KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Helvia Räägel Otsuse tegemise aeg ja koht 21.04.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-8058 Kohtuas

§ 468lg 3).

Kostja apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja ema kanda või mõista kostjalt hageja kasuks välja PKS § 101 alusel arvutavas summas igakuine elatis ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. 4.
2. Maakohus tuvastas ebaõigesti hageja vajaduse eluasemekuludega seonduvalt. Maakohus ei järginud eluasemekulude kasutuseelist puudutavas osas ei PKS § 99 lg-s 2 sätestatut ega asjakohast Riigikohtu praktikat. Maakohus eksis osas, mis puudutab kasutuseelise arvestamist olukorras, kus eluaseme kasutamise võimalus ei sõltu kasutusõiguse eest makstavatest igakuistest maksetest. Hageja ei ole väitnud, et tal oleks eluasemevajaduse rahuldamiseks tarvis teha igakuiseid kasutuseelise väärtusele vastavaid makseid. Hageja emale ei teki eramu omamisega kulutusi, sest eramu on hageja ema omandis ja seda ei koorma (laenu)kohustused. Kostja ei vaidlusta muid eluaseme kasutamisega seonduvaid kulusid. Seega on lapse eluasemekulud kokku 190,06 eurot, mitte 1237,54 eurot. 4.
3. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et lapse vajadus telefoni järele on 300 eurot nelja aasta kohta. Seetõttu tuvastas maakohus lapse kulud sidele 12,71 eurot ületavas osas ilma tõenditeta. 4.
4. Maakohus hindas lapse transpordivajadust ebaõigesti. Laste sõidutamine autoga võib küll olla tavapärane, kuid hinnata tuleb hageja vajadust selle järele. Ema võttis ilma mõistliku põhjenduseta hageja ära kodulähedasest Audentese erakoolist, mille eest tasus kostja, ja pani lapse Kindluse Kooli, mis asub kodust 13 km kaugusel. See tähendab igal koolipäeval sõitmist 26 km hommikul kooli viies ja 26 km lõuna ajal koju tuues. See on tarbetu kulu. Kohus leidis õigesti, et kulud sõiduki remontimisele ei kujuta endast kasutamisega seotud kulusid, kuid vastuoluliselt leidis, justkui oleks asjakohased kulud hageja ema liikluskindlustusele ja rehvidele. Otsusest ei nähtu, kuidas on ema isikliku vastutuse kindlustamine lapse kuluks. 5 2-23-8058 4.
5. Jälgitav ei ole, kuidas kujunes kohtu järeldus seoses huviharidusega tehtud kulutuste kohta. Maakohus arvestas ebaõigesti lapse vajaduste hulka kulutused ujumisele alates 2024/2025 õppeaasta algusest 67,50 eurot kuus, sest tegelikult laps ujumas ei käi ja tõendeid ei ole esitatud. Ajast, kui hageja tegelikult ujumistreeningule läheb, on kostja nõus kulud kandma otsearvete alusel. 4.
6. Ei ole arusaadav, milliste tõendite alusel tuvastas kohus hageja kulud rõivastele. Kohus ei põhjendanud, millel tugineb hinnang, et tavapärane kulu riiete ja jalanõude soetamiseks on kuni 80 eurot kuus, ega ka seda, miks suurendab koolivormi olemasolu kulusid. Vastupidi, koolivormi olemasolul väheneb vajadus muude rõivaste järele. Kostja võttis maakohtus õigeks, et hageja kulud rõivastele on 50–60 eurot ja koolivormile 11,91 eurot kuus. Seda ületavas osas tulnuks hagejal kulud dokumentaalselt tõendada. 4.
7. Seoses tervishoiukuludega leidis maakohus tõenditeta ja üksnes siseveendumuse alusel, et tavapärane kulu käsimüügiravimite ja vitamiinide soetamiseks jääb 15 euro piiresse kuus. Kostja võttis õigeks kulu 5 eurot kuus, kulud üle selle tulnuks hagejal tõendada. Ei ole aru saada, mille alusel pidas maakohus põhjendatuks kulu hammaste süvapuhastusele igal aastal. 4.
8. Oletuslik ja tõenditega kinnitamata on hageja vajadus 70 eurot seoses meelelahutusega. 4.
9. Kokku on dokumentaalsete tõenditega ja kostja omaksvõtuga tõendatud lapse vajadused ja kulud 607,18 eurot (eluasemekulud 190,06 eurot, toidukulu 200 eurot, telefonikulu 12,71 eurot, huviringide kulu 97,50 eurot, koolikulud 10 eurot, kulud rõivastele 50–60 eurot + koolivormile 11,91 eurot kuus, tervishoiukulud 5 eurot, vajadused seoses hügieeniga 15 eurot ja kulud seoses sõprade sünnipäevadega 5 eurot), millest 80 eurot saab katta lapsetoetusega ja vanemate vahel jääb jagada 527,18 eurot. Võrdse jagunemise korral, isegi kui isa juures veedetavat aega mitte arvestada, on kummagi vanema osa 263,59 eurot. 4.
10. Maakohus eksis kostja hinnangul ka hageja ja kostja suhtluskorra tõlgendamisel. Suhtluskorra järgi viibib hageja kostjaga aasta lõikes keskmiselt 7 ööpäeva kuus. Seega kohaldub PKS § 101 lg 6 ja kostja on elatist tasunud piisavas ulatuses. 4.
11. Hageja suurendas 07.06.2024 hagi terviktekstiga tagasiulatuva elatise nõuet 4020 eurolt 14 172,84 eurole. Kostja hinnangul ei ole tagasiulatuvalt elatise nõude suurendamine uue kuluartikliga (kasutuseelis) pärast aasta möödumist õiguslikult lubatav. Seega on hageja minetanud tagasiulatuva elatise nõude õiguse 4020 eurot ületavas osas. 4.
12. Tulenevalt sellest, et maakohus luges ebaõigesti hageja kuluks eluaseme kasutuseelise ja tuvastas hageja vajadusi mitte tõendite, vaid oletuslike arvutuste järgi, tuvastas maakohus vääralt ka tagasiulatuva elatise võla. Hageja ei ole kordagi enne 2024 juunikuud küsinud kostjalt elatist eluaseme kasutuseelise hüvitiseks, mis on siinses menetluses lapse suurimaks vajaduseks, milleks aga kulusid ei hageja ega tema ema ei tee. Kostja on selgitanud ja asjas puudub vaidlus, et kostja on lapsehoolduspuhkusel ning tema võimalused sissetulekut teenida on piiratud. Kostjale ei olnud ega pidanud olema ettenähtav, et tagantjärele tekib talle kohustus maksta hageja emale tasu omandi kasutamise eest üle 11 000 euro. Tagasiulatuvat elatist saab üle seadusjärgse määra välja mõista üksnes juhul, kui tagasiulatuva perioodi tegelikud kulud on dokumentaalsete tõenditega tõendatud. Selliseid tõendeid ei ole esitatud. 4.
13. Kostja arvutuste kohaselt on ta elatist hagejale tasunud kahekordselt. Õigusrahu huvides võib olla mõistlik temalt elatis välja mõista alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte PKS § 101 järgi arvutatud elatise määra ületades. 6 2-23-8058 Sellisel juhul on kostja nõus mitte arvestama seda, et ta on kohtumenetluse ajal tasunud elatist 2211,90 eurot rohkem kui oli tema ülalpidamiskohustuse ulatus. Hageja apellatsioonkaebus
14. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldamata jäeti ja teha uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada ja jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. 5.
15. Hageja on seisukohal, et elatise nõue koosneb hagiavalduse 07.06.2024 terviktekstis esitatud kuludest ja summadest. Elatise nõue on täies ulatuses põhjendatud. 5.
16. Kasutuseeliste osas on hageja jätkuvalt seisukohal, et kostja esitatud üürikuulutused ei ole hageja poolt saadavate kasutuseeliste välja selgitamisel asjakohased. Maakohus lähtus ebaõigest eeldusest, et hageja tugines kasutuseeliste tuvastamisel vaid enda elukoha fotodele. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja tugines järgmistele teguritele: linnaosa, kinnisvara suurus ja planeering, kinnisvara seisukord, sisustus ja vanus. Maakohtu järeldus, et hageja ei tõendanud, et elamut köetakse briketiga ning vastava kulu ulatust, on vastuolus tõenditega. 5.
17. Telekommunikatsiooniteenuste puhul on põhjendatud arvestada arvel kajastatud täishinda, mistõttu hageja ei nõustu kohtu arvutuskäiguga, mis arvestab edasiulatuva igakuise elatise puhul tagasiulatuvat ajutist 50% soodustust. 5.
18. Maakohus ei põhjendanud järeldust, et kodu- ja varakindlustus eluaseme kasutamisega ei seondu. Kodu- ja varakindlustus on seotud hageja eluaseme säilitamisega, mistõttu on tegemist vajaliku kuluga. 5.
19. Hageja ei nõustu kohtu käsitlusega, mis välistab teatud kodutehnika ja hageja eluaseme korrashoiuga seotud kulusid. Kui korteris elava inimese puhul arvestatakse kommunaalkulude hulka ka haldusfondi, remondifondi ja hooldusfondi, siis eramajas elava inimese puhul on õigustatud võtta arvesse tavapärased aastaringseid hoolduskulud. 5.
20. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et hageja vajadus seoses toiduga on põhjendatud 255 eurot kuus. Eesmärk on mh ka tagada lapsele samasugune elujärg nagu oli vanemate kooselu ajal. 5.
21. Hageja ei nõustu kohtu käsitlusega seoses hageja mobiiltelefoni kasutamisega. Esiteks ei nõustu hageja, et telefoni ja muu hagiavalduses väljatoodud tehnika näol on tegemist ebamõistliku kuluga, kuna hagejal on olnud samaväärsed tehnikavahendid. Nutitelefoni omamine on hädavajalik ning ilma milleta ei saa hageja tänapäeval enam õppida, kuna tundides kasutatakse nutitelefone ja selles on ka e-päevik Stuudium. Interneti kuutasu ajutise soodustuse arvestamine edasiulatuva elatise puhul on põhjendamatu. Jääb arusaamatuks, kuidas kohus jõudis järeldusele, et hageja vajaduseks seoses sidega kokku on 18,96 eurot kuus, kui arvel on kokku 38,64 eurot. 5.
22. Hageja ei nõustu, et transpordikulud on osaliselt põhjendatud vaid kütuse ja liikluskindlustuse näol. Hageja on toonud välja detailsed arvutused ja esitanud tõendid, mis seonduvad lapse transportimisega. 5.
23. Riiete ja jalanõude soetamise kulu osas leiab hageja, et kohtu lähenemine kahjustab hageja elu jooksul välja kujunenud standardit. Maakohus oleks pidanud lähtuma hageja tegelikust elustandardist, mitte laste keskmisest elustandardist. 7 2-23-8058 5.
24. Hageja ei nõustu, et hageja vajaduseks käsimüügiravimite ja vitamiinide soetamiseks jääb 15 euro piiresse kuus, kuna vitamiine on võimalik valida ka soodsamate hindadega. Kohus on jätnud arvestamata tänased hinnad ja hinnatõusud. 5.
25. Kohus leidis, et hammaste süvapuhastus on põhjendatud kulu, kuid leidis, et kulu on tõendatud 7,08 eurot kuus (85 eurot aastas). Antud juhul on põhjendatud lähtuda summast 150 eurot aastas. Hageja esitatud tõendi kohaselt võib hammaste süvapuhastus ulatuda ka 180 euroni. 5.
26. Õnnetusjuhtumikindlustus on hageja esmavajadus. Lapse õnnetusjuhtumi kindlustus on vajalik ja põhjendatud kulutus lapse huvide kaitseks, mistõttu jääb ülalpidamise ulatuse piiridesse. 5.
27. Hageja ei nõustu kohtuga selles, et hageja kulu tavapäraste hügieenitarvete soetamiseks ei ületa 7 eurot kuus ning koos juuksuris käimisega kokku 15 eurot kuus, arvestades juuksuriteenuse hindasid. 5.
28. Hageja vaidleb vastu kohtu järeldusele, et põhjendatud vajadus seoses meelelahutusega, s.o raamatute, mänguasjade, sporditarvete jms ostmiseks, väljasõitude tegemiseks ning mõistlikus ulatuses sotsiaalses suhtluses osalemiseks (sünnipäevad) on kuni 70 eurot kuus. Maakohus on jätnud arvestamata hageja argumentide ja tõenditega, sh reaalseid kulutusi tõendavate tõenditega. 5.
29. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et elatise tasumisel esineb alus kalduda kõrvale vanemate võrdsuses osas selliselt, et kostja kannab 75% hageja kuludest. Maakohus tuvastas, et kostja sissetulek on hageja ema omast suurem ja kostjale kuulub rohkem kinnisvara. Hageja ei nõustu kohtu käsitlusega, mille kohaselt on kostjal rohkem väljaminekuid, mille tulemusena kostja üldine majanduslik seis ei ole hageja ema omast parem. 5.
30. On oluline asjaolu, et kostja on asunud kohtuotsust täitma. Kostja tasub alates 01.10.2024 otsusega välja mõistetud igakuist elatist. Seega peab kostja elatist selles summas mõistlikuks, õiglaseks ning on nõus ja võimeline seda maksma. 5.
31. Kostja ei ole kohtumenetluse ajal kohtunud hagejaga rohkem või vähemalt nii nagu suhtluskorras ette nähtud. Kostja ei ole alates 30.06.2024 tundnud huvi, millal hageja tuleb tema juurde. Samuti ei osalenud kostja hageja sünnipäeval ega teinud talle sünnipäevakinki. Ema kinkis hagejale iPad tahvelarvuti koos kujundustarkvara Procrate ja joonistamispliiatsiga, millega hageja saab digiringides õppida. 5.
32. Elatis peaks suurenema igal aastal tarbijahinnaindeksist sõltuvalt, kuna raha väärtus ajas väheneb (nt inflatsiooni tõttu) ja elu kallineb. See tähendab, et elatise summa väärtus iga aastaga väheneb, kui elatis ei suurene. 5.
33. Maakohus jättis põhjendamatult hageja taotluse kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks rahuldamata.

