Obsah (7)

§ 562§ 667§ 662§ 238§ 236§ 5622§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 08.04.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-20-15100 Kohtuasi O.L-i avaldu

) § 172 lg-te 1 ja 3 alusel menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja tasu ja kulud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Lapse ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse rahuldatud osas tühistada ning teha uue määruse, millega määrata lapse ja isa vaheline suhtluskord lähtudes lapse parimatest huvidest. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta lapse isa kanda või alternatiivselt poolte endi kanda. 11.
2. Lapse ema hinnangul ei ole maakohtu määratud suhtluskord kooskõlas lapse parimate huvidega, vaid lähtub lapse isa huvidest. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks püüdnud välja selgitada lapse arvamust. Maakohus ei ole määruses lapse arvamust kajastanud. Samuti ei ole maakohus analüüsinud Tallinna Kesklinna Valitsuse seisukohti. 12.12.2022 lapse esindaja seisukohas on põhjalikult kirjeldatud lapse arvamust, kuidas ta soovib vanematega suhelda ajal, mil laps viibis isa juures. Ema juures viibimise ajal väljendatud lapse arvamus on seisukohas kajastamata. Lapse ema kinnitab, et laps rääkis esindajale, et ei soovi olla isa juures rohkem kui kaks järjestikust ööd. 7 2-20-15100 11.
3. Lapse esindaja on olnud selgel seisukohal, et lapse huvides ei ole lapse isa taotluse rahuldamine. Lapsel peaks olema üks kindel elukoht ning laps võiks isa juures käia üle nädala reede õhtust esmaspäeva hommikuni. Nendel nädalaltel, mil laps ei veeda nädalavahetust isaga, võiks laps viibida isa juures ühe tööpäeva õhtul nädala sees (nt kolmapäeviti). Kuigi lapse esindaja seisukohast ei nähtu, kuidas lapse esindaja on sellise järelduseni jõudnud, on selge, et lapse esindaja hinnangul ei ole lapse isa taotletud suhtluskord lapse huvides. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei ole lapse esindaja seisukohaga arvestanud ning ei ole seda määruse põhjendustes isegi esile toonud. 11.
4. Lapse ema ei ole andnud lapse isale luba lapse viibimiskohas 24/7 salvestavate kaamerate kasutamiseks (vt lapse isa 20.01.2023 menetlusdokumendi lisa). Arusaadavalt on laps salvestamisest teadlik, mistõttu on alust arvata, et lapse öeldu ei ole tema tegelik tahe, vaid laps ütleb seda, mida isa temalt kuulda loodab (või mida isa on tal öelda käskinud). Lapse isa 20.01.2023 menetlusdokumendile lisatud salvestise ja selle transkriptsiooni arvestamine ainsa lapse arvamust kajastava dokumendina ei ole kooskõlas Riigikohtu esiletoodud põhimõttega, et suhtluskorra määramisel tuleb välja selgitada lapse arvamus. Kui lapse enda arvamus on erinevatel aegadel erinev (isa juures viibides ja ema juures viibides), tuleb kohtul rakendada meetmeid, et lapse tegelik soov ja arvamus välja selgitada. Kui lapse arvamust ei ole võimalik välja selgitada, tuleb kohtul põhjendada, miks kohtu arvamus erineb lapse esindaja arvamusest. Maakohtu määrus ei kajasta vastavaid põhjendusi. Määrusest ei nähtu, kuidas on maakohus lapse tegeliku arvamuse välja selgitanud. 11.
5. Maakohus on oma lahendis tõendeid valikuliselt ja puudulikult kajastanud. Maakohus ei ole psühholoog AM seisukohaga arvestanud. Psühholoogi arvamusest nähtub, et 50/50 suhtluskord ei ole lapse parimates huvides ning see on isa tõttu lapsele häiriv. AM seisukohast nähtub, et lapse peamiseks elukohaks peaks olema ema elukoht ning isaga tuleks suhelda vähem. Kuna psühholoog on väljendanud erialaspetsialistina seda, mida ta on lapse puhul märganud ning mis tema hinnangul on/ei ole lapse huvides, pidi maakohus vaidlustatud määruses põhjendama, miks psühholoogi hinnangut ei arvestata ja miks on psühholoogi hinnang (50/50 suhtluskorra sobimatuse kohta) siiski lapse huvidega vastuolus. 11.
6. Lapse üleandmine kolmanda isiku vahenduseta on lapse huvidega vastuolus. Lapse ema ja lapse isa ei tohiks lapse üleandmisel füüsiliselt kohtuda, kuna lapse isa käitumine on sh lapse juuresolekul provokatiivne ja manipuleeriv. Kui kohtumääruse antakse lapse emale õigus kaasata lapse üleandmise juurde kolmandaid isikuid, on lootust, et lapse üleandmine toimub veidi rahumeelsemalt. 11.
7. Lapse ema ei nõustu maakohtu määruse resolutsiooni p-ga 5.4 (lapse viibimine vanemaga vanemate sünnipäevade ajal). Määrusega on reguleerimata, kuidas toimub lapse üleandmine nende sündmuste korral. Kui laps veedab vanema sünnipäeva nädalavahetusel koos vanemaga, kellel on sünnipäev, tekib vaidlus selle üle, mis kell tuleb laps viia sünnipäeva tähistava vanema juurde, kus toimub lapse üleandmine ning mis kell tuleb laps järgmisel päeval teise vanema juurde tagasi viia. Lapse isaga ei ole nendes küsimustes võimalik kokku leppida. Ema hinnangul ei peaks vanema sünnipäev suhtluskorda mõjutama. Kui määratakse, et võidupühal peab laps igal aastal olema isa juures, ei ole lapsel võimalik tähistada seda olulist riigipüha koos emaga. Laps peaks saama viibida igal teisel aastal võidupüha ajal ema juures. 11.
8. Määruse p-de 5.5, 5.6, 5.7 ja 5.8 osas tuleb täpsustada, kuidas ja millal toimub lapse üleandmine (emal peaks olema õigus kaasata üleandmisele kolmandaid isikuid). Isadepäeva 8 2-20-15100 tähistamisel tuleks lähtuda Eesti traditsioonist tähistada isadepäeva novembri teisel pühapäeval. Erimeesluste vältimiseks peab see olema määruses reguleeritud. 11.
