lg 2 p 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Apellatsioonide esitajad Harju Maakohtu
alusel vangistusega 3 kuud.
a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 13 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.07.
Tühistatud osas teha uus otsus, millega kvalifitseerida Igor Abdulajevi tegu ümber ning tunnistada Igor Abdulajev süüdi
Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Süüdistatava apellatsioon jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroo Kristina Suvalova makstava riigi õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks Igor Abdulajevile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 175,68 eurot (sh käibemaks 31,68 eurot). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. SÜÜDISTUS: 1. Igor Abdulajevit süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud vägivallakuriteo ja keda karistati Harju Maakohtu 18. veebruari 2015 otsusega nr 1-15-1007
märtsi 2011 otsusega nr 1-10-15053
p 1 ja
oktoobri 2024 kella 10:45 paiku Tallinnas E.Vilde tee 71a juures asuvas Lehola bussipeatuses lõi F.R-ile ühe korra rusikaga kaela piirkonda ja ühe korra noaga parema põlve piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse parema jala põlve piirkonda reie siseküljele umbes 2 cm laiusega torkehaava. Seega Igor Abdulajev pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, see on
MAAKOHTU OTSUS:
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti Igor Abdulajevile karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
oktoober
Maakohtu hinnangul on tõendatud, et Igor Abdulajev pani avalikus kohas, kõrvaliste isikute juuresolekul, toime käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, ehk ta pani toime
Maakohus märkis, et Igor Abdulajev on saanud end ka sellise süüdistuse vastu ammendavalt kaitsta. Oluline on tähele panna, et talle esitatud süüdistus hõlmas süüdistust vägivallas ja selle toimepanemises bussipeatuses. Seega heidetigi 2
Kaitsja palub jätta vangistus
alusel osaliselt tingimisi kohaldamata või asendada mõistetud vangistust
Lisaks esitas kaitsja taotluse vähendada Igor Abdulajevilt väljamõistetud menetluskulude summat. Ühtlasi taotles kaitsja jätta apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda. 3.2 Süüdistatav taotleb tühistada maakohtu otsus, mis puudutab vangistuse reaalset kandmist. Süüdistatav taotleb karistusest tingimisi vabastamist või karistuse asendamist üldkasuliku tööga. 4. Kaitsja viitab, et KrMS § 268 lg 1 alusel toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei või süüdistatavat süüdi tunnistades kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Otsust tehes ei või kohus tugineda faktilisele asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Sama paragrahvi lg 6 ls 1 kohaselt võib kohus kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. 4.1 Igor Abdulajevile esitatud süüdistuses puuduvad viited asjasse mittepuutuvatele isikutele, keda süüdistuse sisuks oleva teoga häiriti või ohustati. Samas ei olnud vastavad asjaolud kohtuliku uurimise käigus arutatud. Seega ei saanud Igor Abdulajevi süüditunnistamisel nendele asjaoludele tugineda ka kohus.
Selle kindlakstegemine sõltub igal üksikjuhul teo toimepanemise asjaoludest ja tuleb kohtul faktiliste asjaolude põhjal tuvastada, arvestades iga juhtumi eripära. Lisaks sellele, et avaliku korra rikkumist näevad pealt juhuslikud kõrvalised isikud, tuleb tuvastada seegi, et juhtunu rikkus nende avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt. Rikkumise intensiivsuse hindamisel peab arvesse võtma kogu sündmustiku konteksti, pidades muu hulgas silmas avaliku korra rikkumise olemust ja viisi. (Vt RKKKo nr 1-18-7276, p 13). 4.2 Maakohtu otsuse p-s 13 on märgitud: “Salvestistel on kõrvalised isikud isikustatavad. Ühel salvestisel on osalt näha ka löömise hetke (turvakaamera salvestis failinime lõpuga „… 388“ alates 03.21), mil samas lähedal seisev mustade pükstega kõrvaline isik on jalgade asendi järgi ilmselgelt näoga süüdistatava ja kannatanu poole. Bussi turvakaamera salvestisel „…392“ 03.19 jäävad kaks bussis olevat meesterahvast vaatama kannatanu ja süüdistatava poole just sel hetkel, kui kannatanu jalad liiguvad tõrjuvalt ehk ajal mil pidi toimuma rusika ja noaga löömine. Nad jätkavad selles suunas vaatamist ka pikema aja jooksul, ka siis kui buss juba edasi liigub. Seega oli Igor Abdulajevi tegevus sellise iseloomuga, mis pälvis mitme 3