§ 468

lg 3 järgi ei saa põhjendada hageja hea varalise seisundiga seda, et elatise väljamõistmise otsuse võib jätta viivitamata täidetavaks tunnistamata. 5.20. Otsuses puuduvad põhjendused menetluskulude jaotuse osas. Maakohus ei analüüsinud

§ 164lg-s 2 sätestatud erandi kohaldamise võimalikkust.

Väljamõistetud elatis on oluliselt suurem sellest, mida kostja on ise tasunud. Seega esineb põhjendatud alus menetluskulude jätmist kostja kanda. 8 2-23-8058 Menetlusosaliste seisukohad

1. Hageja ja kostja vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada kostjalt hageja kasuks ajavahemiku 02.06.2022–01.06.2023 ja 02.06.2023–21.04.2025 eest väljamõistetud elatise osas ja edasiulatuva elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja elatise 02.06.2022–01.06.2023 eest 1747,53 eurot, 02.06.2023– 21.04.2025 eest 3385,03 eurot ja alates 22.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise 403,38 eurot. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja elatise indekseerimise taotluse ja teha tühistatud osas uue otsus, millega täiendada maakohtu otsust otsustusega elatise indekseerimise kohta. Apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² esitab ringkonnakohus kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 8.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse on vaidlustanud hageja osas, milles hageja nõue jäeti rahuldamata, ja kostja osas, milles hagi rahuldati. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus määras elatise tasumise korra. Selles osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 järgi jõustunud.

Ülejäänud osas on maakohtu otsus vaidlustatud. 9. Lisaks apellatsioonimenetluses vastu võetud tõenditele võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud ja tõendid (

§ 652lg 1 ja 2).

Ringkonnakohus hindab maakohtu otsuses hinnatud tõendeid niivõrd, kuivõrd pooled on nende hindamise kahtluse alla seadnud.

1. Siinses asjas on hageja nõudnud kostjalt elatise väljamõistmist PKS §-s 101 sätestatud miinimumelatist ületavas määras. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lapse ülalpidamiskohustuse ulatuse väljaselgitamisel tuleb PKS § 99 lg 1 järgi lähtuda ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ning kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 sätestatud määrast suurema elatise väljamõistmiseks tuleb tuvastada, et lapse vajadused on suuremad kui on võimalik katta miinimumelatisega. Eelduslikult on hädavajalik elatis PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatis (RKTKo 07.12.2022, 2-20-3353, p 10.5).
2. Lapse tavavajadused saab lugeda üldtuntuks

§ 321

lg 1 alusel, sest on üldteada, et laps vajab näiteks sööki, riideid ja jalatseid, elamispinda ning hügieenitarbeid. Lapse erivajadused tuleb hagejal menetluses

§ 230lg 1 alusel tõendada.

Osas, milles kostja on hageja kulutused omaks võtnud, võrdleb ringkonnakohus kulusid ka „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise“ uuringus (RAKE uuring) väljaselgitatud lapse keskmise ülalpidamiskuluga, tagamaks, et lapse kulutused vastaksid vähemalt keskmise lapse vajadustele. Ka olukorras, kus hageja ei ole tõendanud oma keskmisest suuremaid vajadusi, tuleb hagejale tagada 9 2-23-8058 ülalpidamine, mis vastaks vähemalt keskmise lapse vajadustele, mis on olnud aluseks PKS § 101 lg 3 alusel arvestatavale elatisele. Kuna miinimumelatise baassumma on välja arvestatud vastavalt RAKE uuringule, siis on lapse täpsete kulude arvestamine vajalik vaid juhul, kui tõendatakse lapse kulud, mis ületavad RAKE uuringus leitud ja tarbijahinnaindeksiga (THI) kohandatud kulutusi.

1. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus ei arvestanud elatise väljamõistmisel hageja tegelike eluvajadustega ja varasema elustandardiga. Hageja hinnangul on tema igakuised kulud, mille maakohus tuvastamata ja kindlaks määramata jättis, oluliselt kõrgemad. Hageja vajaduste tuvastamise osas on vaidlustanud maakohtu otsuse ka kostja, leides ühtlasi, et kui vanemate majanduslik olukord on muutunud, siis saab lapsele ülalpidamist anda vastavalt võimalustele, sõltumata lapse varasemast elustandardist. 12.
2. Riigikohus on selgitanud, et lapse vajadused ja tema tavalise elulaadi kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et lapse elulaad sõltub otseselt vanemate sissetulekust ja arvestades, et vanemate võimalused võivad muutuda, ei pruugi alati olla võimalik tagada lapse varasemat elustandardit. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Mh peab kohus vanemate varalise seisundi kindlaks tegemisel hindama ka vanemate sissetuleku teenimise võimet. 12.
3. Maakohus ei ole vanemate varalise seisundi kohta esitatud tõendite analüüsimisel ja järelduste tegemisel ületanud diskretsiooni piire. Maakohus on esitatud tõendeid ja seisukohti otsuses põhjalikult analüüsinud ning muu hulgas arvestanud, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel kaks alaealist last. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus on vääralt hinnanud hageja vanemate majanduslikku seisukorda. Maakohus tuvastas poolte esitatud ja kohtu kogutud tõendite alusel, et kostja sissetulek on alates 2024 keskmiselt 2060,67 eurot kuus ja hageja ema sissetulek on 1200 eurot kuus. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et tema igakuine sissetulek jääb vahemikku 2000–2500 eurot, ja hageja ema kinnitas, et tema igakuine sissetulek jääb vahemikku 1400–1500 eurot, kuid märkis seejuures, et töötab osalise koormusega. Arvestades, et mõlemad vanemad tegelevad ettevõtlusega ja on sõltuvad dividenditulust, on mõningased erinevused keskmise sissetuleku suuruses usutavad. Seega saab ringkonnakohus lähtuda maakohtu tuvastatud sissetulekutest. Hageja vajaduste hindamisel tuleb muu hulgas hinnata, kas vanemate sissetulekud ja praegune elulaad on selline, mis võimaldab neil nii enda kui ka hageja vajaduste rahuldamiseks teha keskmisest suuremaid kulutusi, s.o katta hageja kulutusi 3112,13 euro ulatuses kuus. Arvestades maakohtu põhjendatult tuvastatud vanemate sissetulekuid, ei pea ringkonnakohus 3112,13 euro suuruseid kulutusi vanemate sissetulekuid arvestades põhjendatuks. Vanemate tuvastatud sissetulekud on kokku 3220,67 eurot (1200 + 2060,67). Juhul, kui hageja põhjendatud vajadused oleksid 3112,13 eurot, jääb vanematel endi ning isal ka kahe teise ülalpeetava ülalpidamiseks kahe peale kokku 108,54 eurot.
4. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei pea kandma 75% hageja kuludest. Hageja on seisukohal, et vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus peaks olema erinevas proportsioonis tulenevalt vanemate sissetuleku erinevast suurusest. 13.
5. Maakohus ei ole materiaalõigust kulude kandmise proportsiooni hindamise osas ebaõigesti kohaldanud. Maakohus on esitatud järeldusi otsuses nõuetekohaselt (

§ 436, § 442 lg 8) põhjendanud.

PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast 10 2-23-8058 ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid, aga eelduslikult peavad vanemad kandma laste ülalpidamiskulusid võrdsetes osades. Ringkonnakohtul ei ole põhjust asuda ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramise osas maakohtust erinevale seisukohale. 13.

1. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb vanemate sissetuleku ja varandusliku seisundi hindamisel arvesse võtta eelkõige vanema isikut ning tema võimet sissetulekut teenida ja lapsele ülalpidamist tagada. Olukorras, kus mõlemad vanemad on terved ja töövõimelised, st suutelised teenima sissetulekut, leiab ringkonnakohus, et puudub alus esile toodud ja tõendatud asjaolusid arvestades ülalpidamiskohustuse jaotuse võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda. 13.
2. Maakohtu tuvastatud asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et hageja ema ei ole võimeline hagejale ülalpidamist andma võrdselt kostjaga. Maakohus tuvastas, et kostja sissetulek on hageja ema omast suurem ja kostjale kuulub rohkem kinnisvara, kuid kostjal on ka hageja emaga võrreldes rohkem kohustusi – kaks eluasemelaenu ning lisaks hagejale veel kaks alaealist last. Nõustuda tuleb ka maakohtu järeldusega, et kuna ema omab magistrikraadi IT valdkonnas, oleks emal võimalik teenida ka praegusest oluliselt suuremat tulu. Maakohus asus seisukohale, et hagejate vanemate majanduslik võimekus ei ole sedavõrd erinev, et põhjendatud oleks ülalpidamiskohustuse jaotamine teisiti kui võrdsetes osades. Asja materjalid ei toeta hageja väidet, et emal on piisava sissetuleku teenimine takistatud põhjusel, et hageja vajab keskmisest suuremat tähelepanu ja seetõttu ei saa ema täistööajaga tööl käia. Sellised asjaolud ei ole menetluses tõendatud.
3. Ringkonnakohus kontrollib järgnevalt maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust hageja vajaduste katmiseks tehtavate kulutuste suuruse osas. Ringkonnakohus hindab hageja igakuiseid kulutusi kululiikide kaupa, arvestades apellatsioonkaebuste ulatust ja väiteid. 14.
4. Mõlemad pooled on vaidlustanud seda, kuidas maakohus on arvutanud hageja eluasemekulu. Hageja on esile toonud, et tema eluasemekulud on 1727,80 eurot, sh kasutuseelis 1364,89 eurot ja kommunaalkulud 283,25 eurot, ning lisaks muud koduga seotud kulud 79,66 eurot, sh internetiühendus, teleteenused, Spotify, Netflix, pesupesemine ja kuivatus, korstna pühkimise teenus, hoovi koristus, puude hoolduslõikus (dtl-d 933–937). Maakohus leidis, et hageja põhjendatud kulud eluasemele on 1237,54 eurot kuus, sh kasutuseeliste väärtus 1047,48 eurot, kommunaalkulud 164,02 eurot ja telekommunikatsiooniteenuste kulud 26,04 eurot. Kostja nõustub maakohtu tuvastatud hageja eluasemekuludega 190,06 euro ulatuses, s.o maakohtu tuvastatud kommunaal- ja sidekulude suurusega, kuid vaidlustab eluasemekulud kasutuseelise osas. 14.1.
5. Eluasemekulude osas on maakohus õigesti selgitanud, et senises kohtupraktikas on leitud, et laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes, mida saab arvestada lapse eluasemevajaduse hindamisel (RKTKo 16.10.2013, 3-2-1-69-13, p-d 17-21). 14.1.
6. Kasutuseelise väärtus tuleb TsÜS § 65 järgi määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Seega tuleks üldiselt hinnata sarnaste elukohtade üürihinda ja arvestada mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Kohus võib

