KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-12-14017 Tsiviilasi Larisa

§ 175

lg 4, 5 alusel“, täiendada määrust usaldusisiku vabastamist puudutava osaga ning jätta ülejäänud osas määrus muutmata.

1. Jätta Larisa Shpaki määruskaebus rahuldamata.
2. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Larisa Shpaki kanda. Teistele menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3. Määruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.
4. Lõpetada Larisa Shpaki pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest. 4.
5. Vabastada Jelena Jakovleva Laris Shpaki usaldusisiku ülesannetest. 4.
6. Avaldada teade kohustustest vabastamisest keeldumise ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4.
7. Jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus Larisa Shpaki kanda. Teistele menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 4.
8. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
9. Viru Maakohus kuulutas
10. detsembri 2012 määrusega välja Larisa Shpaki (võlgnik) pankroti.
11. Maakohus lõpetas
12. jaanuari 2014 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja määras võlgniku usaldusisikuks Marina Vassiljeva. Maakohus märkis, et pankrotimenetluses tunnustati järgmised nõuded, kokku 49 656,20 eurot II järgus: Stockmann aktsiaselts 456,69 eurot; aktsiaselts DNB Pank 34 538,98 eurot; Condor Inkasso OÜ 1726,17 eurot; Koduliising OÜ 138,52 eurot; Swedbank Liising aktsiaselts 11 691,90 eurot; Swedbank AS 1103,94 eurot.
13. Usaldusisik Marina Vassiljeva esitas
14. märtsil 2015 ja
15. mail 2016 aruanded, mille kohaselt töötas võlgnik XXXXX OÜ-s müügijuhina ja tema sissetulekud piirdusid summadega, millele ei saa sissenõuet pöörata. Võlgniku
16. juuli 2016 vastuse ja selle lisade järgi tuli tal
17. a juunis XXXXX OÜ-st lahkuda ning
18. juulil 2016 võeti ta arvele töötuna. Marina Vassiljeva kinnitas
19. juunil 2017, et võlgnik töötab alates juulist 2017 XXXXXXX. Võlgnik teatas
20. märtsil 2019, et töötas kuni
21. märtsini 2018, seejärel algasid tõsised probleemid perekonnas ning ta jäi töötuks. Võlgnik asus
22. märtsist 2019 uuesti tööle ning palus kohtult probleemide lahendamiseks ja võlgade tagasimaksmiseks veel aega. Marina Vassiljeva
23. jaanuari 2021 aruande järgi töötas võlgnik
24. jaanuarist
25. märtsini 2020 ja sai töötasu kokku 1500 eurot. Sissetulekud on piirdunud summadega, millele ei saa sissenõuet pöörata.
26. novembril asus võlgnik õppima maniküüri- ja pediküürikursustele, kuid ei lõpetanud seda ema haigestumise tõttu. 2
27. Maakohus kuulas võlgniku ära
28. septembril 2017 ja
29. jaanuaril
30. Võlgnik ei ilmunud
31. jaanuari 2021 ärakuulamisele. Tema nõustajana esinenud Tarmo Raud väitis, et võlgnik viibib ema haigestumise tõttu Venemaal. Võlgnik elab sellest, et saab elatist ja töötab ka natuke. Marina Vassiljeva selgitas, et lahutuse ja pereprobleemide tõttu ei ole võlgnikul olnud võimalik midagi tasuda, võlgniku ülalpidamisel on laps.
32. Maakohus vabastas
33. juuli 2021 määrusega Marina Vassiljeva usaldusisiku ülesannete täitmisest ja määras uueks usaldusisikuks Jelena Jakovleva.
34. Vastuseks kohtunõudele esitada lõpparuanne koos selgituste ja tõenditega võlgniku tegevuse kohta esitas Jelena Jakovleva
35. veebruaril 2024 võlgniku kontoväljavõtte ja Eesti Töötukassa tõendi.
36. Maakohus küsis
37. märtsil 2024 võlausaldajatelt, kas ja kui palju on võlgnik neile menetluse jooksul maksnud ning milline on võlajääk, samuti palus seisukohta võlgniku võlgadest vabastamise menetluse lõpetamise või pikendamise kohta.
38. Stockmann aktsiaselts ei vastanud. Ülejäänud võlausaldajad teatasid, et võlgnik ei ole neile ühtegi väljamakset teinud. Condor Inkasso OÜ palus jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Holm Bank AS jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Luminor Bank AS palus jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole esitanud eluliselt usutavat ülevaadet oma vara ja kohustuste kohta, samuti ei ole ta tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega esitanud tõendeid selle kohta, et oleks teinud piisavalt pingutusi tulutoova tegevuse leidmiseks ja seeläbi võlausaldaja nõuete vähendamiseks. Võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Swedbank AS ja Swedbank Liising aktsiaselts palusid kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Menetluse jooksul on puudunud ülevaade võlgniku varalisest olukorrast ja tegevusest, võlgnik on varjanud oma tulusid. Võlgniku kontoväljavõtetest nähtub võla tasumine kolmandale isikule ja väljaminekud selgitusega „Sankt-Peterbu“, samas ei ole aastate kaupa toimingud tehtud, mis ei ole eluliselt usutav. Võlgnik on teadlikult hoidnud oma sissetuleku piiril, millele ei saa sissenõuet pöörata. Töötades olulise osa menetlusest abikaasale ja usaldusisikule kuuluvates ettevõtetes, ei olnud see ka keeruline. Võlgnik on rikkunud kohustust anda teavet, tagada oma majandusliku seisundi läbipaistvus ja tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida. Võlgnik on olnud kohustuste täitmisel vähemalt raskelt hooletu, st ta on süüliselt rikkunud pankrotiseadusest (