lg 1 p 1 järgi ning isik tuleb süüdi mõista
4.3 Igor Abdulajevile mõistetud karistus on põhjendamatult liiga karm. Maakohus tegi Igor Abdulajevi süü suuruse hindamisel ja sellest tulenevalt ka karistuse mõistmisel kaalutlusvea, mis on käsitatav materiaalõiguse (
Süüdistusakti kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks toimepandu kahetsemine, raskendavaid asjaolusid Igor Abdulajevi tegevuses ei tuvastatud. Kohus leidis, et arvestades tekitatud vigastuste iseloomu, teo toimepanemise kohta ning isiku varasemat karistust on Igor Abdulajevi süü suurus keskmine. Süüd suurendavaks luges kohus asjaolu, et süüdistatav pani süüteo toime varasema isikliku mitteolulise iseloomuga konflikti tõttu. Kohus tuvastas ka Igor Abdulajevi süüd kergendavad asjaolud. Tuvastades mitu süüd kergendavat asjaolu, leidis maakohus, et Igor Abdulajevi süü suurus on ikka keskmine ning mõistis raskema karistuse võrreldes prokuröri poolt taotletava karisusega. Seega ei arvestanud tegelikult kohus karistust kergendavaid asjaolusid süü suuruse hindamisel. Sest kui kohus oleks neid arvestanud, siis pidanuks kohus mõistma karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmäära. 4.4 Põhjendamatult suurt tähendust omistas kohus Igor Abdulajevi poolt varasemalt, s.o rohkem kui 15 aastat tagasi toimepandud tegudele, kusjuures viimati oli isik karistatud
järgi rohkem kui 10 aastat tagasi, jättes arvestamata isiku vahepealset õiguskuulekat käitumist. Isik ei saa lõpmatuseni vastutada kunagi toimepandu eest. Karistuse mõistmisel tuleb keskenduda süüteole ja sellele järgnenud sündmustele, mitte süüdistatava poolt varasemalt toime pandud tegudele. 4.5 Lääne-Tallinna Keskhaigla haigusloost nähtub, et Igor Abdulajevil on diagnoositud kinnipidamisasutuses viibimisest tingitud häire. Asjaolu, et vastav diagnoos ei kajastu ekspertiisiaktis ei oma tähtsust, kuna haigla dokumentidest nähtub, et süüdistataval oli see diagnoositud. Ekspertiisiaktist tuleneb, et Igor Abdulajev vajab psühhiaatrilist ravi alkoholisõltuvuse tõttu, mida on võimalik kohaldada psühhiaatrilise abi seaduse alusel. Kohtuistungil kinnitas Igor Abdulajev, et tunnistab oma probleemi alkoholiga, soovib saada ravi ning käitumiskontrollile allutamisel oleks talle kasu ning see aitaks ja toetaks teda. Samas nõustus isik üldkasuliku töö tegemisega. Vabaduses on isikul olemas elukoht ning püsiv sissetulek töövõimetustoetuse näol. Eeltoodust lähtuvalt ning arvestades mh Igor Abdulajevi 4
Apellandi taotluse rahuldamine oleks kooskõlas nii üld-kui ka eripreventsiooni eesmärkidega. 4.6 Maakohus leidis, et rahalise karistuse kohaldamine on välistatud Igor Abdulajevil töökoha ja arvestatavate sissetulekute puudumise tõttu. Vabaduses koosnes isiku sissetulek peamiselt töövõimetustoetusest. Samas mõistis kohus välja täies mahus süüdistatavalt sundraha, DNAekspertiisi kulu ning määratud kaitsjale makstud tasud kogu summas 3779,22 eurot. Kaitsja leiab, et arvestades Igor Abdulajevi majanduslikku seisundit, tuleb vähendada väljamõistetud menetluskulude summa. Vanglas viibides puudub isikul sissetulek, samas on peale vabanemist tagatud sissetulekuna vaid töövõimetustoetus, mis ei ole samuti piisav kohtu määratud menetluskulude tasumiseks. On ilmselge, et antud juhul pole menetluskulude tasumine Igor Abdulajevile jõukohane ning asetaks ta väga raskesse olukorda, kus ta ei saa oma kohustustega toime tulla. Eeltoodust lähtuvalt, palub kaitsja ka apellatsioonimenetluse kulud jätta riigi kanda.