§ 233

järgi otsustada lapse kasutuseelise väärtuse kõiki asjaolusid arvestades ka oma siseveendumuse kohaselt (RKTKo 16.10.2013, 3-2-1-69-13, p 20–21). 11 2-23-8058 14.1.3. Hageja elab emaga kahekesi emale kuuluvas majas Nõmmel. Maakohus tuvastas, et maja üldpind on 178,1 m2, hageja ainukasutuses on 36 m2 suurune tuba ning hageja ja tema ema ühiskasutuses on 108,6 m2. Maakohus võttis aluseks tõenditena esitatud üürikuulutustes nähtuva keskmise ruutmeetri hinna ja leidis, et hageja poolt saadava kasutuseelise väärtus on 1047,48 eurot kuus. Siinse vaidluse asjaoludel ei ole ringkonnakohtu arvates maakohtu hinnang eluruumi kasutamisest hageja saadava kasutuseelise väärtuse osas põhjendatud. 14.1.4. Ringkonnakohus leiab, et elatise vaidluse korral kasutuseelise väärtuse välja selgitamisel tuleb muu hulgas anda hinnang ka sellele, kas konkreetse elamispinna suurus ja kulud on põhjendatud ja mõistlikud, arvestades leibkonna suurust, vanemate majanduslikke võimalusi ja lapse vajadusi. Kuigi laps elab emaga emale kuuluvas elamus Nõmmel, ei oleks lapse eluasemevajaduse katmiseks sedavõrd suure ja kuluka eluruumi üürimine põhjendatud. Olukorras, kus emale ei kuuluks eramut, oleks 2-liikmelise pere puhul mõistlik üürida 3toaline korter. Seetõttu ei saa ringkonnakohus lapse eluasemevajaduse katmise kulusid hinnates lähtuda emale kuuluva elamu kasutuseelisest, ning lähtub sellest, millised oleksid mõistlikud eluaseme kasutamise kulud kohase eluruumi üürimise korral. Kasutueelise väärtuse välja selgitamise kontekstis ei ole 2-liikmelise pere jaoks põhjendatud ja vajalik elamu üldpinnaga 178,1 m2. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et 2-liikmelise pere jaoks võib lugeda mõistliku suurusega ja mõistlikult vajalikuks elamispinnaks, mida ülalpidamisasjas elatise arvutamisel arvesse võtta, 3-toalist 70 m2 üldpinnaga korterit. 14.1.5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et võrreldava elamu keskmine üürihind on 11,60 eurot m2 kohta. Esile toodud asjaolude kohaselt kasutab laps 36 m 2 suurust tuba. See vastab ligikaudu ka poolele 70 m2 suurusest 3-toalisest korterist, mida ringkonnakohus on eelnevalt põhjendatuks pidanud. Ringkonnakohus peab seega põhjendatud elamispinna suuruseks, mille alusel kasutuseelis arvestada, lapse toa suurust (36 m2). Kuna ema elamu kasutuseelise väärtuseks on maakohus õigesti pidanud 11,60 eurot/m 2, on hageja kasutuseelise väärtuseks 417,60 eurot. Ringkonnakohus peab mõistlikuks lähtuda elamu kasutuseelise suurusest, kuivõrd laps kasutab elamut, aga mitte korterit. 14.2. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse hoone küttekulu osas. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et elamut köetakse puitbriketiga ega vastava kulu suurust. Hageja tõi maakohtu menetluses esile, et elamut köetakse mh puitbriketiga, kuna külmade ilmadega õhkvesi küte ei ole efektiivne. Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja tõendid ahjukütte olemasolu ja briketi ostmise kohta. Ringkonnakohus võttis need tõendid 01.04.2025 kohtuistungil asja materjalide juurde. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et usaldusväärseks saab pidada ka 02.12.2022 arvet briketi ostmise kohta (dtl 25). Hageja on ringkonnakohtu menetluses tõendanud ahikütte olemasolu ning seda, et hageja ema ostis briketti ka 09.10.2024. Neid tõendeid kogumis hinnates on eluliselt usutav, et ahiküte on elamus olemas ja seda kasutatakse. Neil asjaoludel saab usaldusväärseks lugeda 02.12.2022 arvet hoolimata sellest, et arve väljastaja põhitegevusala ei ole küttematerjali müük. Isegi kui arvestada igakuist elektrikulu, on usutav, et elamut köetakse vähemalt mingis osas täiendavalt puiduga. Hageja on esitanud puitbriketi ostmise kulu tõendamiseks kaks arvet, mille kohaselt tasus hageja ema 02.12.2022 arve alusel 4 tonni küttepuidu ja selle transpordi eest 1080 eurot (dtl 25) ning 09.10.2024 arve alusel 1 aluse puitbriketi eest 260 eurot (dtl 1401). Esitatud tõenditest järeldub, et 02.12.2022 arve alusel tasutud briketist piisas kaheks kütteperioodiks. Hageja apellatsioonikaebuse kohaselt on 09.10.2024 arve alusel ostetud brikett uueks kütteperioodiks (p 2.4). Seega on kahe arve alusel ostetud briketti kolmeks kütteperioodiks 1340 euro eest (1080 + 260) ja elamu aastaseks põhjendatud küttekuluks pidada 446 eurot (1340 ÷ 3), mis teeb kuus keskmiselt 37,22 eurot. Hageja osaks saab nimetatud kulust pidada 18,61 eurot kuus (37,22 ÷ 2). 12 2-23-8058 14.3. Pooled ei vaidle apellatsiooniastmes, et hagejale langev osa on vee- ja kanalisatsiooniteenusest 9,60 eurot, elektrikulust 136,49 eurot, valveteenusest 11,54 eurot ja prügiveokulust 6,39 eurot. 14.4. Telekommunikatsioonikulude osas nõustub kostja, et hageja vajaduste hulka kuuluvad maakohtu määratud kulud internetile 10,28 eurot, TV-le 6,77 eurot ning Netflixile ja Spotifyle 8,99 eurot. Hageja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et telekommunikatsiooniteenuste puhul tuleb arvestada arvel kajastatud täishinda, mistõttu hageja ei nõustu kohtu arvutuskäiguga, mis arvestab edasiulatuva igakuise elatise puhul tagasiulatuvat ajutist 50% soodustust. Eeltoodust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu järeldusi hageja interneti ja TV kulude kohta. 14.4.1. Hageja tõi hagiavalduses esile, et koduinterneti ja TV teenuste kulu on 27 eurot. Hagiavalduse 07.06.2024 täienduses tõi hageja esile, et koduinterneti kulu on 27,45 eurot (arve dtl 999) ja TV teenuse kulu 18,05 eurot (arve dtl 206). Maakohus arvestas nii koduinterneti kui ka TV kulu igakuise keskmise kulu leidmisel 6 kuu osas täishinda ja 6 kuu osas soodushinda, ning pidas selle alusel põhjendatuks koduinterneti kuluks 20,56 eurot, millest hageja osa 10,28 eurot, ja TV kuluks 13,53 eurot, millest hageja osa 6,77 eurot. 14.4.2. Maakohus on põhjendatult soodushinda arvestanud, kuid ringkonnakohtu hinnangul saab soodushinda arvestada üksnes tõendatud ulatuses. 14.4.3. Esitatud tõenditest nähtuvalt tuleb seega järeldada, et kuni 2024. aastani oli TV teenuse hind 15 eurot kuus, millest hageja osa on 7,50 eurot (dtl 40–41), ja 2024. aastal on TV teenusele rakendunud 12-kuuline soodustus, mis teeb hinnaks 9,02 eurot kuus, millest hageja osa on 4,51 (dtl 206), ning alates 2025. aastast arvestab kohus TV teenuse hinnaks 18,04 kuus, millest hageja osa on 9,02 eurot. Arvestades elatise väljamõistmise perioode oli hageja igakuine TV teenuse keskmine kulu 02.06.2022–01.06.2023 7,50 eurot, alates 02.06.2023 kuni käesoleva otsuse tegemiseni 6,08 eurot ((7 × 7,50 + 12 × 4,51 + 3 × 9,02) ÷ 22) ja alates käesoleva otsuse tegemisest 9,02 eurot. 14.4.4. Esitatud tõenditest nähtuvalt tuleb seega järeldada, et kuni märtsini 2024 oli koduinterneti teenuse hind 24 eurot kuus, millest hageja osa on 12 eurot (dtl 35–38), alates märtsist 2024 on koduinternetile rakendunud 6-kuuline soodustus, mis teeb hinnaks 13,17 eurot kuus, millest hageja osa on 6,59 (dtl 207), ning alates septembrist 2024 arvestab kohus koduinterneti teenuse hinnaks 26,34 kuus, millest hageja osa on 13,17 eurot. Arvestades elatise väljamõistmise perioode, oli hageja igakuine koduinterneti keskmine kulu 02.06.2022– 01.06.2023 12 eurot, alates 02.06.2023 kuni käesoleva otsuse tegemiseni 10,90 eurot (9×12+6×6,59+7×13,17 ÷22) ja alates käesoleva otsuse tegemisest 13,17 eurot. 14.5. Sidekulu pidas maakohus põhjendatuks 18,96 eurot kuus, millest mobiiltelefoni ostmise kulu 6,25 eurot ja mobiiltelefoni kasutamise kulu 12,71 eurot. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse mõlema kulu osas. Kostja vaidlustab üksnes mobiiltelefoni ostmise kulu. 14.5.1. Esitatud tõenditest nähtub, et hageja mobiiltelefoni teenuse hind oli detsembris 2022 17,89 eurot (dtl 39), veebruaris 2023 16,99 (dtl 36) ja märtsis 2024 12,71 eurot (dtl 207). Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei pidanud arvestama interneti soodustusega, kuna märtsi 2024 kohta esitatud arvel ei ole kajastatud soodustust ajutisena. Ringkonnakohus nõustub hageja apellatsioonkaebusega selles, et eeltoodud tõendite alusel ei saa leida, et 13 2-23-8058 hageja mobiiltelefoni teenuse kulu on kõikidel perioodidel olnud 12,71 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb esitatud tõendite alusel järeldada, et kuni jaanuarini 2023 (k.