) tulenevaid kohustusi ja kahjustanud seeläbi võlausaldaja huve.

1. Võlgnik palus
2. mai 2024 ärakuulamisel vabastada ennast võlgadest. Võlgnik ei oska öelda, palju tal on õnnestunud võlgu tagasi maksta. Probleemid algasid ja võlgnik ei tööta alates
3. a, kui suri ema. Võlgnikul oli koos endise abikaasaga transpordifirma, abielu lahutati. Endine abikaasa maksab 14-aastasele pojale elatist ja võlgnikule ülalpidamist. Praegu hooldab võlgnik endise abikaasa ema. 10 aastat tagasi diagnoositi võlgnikul allergia ja pärast koroona läbipõdemist valutavad liigesed, tervis ei ole hea. Samuti on tütrel tervisega probleeme ning võlgnik oli enne pandeemiat tema juures Londonis. Kohus võttis võlgnikult vande. 3 MAAKOHTU MÄÄRUS
4. Maakohus lõpetas
5. septembri 2024 määrusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse, keeldus võlgniku kohustustest vabastamisest

§ 175

lg-te 4 ja 5 alusel ning jättis kõik menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud üle kümne aasta, mistõttu tuleb

§ 175

kohaselt otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine. Tutvunud aruannete, võlgniku selgituste ja võlausaldajate seisukohtadega, leidis maakohus, et võlgnik ei ole kogu menetluse kestel piisava hoolsusega täitnud kohustust tegeleda tulutoova tegevusega, ta ei ole teinud võlausaldajatele mitte ühtegi väljamakset ja on rikkunud oluliselt võlausaldajate huve ning

§-st 173 tulenevaid kohustusi. Jättes kohustused täies ulatuses täitmata, kahjustas võlgnik teadlikult võlausaldajate huve. Maakohus hindas selle süüliseks rikkumiseks, mis annab

§ 175lg 2 p 2 kohaselt aluse keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest.

