Obsah (10)

§ 424§ 65§ 57§ 74§ 3891§ 209§ 22§ 25§ 691§ 692

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 26. mail 2025. a, Tallinnas Kohtukoosseis Kriminaalasi Janika Kallin, Orvi Koik ja Inna Ombler Vaidlustatud

) § 424 lg 2 järgi lühimenetluses ülejäänud RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Janar Kase ja tema kaitsja apellatsioonid läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Maakohtu otsus. 1. Pärnu Maakohus tunnistas J. Kase 5. märtsi 2025. a otsusega süüdi

§ 424lg 2 järgi ning karistas teda vangistusega 1 aasta ja 3 kuud. Mõistetud karistust vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel, sest kohus lahendas kriminaalasja lühimenetluses.

§ 65lg 2 alusel suurendati J.

Kasele eelmise, Pärnu Maakohtu

1. juuni
2. a otsusega nr 1-22-4309 mõistetud vangistust 2 aastat 4 kuud 3 päeva uue kohtuotsusega mõistetud karistuse 10 kuu pikkuse vangistuse võrra ning J. Kasele mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud 3 päeva vangistust. Lisaks põhikaristusele kohaldati J. Kase suhtes lisakaristust ja temalt võeti

§-de 424 lg 3 ja 50 lg 1 p 3 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Maakohus põhjendas J. Kasele mõistetud põhikaristust kokkuvõtlikult nii. 2. J. Kasele esitati

§ 424lg 2 järgi süüdistus kahes episoodis (toime pandud 13.

juunil

1. a ja
2. juunil
3. a) ja tema süü on tõendatud. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Karistust kergendavaks asjaoluks on

§ 57lg 1 p 3 alusel puhtsüdamlik kahetsus.

J. Kaset on varem kriminaalkorras karistatud: - - - Pärnu Maakohtu 3. oktoobri 2019. a otsusega

§-de 424 lg 1, 121 lg 2 p 2, 3 ja 263 lg 1 järgi liitkaristusega 2 aastat vangistust, mis jäeti

§ 74

lg 1, 3 alusel täies ulatuses tingimuslikult täitmisele pööramata juhul, kui Janar Kase ei pane 3 aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; Pärnu Maakohtu 12. mai 2020. a otsusega

§ 3891

lg 1 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel loeti kergem karistus s.o Pärnu Maakohtu 03.10.2019 otsusega 1-19-4023 mõistetud vangistus 2 aastat kaetuks raskema karistusega 2 aastat 6 kuud vangistust. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vangistust, mis jäeti

§ 74

lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui Janar Kase ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu; Pärnu Maakohtu 28. juuni 2023. a otsusega tunnistati Janar Kase süüdi

§ 209

lg 2 p 3 -

§ 22

lg 3 ja

§ 25

lg 2 järgi.

§ 65lg 1 ja 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Pärnu Maakohtu 12.

mai 2020. a otsusega mõistetud kandmata karistusega, s.o vangistusega 2 aastat, 4 kuud 3 päeva ning jäeti see

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga alates 12.05.2020. a. J. Kase pani seega uue kuriteo toime katseajal ning see näitab, et tingimuslik vangistus pole täitnud oma eesmärki. Eraldi väärib välja toomist fakt, et järjekorras teise episoodi pani J. Kase toime pärast seda, kui esimene episood oli juba saadetud menetlemiseks kohtule. Kriminaalasjas tuvastatud asjaolude põhjal võib järeldada, et süüdistatav asub mootorsõidukit juhtima siis, kui ise tahab ning teeb seda täie teadmisega ka siis, kui ta on eelnevalt alkoholi tarvitanud. Kahetsuse tõttu võib mõistetav karistus jääda

§ 424lg 2 sanktsiooni alumisse kolmandikku.

Mõistetud vangistus tuleb J. Kasel reaalselt ära kanda. Seda peab vajalikuks ka süüdistatavaga katseajal kokku puutunud kriminaalhooldaja.