9. Omavahelise kokkupuute ja konfliktide vältimiseks ei peaks vanemad lapse asju koos lapsega üle andma (maakohtu määruse p 5.9). Lapse ülalpidamist puudutavas vaidluses (tsiviilasi nr 2-20- 18943) on selgunud, et kumbki vanem ostab lapsele vajalikke riideid ja muid asju enda juures kasutamiseks. Seetõttu ei ole asjade üleandmine vajalik. Tagasi tuleks saata üksnes riided, mis olid lapsel seljas üleandmise ajal. Kuid vanem saab panna need riided lapsele uuesti selga üleandmisel ega pea neid jätma kappi. Ainsana võib olla vajalik retseptiravimite üleandmine, kuna arst ei kirjuta retsepte välja mõlema vanema jaoks topelt. 11.
10. Määruse resolutsiooni p 5.10, mis näeb ette, et lapse eest hoolitsevad eeskätt lapse vanemad, on lapse huvidega vastuolus. Selline regulatsioon põhjustab vanemate vahelisi vaidlusi lapse eest hoolitsemise üle. See nõue tähendab sisuliselt seda, et vanematel ei ole õigust kasutada lapsehoidjate abi. Ema hinnangul peaks vanemal olema õigus kasutada lapse eest hoolitsemisel lapsehoidjate abi. 11.
11. Määruse resolutsiooni p 5.11 ei ole lapse huvides. Esialgse õiguskaitse määruse kehtivuse ajal (03.11.2020 määrus) proovisid vanemad sama suhtluskorda ning selle tulemusena hoidis lapse isa last enda juures ilma lapse ema nõusolekuta ühel korral 12 ja teisel korral 32 päeva. Lapsel tekkis isa käitumise tõttu tugev kogelemine. Suhtluskorra määrus ei tohiks anda lapse isale võimalust käituda oma äranägemise järgi. Määruse p 5.11 tekitas lapse üleandmise osas suuri erimeelsusi ning neid ei õnnestunud lahendada isegi lastekaitse ja kohtutäituri abiga (lapse isa hoidis last enda juures kuni arvas, et haiguse aeg on kompenseeritud). Kasutu on määruse nõue fikseerida lapse haigus digiloos, kuna haiguse fikseerimine digiloos on näha alles pärast haigusloo lõpetamist. Lapse haigus ei peaks suhtluskorda mõjutama. Alates 01.04.2022 määruse tegemisest ei ole laps olnud nii haige, et tema üleandmine ühelt vanemalt teisele oleks olnud takistatud. Mõlemad vanemad vastutavad lapse tervise eest, sh lapse ravimise ning arsti määratud raviskeemi järgimise eest. 11.
12. Lapse ema ei nõustu ka määruse resolutsiooni p-ga 5.12, mille kohaselt vanemal on piiramatu õigus lapsega kaugsidevahendite teel suhelda. Mõistlik suhtlemise aeg on maakohtu määruses määratlemata. See ei ole lapse huvides. Kõned, mida isa lapsega video vahendusel pidas, olid peamiselt suunatud sellele, et laps näitaks isale ema kodu ning asju, mis kodus on. Lapse isa tegelik huvi oli saada ema kodust ülevaade ning tekitada lapse emale ebamugavust. Lapsel peab olema õigus eemalviibiva vanemaga igal ajal suhelda. Kuid eemalviibival vanemal ei peaks olema samasugust õigust lapse suhtes. Vanemal võiks selline õigus olla tulevikus, kui lapsel on oma telefon (näiteks kui laps läheb kooli) ning lapsel saab ise otsustada, kas ja millal ta teise vanema kõnedele vastab. Kuni lapse kõnede eest vastutab temaga koos viibiv vanem, peab vanema vastutus piirduma sellega, et tagada lapsele võimalus suhelda teise vanemaga kaugsidevahendi kaudu üksnes siis, kui laps selleks ise soovi avaldab. Muul juhul on tegemist lapse survestamisega.
13. Lapse isa vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Isa jäi oma varasemate seisukohtade juurde. Lapsel on oma telefon, mida laps kasutab alates veebruarist (
14. a). Lapse isa õpetas last telefoni teel suhtlema. Laps on saatnud emale sõnumeid (sh häälsõnumeid), kuid lapse ema pole neile vastanud. Lapse ema on lapse isa telefoni numbri blokeerinud, ei vasta e-kirjadele ega sõnumitele. Seega püüab lapse ema isa ja lapse suhtlemist tahtlikult takistada. 9 2-20-15100
15. Lapse esindaja leidis, et praeguses asjas oleks tulnud kehtestada suhtluskorra üleminekuperiood ning suurendada lapse isaga suhtlemise päevade arvu sammhaaval. Lapsel peab olema üks kindel elukoht, mis praegusel juhul peaks olema ema juures. Laps on väike ning vajab oma vanuse tõttu rohkem ema hoolt ja eeskuju. 50/50 suhtluskord ei ole lapse huvides. Lapse üleandmisel ei tohiks lapse vanemad kohtuda. Seega võiks lapse üleandmine toimuda linnaosa esindaja vahendusel. Lapse huvides on võimalikult täpse suhtluskorra kindlaksmääramine, et vanemad ei saaks määruse punkte mitmeti tõlgendada.
16. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Lapse ema esitas 20.06.2024 taotluse võtta asja juurde uued tõendid. Lapse ema selgituste kohaselt ei ole laps pärast 13.05.2024 lasteaias käinud ning on katekooriliselt keeldunud isa juurde minekust. Seni on lapse üleandmine toimunud lastekaitse töötaja vahendusel. Laps on olnud isa juurde mineku suhtes tõrges juba alates 25.12.
3. a veebruaris, kui laps tuli isa juurest, kurtis ta emale, et isa oli jätnud lapse pikkadeks päevadeks koju kellegi oma tuttavaga. Laps oleks sel ajal eelistanud olla koos emaga. Lapse jutust järeldus, et laps oli hoidjaga valdava osa ajast. Lapse huvides on, et ta teab, mis teda seoses isaga ees ootab. Oma ettearvamatute tõlgendustega kohtumäärusest õõnestab isa lapse ema autoriteeti lapse ees. Laps tuleb võimalusel psühholoogi või muu lapse vaimse tervise spetsialisti juuresolekul ära kuulata, eelistatult isiku juuresolekul, keda laps juba tunneb. Vajalik on ilmselt ka vanemate ärakuulamine, kuna määruskaebuse esitamisest on möödas rohkem kui aasta. Lapse ema hinnangul ei ole 50/50 põhimõttel suhtluskord lapse huvides.
4. Ringkonnakohus küsis ema määruskaebusele ja uutele tõenditele vastuse Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuselt ning Tallinna Kesklinna Linnaosa Valitsuselt.