Võlgniku kohustuste jääk on vähemalt 38 738,79 eurot ja koos Stockmann aktsiaseltsi nõudega 39 195,48 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Võlgnik esitas
2. oktoobril 2024 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu
3. septembri 2024 määruse ja teha uue määrusega, millega vabastada teda kohustustest. Maakohus rikkus menetlusnorme ja kohaldas valesti materiaalõigust. Eelkõige rikkus maakohus selgitamiskohustust, jättes võlgnikule selgitamata, et kui ta ei täida ühtegi kohustust ega tee võlausaldajatele ühtegi makset, ei vabastata teda kohustustest. Võlgnik on 56-aastane ja hooldanud dementset ema. Võlgniku tervislik seisund ei võimaldanud otsida paremini tasutavat tööd. Arvestada tuleb, et võlgnik ei oska vajalikul tasemel riigikeelt ja töötuse protsent on Ida-Virumaal kõrge. Võlgnik ei ole oma tulusid varjanud, vaid esitas kõik dokumendid usaldusisikule. Võlgnik ei ole süüdi selles, et usaldusisik ei esitanud lõpparuannet; usaldusisiku määras kohus. Tõendatud ei ole, et võlgnik on süüdi võlausaldajatele kahju tekitamises.
4. Luminor Bank AS palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud võlgniku kanda. Maakohus on täitnud selgitamiskohustust, kohaldanud õigeid norme ja lähtunud valitsevast kohtupraktikast. Määrus on seaduslik ja põhjendatud. Olukorras, kus võlgnik ei ole võlausaldaja nõudeid vähendanud, andnud arusaadavat teavet oma tulude, vara, tegevuse ja tegevuse otsimise kohta, tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda otsinud, asus maakohus ainuõigele seisukohale, et võlgnik on rikkunud süüliselt oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks ka tegelikult tööd otsinud. Võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset, kuigi on töötanud ja endine abikaasa maksab ülalpidamist. Kontoväljavõtteid arvestades on ilmne, et võlgnik ei ole andnud adekvaatset teavet – eluliselt ei ole usutav, et võlgnik ei ole viie aasta jooksul kandnud mitte ühtegi kulu.
5. Swedbank AS ja Swedbank Liising aktsiaselts paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlgnik on rikkunud

§ 173lg-tes 1 ja 2 nimetatud kohustusi.

Lisaks ei ole ta teinud kogu menetluse jooksul võlausaldajatele ühtegi väljamakset ning seega ei ole menetlus oma eesmärki täitnud, võlgniku kohustustest vabastamine riivaks oluliselt võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole näidanud üles initsiatiivi ega reaalset tahet oma kohustusi täita. 14. Condor Inkasso OÜ palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Võlgnik on kahjustanud võlausaldajate huve, jättes kogu menetluse kestel nõuded täies ulatuses täitmata. Seega rikkus võlgnik tahtlikult ja järjepidevalt

§ 173lg-st 1 tulenevat kohustust.

Usaldusisik lähtub talle võlgniku edastatust. Võlgnik oleks pidanud 4 tegema usaldusisikule väljamakseid, et usaldusisik oleks saanud kanda raha edasi võlausaldajatele. Võlgnik ei ole andnud endast parimat ega põhjendanud oma kohustuste täitmata jätmist.

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
2. Vastuseks ringkonnakohtu päringule teatas Swedbank Liising AS, et esitas võlgniku pankrotimenetluses nõude 1658,68 eurot ega oska selgitada, miks on
3. jaanuari 2014 määruses tema tunnustatud nõude suurus 11 691,90 eurot. Swedbank AS esitas võlgniku pankrotimenetluses nõude 1103,94 eurot, nõue vähenes enne kohustustest vabastamise menetluse algatamist 676,44 euroni. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul ei ole nõuded vähenenud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täpsustada, jättes selle p-st 1 välja „

§ 175lg 4, 5 alusel“.