1. Maakohus tegi
2. märtsil
3. a kuulutatud kohtuotsuse motiivid kättesaadavaks
4. märtsil
5. a. Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid.
6. Maakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatav J. Kase ja tema kaitsja.
7. Süüdistatav taotleb Pärnu Maakohtu
8. märtsi
9. a otsuse osalist tühistamist. Apellant pole rahul talle mõistetud reaalse vangistusega ning leiab, et see tuleks asendada järgmiste meetmetega: - kohustuslik sõltuvusravi meditsiinilise järelevalve all; kriminaalhooldaja järelevalve määratud katseajal; osalemine sotsiaalprogrammides ja käitumisteraapias. 5.1 J. Kase on seisukohal, et vangistuse asendamine ravi ja järelevalvega täidab karistuse eesmärgid efektiivsemalt kui reaalne vangistus. Korduv joobes juhtimine on tingitud pikaajalisest sõltuvushäirest, mis vajab ravi. Ta on selleks valmis ja motiveeritud. Samuti on ta nõus alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Vangistus süvendaks sõltuvust ja tõrjutust, vajalikud muutused kaasneks ainult sõltuvusraviga. Ta on juba asunud oma sõltuvushäirega aktiivselt tegelema.

§-des 75 ja 69 1 ning sätestatu toetab võimalust asendada vangistus ravi ja käitumiskontrolliga ning sõltuvusprobleemide korral on KrMS § 671 alusel võimalik vangistus ka edasi lükata. 5.2 J. Kase tõendab oma väiteid ravitava sõltuvushäire ja sellega tegelema asumise kohta apellatsioonile lisatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Pärnu Haigla tõenditega ja Terviseportaali väljavõtetega ning e-kirjaga.

1. J. Kase kaitsja palub tühistada maakohtu otsus osaliselt, osas millega J. Kasele mõisteti vangistuseks liitkaristus 3 aastat 2 kuud 3 päeva. Apellant taotleb süüdistatavale leebema karistuse mõistmist ning leiab, et karistuse võib jätta uuesti tingimisi kohaldamata. Süüdistatav on kinnitanud, et ta on nõus alluma täiendatavatele programmidele ja kontrollnõuetele. Ringkonnakohtu seisukoht.
2. Kolleegium leiab, et nii J. Kase kui ka tema kaitsja apellatsioonid tuleb jätta läbi vaatamata järgmistel põhjustel.
3. Esiteks ei ole ringkonnakohtul võimalik vastu võtta ja arvestada süüdistatava apellatsioonile lisatud tõendeid, sest nende vastuvõtmist takistab eelkõige süüdistatava enda valitud menetlusliik. J. Kase nõustus asja lahendamisega lühimenetluses ning kooskõlas KrMS § 233 lg-ga 1 lahendatakse kriminaalasi ainult toimikus oleva materjali põhjal. Kehtiva kohtupraktika järgi on tõendite lisamine lühimenetluses välistatud ka apellatsioonimenetluses (nt RKKKo nr 3-1-1-91-07 p 7; 3-1-1-79-10 p 10.1).
4. Teiseks on õiguslikult asjakohatu J. Kase taotlus asendada vangistus sõltuvusravi ja käitumiskontrolliga. Seda ei võimalda juba J. Kasele mõistetud liitkaristuse - 3 aasta 2 kuu 3 päeva vangistust – pikkus. Kooskõlas

§ 691

lg 1 võib elektroonilise valvega asendada kuni 1 aasta pikkuse vangistuse ning

§ 692lg 1 võib sõltuvusraviga asendada vangistuse 6 kuud kuni 2 aastat.

Süüdimõistetu ravivajaduse kohta märgib ringkonnakohus, et sõltuvusest vabanemiseks on vanglas olemas vastavad sotsiaalprogrammid. J. Kase viide KrMS §-le 67 1 jääb arusaamatuks, sest norm reguleerib tunnistaja esindajasse puutuvaid küsimusi.

1. Kaitsja apellatsioonil puudub edulootus. Kehtiva kohtupraktika järgi pole kergekäeline sekkumine maakohtu poolt mõistetud karistuse liigi ja määra valikusse põhjendatud ning seda võib teha üksnes juhul, kui edasikaebemenetluses tuvastatakse selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (nt RKKKo nr 1-19-4150 p 27). Arvestades nii kehtivat kohtupraktikat kui ka vaidlustatud otsuses ja apellatsioonis sisalduvaid argumente, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu otsustust karistuse osas revideerida. Liitkaristuse juures oli üheks liidetavaks sanktsiooni alumisse kolmandikku jääv karistus, mis on maakohtu tuvastatud asjaolusid silmas pidades niigi leebe. Süüdimõistetu karistusandmeid ja talle mõistetud liitkaristuse pikkust silmas pidades ei näe kolleegium kehtiva seaduse ja kohtupraktika valguses muud võimalust kui seda, et J. Kasel tuleb talle mõistetud vangistus reaalselt ära kanda.
2. Eeltoodut silmas pidades ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/