lepitud (p 4.1), et lepingu ese jääb kinkija otsesesse valdusse, nagu see oli enne käesoleva lepingu sõlmimist ja kinkija tasub ka edaspidi lepingu esemega seotud kommunaalkulud ja tarbitud teenuste maksumused. 13 Kinkelepingu p-s 2.1.10 kinnitab hageja, et ta ei soovi lepingu esemeks olevat korteriomandit koormata isikliku kasutusõigusega korteris elamiseks ja ta on teadlik, et kingisaajatele jääb lepingu eseme vaba käsutamise, sh ka piiratud asjaõigustega koormamise ja võõrandamise õigus ilma hageja nõusoleku ja teadmiseta. Lepingu p-s 2.1.8 kinnitab hageja, et kingisaajad on tema pojad, kellele ta ei soovi lepingus ette näha mingeid kohustusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lepingu sõnastusest ei tulene, et hagejale pidi jääma korteriomandi valdus, seda ei kinnita ka hageja kirjavahetus kostjaga I (I kd, tl 137). Hageja on küll kirjutanud kostjale I, et leping jääb ära, kui eritingimusi (hageja jätkuvat korteri kasutamist) lepingusse kirja ei panda. Samas nähtub notari selgitusest kinkelepingus, et vaatamata sellele, et korteriomandit on võimalk koormata isikliku kasutusõigusega kinkija kasuks, mis annab õiguse korteris elada, soovib kinkija käesoleva lepingu sõlmida selles toodud tingimustel. Seega on hageja loobunud lepingu sõlmimisel soovist kinnisasja tema kasuks koormata.
8. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
9. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda (

§ 171lg 1).

Kostjate menetluskuluks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu 1070 eurot 33 senti (koos käibemaksuga). Kostjate esindaja on osutanud kostjatele õigusabiteenust 5 tunni 29 minuti ulatuses, tunnitasuga 160 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjate esindaja tunnitasu on mõistlik ning ajakulu põhjendatud ja vajalik. Seega määrab ringkonnakohus kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus ja mõistab hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja 1070 eurot 33 senti. Ringkonnakohus rahuldab kostjate taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks

§ 177

lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostjate kasuks välja menetluskuludelt viivise kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 14