Samuti tuleb määrust täiendada usaldusisiku vabastamist puudutava osaga. Ülejäänud osas tuleb jätta määrus muutmata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1, § 659). Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus märgib oma määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS 654 lg 22 ja § 659).

1. Võlgnik esitas kohustustest vabastamise avalduse
2. aprillil 2012 (dtl 294–296), seega kohaldub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 alusel praegusele menetlusele kuni
3. juunini 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.
4. Tulenevalt

§ 175

lg-test 1 ja 51 otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise reeglina pärast viie, kuid hiljemalt pärast seitsme aasta möödumist kohustusest vabastamise menetluse algatamisest. Kuna menetluse algatamisest oli möödunud üle kümne aasta, leidis maakohus õigesti, et otsustada tuleb võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise üle.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 20. Maakohus jõudis õigele järeldusele, et võlgnik tuleb jätta

§ 175lg 2 p 2 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

Ükski määruskaebuses toodud väide ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgist. 20.

1. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (vt RKTKm
2. aprill 2013 nr 3-2-1-46-13, p 11). Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. Mh sätestab

§ 175

lg 2 absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt RKTKm 5. oktoober 2016 nr 3-2-1-90-16, p 13). Kohus keeldub

§ 175

lg 2 p 2 alusel võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 20.2.

§ 172

lg 4 esimese lause järgi esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Maakohus nõudis usaldusisikult lõpparuannet nii kirjalikult kui ka telefoni teel (dtl 772–773, 781), usaldusisik esitas kohtule lõpparuande 5 asemel üksnes võlgniku kontoväljavõtte

1. veebruarist 2019 kuni
2. veebruarini 2024, millest nähtuvalt on saldo 0 ja ühtegi tehingut ei ole toimunud, ning Eesti Töötukassa
3. veebruari 2024 tõendi, mille kohaselt ei ole võlgnik registreeritud töötuna. Maakohus ei jätnud võlgnikku kohustustest vabastamata siiski mitte seetõttu, et usaldusisik ei esitanud lõpparuannet, vaid seetõttu, et võlgnik ei täitnud oma kohustusi. Usaldusisikute aruanded olid tõepoolest lakoonilised või sisutud, samas esitasid nad siiski ülevaateid ja tõendeid ning võlgnik ei ole tõendanud, et usaldusisikud oleksid jätnud kohtule edastamata midagi, mida võlgnik neile esitas. 20.
4. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati
5. jaanuari 2014 määrusega (dtl 654–665). Määruse resolutsiooni p-de 7, 8, 11, 12 ja 13 kohaselt tuli võlgnikul anda usaldusisikule üle oma tulu, millest usaldusisikul tuli teha võlausaldajatele väljamakseid. Tulu loovutamise kohustus tuleneb võlgnikule

§ 173lg-st 3.

Vaidlust ei ole selle üle, et võlausaldajatele ei ole tehtud kohustustest vabastamise menetluse jooksul ühtegi väljamakset. Võlgnik ei ole ka väitnud, et ta oleks andnud usaldusisikule üle raha ja usaldusisik oleks jätnud väljamaksed tegemata. 20.4. Nii usaldusisiku kui ka võlgniku esitatud asjaolud ja tõendid kinnitavad, et võlgnik rikkus