1. a)oli hageja mobiiltelefoni teenuse hind 17,89 eurot, alates veebruarist 2023 kuni veebruarini 2024 (k.
2. a)16,99 eurot ja alates märtsist 2024 on 12,71 eurot. Arvestades elatise väljamõistmise perioode oli hageja mobiiltelefoni teenuse keskmine kulu 02.06.2022– 01.06.2023 17,59 eurot ((8×17,89+4×16,99) ÷ 12), alates 02.06.2023 kuni käesoleva otsuse tegemiseni 15,24 eurot ((13×16,99+9×12,71) ÷ 22) ja alates siinse otsuse tegemisest 12,71 eurot. 14.5.2. Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla, et hageja vajab mobiiltelefoni. Siiski ei saa põhjendatuks pidada kõige kallimate tehnikavahendite valikut, kui teine vanem sellega ei nõustu. iPhone asemel on võimalik osta soodsama kaubamärgi telefon või kasutatud seade. Hagejal on võimalik koolikohustust täita ka muu telefoni, mitte üksnes Apple iPhone abil. Hageja esitatud tõendist (dtl 1450) nähtub, et Apple nutitelefoni omamine ei ole kohustuslik, vaid Mathable mängu mängimine on vabatahtlik („Juhul, kui sul on Apple nutitelefon…“). Üksnes matemaatika tunnis ühe mängu mängimine ei põhjenda keskmisest oluliselt kallima telefoni vajadust. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et lapse esmavajadusena on hinnatav mobiiltelefoni soetamine hinnaga, mis jääb 300 euro piiresse ning arvestades telefoni kasutusajaks 4 aastat, on mõistlik kulu ühe kuu kohta 6,25 eurot. 14.6. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis muud koduga seonduvad kulud hageja vajaduste hulka arvestamata. 14.6.1. Hageja hinnangul on kodu- ja varakindlustus seotud hageja eluaseme säilitamisega, mistõttu on tegemist vajaliku kuluga. Riigikohus on pidanud võimalikuks teatud juhtudel eluaseme kindlustamise kulusid mõistlikus ulatuses lapsele langevas osas arvata lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks tehtavate kulutuste hulka, eelkõige juhul, kui nende kulutuste eesmärgiks sõltuvalt eluaseme kasutamise õiguslikust alusest, krediidisuhetest jm asjaoludest võib olla tagada lapse eluasemevajaduse rahuldamine (RKTKo 16.10.2013, 3-2-169-13, p 23). Seega võib kindlustuse kulu lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks tehtavate kulutuste hulka lugeda olukorras, kui see tuleneb kohustusest kindlustada eluasemelaenuga ostetud eluruum. Siinsel juhul on tegemist vabatahtliku kindlustamisega ja seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kodu- ja varakindlustuse kulu ei seondu hageja eluaseme kasutamisega. 14.6.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et lapse eluasemega seotud vajadusena ei ole põhjendatud arvestada kulu korstna pühkimisele, hoovi korrastamisele, puude lõikamisele vms. Nimetatud kulud sisalduvad eluruumi kasutuseelises. Kasutuseelis arvestatakse välja lähtudes kohalikust keskmisest üürihinnast, mistõttu ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et juhul, kui hageja elaks korteris, oleks need kulud eluasemekuludena eraldi hüvitatavad. VÕS § 292 lg-st 1 tulenevalt peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulusid) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Seetõttu on hageja viidatud kulud eelduslikult hõlmatud kasutuseelisega. 14.6.3. Maakohus leidis õigesti, et elementaarse kodutehnika väärtus tuleb arvestada eluruumi kasutuseelise hulka. Möbleeritud eluaseme üürimisel sisaldub elamiseks mõistlikult vajalik kodutehnika üürihinnas ja üürnik ei soeta kodutehnikat ise. 14 2-23-8058 14.7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga toidukulu osas. Elatise väljamõistmisel tuleb hinnata lapse esmavajadusi ja mõistliku toidukulu suurust. Mõistlikuks toidukuluks saab pidada 200 eurot kuus, millises suuruses kulud on kostja apellatsioonkaebuses omaks võtnud. RAKE uuringu standardeelarvetes (lk 39), mille kohaselt g 7–12-aastastel lastel (2000 kcal energiavajadus, vt uuringu lk 21), oli toidukulu 107 eurot ning seejuures on arvestatud ka asjaolu, et koolipäevadel saavad lapsed u 30% energiavajadusest koolitoidust. Nimetatud kulusid THI kasvuga (2020–2024. a 41,2%) suurendades on miinimumvajadusele vastav toidukulu 151,08 eurot. Kostja omaksvõtu alusel põhjendatuks peetud toidukulu 200 eurot arvestab seega ka hageja miinimumist kõrgemat elatusstandardit toidukulude osas. Hageja väited toidukulu osas 255 eurot kuus ei ole tõendatud. Menetluses ei ole esitatud tõendeid, et hagejal esineks toitumisega seonduv erivajadus. Isegi, kui hageja on toidu osas keskmisest lapsest valivam, ei ole tõendatud, et tema valikute tõttu on toidukulu 255 eurot kuus. 14.8. Transpordikuluks arvestas maakohus 120,38 eurot, sh kütusekulu 107,50 eurot, liikluskindlustus 9,20 eurot ja rehvide ostmise kulu 3,68 eurot. Kostja ei pea transpordikulu põhjendatuks ning rõhutab, et maakohus luges põhjendamatult hageja vajaduste hulka liikluskindlustuse ja rehvide kulu. Hageja jääb hagiavalduse täienduses esitatu juurde, st põhjendatud kulu on tema hinnangul 220,50 eurot. 14.8.1. Transpordikulu puhul vaidlevad pooled esmalt selle üle, kas hageja vajab pidevalt autotransporti või saab iseseisvalt ühistransporti kasutades kodu, kooli, huviringide ja treeningute vahel liikuda. Kostja heidab ette, et hageja on tekitanud suurema transpordikulu seoses koolivahetusega, milleks kostja ei ole nõusolekut andnud. Ringkonnakohus selgitab, et siinses asjas ei lahenda kohus vanematevahelist hooldusõiguse küsimust, kas hageja koolivahetus oli põhjendatud või kas selleks oli kostja nõusolek. 14.8.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole usutav väide, et sõiduauto on vajalik üksnes hageja huvides (s.o lapse transportimiseks), kuna hageja ema töötab kodukontoris. Samas võib eeldada, et varateismelised lapsed ei pea igale poole jalgsi või ühistranspordiga sõitma, vaid auto olemasolu korral saavad vanemad neid sõidutada, eriti olukorras, kus on vaja kiiresti sihtkohta jõuda. Hageja ema tõi ringkonnakohtu istungil esile, et hageja käib 5 korral nädalas peale koolipäeva huviringides ja treeningutel ning arvestades kodu, kooli, huviringide ja treeningute asukohta, ei ole ühistranspordiga õigeaegselt kohale jõudmine tõenäoline ja hagejale mõistlikult mugav. Siiski möönis hageja ema ringkonnakohtu istungil antud selgitustes, et ajalise surveta ja sobiliku ilmaga oleks lapsel koolis võimalik käia ka jalgratta või ühistranspordiga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatuga siiski Eesti klimaatilistes tingimustes võimalik elatise väljamõistmisel transpordikuludele hinnangu andmisel arvestada. 14.8.3. Siiski ei pea ringkonnakohus põhjendatuks jagada kõiki hageja emale kuuluvale autole tekkivaid kulutusi hageja ja tema ema vahel, isegi kui need on auto omanikule vajalikud kulud. Lapsevanem kannab autoga seotud püsikulusid sõltumata sellest, kas ja kui palju hageja autot enda sõitudeks vajab. Lisaks nõustub ringkonnakohus kostjaga, et ema isikliku vastutuse kindlustamine ei ole lapse kulu. Seetõttu ei pea ringkonnakohus erinevalt maakohtust põhjendatuks lugeda transpordikulu hulka liikluskindlustuse ja rehvide kulu. Maakohus tuvastas, et hageja ema konto väljavõttelt (dtl 686-757) nähtuvalt on 2023 novembrist 2024 aprillini tehtud kulutusi tanklates vastavalt 154,53 eurot, 155,36 eurot, 172,44 eurot, 219,25 eurot, 347,62 eurot ja 240,76 eurot kuus, mis teeb ühe kuu keskmiseks kuluks hageja ja tema ema kütusele 214,99 eurot. Maakohus leidis põhjendatult, et hagejale langev osa on 107,50 eurot. Maakohtu tuvastatut toetavad ka menetluses esile toodud muud asjaolud ja tõendid. Hageja on esitanud kütusetšekid 2023 märtsi kohta (dtl 50), mille alusel 15 2-23-8058 on võimalik tuvastada, et 03.03.2023 on ema tankinud 28,45 euro, 12.03.2023 48,51 euro ja 30.03.2023 55,72 euro eest. Seega on ühe kuu kütusekuluks kuluarvete alusel kokku 132,68 eurot. Tšekkidest nähtuvalt on kokku tangitud 74,81 liitrit bensiini. Arvestades hageja esile toodud asjaolu, et emale kuuluva auto keskmiseks kütusekuluks linnas on kuni 14 liitrit 100 km kohta, saab tangitud kütuse kogusega läbida 508 km. Menetluses on hageja tõendanud, et tema kool asub kodust 13 km kaugusel (dtl 146). Hagiavalduse täienduses on hageja tuginenud asjaolule, et koolisõitude pikkuseks igas kuus on 520–572 km (olenevalt koolipäevade arvust kuus). Samas on ema väitnud, et laps on ligikaudu 50% ajast haige ja puudub koolist, samuti ei ole ema kütusekulude arvestamisel arvestanud vaheaegasid, mil kooli üldse ei toimu. Vaheajal puudub vajadus lapse transportimiseks kooli. Hageja on esile toonud ka, et igas kuus sõidab ema lapsega väljasõitudele, läbides 461 km (dtl 222-237). Nimetatud tõenditest nähtub, et laps ja ema on (hagi väidete kohaselt ühes kuus) käinud Tuhala Veetõusme allikatel, Tallinna teletornis, Rannamõisa loodusõpperajal, Harku metsas, Pakri tuletornis, Jägala joal ja Jussi loodusrajal, igakordselt algusega kodust. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellises mahus väljasõite toimub kooli ajal igakuiselt (mh arvestades, et ema väitel osaleb laps iganädalaselt viies huviringis ja treeningul), samuti ei pea ringkonnakohus sellises mahus väljasõite vajalikuks. Hageja väidet, et hageja transpordikulu on 220,50 eurot, ei tõenda esitatud kütuse kuluarved ega esitatud kontoväljavõte – seda eelkõige arvestades, et ringkonnakohus ei pea usutavaks, et hageja ema autot enda huvides üldse ei kasuta. Ka ei pea ringkonnakohus võimalikuks tuvastada kütusekulu üksnes 2023 märtsi kohta esitatud kulutšekkide alusel, sest sellise kütusekuluga ei oleks hagejal võimalik ka igapäevaselt kooli ja kodu vahel liikuda. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus võttis õigesti aluseks hageja ema arvelduskontolt nähtuvad tanklates tehtud maksed. Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud autoga seotud kulud on kas tõendamata või põhjendamata, nagu ka maakohus leidis.

§ 654lg 6 järgi ringkonnakohus ei korda maakohtu otsuse põhjendusi ja järgib neid.

14.9. Hageja väitel on tema kooli- ja huvihariduse kulud kokku 183,62 eurot kuus. Maakohus tuvastas, et erinevate kooliga seotud väikekulude (klassiüritused, fotod) põhjendatud ulatus ei ületa 10 eurot kuus ning hageja vajadused seoses huviharidusega olid septembrist 2022 kuni augustini 2023 (k.

