järgi isikukood: XXX; elukoht: xxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxxxxx; tel x; e-post: x; Eesti Vabariigi kodakondsus; xxxxxxxxxx; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxx xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi 3: - 14.11.2018 Pärnu Maakohtu otsusega karistati
lg 2 järgi vangistusega 8 kuud ning lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks; - 18.11.2015 Harju Maakohtu otsusega karistati
järgi vangistusega 8 kuud, mida suurendati
lg 2 alusel ning karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud ja 24 päeva vangistust, mis asendati 504 üldkasuliku töö tunniga ning lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 10 kuuks - 06.05.2014 Pärnu Maakohtu otsusega karistati
, § 424 järgi vangistusega 1 aasta, koheselt kuulus kandmisele 3 kuud, ülejäänud osa 8 kuud ja 26 päeva vangistust jäeti
Tõkend – ei ole kohaldatud. 1 1-20-1962 Kaitsja Natalia Suvorova RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 313, § 315 järgi 1. Süüdi tunnistada R.N
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 180 (ühesaja kaheksakümne) tunni üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel on R.N kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1, § 85 alusel konfiskeerida ja anda riigi omandisse tahtliku süüteo toimepanemise vahendina R.N-ile kuuluv mootorsõiduk xxxxxx xxxxxxx xxxxx registreerimismärgiga xxxxxx (VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxx), mis on arestitud 30.12.
lg 2 järgi lisakaristusena
alusel ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 12 kuuks, juhtis 23.12.2019 kella 13.34 ajal xxxxx xxxxxx xxxxxxxx x parklas mootorsõidukit xxxxxxx xxxxxx xxxxx registreerimismärgiga xxx xxx, põhjustades liiklusõnnetuse. Kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumisega pani R.N toime
Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör jäi süüdistuses toodud asjaolude juurde ja palus süüdistatava süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, mõistes karistuseks 6 kuud vanistust. Vangistuse taotles prokurör
alusel asendada 180 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Samuti taotles prokurör
lg 1 alusel konfiskeerida süüteo toimepanemise vahend s.o sõiduauto xxxxxx xxxxxxxx xxxxxx registreerimismärgiga xxxxxx. DVD plaadi palus prokurör jätta kriminaalasja materjalide juurde ning menetluskulud süüdimõistetu kanda. Advokaat Marina Leisile määratud tasu s.o 90 eurot, palus prokurör jätta riigi kanda, kuna R.N ei ole vastutav selle eest, et kaitsja otsustas õigusabi osutamise teisele kaitsjale edasi anda. Kaitsja leidis, et süüdistus
Kaitsja palus R.N-ile mõista karistuseks rahalise karistuse ning ei olnud vastu, kui kohus asendab vangistuse üldkasuliku tööga. R.N-ile kuuluva mootorsõiduki palus kaitsja jätta konfiskeerimata, kuna R.N-il on selle kasutamine vajalik. Süüdistatav tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses süüdi, palus kergemat karistust ja sõidukit mitte ära konfiskeerida. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et R.N-ile süüks arvatud kuritegu on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. R.N-ile on esitati süüdistus karistusseadustiku (edaspidi
) § 329 järgi ehk karistuse kandmisest kõrvalehoidumises.
näeb ette vastutuse täitmisele pööratud vangistusest või kinnipidamiskohast lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest, samuti kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud
§-des 49, 491, 50, 51, 52 või 522 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise eest. R.N-ile on 3 1-20-1962 esitatud süüdistus täpsemalt selles, et ta hoidis kuriteo eest mõistetud lisakaristuse (mootorsõiduki juhtimise keelu) täitmisest teadlikult kõrvale. Arvestades R.N-ile esitatud süüdistuse sisu
järgi, tuleb objektiivse koosseisu tuvastamiseks analüüsida, kas R.N-ile on mõistetud kuriteo toimepanemise eest lisakaristus
alusel (mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine) ning kas isik ei täitnud talle pandud lisakaristust. Pärnu Maakohtu 14.11.2018. a kohtuotsusega mõisteti R.N süüdi
lg 2 järgi ning talle mõisteti põhikaristusena vangistus ning lisakaristusena võeti temalt
lg 4 ja
Seega on R.N-ile mõistetud
§-s 329 nimetatud lisakaristus ehk antud juhul
R.N juhiloa andmete väljatrükist (tl 17) nähtub, et juhtimisõigus on temalt ära võetud 28.07.
lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistus, mis tuli isikul reaalset ära kanda, tuleb lähtuvalt
Karistusregistri väljavõttest nähtub, et karistus loeti kantud ja isik vabanes vangistusest 14.08.
lg 2 sätestatud kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud
Seetõttu täitis R.N oma tegevusega
Mootorsõidukit juhtides põhjustas R.N ka liiklusõnnetuse. R.N-ile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette vähemalt otsest tahtlust. R.N tunnistas kohtuistungil antud ütlustes, et ta teadis, et tal puudub juhtimisõigus, kuid asus sellegipoolest mootorsõidukit juhtima, kuna tal oli vaja tööle sõita. Seega kohus leiab, et süüdistatav pani teo toime
lg-s 2 sätestatud kavatsusega.
lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Mootorsõidukit juhtima asudes eiras R.N teadvalt kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristust. R.N on ka varem kriminaalkorras sama teo eest karistatud. Seega R.N seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et kui ta juhib mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, siis paneb ta toime süüteo. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadlikult kõrvalehoidumises on leidnud tõendamist ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et R.N tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi R.N õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. R.N on süüvõimeline ning
Seega tuleb R.N süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 5 1-20-1962
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, saab asuda seisukohale, et isiku süü on keskmisest suurem. R.N puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid
ja
R.N kohtuistungil kahetsust ei avaldanud. Karistuse mõistmisel ei saa jätta arvestamata seda, et R.N-il on karistusregistri andmetel 3 kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest (tl 36-37). Sealjuures väärib märkimist, et viimase karistuse, s.o 14.11.2018 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabastati ta 14.08.2019 ning uue kuriteo pani R.N toime juba 23.12.2019. R.N süü suurust mõjutab ka asjaolu, et R.N , juhtides mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, põhjustas ka liiklusõnnetuse. Samuti arvestab kohus ka asjaolu, et R.N pani teo toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest raskeim vorm. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on R.N 06.05.2014 Pärnu Maakohtu otsusega karistatud
ja § 329 järgi
18.11.2015 karistati R.N
järgi vangistusega 8 kuud, mida suurendati
lg 2 alusel 06.05.2014 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud ja 24 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga. Samuti võeti R.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 10 kuuks. 14.11.2018.a karistati R.N
Varasemad karistused ei ole aga R.N mõjutanud kuidagi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et R.N-ile mõistetud karistuse määr peab olema keskmisest suurem. Kohus ei pea põhjendatuks karistada isikut, keda on juba 3-l korral karistatud vangistusega, rahalise karistusega. Seega kohus leiab, arvestades kuriteo raskust, varasemaid karistusi ja isikut, et R.N mõjutamine edaspidi kuritegusid mitte toime panna ei ole võimalik muul moel kui vangistusega. Lähtudes eeltoodust kohus karistab R.N
MS § 238 lg 2 alusel mõistetavat põhikaristust kolmandiku võrra vähendada, seega kuulub kandmisele 6 kuud vangistust.
lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kuni kaheaastast vangistust mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Kohtuistungil andis R.N ka nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Käesoleval juhul leiab kohus, et R.N-ile mõistetud lõplik karistus, milleks on 6 kuud vangistust, võib asendada üldkasuliku töö tegemise kohustusega. Karistusregistri kohaselt suutis R.N temale varasemalt määratud üldkasuliku töö tunnid ära täita ilma suuremate probleemideta ja üldkasuliku töö tegemise ajal ta uusi kuritegusid toime ei pannud. Seetõttu annab kohus R.N-ile viimase võimaluse kanda oma karistust vabaduses. Eeltoodud põhjustel asendab kohus R.N-ile mõistetud 6 kuud vangistust ehk 180 päeva vangistust üldkasuliku tööga. Arvestades, et 1 päev vangistust võrdub 1 tunni üldkasuliku tööga, mõistab kohus asendatud karistuseks 180 tundi üldkasulikku tööd.
lg 3 kohaselt määrab kohus üldkasuliku töö mõistmisel selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud ehk kaht aastat.
Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada 6 1-20-1962 nelja tundi päevas. Arvestades asjaolusid, et R.N käib tööl, siis määrab kohus üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist tuleb arvestada alates kohtuotsuse jõustumise päevast.
lg 4 kohaselt peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule. Seega
lg 4 alusel on R.N kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
Tõkend Tõkendit süüdistatava suhtes kohaldatud ei ole. Arvestades, et kogu kohtueelse menetluse ning ka kohtumenetluse kestel ei olnud R.N-ile kohaldatud tõkendit ning R.N ei ole kriminaalmenetlusest kordagi kõrvale hoidunud, siis ei pea kohus vajalikuks isiku suhtes ka edasiselt tõkendit kohaldada. Konfiskeerimine Pärnu Maakohtu 30.12.2019 määrusega (tl 23-24) arestis kohus konfiskeerimise tagamiseks R.N mootorsõiduki xxxxxx xxxxxx xxxx (registreerimismärgiga xxx xxx, VIN-kood xxxxxxxxxxxxxx), mis asub Paide politseijaoskonna kinnises hoovis, asukohaga Paide linn Tallinna tn 12 (tl 25, 31). Vastavalt
lg-le 1 võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Käesoleval juhul on eelnevalt tuvastatud ja tõendatud, et R.N pani kuriteo toime mootorsõidukiga xxxxxx xxxxxx xxxxx registreerimismärgiga XXX XXX. Isik, kes juhib mootorsõidukit ilma juhtimisõigust omamata, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks. Järelikult on sõiduki näol tegemist
§-s 329 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendiga. Seega on tõendatud, et kõnealune mootorsõiduk oli kuriteo toimepanemise vahend. Samuti on tuvastatud, et süüteo pani R.N toime kavatsetult. Kohtule esitatud õiendist (tl 18) nähtub, et mootorsõiduk xxxxxx xxxxxx xxxxx registreerimismärgiga XXX XXX kuulub R.N-ile . Riigikohus on 12.06.2008.a otsuse 3-1-1-37-07 punktis 23 märkinud, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. R.N puhul on kohtul põhjendatud alus arvata, et ta võib samalaadsete kuritegude toimepanemisega jätkata. Karistusregistri kohaselt on R.N varasemalt kriminaalkorras karistatud nii mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, kui ka karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks olev tegu on toime pandud 4 kuud pärast vangistuse kandmiselt vabanemist. R.N on varasemalt karistatud 3-l korral
järgi ja ühel korral
R.N-ile on mõistetud karistuseks kolmel korral vangistus, mis on jäetud tingimisi kohaldamata, asendatud üldkasuliku tööga, kui ka mõistetud kandmisele reaalselt ja temalt on ära võetud ka mootorsõiduki juhtimisõigus lisakaristusena. Ükski varasem karistus ei ole suutnud R.N mõjutada uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma ning ta jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist. Kuivõrd R.N ei ole oma varasemast eksimustest järeldusi teinud, on konfiskeerimine ainuvõimalik abinõu, millega takistada samalaadsete kuritegude jätkuvat toimepanemist R.N poolt. Kaitsja ja R.N palusid jätta sõiduki konfiskeerimata, kuna R.N-il on liikumispuue ja sõidukit on vaja teiste pereliikmete transportimiseks. Kriminaalasja materjalides puuduvad igasugused tõendid, miks kinnitaksid R.N sellekohaseid ütlusi. Seega on põhjendatud konfiskeerida R.N 7 1-20-1962 R.N-ile kuuluv mootorsõiduk xxxxxx xxxxxx xxxxx registreerimismärgiga xxx xxx
lg 1 alusel.
Asitõendid ja muud äravõetud objektid DVD-plaat, millel on turvakaamera salvestis ja mis asub kriminaalasja juures, jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5 kordne kuupalga alammäär, so 876 €. Määratud kaitsjale määratud tasu on kohtueelses menetluses 187,20 € ja kohtumenetluses 129,60 €. Määratud kaitsja Natalia Suvorova töötasu osutatud õigusteenuse eest kohtueelses- ja kohtumenetluses on põhjendatud. Kohus jätab aga kaitsja Marina Leisile määratud tasu 90 € riigi kanda, kuna R.N kaitsjate vahetumine ei ole toimunud tema süül. Seega tuleb R.N-ilt menetluskuluna riigituludesse välja mõista 1102,80 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.