5. Kristiine Linnaosa Valitsuse esindaja tegi 18.10.2024 lapse ema elukohta kodukülastuse. Lapse ema elab 2-toalises üürikorteris, kus lapsel on oma tuba. Lapsele on loodud sobivad elamistingimused. Laps oli kodukülastuse ajal suhtlemisaldis, rääkis hea meelega oma elust ning luges mõned read oma lemmikraamatust. Laps oskab vene keelt ning tõlkis mõned laused raamatust vene keelde. Laps rääkis, et talle meeldib kitarri mängida ning ta käib kahes eelkoolis ning kitarri õppimas. Laps rääkis, et läheb MUBA jõulupeole. Laps ütles, et tema isa on kuri ning isa juures olles oli ta rohkem Nga (isa elukaaslane), kes töötas kodus. Isa töötas mujal. Isa juures oli lapsel igav, kuna ta pidi olema oma toas, kus ta vaatas peamiselt televiisorit. Laps ütles, et ei taha isa juurde minna, kuna isa ei kuula teda. Laps kordas vestluse käigus mitu korda seda, et isa ei kuula teda ja ta ei saa ema juurde tagasi, kui ta seda tahab. 17.
6. Lapse ema selgitas, et laps ei ole alates 14.05.2024 lasteaias käinud ning ema lõpetas lasteaiaga lepingu, kuna laps keeldus lasteaeda minemast. Lapsel oli hirm, et isa tuleb talle lasteaeda järele. Laps ei usalda isa. Isa ei arvesta lapse soovidega. Laps kardab, et isa tuleb ja viib ta endaga kaasa. Õues olles kontrollib laps ümbrust, et veenduda ega isa autot ei ole näha. Vanematel on vaidlus lapse koolivaliku üle. 17.
7. Linnaosa esindaja tegi lapse vanematele kokkuvõtte vestlusest lapsega ning ettepaneku, et lapse ja isa kohtumised võiksid esialgu toimuda Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) perekeskuses lapse ja vanema suhtlemist korraldava teenuse kaudu. Samuti soovitas esindaja lapse isal lapse soovidest teada saamiseks suhelda psühholoog ATga. Lapse isa esindaja kirjale ei vastanud. 10 2-20-15100 17.
8. 04.11.2024 teatas lapse ema, et laps keeldub isaga kohtumisest ka kolmanda isiku juuresolekul. Laps oli pärast linnaosa esindajaga kohtumist muutunud väga murelikuks ning kartis, et teda sunnitakse isaga kohtuma. 05.11.2024 tegi linnaosa esindaja emale ettepaneku, et laps võiks isaga esialgu suhelda video teel. Laps keeldus isaga ka video teel suhtlemisest. Jõulude ajal soovis lapse isa anda lapsele üle jõulukingitused, kuid laps teatas, et ei soovi isa kingitusi. 17.
9. Kokkuvõttes leidis linnaosa esindadja, et kuna lapse vanemate kasvatusmeetodid, kodune keel ning ettekujutus lapse tulevikust on väga erinevad ning lapse vanemad ei suuda koostööd teha, siis ei sobi sellele perele jagatud vanemlus (50/50 suhtluskord). Laps on öelnud, et on edasi-tagasi kolimisest väsinud ning soovib elada emaga. Isa ja lapse suhe tuleb taastada, et laps hakkaks jälle isa usaldama. Esialgu võiksid lapse ja isa kohtumised toimuda psühholoogi juuresolekul.
10. Kesklinna Valitsuse esindaja kohtus lapse isaga 23.01.2025 linnaosa valitsuse ruumides. Vestlusel väljendas lapse isa oma tugevat emotsionaalset seotust lapsega. Isa selgitas, et tal puudub hetkel lapsega kontakt, mistõttu ta ei ole lapse heaolu ja igapäevaeluga kursis. Seega ei ole lapse isal võimalik oma vanemakohustusi aktiivselt täita. 18.
11. 27.01.2025 tegi linnaosa valitsuse esindaja kodukülastuse lapse ema elukohta. Laps oli vestluse ajal rõõmsameelne ning jutukas. Erilise entusiasmiga rääkis laps esindajale oma kitarriõpingutest ning mängis ette õpitud lugusid. Selline avatus ja valmisolek oma oskusi näidata viitab lapse enesekindlusele. Laps tunneb end koduses keskkonnas turvaliselt ning saab oma huvidega tegelda. Lapse arengut toetatakse ning ta saab vajalikku tähelepanu. Vestluses lapsega jäi silma ning tekitas muret lapse suhtumise ja tunded isa vastu. Laps väljendas selgelt, et ei soovi isast rääkida ning eemaldus füüsiliselt isa kingitud mänguasjadest, tõstes need eemale. See viitab lapse emotsionaalsele distantsile ja ebamugavustundele seoses isaga. Laps ütles, et ei soovi isaga kohtuda, sest isa on kuri ja ei arvesta tema soove. Küsimusele, kas laps soovib tulevikus isaga kohtuda, vastas laps kindlalt ei. Laps kasutas korduvalt lauset: "Palun sind, X, kas või sina usu mind!". Selline väljendusviis näitab, et laps tunneb vajadust oma tundeid ja kogemusi tõestada ning leida tuge ja mõistmist. Vestluse ajal olid lapse silmad mitmel korral märjad. See viitab tugevale emotsionaalsele reaktsioonile ja sisemisele pingele. Lapsel on isaga seoses negatiivsed tunded ja kogemused, mis mõjutavad lapse emotsionaalset heaolu. Lapse soovimatus isast rääkida ning lapse väited isa kohta viitavad, et nendevaheline suhe vajab põhjalikku hindamist ja võimalusel ka spetsialistide sekkumist. 18.
12. Lapse ema selgitas, et püüab last isaga kohtuma innustada. Kuid emale on oluline tagada lapsele turvatunne ning säilitada lapsega usalduslik suhe. Ema annab lapsele vabaduse otsustada, kus ja millal laps isaga kohtub. Selline lähenemine näitab, et ema austab lapse tundeid ning vajadusi. Lapse ema püüab lapse ärevust ja vastumeelsust isa suhtes vähendada. See võimaldab lapsel teha ise otsuseid lähtudes oma emotsionaalsest valmisolekust. Ema lähenemine toetab lapse heaolu. Kuna laps tunneb tugevat vastumeelsust isaga kohtuda, tuleks lapse tundeid austada. Lapse ja isa suhte taastamiseks on oluline, et laps hakkaks isa usaldama. 18.
13. Kokkuvõttes toetas linnaosa esindaja ema määruskaebust leides, et esimesed kohtumised isaga võiksid toimuda psühholoogi juuresolekul.
14. Ringkonnakohus kuulas lapse vanemad ja lapse ära 10.02.2025 ja 03.03.
15. Esimesel ärakuulamisel kuulas ringkonnakohus eraldi ära lapse, lapse ema ja lapse isa. Teisel 11 2-20-15100 ärakuulamisel kuulas ringkonnakohus ühiselt ära lapse ja lapse isa. Kuna 10.02.2025 ärakuulamisel väljendas laps väga kindlat vastumeelsust isaga vahetult kohtuda, osales lapse isa 03.03.2025 ärakuulamisel video vahendusel. 19.