1. a)52,25 eurot kuus (43,5 + 8,75), alates septembrist 2023 kuni augustini 2024 (k.
2. a)97,50 eurot kuus ning alates septembrist 2024 on 165 eurot kuus (97,5 + 67,5). 14.9.1. Kostja nõustub kooliga seotud kuludega 10 eurot kuus ja maakohtu tuvastatud huviharidusega seotud kuludega kuni augustini 2024. Kostja hinnangul eksis maakohus hageja kulude tuvastamisel alates septembrist 2024, kuna hageja ei ole tõendanud ujumistreeningul käimist. Kostja aktsepteerib hageja huvihariduse kulusid kuni 150 eurot kuus (dtl 1492). 14.9.2. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatu osas otseselt etteheiteid teinud, leides üldiselt, et lähtuda tuleb hagiavalduse täienduses toodud summadest. Eeltoodust tulenevalt on apellatsiooniastmes vaidlus hageja huvihariduse kulude üle alates septembrist 2024. 14.9.3. 07.06.2024 hagiavalduse täienduses on esile toodud, et lapse soovi tõttu ja tema tervise huvides on vajalik uuest õppeaastast lisada tema graafikusse üks spordiring (ujumine või judo) ja eeldatavad kulud on märgitud ujumiskooli hinnakirja järgi. Kostja leiab, et olukorras, kus hageja tegelikult ei olnud treeningutega liitunud, ei saanud maakohus veel nende kuludega elatise väljamõistmisel arvestada. 16 2-23-8058 14.9.4. Vastuses kostja apellatsioonkaebusele toob hageja esile, et hageja käib alates sügisest 2024 uues huviringis „3D modelleerimine ja animatsioon noortele“ ning ujumis- ja judotreeningul. Arvestades ringkonnakohtu 01.04.2025 istungil ema antud selgitusi, on hageja senine programmeerimise ja digitaalse joonistamise huviring alates sügisest 2024 asendunud uue huviringiga. Eeltoodust tulenevalt olid hageja programmeerimise ja digitaalse joonistamise huviringi kulud 97,50 eurot kuus põhjendatud septembrist 2023 kuni augustini 2024. Tõenditest nähtuvalt on 19.09.2024 sõlmitud huviringi „3D modelleerimine ja animatsioon noortele“ leping (dtl 1432) ning septembri poole kuu osalustasu arve alusel on 34 eurot (dtl 1435) ja oktoobri osalustasu arve 68 eurot (dtl 1437). Ringkonnakohus tuvastab, et hageja käib alates 19.09.2024 huviringis „3D modelleerimine ja animatsioon noortele“ ja tal on sellega seonduvalt kulud 34 eurot septembris 2024 ja 68 eurot kuus alates oktoobrist 2024. Huviringi lepingust nähtuvalt on õppeperiood 9 kuud aastas. Kuivõrd hageja liitus septembri keskel, on esimese kuu õppemaks väiksem. Seega on huviringi kulu 48,17 eurot kuus ((34 + 8 × 68) ÷ 12). Kuivõrd hageja on viimastel õppeaastatel valinud vähemalt ühe huviringi arvutikooli valikust, saab ringkonnakohus eeldada kulu vajadust ka tulevikus samas suurusjärgus. 14.9.5. Vastusele lisatud tõenditest nähtuvalt on 28.10.2024 sõlmitud ujumistreeningu leping (dtl 1439) ning hageja on esitanud novembri osalustasu arve 50 eurot (dtl 1443). Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja seaduslik esindaja, et hageja käis ujumistreeningul kuni veebruarini 2025 (k.
3. a)ja plaanib alustada taas sügisest 2025. Arvestades, et hageja käis ujumistreeningul üksnes 3 kuud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud eeldada selle kulu tekkimist tulevikus. Seega loeb ringkonnakohus tõendatuks, et hageja käis ujumistreeningul ja tal olid sellega seonduvalt kulud 50 eurot kuus alates novembrist 2024 kuni veebruarini 2025 (k.a). 14.9.6. Vastusele lisatud tõenditest nähtuvalt on sõlmitud judotreeningu leping (dtl 1441) ning hageja on esitanud novembri osalustasu arve 60 eurot (dtl 1445). Vastuses on selgitatud, et lepingu sõlmimine jäi oktoobrisse. Lepingust nähtuvalt viiakse treeninguid läbi aastaringselt. Seega tuvastab ringkonnakohus, et hageja käib judotreeningul ja tal on sellega seonduvalt kulud 60 eurot kuus alates novembrist 2024. 14.9.7. Seega hageja igakuised kulud seoses huviharidusega on olnud septembrist 2022 kuni augustini 2023 (k.
4. a)52,25 eurot kuus, septembrist 2023 kuni augustini 2024 (k.
5. a)97,50 eurot kuus, septembrist 2024 kuni oktoobrini 2024 (k.
6. a)48,17 eurot kuus, alates novembrist 2024 kuni veebruarini 2025 (k.
7. a)158,17 eurot (48,17 + 50 + 60) ja alates märtsist 2025 128 eurot (48,17 + 60). Kostja võttis ringkonnakohtu 01.04.2025 istungil omaks huviringide kulu 150 eurot. Seega lähtub kohus edasiulatuva elatise väljamõistmisel sellest. 14.9.8. Arvestades elatise väljamõistmise perioode oli hageja huvihariduse keskmine kulu koos koolikuluga (10 eurot) 02.06.2022–01.06.2023 ((3 × 10 + 9 × 62,25) ÷ 12) 49,19 eurot. Alates 02.06.2023 kuni käesoleva otsuse tegemiseni on huviringide ja treeningute kulu 99,26 ((3 × 52,25 + 12 × 97,50 + 2 × 48,17 + 4 × 158,17 + 1 × 128) ÷ 22) eurot, millele tuleb lisada igakuine koolikulu 10 eurot. Seega on nimetatud perioodi põhjendatud kuluks 109,26 eurot. Alates siinse otsuse tegemisest on kuluks 150 eurot. 14.10. Isa võttis ringkonnakohtu 01.04.2025 istungil omaks kulu riietele ja jalanõudele 72 eurot, sh koolivormile 11,91 eurot. Hageja on menetluses esitanud tõenditena kulud riiete ja jalatsite soetamisele (dtl 46–49) 2022 augustis kokku 253,57 eurot. Hageja on ka väitnud, et tema ühe kvartali riiete ostukorv (dtl 274–283) on 359,74 eurot, millele lisanduvad 17 2-23-8058 jooksujalanõud 110 eurot (dtl 284), mistõttu tuleb ühe kvartali riiete ja jalatsite kuluks 469,74 eurot (dtl 946, p 2.71). Kuna Eestis on neli aastaaega, leiab hageja, et kulu riietele on igas kvartalis sama, seega on aastane riiete ja jalatsite kulu 1878,96 eurot ning igakuine kulu 156,58 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud e-poe näidisostukorv ei kajasta hageja tegelikke kulusid ega vajadusi, mistõttu ei saa selle abil lugeda hageja väiteid riietuse ja jalatsite kulu osas tõendatuks. Elatise nõudes, mis ületab PKS § 101 määra, peavad hageja vajadused ja nende katmiseks tehtavate kulutuste suurus olema tõendatud. Siinses asjas ei ole hageja tõendanud muid kulutusi, kui 2022. aasta augustis tehtud kulutused 253,57 eurot. Samas ei kulu riided ühe kuuga, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud seda lugeda igakuise kulu suuruseks. RAKE uuringu standardeelarve kohaselt on 7–12-aastase lapse riiete ja jalanõude kulud 63 eurot. Nimetatud kulusid THI kasvuga (2020–2024. a 41,2%) suurendades on miinimumvajadusele vastav riiete ja jalanõude kulu 88,96 eurot (63 × 41,2%). Lisades sellele kulule kostja poolt omaksvõetud koolivormi kulu 11,91 eurot, on hageja vajadus riietele ja jalanõudele 100,87 (88,96 + 11,91) eurot. Seejuures on maakohus õigesti leidnud, et hageja esile toodud koolivormi kulu ei ole tervikuna põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, et ta ostab igal kooliaastal kõik koolivormi valikusse kuuluvad esemed. 14.11. Tervishoiukulude osas võttis maakohus põhjendatult arvesse, et tavapärane kulu käsimüügiravimite ja vitamiinide soetamiseks jääb 15 euro piiresse kuus, millele maakohus lisas hammaste süvapuhastuse kulu 7,08 eurot kuus. Kostja leiab, et hammaste süvapuhastuse kulu ei ole põhjendatud, ja hageja leiab, et nimetatud kulu peaks olema suurem. Hageja vajadust iga-aastase hammaste sügavpesu järele hageja ei ole tõendanud, mida hageja möönis ka ringkonnakohtu istungil. Arvestades, et hageja nõuab elatist üle PKS § 101 määra, tulnuks hagejal kulude vajalikkuse ja põhjendatus menetluses tõendada. 14.12. Ringkonnakohus peab mõistlikuks kulutusi hügieenile 11,30 eurot kuus, mille hulka kuulub ka hageja juuksurikulu. Ringkonnakohus loeb üldtuntuks asjaolu, et lapsel on vajadus hügieenitarvete järele. Kostja on võtnud omaks kulud 5 euro ulatuses. Nimetatud summat ei pea ringkonnakohus piisavaks, arvestades, et hügieenikulu hõlmab ka juuksurikulu. Samas ei ole hageja kulude kandmist millegagi tõendanud. RAKE uuringu standardeelarve kohaselt on 7–12-aastase lapse isikliku hügieeni kulud Tallinnas 8 eurot. Nimetatud kulusid THI kasvuga (2020–2024. a 41,2%) suurendades on keskmise lapse vajadusele vastav hügieenikulu 11,30 eurot. Tegemist on kuludega, mida tuleb igal juhul kanda, isegi kui nende suuruse kohta ei ole esitatud täpseid kuludokumente. Suuremat keskmist igakuist kulu ei põhjenda ka hageja vajadus kasutada deodoranti, mille ulatuses ei ole hageja ka kulutusi tõendanud. 14.13. Kostja on maakohtu menetluses pidanud mõistlikuks kuluks meelelahutusele 5 eurot ja ringkonnakohtu 01.04.2025 istungil nõustus kostja 20 euroga. Hageja esile toodud summat 192,34 eurot kuus (meelelahutus 130,42 eurot ja reisimine 61,92 eurot) peab ringkonnakohus ülepaisutatuks. Hageja ei ole sellises ulatuses kulude kandmist, samuti nende vajalikkust ja põhjendatust tõendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vanemal on soovi korral võimalik teha lapsele kulutusi mistahes ulatuses, sh soetada tehnikaseadmeid või reisida, kuid tegemist ei ole lapse esmavajadustega, mille täitmiseks saaks nõuda vahendeid teiselt vanemalt. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et kulu pere lemmikloomadele ei ole käsitatav lapse vajadusena. 14.13.1. Seega tuleb ka meelelahutuskulude puhul lähtuda RAKE uuringust, mille standardeelarve kohaselt on 7–12-aastase lapse vaba aja kulud 29 eurot ja taskuraha 20 eurot. 18 2-23-8058 Nimetatud kulusid THI kasvuga (2020–2024. a 41,2%) suurendades on miinimumvajadusele vastav kulu 69,19 ((29 + 20) × 41,2%) eurot. 14.13.2. Hageja on menetluses esitanud tõendid erinevate sporditarvete ostmise kohta. Tõendite kohaselt on hagejale ostetud 30.06.2021 jalgratas koos pudelihoidjaga hinnaga 343,95 eurot (dtl 215), 23.05.2023 tõukeratas hinnaga 104,45 eurot (dtl 216), 10.06.2023 kiiver hinnaga 34,95 eurot (dtl 217), 21.02.2023 suusad koos klambritega hinnaga 135,05 eurot (dtl 211), 11.12.2021 suusasaapad hinnaga 85,45 eurot (dtl 214), augustis 2023 õueronimisrada Slackline ja Ninjaline hindadega vastavalt 58,68 eurot ja 139,71 eurot (dtl 209–210). Suusakeppide ostmist ei ole hageja tõendanud, vaid on esitanud väljavõtte Spordilandi e-poest suusakeppide hinnaklassi tõendamiseks (dtl 212). Hageja leiab, et jalgratas ja kiiver vajavad väljavahetamist iga kolme aasta tagant, tõukeratas iga kahe aasta tagant ning suusad tuleb osta uued igal aastal. Õueronimisraja kulu on hageja arvestanud ühe aasta peale, kuna laps vajab füüsilise arengu eesmärgil muud vahendit või mänguasja igal aastal. Tahvelarvuti ja nutikell on hageja hinnangul vaja osta nelja aasta tagant. Vastuses hagi terviktekstile leiab kostja, et need kulud ei ole põhjendatud, kuna jalgratas, kiiver, tõukeratas on lapsel olemas ning suuski laenutatakse igal suusamäel ja nende ostmiseks puudub majanduslik põhjendus. Ronimisrajad on lapse vaba aja veetmise kulu, millist kulu kannavad kumbki vanem eraldi ega ole elatisega hõlmatavad. 