Maakohtuga saab nõustuda, et üheselt on tõendamist leidnud, et süüdistatav
lg 1 p 1 järgi, ei piisa üksnes selle tuvastamisest, et süüdistatav kasutas vägivalda bussipeatuses, mis on avalik koht. Kvalifitseerimaks süüdistatava käitumise
lg 1 p 1 järgi peaks süüdistusaktis olema kirjeldatud faktilised asjaolud, et tegu pandi toime avalikus kohas, selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet, kvalifitseeriva koosseisutunnuse olemasolu, st vägivald ning asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati. Ainult sellise süüdistuse põhjal on võimalik jaatada
Esitatud süüdistus aga nendele nõuetele ei vasta. 8.2 Olukorras, kus süüdistuse teokirjeldus ei võimalda tuvastada kõiki
§-s 263 lg 1 p 1 sätestatud karistusõigusliku vastutuse eeldusi, ei saa neid asjaolusid KrMS § 268 lg 1 ning lg 5 esimese lause kohaselt ka kohtumenetluses tuvastada. Seda sõltumata kriminaalasjas kogutud tõendite sisust. Maakohus väljus osaliselt süüdistuse piiridest rikkudes sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes ning kohaldas seetõttu Igor Abdulajevi süüditunnistamisel
Selline viga toob kaasa maakohtu otsuse osalise tühistamise Igor Abdulajevi süüditunnistamises
lg 1p 1 järgi ning Igor Abdulajev tuleb süüdi mõista
8.3 Ehkki Igor Abdullajevi süüditunnistamine
lg 1 p 1 järgi on eespool toodud põhjustel välistatud, ei nõustu kolleegium ka maakohtuga, et süüdistataval on olnud küllaldane võimalus end uue kvalifikatsiooni vastu KrMS § 268 lg 6 ls 1 tähenduses kaitsta, Maakohtus ei käsitletud kordagi kvalifikatsiooni
lg 1 p 1 kohaldamist ning maakohus ei teinud kohtumenetluse pooltele ka ettepanekut avaldada oma seisukohta kvalifikatsiooni osas, mida süüdistusaktis ei käsitleta. 9. Järgnevalt käsitleb kolleegium süüdistatavale Igor Abdulajevile mõistetud karistuse küsimust. Süüdistatava teole maakohtust erineva õigusliku hinnangu andmine ei too kaasa mõistetud karistuse muutmist. Maakohus on karistust mõistes arvestanud süü suurust, sh hinnanud kehalise väärkohtlemise intensiivsust ja seeläbi kannatanule tekitatud tervisekahjustuse raskust ja objektiivselt hinnatava valu tugevust. Maakohus on tuvastanud karistust kergendavad asjaolud. Kuigi maakohus on märkinud, et arvestab ühel juhul karistust raskendavat asjaolu (vt mk otsuse p 25), ei nähtu tegelikkuses, et maakohus oleks karistust raskendava asjaolu
Seega on tegemist pelgalt ebaõnnestunud sõnastusega ning tegelikkuses ei ole maakohus tuvastanud ega arvestanud karistust raskendavat asjaolu. Samuti on maakohus piisava põhjalikkusega analüüsinud võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 9.1 Maakohtus on Igor Abdulajevile mõistetud karistust põhistanud ja kohtu veendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Ka
lg 2 p 3 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Maakohus on Igor Abdulajevile mõistnud karistuseks 2 aastat 3 kuud vangistust, mis jääb alla sanktsiooni keskmäära. Maakohus on põhistanud sedagi, miks Igor Abdulajevit pole võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistusega. Maakohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat karistust 6
sätestatuga ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüdlasele uue karistuse mõistmiseks. 9.2 Ka ei anna apellatsiooni väited alust Igor Abdulajevile mõistetud karistuse vähendamiseks. Kohtupraktika kohaselt ei ole kohus karistuse mõistmisel seotud prokuröri ega kaitsja seisukohtadega. Kohus lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohtumenetluse poolte karistustaotlustega on kohus seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo nr 3-1-1-82-14, p 10). Seega iseenestest asjaolu, et maakohus on mõistnud karistuse, mis ületas prokuröri poolt taotletut, ei too kaasa automaatselt mõistetud karistuse tühistamist, sest maakohus on arvestanud kõiki asjaolusid, mis omavad tähtsust karistuse mõistmisel. 9.3 Kaitsja jätab tähelepanuta, et kohtupraktika kohaselt kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista ka rangema karistuse, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 8). Käsiloleval juhul tuleb kolleegiumil asuda seisukohale, et süüdistatava õigusnorme eirav käitumine on muutunud tavapäraseks, mis on ilmselgelt eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt rangema karistuse mõistmiseks. Olukorras, kus süüdistatav on korduvalt süüdi mõistetud vägivalla kuritegude toimepanemise eest, sh samalaadse kuriteo toimepanemise eest ajal, mil kandis vangistust ning jätkanud ka pärast vabanemist samasuguse kuriteo toimepanemist, ei ole eelnevad karistused ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kaitsja viitab küll asjaolule, et Igor Abdulajevit karistati viimati 10 aastat tagasi, kuid ei arvesta asjaolu, et Igor Abdulajev vabanes karistuse kandmiselt