§ 173

lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik töötas

1. a kuni
2. a juunini,
3. juulist 2017 kuni
4. märtsini 2018,
5. märtsist
6. juulini 2019 ja
7. jaanuarist
8. märtsini (dtl 87, 102, 115–116, 190, 200–201, 202–206, 209, 240–242, 693, 721, 832–833). Kohtule on esitatud võlgniku Swedbank AS-i konto väljavõtetest ei ole näha töötasu laekumisi (dtl 89, 104–105, 141–147, 238–239, 779). Kohtule avaldatud andmete järgi on võlgnik töötanud vaid minimaalse töötasu eest, millele ei saanud sissenõuet pöörata (dtl 87, 88, 90, 102, 103, 191, 208, 721, 724). Eeltoodut ei saa pidada mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks. Põhjendatud võib olla Swedbank AS-i ja Swedbank Liising Aktsiaseltsi kahtlus, et võlgnik on teadlikult hoidnud oma sissetuleku piiril, millele seadusest tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata, ning arvestades põhiliselt töötamist abikaasale või usaldusisikule kuuluvates ettevõtetes, ei saanud see olla ka keeruline (dtl 223, 257, 816). Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha (RKTKm
9. oktoober 2019 nr 2-11-24696/82, p 19). Võlgnik ei ole välja toonud asjaolusid, mis takistasid tal kogu menetluse kestel tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning teenida sellisel määral tulu, et võlausaldajate nõuded oleks saanud vähemalt osaliselt rahuldatud. Töötukassa otsuste ja teatise järgi oli võlgnik töötuna arvel
10. juulist 2016 kuni
11. juulini 2017 ning osales
12. veebruarist
13. aprillini 2017 tööpraktikal (dtl 117, 244, 246, 252). Eesti Töötukassa
14. veebruari 2024 tõendi kohaselt ei ole võlgnik töötuna registreeritud (dtl 778). Tööotsingute tõendamiseks esitas võlgnik üksnes oma tööotsimiskuulutuse CV Keskuses ning
15. aprilli 2017 e-kirja cvkeskus.pdf-nimelise manuse saatmise kohta aadressil XXXXXXXXXXXXXXXX (dtl 178–180). Eeltoodut ei saa pidada mõistlikult tulutoova tegevuse otsimiseks. Keeleoskuse puudumine ja Ida-Virumaa kõrge töötuse määr ei ole mõjuvad põhjused kohustuste täitmata jätmiseks.
16. septembri 2017 ärakuulamisel (dtl 694–695) kinnitas võlgnik, et tal on keskeriharidus, ta on õmbleja, töötanud ettekandjana, õppinud küünetehnikuks ning töötas enne pankroti väljakuulutamist juhatuse liikmena. Ka menetluse ajal on võlgnik töötanud erinevatel ametikohtadel, mh on tema tööülesanneteks olnud asjaajamine ja klientidega suhtlemine. 6 Abielulahutus
17. oktoobril 2018 (dtl 192) ja väljakolimine abikaasa korterist ei õigusta enne ja pärast seda aastatepikkust passiivsust mõistlikult tulutoova tegevuse otsimisel. Menetluses esitatust ei nähtu, et alaealise lapse olemasolu oleks takistanud võlgnikul töötamast või tasuvamat tööd otsimast. Ka võlgniku vanus, tervisliku seisundi kohta esitatud väited ning asjaolu, et võlgnik on hooldanud lähedasi, ei anna alust lugeda, et kohustusi ei saanud täita mõjuval põhjusel alates
18. a kuni praeguse ajani. Menetluse alguses oli võlgnik 45-aastane. Väited ema haiguse kohta esitati alles
19. a (dtl 723–724, 734, 737) ning endise ämma hooldamise kohta
20. a (dtl 829), kusjuures selged ei ole ei hooldusvajaduse ulatus ja kestus ega võlgniku sellest tulenev takistus tegeleda tulutoova tegevusega. Veel
21. a osutas endine ämm võlgnikule moraalset ja rahalist tuge (dtl 248, 250). Ka enda väidetavalt halba tervislikku seisundit nimetas võlgnik alles
22. a ärakuulamisel ning sellest ei saa järeldada, et tervislik seisund takistas kogu menetluse kestel suurema sissetuleku otsimist ja teenimist. 20.
23. Ringkonnakohus ei nõustu võlgnikuga, et maakohus rikkus selgitamiskohustust. Maakohus selgitas võlgnikule tema kohustusi kõigepealt kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses (dtl 654–665). Samuti selgitas maakohus võlgnikule nt
24. juuni 2016 kirjas (dtl 110–111)