16. Laps rääkis 10.02.2025 ärakuulamisel oma huvidest ja pilliõpingutest. Laps meenutas erinevaid ebameeldivaid juhtumeid seoses isaga (kokkulepete rikkumine, valetamine, üksi jätmine). Samuti väljendas laps isaga seotud hirme (hirm, et isa ei luba teda ema juurde tagasi, hirm, et isa viib ta Venemaale). Laps väljendas selgelt, et ei soovi isa juures olla ega isa näha. 19.
17. Lapse ema selgitas ärakuulamisel lapse muusikahuvi ning soovi asuda õppima MUBAsse (Tallinna Muusika ja Balletikool). 19.
18. Lapse isa väljendas 10.02.2025 ärakuulamisel, et kui laps oli tema juures, ei avaldanud ta mingeid märke sellest, et ta ei soovi isaga suhelda. Isale tuli lapse soovimatus temaga suhelda üllatusena. Isa ei ole last pärast
19. a maikuud näinud. Isa arvas, et kui laps saab temaga rääkida, siis lapse vastumeelsus isa suhtes kaob. MUBA õpingute osas leidis isa, et saab anda oma seisukoha pärast lapsega rääkimist. 19.
20. 11.02.2025 esitas lapse ema esialgse õiguskaitse taoltuse, paludes anda talle esialgse õiguskaitse korras otsustusõigus lapse koolivaliku ning huvihariduse osas, et registreerida laps MUBA katsetele. Ringkonnakohus andis 12.02.
21. a määrusega lapse emale kuni menetlust lõpetava määruse tegemiseni otsustusõiguse lapse koolivaliku ning huvihariduse osas. 19.
22. Lapse ja isa ühine ärakuulamine toimus 03.03.
23. Lapse esimene reaktsioon isa videos nähes oli laua alla peitu pugemine. Alguses vastas laps isa küsimustele üksnes noogutuste või pearaputustega. Tasapisi hakkas laps vastama kuuldavalt, alguses ühe sõna kaupa, hiljem juba lausetega. Kohanemine võttis aega paarkümmend minutit. Laps rääkis isaga vene keeles. Jutu käigus rääkis laps ka olukorrast, kus isa oli teda randmest tõstnud ja üksi koju luku taha jätnud. Isa eitas neid olukordi, öeldes lapsele, et laps mäletab neid valesti. Kohtuniku küsimusele, kas laps on valmis isaga vahetult kohtuma vastas laps, et on nõus isaga kohtuma Annika juuresolekul. Kui kohtunik küsis, kas isa on tore, vastas laps, et isa ei ole tore, et ta teeskleb, et on tore ja ta ei muutu. Laps ütles, et ei tea, kas annab isale võimaluse ja isa hoidis teda enda juures kauem.
24. Ringkonnakohus andis pärast ärakuulamisi menetlusosalistele tähtaja uute seisukohtade esitamiseks selgitades, et peab vajalikuks maakohtu lahendit muuta ning kaalub lahendada lapse suhtlemine isaga selliselt, et laps kohtub isaga kord kuus kolmanda isiku juuresolekul kuni kolm tundi korraga. Ringkonnakohus palus menetlusosalistel teha ettepanek lapse ja isa kohtumiste korralduse ning sidevahendite abil suhtlemise kohta. Ringkonnakohus palus lapse isal teha ettepaneku, millist psühholoogilist teenust võiks lapse trauma leevendamiseks kasutada.
25. Lapse isa leidis oma seisukohas, et 50/50 suhtluskord vastab lapse huvidele. Siiski leidis isa, et kuna lapse ema on lapse suhtlemist isaga alates
26. a maikuust takistanud, on uuesti samale suhtluskorrale üleminekuks vajalik üleminekuperiood. Isa hinnangul võiks üleminekuperioodil toimuda lapse kohtumised isaga kolmanda isiku juuresolekul, hiljem ilma kolmanda isikuta ning lõpuks minnakse üle varasemale 50/50 suhtluskorrale. Laps ei ole saanud oma soove ja tahet vabalt väljendada, sest lapse ema on last mõjutanud ja isa ja lapse vahelist suhtlemist alates
27. a maikuust takistanud. Isa palus määrata, et lapsega suhtlemist korraldava määruse täitmine tagatakse täitemenetluse seadustiku § 179 lg-tes 2 ja 22 nimetatud sunnivahenditega. 12 2-20-15100 21.
28. Lapse isa ettepaneku kohaselt võiksid laps ja isa kolme kuu jooksul pärast määruse tegemist kohtuda järgmiselt: 1) kohtumised võiksid toimuda Helen Sööli (psühholoog) juures üks kord nädalas. Kui Helen Sööl ei saa aega kohtumiseks pakkuda, toimub kohtumine Helen Sööli määratud isiku juuresolekul; 2) lapse ema viib lapse Helen Sööli (või Helen Sööli poolt suunatud isiku) juurde kohtumisele ning tuleb lapsele pärast kohtumise lõppu järele; 3) Laps veedab isa sünnipäeva 23–24.06 isaga; 4) Lapsega koosolev vanem ei tee lapsele takistusi eemaloleva vanemaga telefoni teel (või muude kommunikatsioonivahendite abil) suhtlemiseks. Helistamisel arvestavad vanemad lapse päevakava ja uneaega ning lapse õigust privaatsusele. Lapse ema on seni takistanud lapsel isaga telefoni teel suhtlemist. Lapsel peab säilima võimalus ilma emapoolse kriitika ja hinnanguteta isaga suhelda, sealjuures kartmata, et ema seda lapsele kuidagi pahaks paneb. 21.
29. Pärast kolme kuu möödumist, kui suhtlus on toimunud kolmanda isiku juuresolekul, on põhjendatud üle minna isa ja lapse suhtlusele selliselt, et kolmanda isiku kaasamine pole enam vajalik. Isa ja laps suhtlevad järgneval kahel kuul (eelduslikult
30. a juuli kuni august) järgmiselt: 1) Laps kohtub isaga iga paarisnädala kolmapäevast neljapäevani selliselt, et isa võtab lapse kolmapäeva hommikul kell 08.30 ema kodust ja toob lapse ema koju tagasi neljapäeva õhtul kell 18.
31. 2) Laps kohtub isaga iga paaritu nädala reedest kuni pühapäevani selliselt, et isa võtab lapse reedel kell 18.00 ema kodust ning viib lapse pühapäeva õhtul kell 18.00 ema juurde tagasi. 3) Lapsega koosolev vanem ei tee lapsele takistusi eemaloleva vanemaga telefoni teel (või muude kommunikatsioonivahendite abil) suhtlemiseks. Helistamisel arvestavad vanemad lapse päevakava ja uneaega ja lapse õigust privaatsusele. 4) Vanem kohustub lapsega koosveedetud ajal pidama kinni lapse päevarutiinist (sh lõunauinakud, õhtused magamaminekud). 5) Lapsega suhtlemine võib toimuda ka suhtluskorrast erinevatel tingimustel, ent seda ainult mõlema lapsevanema eelneval kokkuleppel. 6) Suhtluskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud. Kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS teel. 21.
