Obsah (12)

§ 657§ 654§ 651§ 652§ 447§ 162§ 173§ 171§ 174§ 477§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 11.04.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-1

) § 162 lg-st 1 ja § 165 lg-st 1 tulenevalt võrdsetes osades kostja ning hagejate II ja III kanda. Apellatsioonkaebus

1. Kostja ja hagejad II ning III esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Harju Maakohtu 08.04.2024 otsus. Kostja ja hagejad II ning III paluvad teha uus otsus, millega jätta hageja I hagi rahuldamata, rahuldada hageja II ja hageja III hagi ning tuvastada kostja 22.09.2023 osanike otsuse kehtivus. Kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb apellatsioonkaebuse kohaselt jätta hageja I kanda.
2. Juhatuse liikme tagasikutsumine on osanike ainupädevuses ning osanikud võivad seda otsustada koosolekut korraldamata. Maakohus on jätnud arvestamata osanike 10.06.2016 lepingus kokku lepitu, mille p 6.4.2 kohaselt on igal osanikul õigus igal ajal omal äranägemisel teha ettepanek kostja juhi tagasikutsumiseks. Selliselt on kokku lepitud, et osanikud kohustuvad viivitamatult korraldama juhatuse liikme tagasikutsumise küsimuse osanikele hääletamiseks panemise ning sellest tulenevalt hääletama tema väljavahetamise või ametikohale jäämise üle. Eelnõu saatmine 20.09.2023 ning seisukoha esitamiseks lõplik tähtaeg 22.09.2023 kell 15.00 mahub osanike lepingu p-s 6.4.2 kokku lepitud mõiste „viivitamatu“ alla. Kuna osanike kokkuleppe kohaselt saavad osanikud hageja I juhatusest tagasikutsumise otsustamise korraldada omal algatusel igal ajal, siis ei saa rikkumiseks olla asjaolu, et otsuse eelnõud ja tähtaega juhatuse liikme tagasikutsumiseks ei määranud juhatuse liikmest hageja I.
3. Maakohus ei ole põhjendanud, milles seisnes hageja I osanikuõiguste oluline rikkumine, kui kõigile osanikele olid kõik osaniku õigused tagatud. Asjaolu, et koosolekut ei kutsunud kokku juhatuse liige, ei ole koosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks, mis toob tagajärjena kaasa otsuse tühisuse. Hääletamiseks antud tähtaeg oli mõistlik. Tähtaja ebamõistlikkusele tuginemine ja otsuse tühisuse nõudmine olukorras, kus hageja I on ettenähtud aja jooksul hääletanud, on vastuolus hea usu põhimõttega.
4. Maakohus on jätnud otsuse tegemisel arvestamata kõik olulised asjaolud ja tõendid selle kohta, millises olukorras 22.09.2023 otsus hageja juhatuse liikme tagasikutsumiseks vastu võeti. Hageja I oli pikalt passiivne ning ta ei olnud alates
5. aastast oma juhatuse liikme kohustusi täitnud. Hagejale II ei saa ette heita koosolekuta osaniku otsuse vastuvõtmise initsieerimist hageja II pakutud eelnõu ja tähtaja alusel. 5 2-23-14229 Vastustaja seisukoht
6. Hageja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud võrdsetes osades kostja, hageja II ja hageja III kanda ning mõistis need võrdsetes osades hageja I kasuks välja (resolutsiooni p-d 5, 6.1–6.3). Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega jätta menetluskulud, mis on kantud hageja I hagi tõttu, kostja kanda ning mõista need kostjalt hageja I kasuks välja. Menetluskulud, mis on kantud hageja II ja hageja III hagi tõttu, tuleb jätta hageja II ja hageja III kanda. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata, kuid parandada tuleb maakohtu ilmne eksimus, mille kohaselt hageja II ja hageja III hagi kostja vastu rahuldamata jättes on maakohus seda nimetanud vastuhagiks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, sest maakohtu otsuse osalise tühistamise aluseks ei ole kaebuse väited.

§ 654

lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 23. Kostja, hageja II ja hageja III on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega hageja I hagi kostja vastu rahuldati ja millega hageja II ja hageja III hagi jäeti kostja vastu rahuldamata ning jaotati menetluskulud, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (

§ 651lg 1).

