Obsah (7)
§ 444§ 407§ 445§ 123§ 129§ 162§ 164KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.2025, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-17225 Tsiviilasi F.F hagi D.B
) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Vastavalt sama õigusnormi 3. lõikele võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
§ 444
lg 3 näeb ette, et kohus võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
- Hageja on oma hagiavalduses avaldanud nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja hagile ei vasta.
- Kohtu hinnangul on hageja haginõue kostjalt elatise väljamõistmiseks hagiavalduses välja toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
- Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi
- lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse 2 ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
- Kohus tuvastas rahvastikuregistri järgi, et kostja on hageja isa. Kuivõrd kostja ei esitanud hagile vastust, loeb kohus
§ 407
lg 1 II lause alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostja ei ela koos hagejaga ega ole alates 2024.a märtists osalenud hageja ülalpidamisel. Seega on täidetud PKS § 97 p-s 1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks.
- Hageja on kohtule esitatud hagi taotlenud, et kohus mõistaks kostjalt alates 2024.a märtsist kuni lapse täisealiseks saamiseni välja elatise summas 200 eurot kuus. Kohus kontrollis Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud elatiskalkulaatori (www.just.ee/elatiskalkulaator) abil, et hageja taotletav elatis ei ületa PKS § 101 alusel arvutatavat seadusjärgset miinimumelatist. Kui sisestada elatiskalkulaatorisse hageja sünnikuupäev ning märkida, et hageja ei ole viimase aasta jooksul kostja juures viibinud ühes kalendrikuus keskmiselt üle 6 ööpäeva ning lapsetoetus ja lasterikka pere toetus summas 450 eurot makstakse laste emale (rahvastikuregistri andmete kohaselt on emal kokku 3 alaealist last), siis moodustab PKS § 101 alusel hageja kasuks välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis kuni 31.03.2024 222,83 eurot kuus, perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 250,22 eurot kuus ja alates 01.04.2025 264,24 eurot kuus.
- PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega oli hageja elatisnõue 2024.a novembrikuu eest muutunud hagiavalduse kohtusse esitamise kuupäeval (14.11.2024) täielikult sissenõutavaks. Samuti on käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga muutunud sissenõutavaks ka 2025.a juunikuu elatis. Sellest lähtuvalt määrab kohus esmalt kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud elatise perioodi 01.11.2024 (s.o alates hagi esitamisest) kuni 30.06.2025 eest. Arvestades, et kostja ei ole sel perioodil hagejale elatist tasunud, mõistab kohus perioodi 01.11.2024 kuni 30.06.2025 eest kostjalt hageja kasuks välja elatise kokku summas 1600 eurot (200€ x 8 kuud).
- Järgmisena määrab kohus kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise, mis muutub sissenõutavaks alates 01.07.2025 ja mida kostja on kohustatud tasuma igakuiselt kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kuivõrd hageja on hagis taotlenud 200 euro suuruse elatise välja mõistmist, siis sellest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt alates 01.07.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx) välja igakuise elatise summas 200 eurot.
- Hageja on taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt enne kohtusse hagi esitamist alates 2024.a märtsist. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega on hageja tagasiulatuv elatisnõue õiguspärane ja lubatav. Sellest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks tagasiulatuvalt välja ka elatise perioodi 01.03.2024 kuni 31.10.2024 eest kokku summas 1600 eurot (200€ x 8 kuud).
- Kohus määrab
§ 445lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra.
Kuivõrd PKS § 100 lg 4 sätestab põhimõtte, et elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, siis peab kohus õiglaseks, kui kostja peab igakuise elatise maksmise kohustuse täitma hiljemalt jooksva kuu
- kuupäevaks. Sellest lähtuvalt määrab kohus, et hageja kasuks alates 01.07.2025 väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda lapse ema pangakontole hiljemalt jooksva kuu
- kuupäevaks selgitusega "F.F elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Ka alates 01.03.2024 kuni 30.06.2025 hageja kasuks väljamõistetud elatis tuleb kostjal kanda lapse ema pangakontole. 3
- Hagi hinna osas märgib kohus järgmist.
§ 123alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg.
Vastavalt
§ 129
lõikele 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja nõue oli välja mõista hageja kasuks 200 euro suurune igakuine elatis alates. Seega on hagi hind kokku 1800 eurot (200€ x 9 kuud). MENETLUSKULUD 14. Vastavalt
§ 162
lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
§ 164
lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik 4