← Eesti

2-24-120980/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht , Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-120980 Tsiviilasi R.-M.V. hagi U.V. vastu elatise väljamõistmiseks Hagihind 2589,48 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: R.-M.V. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: T.E. (isikukood XXX) Hageja seadusliku esindaja lepinguline esindaja: Piia Roosileht Kostja: U.V. (isikukood XXX) Viimase istungi aeg 11.03.2025 RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada hagi.
  2. Mõista U.V.-lt välja R.-M.V. 30.06.2025 eest. kasuks elatis 3763,24 eurot perioodi 03.06.2024 kuni
  3. Võimaldada U.V.-l tasuda punktis 2 märgitud summa 12 võrdse osamaksena perioodil 01.07.2025 kuni 01.06.2026, s.o 313,6 eurot kuus lisaks punktis 4 märgitud elatisele.
  4. Mõista U.V.-lt välja R.-M.V. kasuks alates 01.07.2025 kuni R.-M.V. täisealiseks saamiseni (XX.XX.XXXX) igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
  5. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  6. Elatis tuleb maksta iga kuu
  7. kuupäevaks T.E. pangakontole nr XXX, selgitusega „elatis“.
  8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja nende rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist istungil. ASJAOLUD
  9. R.-M.V. esitas 03.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 287,72 euro elatise saamiseks. U.V. vastuväite kohaselt ei ole ta lapse X ning elatise suurus on määratud ebaõigesti. Järgnevalt võib mõista, et summat peetakse liiga suureks, sest tal on X alaealist last.
  10. Hagi kohaselt on laps pärast vanemate lahkuminekut X. a elanud koos X ning kostja ei ole lapsele ülalpidamist andnud. Ema sissetulekuks on miinimumpalk, elatisabi ja lapsetoetus. Samuti aitavad lähedased. Lapse igakuised kulud on 560 eurot. Hageja nõuab miinimumelatist alates 03.06.
  11. Hagile lisati maksekorraldused, mille kohaselt on emale 31.05.2024 kantud töötasu 586,82 eurot, 28.06.2024 776,3 eurot ja 31.07.2024 776,3 eurot (dtl 28-30) ning juulis elatisabi 380 eurot ja augustis 200 eurot (dtl 31-32). Täiendavates seisukohtades nõustus hageja elatisevõla tasumisega koos igakuise elatisega osamaksetena aasta jooksul.
  12. Kostja esitas vastuseks hagile avalduse, et soovib enne otsust isadustesti. Asja arutati 11.03.2025 istungil, kus kohtunik selgitas mh isaduse vaidlustamise korda. Kostja väitis 11.03.2025 istungil, et tal on X last ega tea, kui palju suudab maksta. Kostjal sissetulek puudub, teeb juhutöid. Kostja esitas seejärel tähtaegselt viis pildifaili laste sünnitõenditest: S. ja S.V. vanemad on kostja ja T.E. B.A.V. vanemad on kostja ja K.M. ning S.M. ja B.M. vanemad on K.M. ja M.M.. Kuigi menetlusdokumendis seda mainiti, rasedakaarti ei esitatud. Võis järeldada, et kostja peab X vanemale lapsele maksma elatist.
  13. Asja arutati istungil 11.03.2025 ja 15.04.
  14. Viimasele istungile kostja ei ilmunud. Kohus kogus ise tõendeid: 1) Autoregistrikeskuse andmete kohaselt on kostja kahe auto kasutaja, mille omanik on K.M.; 2) MTA andmetel kostjal sissetulekud puuduvad; 3) T.E. B. kinnitas kohtunikule, et U.V. ei maksa hoolimata kompromissist S. ja S.V.-le elatist. KOHTU PÕHJENDUSED
  15. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2

(4)
  1. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 ja § 97 p 1 kohaselt ülal pidama. Kohus tuvastas päringuga Rahvastikuregistrisse, et hageja ema on T.E. ja kostja on tema isa. Kostja on väitnud, et pole isa, kuid ei ole seda ettenähtud korras vaidlustanud ega täiendavaid argumente esitanud. Seega on kostjal vanemana oma lapse ülalpidamise kohustus.
  2. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib elatise välja mõista muutuva suurusena määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist muutuva suurusena vastavalt PKS §
  3. Kostja ei ole esile toonud elatise vähendamist tingivaid asjaolusid.
  4. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  5. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud (https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad) eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Alates 01.04.2024 on baassumma 272,76 eurot ja 01.04.2025 282,31 eurot.
  6. Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskminebrutokuupalk) ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  7. aprillil. Alates 01.04.2024 on arvestuse aluseks keskmine brutokuupalk 1832 eurot, st lisandub (1832*3%) 54,96 eurot ja 01.04.2025 59,43 eurot.
  8. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada ½ lapsetoetusest, s.o 80 eurot/2=40 eurot.
  9. Seega kujuneb miinimumelatise suuruseks alates 01.04.2024 (272,76+54,96-40) 287,72 eurot ja alates 01.04.2025 (282,31+59,43-40) 301,74 eurot.
  10. Elatis 03.06.2024 kuni 31.03.2025 tuleb seetõttu arvutada järgmiselt.
  11. a juuni eest tuleb välja mõista (287,72/30x28) 268,54 eurot ning juuli kuni
  12. a märtsi eest (9x287,72) 2589,48 eurot, kokku 2858,02 eurot.
  13. Aprilli kuni juuni eest tuleb välja mõista 3x301,74=905,22 eurot. Kokku tuleb kuni otsuseni seega välja mõista elatis 3763,24 eurot.
  14. Kuivõrd hageja esindaja arvates tekib kostjal tagasiulatuva elatise tasumisega probleeme ning hageja leiab, et selle tasumist tuleks ajatada, tuleb hageja taotlusel TsMS § 445 lg 1 alusel kuni otsuseni välja mõistetav summa ajatada 12 kuu peale. Järelikult tuleb kostjal lisaks jooksvale elatisele alates juulist 2025 tasuda 313,6 eurot. Samuti on pooltel võimalik sõlmida kokkuleppeid ka täitemenetluses või selle väliselt. 3
(4)
  1. Kostjal töökoha puudumine ei anna alust jätta elatis välja mõistmata, sest kostjal on kohustus enda last ülal pidada. Teiste laste olemasolu on küll tõendatud, kuid ei anna alust elatise vähendamiseks. Esiteks, kostjal tuleks leida töökoht, mis võimaldaks kõigi laste ülalpidamist. Elatist ei saa vähendada ja jagada laste ja kostja vahel võrdselt, sest kui sissetulek puudub, ei saa neid arvestusi teha. Samuti ei pea kostja tegelikult ülal S. ja S.V.-d (vt p 4, alapunkt 3) ning tal puudub kohustus ülal pidada S. M.st ja B. M.. Kostjal on küll kohustus A.V. ülalpidamiseks, kuid kostja ei ole tõendanud, et ta seda teeks ning et tal puudub võimalus ka hageja ülalpidamiseks.
  2. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda ja seetõttu rahaliselt kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.