24. Ringkonnakohus võtab

§ 652

lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, välja arvatud osas, milles ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kostja, hageja II ja hageja III on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Asjaolu, et kostja ega hageja II ning hageja III ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused asja sisuliseks lahendamiseks menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Kuna ringkonnakohus nõustub selles osas esimese astme kohtu otsusega, siis ei pea kolleegium

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kolleegium ei nõustu kaebuse esitajate väidetega, et kui rikutud on osanike otsuse tegemise korda formaalselt, siis ei saa sellist rikkumist pidada oluliseks rikkumiseks, millega kaasneb otsuse tühisus ÄS § 1771 lg 1 alusel. Osanike otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata on seaduses ette nähtud eraldi protseduurireeglid (ÄS § 173 lg-d 2–4²). Samad protseduurireeglid kehtivad kõigi osanike ostuste vastuvõtmisele, sh nende otsuste vastuvõtmiseks, mis on osanike ainupädevuses. Praegusel juhul heitis hageja I ette, et osanike otsuse tegemisel on rikutud seaduses sätestatud nõudeid. ÄS § 173 lg 2 näeb otsesõnu ette, et vaid juhatus saadab osanikele kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis eelnõu, et võimaldada selle otsuse vastu võtmine osanike koosolekut kokku kutsumata. Olukorras, kus osanike koosoleku otsuse tegemisel ei ole järgitud seaduses sätestatud nõudeid, s.o osanike 6 2-23-14229 otsuse vastuvõtmise on korraldanud selleks õigustamata isik (osanik), siis on maakohus põhjendatult järeldanud, et otsuse tegemise korda on rikutud oluliselt.
2. Asjaolust, et kostja ja hageja II ning hageja III õigustavad osanike otsuse tegemise korra rikkumist, ei ole võimalik järeldada, et otsuse tegemise korda poleks juba rikutud ulatuses, mida saab pidada oluliseks rikkumiseks. Kostja ja hageja II ning III arvamusest, et olukorras, kus kostja majanduslik olukord oli halvenenud, oli hageja I passiivne, ignoreeris teiste osanike kirju ja kõnesid, jättis esitamata kokkulepitud aruanded, ei tulene enamusosaniku õigust asuda juhatuse asemele. Pooled ei vaielnud selle üle, et osanikud ei olnud teinud hagejale kui juhatuse liikmele ettepanekut ei osanike koosoleku kokku kutsumiseks ega otsuse vastuvõtmise korraldamiseks ilma koosolekut kokku kutsumata (ÄS§ 171 lg 3). Seetõttu on maakohus asjakohaselt leidnud, et osanike otsuse vastuvõtmise rikkumise põhjendamiseks esitatud väidetel ja tõenditel ei ole asja lahendamisel tähtsust ning neid ei pidanud maakohus hindama. Hageja I ei ole ka nõustunud teiste osanike tõlgendusega, et osanikel oleks üldse õigust ise otsustada otsuste vastuvõtmine ilma koosolekut kokku kutsumata. Vaidlust ei ole, et kostja osanike 10.06.2016 lepingu p 6.4.2 näeb ette osaniku õiguse teha igal ajal omal äranägemisel ettepanek kostja juhi (juhatuse liikme) tagasikutsumiseks ning kohustuse tagada viivitamatu koosoleku kokkukutsumise korraldamine. Kuid nõustuda ei saa sellega, et eelviidatuga oleks kokku lepitud osanike otsuste vastuvõtmise kord või sellest tuleneb õigus korraldada osanike otsuste vastuvõtmist seadusest sätestatust erinevalt. Osanike leping kinnitab vaid seaduses sätestatud osanike pädevust otsustada muuhulgas juhatuse liikme tagasikutsumise üle ning osanike õigust nõuda koosoleku kokku kutsumist, kus otsustada juhatuse liikme tagasikutsumise üle. Kostja ja hagejate II ning III esiletoodust ei ole võimalik mõistlikult järeldada, miks osanikel ei olnud võimalik vaidlusalust osanike otsust vastu võtta seaduses ette nähtud protseduurireegleid järgides. Maakohus leidis õigesti, et kui osanike koosoleku otsuse tegemisel ei ole järgitud seaduses sätestatud nõudeid, siis on otsuse tegemise korda rikutud oluliselt, ning selline otsus on tühine.
3. Lähtudes poolte esitatud väidetest pidas maakohus vajalikuks märkida, et kohtu hinnangul ei olnud osanikele otsuse tegemiseks antud ka piisavalt aega. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas osanikele hääletamiseks antud kaks päeva on mõistlik aeg, et kujundada arvamus juhatuse liikme tagasikutsumise otsuse eelnõu kohta ja hääletada. Maakohus on lähtunud mõistlikkuse hindamisel poolte esitatud argumentidest. Maakohus on oma seisukohta piisavalt põhjendanud ning maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Maakohus on põhjendanud, et käesoleval juhul ei saa ühel varasemal konkreetsel juhtumil teises tsiviilasjas kahe päevast tähtaega hääletamiseks pidada üldise juhisena, millest käesoleva asja raames lähtuda. Maakohus leidis põhjendatult, et olukorras, kus osanik oli sisuliselt sunnitud sedavõrd lühikese aja sees kiirustades teatama oma seisukoha eelnõu osas, ei muuda iseenesest hääletuseks antud tähtaega mõistlikuks. Asjaolu, et kaebuse esitajad ei nõustu maakohtu järeldusega, ei anna alust maakohtu seisukoha muutmiseks.
4. Kuivõrd maakohus tuvastas, et osanike 22.09.2023 otsus hageja I juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks on formaalsete otsuse vastuvõtmiseks ette nähtud rikkumiste tõttu tühine, siis ei olnud vajadust tuvastada, kas otsuse vastuvõtmisel on rikutud selle sisulisi nõudeid. Seega ei pidanud maakohus hindama poolte väiteid ja tõendeid selle kohta, kas osanikele on tagatud osalemisõigus vaidlusaluse otsuse otsustamiseks.
5. Selliseid asjaolusid, et arvata, et osanike otsuse tühisuse tuvastamine võib olla hea usu põhimõttega vastuolus, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagejal I kui osanikul on õigus nõuda vaidlusaluse osanike otsuse tühisuse tuvastamist. 7 2-23-14229 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 32 järgi peavad juriidilise isiku osanikud, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Hea usu põhimõtte järgmiseks ei saa pidada osanike ja juriidilise isiku juhtorgani liikmete omavahelisi suhteid arvestades tühiste osanike otsuste alusel tegutsemist. Seega ei saa osaniku õigust juhtida enamusosaniku ja teiste osanike tähelepanu tühisele otsusele ning otsuse tühisuse tuvastamist pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.
6. Maakohus on eksinud otsuse resolutsioonis,, kui on märkinud, et vastuhagi rahuldatakse. Otsustades hageja II ja hageja III hagi kostja vastu jätta rahuldamata on maakohus eksinud resolutsiooni sõnastamisel, kui jättis rahuldamata hageja II ja hageja III vastuhagi, sest hageja II ja hageja III ei ole vastuhagi esitanud. Ringkonnakohus kõrvaldab eelnevalt märgitud ilmse ebatäpsuse maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastamisel (

§ 447lg 2).

1. Maakohtu otsus tuleb siiski tühistada menetluskulude jaotuse osas. Maakohus on ekslikult hageja II ja hageja III hagi rahuldamata jättes märkinud, et tegemist on vastuhagiga, ja sellest tulenevalt on maakohus ekslikult jätnud hageja I menetluskulud võrdsetes osades kostja, hageja II ja hageja III kanda. Praegusel juhul on hageja I esitanud hagi kostja vastu ning hagejad II ja III hagi kostja vastu, mis on liidetud ühte menetlusse hageja I hagiga. Asjaolust, et hageja II ja hageja III on pidanud vajalikuks esitada eraldiseiseva hagi kostja vastu ning seda menetletakse ühes menetluses hageja I hagiga kostja vastu, ei ole samuti võimalik jaotada menetluskulusid poolte vahel, kes ei ole esitatud hagi menetlusosalisteks.
2. Olukorras, kus hageja I hagi kostja vastu rahuldatakse, tuleb menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda

§ 162lg-st 1 ning menetluskulud selle hagi esitamise tõttu tuleb jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud hagejale I kindlaksmääratud hüvitatavate menetluskulude suurust 1414,50 eurot. Kuna hageja I menetluskulud jäävad kostja kanda, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja I kasuks 1414,50 eurot, millelt hageja I taotlusel tuleb kostjal tasuda ka viivist kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 33. Kuna hageja II ja hageja III hagi kostja vastu jäi rahuldamata, siis selle hagi esitamise tõttu tekkinud menetluskulud tuleb jätta hageja II ja hageja III kanda

§ 162lg 1 alusel.