33. a septembriks on üleminek järk-järgulisele suhtluse mahu suurenemisele olnud piisav ning laps on saanud talle juba varasemast tuttava elukorraldusega harjuda. Kuna laps alustab sügisel kooliteed ning vajab stabiilset elukorraldust, oleks lapse huvides viibida kummagi vanema juures kaks täisnädalat järjest. Lapse isa on seisukohal, et püsivalt tuleb üle 13 2-20-15100 minna suhtluskorrale, mille kohaselt laps viibib mõlema vanema juures võrdse aja ja see suhtluskord võiks olla järgmine: 1) Vanemad kasvatavad last 50/50 printsiibil võrdselt selliselt, et laps elab vahelduvalt kummagi vanemaga kaks täisnädalat esmaspäevast esmaspäevani. 2) Vanem, kelle suhtluskord algab, võtab lapse esmaspäeva hommikul kell 08.30 teise vanema kodust. 3) Alates
34. a sügisest, kui laps läheb kooli, võtab vanem, kelle suhtluskorra järgne nädal algab, lapse pärast koolitundide lõppu koolist. 4) Ema sünnipäeva (08.-09.09) veedab laps emaga ja isa sünnipäeva (23-24.06) alati isaga. 5) Lapse sünnipäeva veedab laps paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga. 6) Jõulude ajal veedab laps paarisaastal 23-25.12 emaga ning paaritul aastal isaga. Laps antakse üle 23.12 kell 10.00 ning viiakse suhtluskorra järgse vanema juurde tagasi
35. detsembri õhtul kell 18.
36. 7) Aastavahetuse perioodi 31.12– 02.01 veedab laps paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga. Selle perioodi veetmiseks antakse laps üle 31.12 hommikul kell 10.00 ning viiakse suhtluskorra järgse vanema juurde tagasi 02.01 õhtul hiljemalt kell 18.
37. 8) Emadepäeva veedab laps emaga lapse ema poolt valitud kohas. 9) Isadepäeva veedab laps isaga isa poolt valitud kohas. 10) Kõik lapse riided ja asjad, mis vanem annab lapsega kaasa, toob vanem lapsega koos tagasi. 11) Kui vanem ei saa lapse eest suhtluskorra ajal hoolitseda, annab ta sellest teisele vanemale viivitamatult teada ning teise vanema soovil korraldab lapse üleandmise teisele vanemale. Lapse eest hoolitsevad eestkätt vanemad. 12) Lapse haigestumise korral teavitab vanem, kelle juures laps haigestus, viivitamatult teist vanemat ja pöördub arstipoole. Laps terveneb selle vanema juures, kelle juures ta haigestus. Lapse haigus tuleb fikseerida arsti juures ning digiloos ning vanem ravib last. Lapse kohtumised teise vanemaga asendatakse muul ajal. Kokkuleppe mittesaavutamise korral ei muuda vanemad suhtluskorda. 13) Lapsega koosolev vanem ei tee lapsele takistusi eemaloleva vanemaga telefoni teel (või muude kommunikatsioonivahendite abil) suhtlemiseks. Helistamisel arvestavad vanemad lapse päevakava ja uneaega ja lapse õigust privaatsusele. 14) Vanem kohustub lapsega koosveedetud ajal pidama kinni lapse päevarutiinist (sh lõunauinakud, õhtused magamaminekud). 15) Lapsega suhtlemine võib toimuda ka suhtlemiskorrast erinevatel tingimustel, ent seda ainult mõlema lapsevanema eelneval kokkuleppel. 14 2-20-15100 16) Suhtluskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud. Kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMSi teel. 21.
38. Lapse isa ei nõustu, et kohtumised lapsega peaksid toimuma korra kuus ning nende juures võiks kolmanda isikuna olla AM. AM ei ole isa hinnangul usaldusväärne ja erapooletu isik, kelle juures üleminekuperioodil kohtumisi korraldada. AMlt ei ole pere abi saanud, vaid AM on tekitanud isa ja lapse suhetele üksnes kahju. Kui üleminekuperioodiks on vaja määrata isa ja lapse kohtumised kolmanda isiku osavõtul, on lapse huvides määrata selleks isikuks Helen Sööl. Helen Sööl on olnud aus, professionaalne ning aidanud pere probleeme lahendada. Lapse isa usub, et just tema abiga on võimalik lapse ja isa suhe taastada. 21.
39. Lapse isa ei nõustu, et lapsel on tekkinud isaga suhtlemisel trauma. Sellist järeldust ei ole teinud ükski ekspert. Lapsel on olnud isaga väga lähedane suhe. Suhte katkemine on ema tegevuse tulemus, mitte tingitud isaga seotud traumast. Suhe on võimalik taastada, kui isa kohtumised lapsega toimuvad kolm kuud Helen Sööli juures. Oluline on, et isa saaks tegelda lapsega nii argipäevadel kui puhkepäevadel. Laps peab tundma, et tal on kaks vanemat, kellega tal on võimalik võrdselt aega veeta. Suhtluse vähendamine ringkonnakohtu pakutud mahus ei toeta isa ja lapse suhte taastamist, vaid aitab kaasa lapse isast võõrandamisele. Kui ema poleks asunud ootamatult takistama isa ja lapse suhtlust, oleks isal ja lapsel tänaseni väga lähedane suhe. Lapse öeldu, et ta ei soovi isaga kohtuda, sest ta ei taha, ei väljenda lapse enda mõtteid ja soove. Laps ütles kohtunikule (ärakuulamine tsiviilasjas nr 2-24-14438), et kardab kohutavalt, et isa võtab ta kaasa ja viib Venemaale ning ema ei saa teda sealt enam kätte. On ilmne, et need ei ole 6-aastase lapse enda mõtted, vaid need on samuti ema poolt lapsele ette öeldud ja pähe pandud mõtted. Lapse isa palub kohtul jätta lapse tsiviilasjas nr 2-24-14438 ärakuulamisel öeldu arvestamata, kuna need on ema poolse manipuleerimise tulemusena saadud ütlused, mis ei väljenda lapse tegelikku tahet ning ei ole tema huvidega kooskõlas. 03.03.2025 ärakuulamisel oli laps alguses kartlik, kuid hiljem oli ta valmis suhtlema. Ärakuulamine kinnitas, et laps on suures lojaalsuskonfliktis. Laps on olnud ema mõju all ning tal pole olnud võimalust toredaks ajaveetmiseks isaga, kus laps saaks kinnitust, et isaga on tal samuti tore koos olla. Seetõttu on ilmne, et videoruumis üle pika aja isaga kohtudes ei olnud laps kohe valmis isaga suhtlema. 21.
40. Isa palus kohaldada määruse täitmiseks sunnivahendeid (