14.13.3. Ringkonnakohus peab spordi- ja liikumisvahendite olemasolu hagejale vajalikuks. Asjaolu, et need vahendid on lapsel juba olemas, tõendab kulude kandmist, mitte kulude mittevajalikkust, nagu kostja ekslikult leiab. Arvestades, et lapsele on soetatud nii jalgratas kui ka tõukeratas, mille ostmist ja olemasolu ei ole kostja vaidlustanud, on erinevate spordivahendite olemasolu osa lapse tavapärasest elulaadist. Samuti on Eesti kliimas põhjendatud suusavarustuse olemasolu. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole esitanud suusakeppide ostmise tõendit, kuid suusad ilma keppideta ei ole sihipäraselt kasutatavad. Arvestades hageja kasvavat iga, on usutav, et nimetatud vahendid kuuluvad teatud aja möödumisel väljavahetamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on usutav, et kasvueas lapse jalgratas ja kiiver vajavad vahetamist kolme aasta tagant, nagu hageja väidab. Erinevalt hagejast leiab ringkonnakohus, et tihemini ei ole põhjendatud vahetada ka tõukeratast ja suuski. Suurema tõenäosusega võib tekkida vajadus iga paari aasta järel osta uued suusasaapad. Kuigi hageja on ronimisraja kulu tõendanud, ei pea ringkonnakohus lapse esmavajaduseks sellises väärtuses iga-aastast täiendavat kulu lisaks eeltoodud spordi- ja liikumisvahenditele. Seega on ringkonnakohtu hinnangul eakohaste spordi- ja liikumisvahendite tagamine põhjendatud ja vajalik kokku igakuiselt 20,74 euro ulatuses ((343,95+104,45+34,95+135,05) ÷ 3 ÷ 12 + 85,45 ÷ 2 ÷ 12), arvestades eelnimetatud vahendite tõendatud võimalikku maksumust. 14.14. Hageja on esile toonud lapse vajadusena ka tahvelarvuti ja nutikella, kuid ei ole nende ostmist tõendanud, vaid esitanud väljavõtte Telia e-poest soovitud toodete hinnaklassi tõendamiseks (dtl 218–219). Ringkonnakohus ei pea eelnimetatud nutiseadmete olemasolu lapse esmavajaduseks ja nõustub kostjaga, et selliseid asju võivad vanemad osta väljaspool elatise tasumist, kui peavad seda põhjendatuks. Hageja on apellatsioonkaebuses toonud esile, et hageja ema kinkis hagejale sünnipäevaks iPadi, Apple Pencil’i ja Procreate programmi. Elatise väljamõistmisel ei oma tähtsust asjaolu, kas kostja on osalenud hageja sünnipäeval või kas ning kui palju ta on teinud hagejale kingitusi. Elatist tuleb lahuselaval vanemal tasuda rahas. Ülalpidamise andmise hulka ei ole senises kohtupraktikas arvestatud vanema poolt lapsele tehtud kingitusi. Kingitusi teevad vanemad vastavalt oma võimalustele ja teine vanem ei pea hüvitama poolt tehtud kingitustest. 19 2-23-8058 14.15. Hageja igakuiste kulude osas asub ringkonnakohus eeltoodust tulenevalt seisukohale, et hageja vajadused on järgmised:  eluasemekulud 600,23 eurot (417,60 + 182,63);  toidukulu 200 eurot;  TV kulu 02.06.2022–01.06.2023 7,50 eurot, 02.06.2023–21.04.2025 6,08 eurot ja alates 22.04.2025 9,02 eurot;  koduinterneti kulu 02.06.2022–01.06.2023 12 eurot, 02.03.2024–21.04.2025 10,90 eurot, alates 22.04.2025 on 13,17 eurot;  sidekulu kokku 02.06.2022–01.06.2023 23,84 eurot (17,59 + 6,25), alates 02.06.2023 kuni käesoleva otsuse tegemiseni 21,49 eurot (15,24 + 6,25) ja alates käesoleva otsuse tegemisest 18,96 eurot (12,71 + 6,25);  transpordikulu 107,50 eurot;  kooli- ja huviharidusega seonduv kulu 02.06.2022–01.06.2023 49,19 eurot, alates 02.06.2023 kuni käesoleva otsuse tegemiseni 109,26 eurot ja alates siinse otsuse tegemisest 150 eurot;  riiete ja jalanõude kulu 100,87 eurot;  tervishoiukulu 15 eurot;  hügieenikulu 11,30 eurot;  meelelahutuse kulu 69,19 eurot;  spordi- ja liikumisvahendite kulu 20,74 eurot. 14.16. Seega on hageja vajadused elatise väljamõistmise perioodide lõikes järgmised:  02.06.2022–01.06.2023 1217,36 eurot kuus;  02.06.2023–20.04.2025 1272,56 eurot kuus;  alates 21.04.2025 1315,98 eurot. 15. Kummalgi vanemal on kohustus anda hagejale ülalpidamist tema vajaduste pooles ulatuses, mis ei ole kaetud lapsetoetuse arvel, ja seega on kostjale langev osa ühes kuus järgmine:  02.06.2022–31.12.2022 578,68 eurot ((1217,36 - 60) ÷ 2);  01.01.2023–01.06.2023 568,68 eurot ((1217,36 - 80) ÷ 2);  02.06.2023–21.04.2025 596,28 eurot ((1272,56 - 80) ÷ 2);  alates 22.04.2025 617,99 eurot ((1315,98 - 80) : 2). 16. Pooled vaidlevad selle üle, kuidas mõjutab elatisenõuet kohtu kindlaksmääratud suhtluskord ja selle täitmine. 16.1. Maakohus arvestas, et alates 26.09.2022 tuleb kostja ülalpidamiskohustus lugeda täidetuks vahetult saadava ülalpidamise väärtuses, mida hageja saaks suhtluskorda ettenägeva määruse kohasel täitmisel. Ringkonnakohtu 01.04.2025 istungil kinnitasid pooled, et hageja ei ole kostja juures viibinud alates 29.03.2024, kuid kohtumiste ärajäämise põhjuste osas jäid pooled eriarvamusele. Elatise vaidluses saab kohus arvestada muutunud asjaolusid, s.o antud juhul seda, et 29.03.2024 kuni käesoleva otsuse tegemise ajani ei ole põhjendatud elatist vähendada vahetult saadava ülalpidamise võrra, kuna sellel perioodil ei pidanud kostja hagejat vahetult ülal. Kuivõrd kostja väljendas istungil soovi suhtluskorda täita, tuleb muudel perioodidel elatise välja mõistmisel suhtluskorraga arvestada (RKTKo, 31.03.2025, 2-176713, p-d 29–30). 16.2. Maakohus leidis õigesti, et kulud, mille kandmine sõltub lapse viibimiskohast, on eluase, toit, transport, hügieen ja meelelahutus, ja mis on seetõttu põhjendatud kanda vastavalt 20 2-23-8058 suhtluskorra proportsioonile. Arvestades otsuse punktis 16.1 toodut ja maakohtu poolt tuvastatut, tuleb ringkonnakohtu hinnangul arvestada, et suhtluskorra määruse järgi on hageja isaga keskmiselt 5 päeva kuus (6 päeva perioodil 17.04.2023–29.03.2024) ja vahetult saadava ülalpidamise väärtus vastavalt kulukategooriate kaupa 100,04 eurot (600,23 ÷ 30 × 5), 33,33 eurot (200 : 30 × 5), 17,92 eurot (107,5÷30×5), 2,5 eurot (15 ÷ 30 × 5), 11,53 (69,19 ÷ 30 ×5), so kokku 165,29 eurot kuus; perioodil 17.04.2023–29.03.2024 oli vastavalt 120,05 eurot (600,23 ÷ 30 × 6), 40 eurot (200 ÷ 30 × 6), 21,50 eurot (107,5 ÷ 30 × 6), 3 eurot (15 ÷ 30 × 6), 13,91 (69,53 ÷ 30 × 6), so kokku 198,46 eurot kuus. 16.2.1. Maakohus leidis õigesti, et kulud, mille kandmine sõltub lapse viibimiskohast, on eluase, toit, transport, hügieen ja meelelahutus, ja mis on seetõttu põhjendatud kanda vastavalt suhtluskorra proportsioonile. Arvestades otsuse punktis 17.1 toodut ja maakohtu poolt tuvastatut, tuleb ringkonnakohtu hinnangul arvestada, et perioodil 02.06.2022 kuni märtsini 2023 oli hageja 30.08.2018 suhtluskorra määruse ja 26.09.2022 esialgse õiguskaitse määruse järgi isaga keskmiselt 5 päeva kuus. Uus suhtluskord kuulus täitmisele alates 17.04.2023 ja seega alates aprillist 2023 tuli eeldada, et hageja oli lisaks kahele nädalavahetusele kuus isa juures ka vaheaegadel. 16.2.2. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestada, et 02.06.2022–01.06.2023 oli hageja kostjaga 65 päeva (5 päeva × 10 + 12 päeva aprillis 2023 + 3 päeva mais 2023), s.o keskmiselt 5,4 päeva kuus, 02.06.2023–28.03.2024 oli hageja kostjaga 59 päeva (2023 juunis 4 päeva + juulis 15 päeva + augustis 4 päeva + septembris 5 päeva + oktoobris 3 päeva + novembris 4 päeva + detsembris 9 päeva + 2024 jaanuaris 2 päeva + veebruaris 8 päeva + märtsis 5 päeva), s.o keskmiselt 5,9 päeva kuus ning 29.03.2024–21.04.2025 hageja kostjaga ei kohtunud. Arvestades koos koolivaheaegadega ning emadepäeva ja isadepäevaga, oleks paaritul aastal hageja kostjaga 75 päeva ja paaris aastal 78 päeva, mis teeb keskmiselt kuus vastavalt 6,3 päeva ja 6,5 päeva. Võttes arvesse kehtivat suhtluskorda tuleb seega eeldada, et alates 22.04.2025 on hageja kostjaga keskmiselt 6,4 päeva kuus. Kuivõrd kohus arvutab isa ja lapse koosviibimise ja vahetu ülalpidamise koormuse erinevate pikkade perioodide kohta, ei pea ringkonnakohtu hinnangul olema päevade arv täispäevades. 16.2.3. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuses toodud arvutuskäigule selgitab ringkonnakohus, et emadepäev ja isadepäev satuvad nii paaris kui paaritul aastal nn isa nädalavahetusele, millest tulenevalt on mais hageja kostja juures 1 päeva vähem ja novembris ei ole põhjendatud arvestada isadepäeva lisaks. Samuti ei saa arvestada 23 nädalavahetusega, kuivõrd osad nädalavahetused satuvad vaheajale, millal hageja on suhtluskorra alusel nagunii kostja juures. 16.2.4. Seega on vahetult saadava ülalpidamise väärtus vastavalt kulukategooriate kaupa erinevatel perioodidel olnud järgmine: ‒ ‒ ‒ 02.06.2022–01.06.2023 108,04 eurot (600,23 ÷ 30 × 5,4), 36 eurot (200 ÷ 30 × 5,4), 19,35 eurot (107,5 ÷ 30 × 5,4), 2,7 eurot (15 ÷ 30 × 5,4), 12,68 (69,19 ÷ 30 × 5,5), s.o kokku 178,77 eurot kuus; 02.06.2023–28.03.2024 118,05 eurot (600,23 ÷ 30 × 5,9), 39,33 eurot (200 ÷ 30 × 5,9), 21,14 eurot (107,5 ÷ 30 × 5,9), 2,95 eurot (15 ÷ 30 × 5,9), 13,07 (69,19 ÷ 30 × 5,9), s.o kokku 194,54 eurot kuus; 29.03.2024–21.04.2025 kostja vahetult hagejale ülalpidamist ei andnud; 21 2-23-8058 ‒ alates 22.04.2025 128,05 eurot (600,23 ÷ 30 × 6,4), 42,67 eurot (200 ÷ 30 × 6,4), 22,93 eurot (107,5 ÷ 30 × 6,4), 3,2 eurot (15 ÷ 30 × 6,4), 14,76 (69,19 ÷ 30 × 6,4), s.o kokku 214,61 eurot kuus. 17. Tagasiulatuva elatise osas (02.06.2022–01.06.2023) nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja ei ole minetanud õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt suuremas summas kui esialgses kohtule esitatud hagis. Maakohus selgitas õigesti, et PKS § 108 piirab ajaperioodi, mille osas saab nõude esitada, mitte ei välista nõude suurendamist sama perioodi eest kohtumenetluse kestel. 17.1. Tagasiulatuval perioodil 02.06.2022–01.06.2023 oli kostjal kohustus anda ülalpidamist 6893,81 euro ulatuses (559,37