Kostja on ringkonnakohtu istungil kinnitanud, et ei soovi oma menetluskulude väljamõistmist hagejalt II ega hagejalt III, mistõttu kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 34.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 171

lg 1 järgi kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad kaebuse esitajate kanda. Seega seoses maakohtu otsuse vaidlustamisega hageja I hagi rahuldamise osas kostja vastu ja selles osas kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsuse vaidlustamisega hageja II ja hageja III hagi rahuldamata jätmise osas kostja vastu ja selles osas kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja II ja hageja III kanda. 35.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus on oma otsuses hageja I menetluskulud kindlaks määranud, 8 2-23-14229 mistõttu määrab kolleegium

§ 174lg 3 järgi kindlaks ka hageja I apellatsiooniastme menetluskulud.

36. Apellatsioonimenetluses on hageja I palunud mõista kostjalt välja hageja I kasuks lepingulise esindaja tasu 658,80 eurot. Kostja ja hageja II ning hageja III vastuväidete kohaselt on hageja I menetluskulud põhjendamatud ja ülepaisutatud.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet ning kohus ei ole

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). 37. Hageja I on menetluskulude nimekirjas välja toonud ajakulu 2 tundi apellatsioonkaebusele vastamiseks ning 1 tund kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja kohtuistungil osalemiseks. Kolleegium ei nõustu kostja ja hagejate II ning III vastuväidetega, et kui hageja I ei esitanud kohtu määratud tähtajaks vastust apellatsioonkaebusele, siis ei ole hiljem esitatud vastusega seotud ajakulu põhjendatud ega vajalik. Hageja I vastuse hilisem esitamine ei ole põhjustanud menetluse viibimist ning see on kahtlemata vajalik ja põhjendatult esitatud menetlusdokument, kuivõrd hageja I vaidleb apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadele vastu. Kostja ja hagejate II ning III kahtlused justkui hageja I esindaja pidi vastuse kindlasti koostama peale nende päringu tegemist, mistõttu tal ei saanud kuluda rohkem kui 1 tund 15 minutit ei ole veenev, et välistada, miks ei võinud hageja I vastuse koostamisega alustada juba varem. Olukorras, kus pooled vaidlevad samade asjaolude, esitatud väidete ja tõendite üle, on põhjendatud, et hageja I kordas oma seisukohti ka apellatsioonimenetluses. Asjaolu, et hageja I taotles asja arutamist kohtuistungil peale kohtu määratud tähtaega, ei luba arvata, et kohtuistungiks ettevalmistamine või kohtuistungil osalemise kulu poleks olnud põhjendatud ega vajalik. Ringkonnakohtus toimus asja arutamine kohtuistungil. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on kolleegiumi arvates menetluskulude nimekirjas väljatoodud ajakulu põhjendatud ja vajalik. Põhjendatud ja vajalikuks hageja I esindajakuluks tuleb lugeda seega 3 tundi. Hagejale I osutatud õigusteenuse tunnitasu kuni 31.12.2023 180 eurot koos käibemaksuga ja alates 01.01.2024 183 eurot koos käibemaksuga, arvesse võttes õigusteenuse osutamise ajal keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu vandeadvokaadile, on põhjendatud. Hageja I on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10) .

38. Kuna hagejale I on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 180 eurot koos käibemaksuga 2 tunni eest ja tunnihinnaga 183 eurot koos käibemaksuga 1 tunni eest, siis tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista menetluskuludena 543 (2 x 180 + 183) eurot, mitte 658,80 eurot nagu on märgitud taotluses. Hageja I taotlusel tuleb kostjalt välja mõista

§ 177lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

1. Kuna kostja ei soovi oma menetluskulude hüvitamist hagejalt II ega hagejalt III, siis ei tule kostjale hüvitada ringkonnakohtu menetluses tekkinud menetluskulusid.
2. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

9 2-23-14229 (allkirjastatud digitaalselt) 10