Maakohus ei ole esitanud põhjendusi, kas Igor Abdulajevil tuvastatud psüühikahäire võis takistada tal teo keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida
§-s 35 sätestatud piiratud süüdivuse alustele, kuid on apellatsioonis taotlenud süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamist tema psüühilise seisundi tõttu. Kaitsja märgib, et maakohus ei ole karistust kohaldades arvestanud LääneTallinna Keskhaigla haigusloos märgituga ehk seda, et süüdistataval on muude psühhosotsiaalsete olukordadega seotud probleemid. Ekspertiisiga on üheselt tehtud kindlaks, et Igor Abdulajev oli temale süüksarvatud teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. 10.2 Kohtupraktika kohaselt isegi juhul, kui ekspert on oma arvamuses võtnud seisukoha toimepanija arusaamisvõime ja käitumise juhtimise võime kohta, ei võta see kohtult kohustust kujundada nimetatud küsimuste osas enda arvamus. Viimane ei tähenda ainult eksperdiarvamuses antud diagnostilist laadi järelduste paigutamist
p-des 1-5 sätestatud tunnuste alla, vaid neid arvesse võtva üldhinnangu andmist isiku käitumisele enne ja pärast õigusvastase teo toimepanemist ja selle ajal (vt nt RKKKo nr 3-1-1-22-09, p 6.1). 10.3 Kolleegium asub seisukohale, et kuigi Igor Abdulajevil esineb psüühikahäire, ei piiranud temal esinev psüühikahäire tema arusaamis- ja otsustusvõimet oma tegudest aru saada ega neid juhtida ning ta eristas lubatut ja keelatut ja adus täielikult oma tegude tagajärgi, mistõttu ei ole alust karistust kergendada
§-de 35 ning 60 alusel. Maakohtu istungil ei tekkinud kellelgi kahtlust süüdistatava Igor Abdulajevi vaimse seisundi osas. Seejuures ei ole ka kaitsja tõstatanud kahtlusi süüdistatava arusaamisvõimes, sh ei ole kaitsja märkinud, et süüdistatava normikohane käitumine oleks olnud süüdistatava jaoks nii raske, et ta ei suutnud kuriteo toimepanemisest hoiduda. Kogutud tõendid, sh süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud enda ütlused ei osuta sellele, et süüdistatava arusaamis- ja otsustusvõime ning võime käituda normipäraselt oleks oluliselt piiratud ehk raskendatud teo toimepanemise ajal. Tegemist oli süüdistatava tavapärase käitumismustriga, seejuures süüdistatava ütlused, et oli joobes, ei anna alust kohaldada
sätteid, sest ekspertiisiaktist ei nähtu, et alkoholijoove oleks mõjutanud süüdistatava võimet oma käitumist kontrollida. Lisaks on ekspert märkinud, et süüdistatava õigusvastased teod ei ole seostatavad psühhoosi sümptomitega. Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et tulenevalt maakohtu poolt refereeritud tõendite sisust oli Igor Abdulajev võimeline reegleid järgima ning tema süüvõime ei olnud teo toimepanemise ajal oluliselt piiratud, mistõttu ei esine süüd vähendavat asjaolu ja ei ole alust karistust kergendada
§-de 35 ning 60 alusel. 11. Kohtuotsuses pole vaja eraldi põhistada karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist vms. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt RKKKo nr 3-1-1-18-11, p 8.2, 3-1-1-113-12, p 10, viimati 1-23-52, p 22). Maakohtu otsus vastab eelmärgitud põhimõtetele ja süüdistatava karistamist reaalse vangistusega tuleb pidada põhjendatuks. 11.1 Kolleegium leiab üksmeelselt, et süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonides toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega
Tulenevalt kohtupraktikast(vt RKKKo nr 3-1-1-99-06 p 21) avaldub sellise nn šokivangistuse preventiivne toime vangistuse lühiajalisuses, kuid käesolevaks ajaks on süüdistatav viibinud vangistuses juba pea kaheksa kuud, mis ilmselgelt ei ole enam lühivangistus ega täida seega oma eesmärki. Lisaks puudub karistuse osalisel täitmisele pööramisel Igor Abdulajevi suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Kolleegium leiab, et karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamine ei omaks ilmselgelt Igor Abdulajevi suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses ega suunaks teda edaspidi käituma 8
Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kolleegium märgib kokkuvõtvalt, et kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeks karistuse või selle osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. 12. Kuivõrd kolleegium ei nõustunud karistuse kergendamisega, siis ei ole võimalik asendada mõistetud karistust üldkasuliku tööga, sest selleks puudub seaduslik alus. Kohtupraktika kohaselt ei ole võimalik
MS § 238 lg 2 kohaselt kestuseni alla 2 aasta (vt RKKKo nr 1-17-689/29, p 26). Ühtlasi väärib märkimist seegi, et tegelikkuses ei ole Igor Abdulajevi näol tegemist isikuga, kelle suhtes esineksid üldse materiaalsed eeldused vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). On selge, et Igor Abdulajevi suhtes ei esineks eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut (sõltuvusprobleemid, korduvalt karistatud samalaadse kuriteo eest), kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.