§ 459lg 1 p 1 alusel esitada hagi elatise suuruse muutmiseks.

20.

1. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus, et alates 21.04.2025 väljamõistetav elatise summat indekseeritakse iga aasta
2. aprillil (järgmine kord 01.04.2026) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.
3. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus jättis elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole hädavajalikkust põhistanud. Asja materjalidest nähtuvalt hakkas kostja vaatamata maakohtu otsuse vaidlustamisele seda täitma vabatahtlikult. Eeltoodu kinnitab, et taotluse rahuldamiseks puudub alus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas, leides, et maakohus oleks pidanud kohaldama

§ 164lg-t 2 ja jätma menetluskulud kostja kanda.

Hageja leiab, et kulude poolte endi kanda jätmine on ebaõiglane, kuna kostja keeldus hagejale elatise maksmisest, kuigi teadis, et elatise nõudega kohtusse pöördumine toob kaasa menetluskulud. 22.1.

§ 164

lg 1 järgi kannab üldreeglina alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt

§ 164

lg-s 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Seega menetluskulude poolte endi kanda jätmise ebaõigluse hindamisel lg 2 alusel tuleks lähtuda samadest kriteeriumidest nagu

§ 162

lg 4 kohaldamisel, näitena nimetab seadus ühe abikaasa oluliste vajaduste ülemäärast kahjustamist. Selle näite sõnastustest järeldub, et mitte igasuguse vajaduse ja mis tahes määral kahjustamine ei anna alust

§ 164

lg-st 1 kõrvale kalduda, vaid vajadus peab olema oluline ning selle kahjustamine ülemäärane (

I komm

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

Menetluskulude poolte vahel jaotamise peamine kriteerium on õiglus ja menetluskulude jaotamisel teeb kohus üldjuhul diskretsiooniotsuse ((RKTKo 08.03.2023, 2-20-17125, p 11; RKTKo 20.12.2022, 219-2709, p 10; RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-176-16, p 27 esimene lõik; RKTKo 22.06.2022, 219-19160, p 21). Kolleegiumi hinnangul ei esine asjaolusid, mis tingiksid

§ 164lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumiseks.

Hageja avaldatust ei nähtu asjaolusid, mis muudaks menetluskulude poolte endi kanda jätmist hageja suhtes

§ 162lg 4 mõttes äärmiselt ebaõiglaseks.

Kostja ei jätnud hagejale elatist maksmata, vaid poolte vahel oli vaidlus elatise täpse suuruse üle. Hagejal ei saanud hagi esitades olla põhjendatud ootust, et kostja tasub hageja menetluskulud. Mõlemas kohtuastmes on leitud, et hagi oli põhjendatud rahuldada osaliselt. 22.3. Kostja on palunud jätta apellatsiooniastme kulu hageja seadusliku esindaja kanda. Erinevalt kostjast leiab ringkonnakohus, et puudub alus kohaldada

§ 164

lg-t 1² olukorras, kus kostjalt on hageja kasuks välja mõistetud vähemtasutud elatis.

§ 164

lg-s 23 2-23-8058 1² sätestatud erand on olukorraks, kus vanem, kes lapse nimel hagi esitab, kasutab oma menetlusõigusi elatisnõude esitamisel või menetluse vältel pahatahtlikult, ja hagi jäetakse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siinsel juhul tegemist sellise olukorraga. 22.4. Põhjusel, et mõlemad apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt ning arvestades, et tegemist on ülalpidamisasjaga, tuleb

§ 171

lg 1 ja § 164 lg 1 alusel apellatsioonimenetluses kantud kulud samuti jätta poolte endi kanda (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja neid kindlaks määrata. 22.5. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) 24