§ 173

lg-tes 1–3 sätestatud kohustusi ja kohustusest vabastamisest keeldumise aluseid ning nõudis teavet ja tõendeid, sh tööotsingute kohta. Kohus märkis selgelt, et võlgadest vabastamise menetluse eesmärgi saavutamiseks peab võlgnik näitama oma kohusetundlikkust, tegema kõik endast oleneva võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja kasutama kõiki seaduslikke võimalusi tulutootva tegevuse leidmiseks. Võlgnik sai maakohtu kirja kätte

1. juulil 2016 (dtl 114–117). Maakohus selgitas võlgnikule tema kohustusi ja nende täitmata jätmise tagajärgi ka
2. märtsi ja
3. mai 2017 kirjades ning nõudis infot ja tõendeid töökoha ja selle otsimise ning sissetuleku kohta (dlt 121–122, 690–691). Võlgnik sai kirjad kätte vastavalt
4. märtsil ja
5. juunil 2017 (II kd tl 187, 197). Samuti pidi võlgnik
6. septembri 2017 ja
7. jaanuari 2020 ärakuulamistel (dtl 694–695, 232–233) arutatust aru saama, et tal tuleb täita võlausaldajate ees kohustusi, teenida sissetulekut, otsida aktiivselt tööd, anda teavet oma majandusliku seisundi ja tööotsingute kohta.
8. septembri 2017 ärakuulamisel selgitas maakohus võlgnikule selgelt, et vähemalt osa võlast peab olema makstud.
9. märtsil 2019 (dtl 190) palus võlgnik kohtult täiendavat aega probleemide lahendamiseks ja võlgade tagasimaksmiseks, seega olid talle tema kohustused teada.
10. jaanuari 2021 ärakuulamisele võlgnik ei ilmunud (dtl 723). 20.
11. Ringkonnakohus nõustub võlausaldajatega ja maakohtuga, et võlgnik on rikkunud

§-s 173 sätestatud kohustusi süüliselt, s.o vähemalt raskest hooletusest. Võlaõigusseaduse § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Eelmisest alapunktist nähtuvalt selgitas maakohus võlgnikule korduvalt tema kohustusi võlgadest vabastamise menetluses ja kohustuste täitmata jätmise tagajärgi ning võlgnikule ei saanud olla need teadmata. Sellele vaatamata rikkus võlgnik ilma mõistlike põhjendusteta

§ 173

lg-s 1 sätetatud kohustusi, kahjustades süüliselt võlausaldajate huve, tegemata neile ühtegi väljamakset. 21. Maakohus viitas määruse resolutsioonis kohustusest vabastamisest keeldumisele

§ 175lg-te 4 ja 5 alusel.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud üle kümne aasta, seega ei ole asjakohane viide

§ 175

lg-le 5, mille järgi võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175

lg-s 2 või 4 nimetatud alus, ning võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Samuti andis võlgnik 14. mai 2024 ärakuulamisel vande, mistõttu jääb arusaamatuks viide

§ 175

lg7 le 4, mille kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest ning kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Praeguses asjas ei esine

§ 175

lg-tes 4 ja 5 märgitud kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid ning maakohtu põhjendustest ei nähtu ka, et ta oleks neid aluseid analüüsinud. Maakohtu määruse resolutsioonist tuleb viited

§ 175lg-tele 4 ja 5 välja jätta.

22.

§ 172lg 4 teise lause kohaselt vabastab kohus menetluse lõpetamisel usaldusisiku.

Maakohus otsustas menetluse lõpetada, kuid ei vabastanud usaldusisikut. Maakohtu määrust tuleb vastavalt täiendada. 23. Võlgniku määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Toimiku materjalidest ei nähtu, et võlausaldajatel saaks olla määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid, neid esindas töötaja või juhatuse liige (TsMS § 175 lg-d 1, 2). (allkirjastatud digitaalselt) 8