§ 562

1) ning määrata, et määruse rikkumise korral võib kohus kohtutäituri ettepanekul kohtumäärust rikkuvat isikut trahvida.

1. Lapse ema leidis, et lapsel on tõsine trauma, mida on kinnitanud lapse psühholoog ning Tallinna Kesklinna Valitsuse lastekaitsespetsialist. Ema kirjeldas lapsel trauma avaldumist ning lisas oma seisukohale suure hulga viiteid teaduslikule kirjandusele, püüdes viidete kaudu selgitada, kuidas trauma lapse arengut ja heaolu mõjutab. Lapse ema viitas rahvusvahelistele õigusaktidele ning kohtupraktikale, et selgitada, milliseid põhimõtteid tuleb lapse õiguste tagamisel järgida. Lapse ema palus, et last ei sunnitaks talle trauma põhjustanud isaga suhtlema. Ema leidis teaduslikele uuringutele viidates, et lapse sundimine isaga suhtlema võib vähendada lapse keskendumisvõimet ja õpimotivatsiooni ning põhjustada lapsele ärevust. Lapse isa on püüdnud last ema suhtes negatiivselt mõjutada, kasutades selleks manipulatiivseid võtteid. Laps on korduvalt selgitanud, et ei soovi isa näha ega temaga suhelda ja lapse arvamusega tuleb arvestada. Lapse isa kasutas 03.03.2025 toimunud ärakuulamisel lapsega suhtlemisel manipulatiivseid võtteid, püüdes last kingituste ja lubadustega ära osta. Isa püüdis last veenda, et ta pole lapsele haiget teinud ja et laps ei mäleta 15 2-20-15100 neid asju õigesti. Laps väljendas ärakuulamisel, et isa mängib tema ajuga. Lapse isa esindaja ei takistanud lapse isal lapsega manipuleerimist. Lapse isa ei ole lapse muusika huvi toetanud ning on teinud takistusi lapse osalemiseks MUBA sisseastumiskatsetel. 22.
2. Lapse ema esitas järgmised taotlused: 1) peatada tähtajatult lapse ja isa vaheline suhtlus, kuna isa manipuleeriv käitumine on lapse heaolule kahjulik. Suhtlemine tuleb peatada kuni isa on läbinud psühholoogilise ekspertiisi ning pikaajalise teraapia või nõustamise. 2) teostada isale sõltumatu psühholoogiline ekspertiis, et hinnata tema vanemlikke oskusi ja sobivust vanemaks; 3) kohustada lapse isa läbima pikaajaline teraapia või nõustamine, et ta oleks võimeline lapsega ilma last kahjustamata suhtlema; 4) määrata lapsele sõltumatu traumaspetsialist; 5) lõpetada lapse ärakuulamised ja tagada, et edaspidised ärakuulamised toimuksid ainult lapse psühholoogi juuresolekul. 6) jätta menetluskulud isa kanda, sest lapse ema on pidanud kulutama lapse isa kahjuliku mõju eest kaitsmiseks suuri summasid.
3. Lapse isa palus jätta lapse ema seisukohad arvestamata, kuna isa hinnangul esitas lapse ema need hilinenult. Ringkonnakohus määras vanematele seisukohtade esitamise tähtajaks 07.03.
4. Lapse isa taotles seisukohtade esitamise tähtaja pikendamist kuni 14.03.
5. Lapse ema ei ole samasisulist taotlust esitanud, mistõttu tuleks lapse ema seisukohad arvestamata jätta.
6. Lapse esindaja kohtus lapsega 14.03.2025 ilma vanemate juuresolekuta. Laps on oma ea kohta väga hästi arenenud. Tema jutt on kaalutletud ning selgesõnaline. Laps arutles oma elukorralduse üle ja oli rõõmsameelne kuni hetkeni, mil esindaja hakkas esitama lapsele küsimusi isa kohta. Selle peale läks laps pingesse, muutus tõsiseks ja vaikseks. Laps ütles, et kardab, et isa võtab ta enda juurde ja ei tagasta teda enam emale. Laps väljendas hirmu, et isa viib teda Venemaale. Laps ütles, et ei soovi isaga telefoni ega video teel suhelda ega isaga kohtuda. Laps rääkis, kuidas isa takistas tal MUBA-sse õppima minekut ning oli isa peale hingepõhjani solvunud. MUBA-st rääkides hakkas laps nutma. Laps mõistab, et isa rikub tema õigusi ega lase tal oma lemmikhuvialaga tegelda. Laps kirjeldas olukorda, kus isa oli teda käest kõvasti haaranud ja maast üles tõstnud. Isa selline käitumine šokeeris last. Lapsel on kinnistunud teadmine, et isa kasutab oma tahte saamiseks lapse peal jõudu. Laps ootab, et isa vabandaks tema ees kooli pärast ja selle eest, et isa talle füüsiliselt haiget tegi. 24.
7. Lapse esindaja leidis, et lapsele ei sobi 50/50 suhtluskord, kuna lapsel on isaga suhtlemise osas suur vastumeelsus. Isaga suhtlema sundimine traumeerib last. Et laps rahuneks, tuleb isa ja lapse suhtlemises paus teha. Laps on olnud kohtumenetluse tõttu suure pinge all ning see mõjub tema vaimsele tervisele kahjustavalt. Vanemad peavad otsima abi spetsialistidelt, kes aitaksid lapse usalduse isa vastu taastada. Lapse isa käitumine on manipuleeriv ja kontrolliv. Lapse isa on rakendanud lapse ema suhtes vaimset vägivalda. Vägivald lapse suhtes on ka lapse peale karjumine ning ähvardamine, et laps ei näe oma ema enam kunagi või et isa ei luba siis kui laps seda soovib, ema juurde minna või emale helistada. 16 2-20-15100 Kui isa soovib lapsega suhelda, tuleb esmalt taastada usaldus, vaadata üle oma hoiakud ning hakata käituma lapse huve arvestades. Lapsega suhtlemise oskuste parandamiseks soovitas lapse esindaja lapse isal läbida Confido stressi ja negatiivsete emotsioonide juhtimise kursuse või mõne Sotsiaalkindlustusameti pakutava tugiprogrammi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel suhtluskorra kindlaksmääramise ning sunnivahendite kohaldamise osas osaliselt tühistada ning teha uus määrus, millega maakohtu määratud suhtluskorda muuta selliselt, et laps kohtub isaga kolmanda isiku juuresolekul igal teisel kuul. Ringkonnakohus rahuldab isa taotluse kohaldada määruse alusel suhtluskorra täitmise tagamiseks sunnivahendeid, määrates, et kohus võib kohtutäituri taotlusel määrata lapsega suhtlemist takistavale vanemale trahvi. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Lapse ema määruskaebus rahuldatakse. I 26. Esmalt lahendab ringkonnakohus lapse ema ja isa määruskaebemenetluses esitatud tõendite vastuvõtmise ja ekspertiisi määramise taotlused.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab

§ 238

lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

§ 236

lg 3 kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. 26.

1. Lapse ema esitas 20.06.2024 taotluse võtta asja juurde uued tõendid (V kd, tl 49-70), millega soovib tõendada, et laps ei ole nõus isa juurde minema ning seetõttu keeldus laps alates 14.05.2024 ka lasteaeda minekust, kuna kartis, et isa tuleb talle lasteaeda järele ja viib ta enda juurde. Ringkonnakohus leiab, et lapse ema tõendid on asjakohased ning need tuleb toimiku juurde võtta. Lapse ema 12.02.2025 esitatud tõendeid (V kd, tl 163-213) käsitles ringkonnakohus seoses lapse ema 11.02.2025 esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega, mistõttu ringkonnakohus nende vastuvõtmise osas ei võta praeguses määruses enam seisukohta. 26.
2. Lapse isa esitas 04.02.2025 taotluse võtta asja juurde uued tõendid (V kd, tl 95-157), millega soovib tõendada, et lapse ema takistab lapse ja isa vahelist suhtlust sihikindla tegevusega. Ringkonnakohus võtab need tõendid toimiku juurde, kuid leiab, et neist ei nähtu ema soov lapse ja isa vahelist suhtlemist sihikindlalt takistada. 26.
3. Lapse isa esitas täiendava tõendina mälupulga, millel olevate videoklippidega soovib tõendada, et lapsel oli isaga usalduslik suhe kuni ema hakkas seda aktiivselt rikkuma. Lapse isa esitas mälupulgal järgmised tõendid:1) ülevaate sellest, kuidas laps veetis isaga aega
4. a maikuuni ning sellest, kui lähedased isa ja laps olid; 2) video sellest, kuidas ta üritas lapsele jõulukinke üle anda; 3) video isa vestlusest lapsega, kus laps rääkis mängu ajal isale, mida ema talle ütleb; 4) videod, milles laps demonstreeris oma oskusi mobiiltelefoni kasutada; 5) ekraanipildid lapse vestlustest emaga, mis jäid vastuseta; 6) ekraanitõmmise lapse Whatsappi kontost koos tema numbriga; 7) video sellest, kuidas laps kinnitab, et teab, miks isa teda armastab. Ringkonnakohus leiab, et mälupulgal esitatud videod tuleb jätta asja juurde võtmata 17 2-20-15100

§ 238lg 1 p 1 järgi.

Asjas ei ole vaidlust, et enne maid 2024 oli lapse ja isa suhe üldiselt usalduslik ja lähedane.

1. Lapse ema palus määrata lapse isale psühholoogilise ekspertiisi, et hinnata tema võimet lapsega ilma teda kahjustamata suhelda. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu ema esiletoodust ning toimiku materjalidest asjaolusid, mis annaksid aluse isale ekspertiisi korraldamiseks, mistõttu ringkonnakohus jätab ema taotluse isale psühholoogilise ekspertiisi määramiseks rahuldamata. II
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus mõlema vanemaga isiklikult suhelda. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus lapsega isiklikult suhelda. Sama sätte lg 2 1 kohaselt lepivad vanemad lahuselu korral kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus peab seega arvestama nii vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema neid asjaolusid arvesse võttes lapse huvidest lähtuva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21 seitsmes lõik). Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust (vt RKTKm 07.12.2018, 2-173347, p 22). PKS § 143 lg 3 järgi võib kohus piirata lapse huvides suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. Riigikohus on selgitanud, et lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg 2 järgi tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks mh kuulata laps tema vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt tema vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel (vt RKTKm 06.04.2018, 2-1516111, p 18 teine lõik ja RKTKm15.02.2023, 2-21-5895, 14).
3. Maakohtu menetluses ei kuulatud ära lapse enda seisukohta, mis oli lapse vanust arvestades (maakohtu menetluse ajal oli laps 4-aastane) ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud.
4. Menetluse ajal toimusid olulised muutused lapse ja isa vahelise suhtluse mahus ning toimiku materjalidest nähtuvalt tekkis lapsel isaga suhtlemise osas väga suur vastuseis. Neid asjaolusid arvestades pidas ringkonnakohus põhjendatuks kuulata laps ära individuaalselt ning täiendavalt ka koos isaga. 30.
5. Ringkonnakohus järeldab ärakuulamisel lapse avaldatust ning käitumisest, et lapsel on tekkinud isaga suhtlemisel trauma. Lapsel on isaga seoses silmnähtavalt intentsiivsed emotsioonid ja tugev ebamugavustunne. Laps käitub isaga vastuoluliselt. Üheltpoolt väljendas laps ärakuulamisel tugevat vastumeelsust isaga suhelda, teiseltpoolt väljendas lapse käitumine, et lapsel on isaga emotsionaalne side ja ootus, et isa arvestab tema soovidega. Lapse väljendatust nähtus, et lapsel on emotsionaalne valmisolek isa usaldada juhul, kui isa muudab oma käitumist. Kolleegiumi hinnangul teeb olukorra lahendamise keerulisemaks asjaolu, et isa eitas nii 10.02.2025 ärakuulamisel kui ka 03.03.2025 koos lapsega vesteldes ja oma 14.03.2025 menetlusdokumendis, et lapsel on trauma ja tõsine tõrge isaga suhelda. Lapse trauma eitamise tõttu on keeruline suunata isa lapse traumast paranemist soodustavatele tegevustele. Kolleegiumi hinnangul ei ole lapse isa ootus, et kui laps hakkab isaga uuesti 18 2-20-15100 regulaarselt kohtuma, kaob trauma iseenesest, realistlik. Selleks, et laps hakkaks isa uuesti usaldama, peab isa muutma oma käitumist ja suhtumist tekkinud olukorda ja lapsesse. 30.
6. Menetluses avaldatust ning lapse ärakuulamisel väljendatust nähtub, et lapsel on tekkinud uskumus, et isa on käitunud lapse isa juures viibimise ajal lapsega järsult (lapse randmest tõstmine ja luku taha jätmine) ning lapse usaldust kuritarvitanud. Laps on menetluses erinevatele temaga suhelnud täiskasvanutele ning kohtu poolt ärakuulamisel väga selgelt väljendanud, et isa ei kuula teda, ei arvesta tema soove ning manipuleerib temaga. Kui kohtunik pärast 03.03.2025 ärakuulamist lapselt küsis, kas ta on valmis isaga kohtuma, vastas laps, et ta ei usu, et tema isa muutub ja paraneb. Laps ütles, et ta ei ole kindel, kas ta annab isale uue võimaluse. Laps väljendas nördinult, et isa hoidis teda kokkulepitust kauem enda juures. Laps ütles, et isa teeskleb, et ta on tore, aga tegelikult ei ole. 30.
7. Praeguse vaidluse lahendamiseks ei ole vajalik üksikasjalikult välja selgitada, mis põhjusel lapsel on isaga seoses nii tugevad reaktsioonid tekkinud. Lapsel on tugev ja püsiv uskumus, et isa on tema usaldust kuritarvitanud ning seda uskumust ei ole võimalik lühikeses ajaperspektiivis kummutada. Kolleegiumi hinnangul ei esine selliseid tõendeid, mille põhjal saaks öelda, et lapse negatiivse suhtumise isasse on kujundanud lapse ema. Isa väited suhtumise kujundamise kohta on oletuslikud. Seega ei ole praeguseks muutunud olukorras mõeldav, et laps suhtleb isaga vahelduva elukoha põhimõttel ehk 50/50 suhtluskorra alusel. Õigus lapsega suhelda ei ole isa õigus, vaid suhtlemine peab tagama lapse huvid ja võimaluse isaga suhelda. 30.
8. Kolleegium võtab uue suhtluskorra määramisel arvesse lapse, lapse ema ja lapse isa ärakuulamisel väljendatud seisukohti (lapse suur vastumeelsus isaga kohtuda), lapse esindaja seisukohta (kes kohtus lapsega 14.03.2025) ning linnaosa valitsuse esindajate seisukohti. Samuti arvestab kolleegium suhtluskorda määrates asjaolu, et alates
9. a maikuust ei ole laps isa juures viibinud ning ei ole isaga kohtunud ka kolmanda isiku juuresolekul. Samuti arvestab kolleegium uue suhtluskorra määramisel asjaolu, et laps läheb
10. a sügisel kooli, mis on samuti väga suur elumuutus. 30.
11. Kolleegium määrab ülalnimetatud asjaolusid arvestades lapsele isaga suhtlemise korra selliselt, et laps ja isa kohtuvad igal teisel kuul ühe korra kuni kolm tundi korraga. Kohtumised tuleb korraldada kolmanda isiku juuresolekul. Isa hinnangul võiks selleks kolmandaks isikuks olla Helen Sööl. Kolleegium nõustub, et Helen Sööl võib olla kohtumiste vahendajaks, kuna ta on maakohtu menetluses praeguse asjaga tegelnud (II kd, tl 129 või dtl 662) ning tal on traumaterapeudi diplom ja kogemus (vt https://suhtelabor.ee/). Lisaks määrab kolleegium, et juhul, kui Helen Söölil ei ole võimalik kohtumisi vahendada, võib kohtumisi toetada ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) perekeskuse tugispetsialist. 30.
12. Lapse ja isa praegust suhtlusolukorda (lapse vastumeelsus isaga suhelda) arvestades ei ole võimalik ette näha, millal laps on valmis isaga suuremas mahus kohtuma, kui üks kord igal teisel kuul (kokku 6 korda aastas). Seega lähtub kolleegium suhtluskorra määramisel eelkõige lapse huvidest ja sellest, et laps vajab rahunemiseks ning isa vastu usalduse taastekkimiseks aega. Seetõttu ei pea kolleegium võimalikuks määrata lapse kohtumisi isaga isa 14.03.2025 menetlusdokumendis väljapakutud skeemi alusel. Kolleegim mõistab, et esialgu võivad kohtumised isaga olla lapsele stressirohked, kuid saadav kasu on suurem. Lapsele tuleb anda võimalus suhe isaga sammhaaval taastada. Lapsel peab olema õigus isaga suhelda, mitte vastupidi. Selleks, et laps saaks taasluua isaga sooja, südamliku suhte, on isal vaja eelkõige muuta oma suhtumist, käitumist ja hoiakuid lapse ja lapse ema suhtes. 19 2-20-15100 Kolleegium selgitab, et kui aja möödudes selgub, et laps on valmis isaga tihedamalt ja pikemalt koos olema, on vanematel võimalus ise täiendavad kohtumised kokku leppida või taotleda uue suhtluskorra määramist kohtu kaudu. 30.
13. Lisaks kohtumistele kohustab kolleegium lapse isa läbima aasta jooksul pärast määruse tegemist vanemlikke oskusi parendava koolituse „Imelised aastad“. Koolituse läbimise järel peaks isal olema lihtsam mõista, millises osas tuleb tal oma käitumist ja suhtumist lapsesse muuta ning kuidas lapsega nii suhelda, et laps tunneks, et tema soovide ja arvamusega arvestatakse. Kolleegium kohustab mõlemaid vanemaid läbima aasta jooksul praeguse määruse tegemisest üksikisikutele mõeldud PREP (Paarisuhte Rahulolu Edendamise Programm) koolituse „Minu suhe on minu kätes“, mida vahendavad kohalikud omavalitsused. Selle koolituse eesmärk on õpetada toimivaid suhtlemisoskusi ning turvalist vanemlust (vt täpsemalt Kesklinna Valitsuse 24.03.2025 esitatud menetlusdokument). See omakorda peaks aitama parandada vanemate omavahelist koostööd ning vähendama pingeid seoses suhtluskorra täitmise ja kokkulepete tegemisega. Kui vanemad suudavad teha omavahel paremat koostööd, võidab sellest laps ning lisaks saavad vanemad olla oma lapsele rahumeelsete suhtlusoskute kasutamisel eeskujuks. 30.
14. Ringkonnakohus selgitab sunnivahendite kohaldamise osas järgmist.

§ 5622

lg 1 kohaselt määrab kohus lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab täitemenetluse seadustiku § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda. Täitemenetluse seadustiku (TMS9 § 179 lg-st 2 tulenevalt saab sundtäitmist läbi viia vaid juhul, kui kohustatud vanem takistab kohtutäituri poolt läbiviidavat sundtäitmist. Sellisel juhul saab lapsega suhtlemist taotlev vanem taotleda kohtutäiturile avaldust esitades, et kohus määraks kohustatud vanemale rahatrahvi. Menetluskulude jaotus 31.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades vaidluse asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 3).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 20