augustist 2023 kuni
augustist 2023 kuni
lg 1 alusel põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt alates 18.08.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 05.08.2022 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu (edaspidi leping) alusel kostjalt 1470 tm metsa raieõiguse, tasudes kostjale müügihinna 108 000 eurot. Lepingu p-de 3.5–3.7 ja 5.3 järgi oli hagejal õigus raieõigust realiseerida kuni 02.08.
Kostja esitas alternatiivse tingimusliku menetlusliku tasaarvestuse vastuväite. Kuivõrd kostjal ei ole võimalik sõlmida uut lepingut kõrgema hinnaga kui 75 000 eurot, on kostjal hageja vastu kahjunõue 33 000 eurot, samuti on kostjal õigus kasutustasule 21 600 eurot, kokku 54 600 eurot. Kohtuväliste õigusabikulude tõttu on kostjal tekkinud kahju 1440 eurot. MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus rahuldas 03.12.2024 otsusega hagi osaliselt ning mõistis R. Birnbaumilt välja Lepalaane OÜ kasuks 108 000 eurot, kahju 1134 eurot ja viivise põhinõudelt 108 000 eurot ja kahjuhüvitiselt alates 18.08.2023
Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude katteks 7084 eurot ja viivise menetluskuludelt
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. 10.10.2023 määrusega seatud hagi tagamise abinõu jäeti jõusse otsuse täitmist tagava abinõuna. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on raieõiguse müügi näol MS § 37 lg 7 järgi sisuliselt tegemist metsakinnisasja kasutusse andmisega teisele isikule koos õigusega raiuda sellelt kinnisasjalt mets ja see omandada. Lepingu sõnastusest ja eesmärgist nähtuvalt sõlmisid pooled kasvava metsa raieõiguse lepingu, milline leping vastab olemuslikult
§-s 339 sätestatud rendilepingu mõistele (vt RKTKo 15.06.2011, 3-2-1-51-11, p 16; 20.06.2018, 2-17280). Kohus oli seisukohal, et tulenevalt lepingu sõlmimise ajal kehtinud seaduse sõnastusest on metsaomanikul kohustus tagada kehtiva metsateatise olemasolu raie teostamisel, kuid kehtiva metsateatise olemasolu ei kohusta metsa omanikku raiet teostama ega lepinguid sõlmima. Metsateatis on raieõiguse teostamise eelduseks ning kui raiet metsateatise kehtivuse ajal ei teostata, tuleb taotleda uus metsateatis. Kuna pooled sõlmisid kasvava metsa raieõiguse 3 lepingu, siis hageja õigus teostada raiet tuleb lepingust, lepingu esemeks on raieõigus, mitte metsateatis. MS § 28 lg 1 järgi on raietööd puude ja põõsaste langetamine, langetatud tüvede laasimine, tüvede järkamine, metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu. Kuna lepingu p-de 3.5–3.7 järgi oli nii puidu kokkuveo kui ka raielangi puhastamise tähtajaks 02.08.2023 ning muid tähtaegu kokku lepitud ei ole, siis lepingu sõnastusest ja eesmärgist nähtuvalt leppisid pooled kokku, et hageja peab oma kohustused täitma 02.08.2023, mis oli ka lepingu lõppemise tähtajaks. Kuna lepingu lõppemise tähtaeg oli 02.08.2023, ei pidanud hageja raiet teostama metsateatise lõppemise ajaks ja kostjal oli kohustus tagada kogu lepingu tähtaja jooksul kehtiva metsateatise olemasolu. Kostjal ei olnud õigust eeldada, et hageja ei jõua lepingut tähtaegselt täita ning jätta seetõttu metsateatis pikendamata. Arvestades, et metsateatise lõppemise ja lepingu lõppemise tähtaegade vahe oli 14 päeva, on eluliselt usutav, et hageja oleks suutnud selle aja jooksul oma kohustused täita. Tulenevalt metsaseadusest on kostja kohustus muretseda kehtiv metsateatis. Kostja seda ei teinud. Metsateatise pikendamata jätmisega rikkus kostja lepingu p 5.3, takistades hagejal lepingu täitmist. Hageja on lepingu kehtivuse ajal pöördunud kostja poole, et ta ei saa raiet teostada, kuna puudub kehtiv metsateatis ja palunud takistuse kõrvaldada. Seega ei ole hageja minetanud õigust tasutu tagasisaamiseks ning kohus rahuldas 108 000 euro nõude lepingu p 6.2 ja
lg 1 alusel, millele lisandub seadusjärgne viivis alates 18.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Kuna põhinõue rahuldati, siis kohus alternatiivnõuet
Kostjal puudub tasaarvestatav kahjunõue, sest kostja rikkus oma lepingulist kohustust. Kostja kahjunõue 33 000 eurot ja kohtuväliste õigusabikulude nõue 1440 eurot tuleb jätta rahuldamata, sest täidetud ei ole kahju hüvitamise eeldused
Tulenevalt
§-st 29 oli kohus seisukohal, et lepingu p-dest 3.1–3.2 tuleneb, et kogu raieõiguse hind oli seotud ainuüksi metsa väärtusega ja hageja pidi maksma tasu vastavalt saadud metsamaterjali kogusele, s.o 1470 tm eest. Leping ei hõlmanud tasu maa kasutamise eest. Seega puudub kostjal tasaarvestatav nõue ka selles osas. Hageja kohtueelsete õigusabikulude nõude eeldused on täidetud. Kostja on lepingut rikkunud, kostja rikkumine ja hageja kahju on põhjuslikus seoses. Arvestades asja sisu ja kohtueelsete toimingute mahtu, on põhjendatud kohtueelne õigusabikulu 1134 eurot (sh käibemaks 20%). Lisandub seadusjärgne viivis alates 18.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. R. Birnbaum esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 03.12.2024 otsuse tühistamist osas, millega kohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda, ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palus R. Birnbaum rahuldada kostja menetluslik tasaarvestuse vastuväide 54 600 euro ulatuses ja teostada menetluslik tasaarvestus poolte nõuete kattuvas ulatuses, ning jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ja andnud ebaõige õigusliku hinnangu metsateatise tähendusele. Kostjal polnud kohustust taotleda uut metsateatist, mistõttu pole kostja lepingut rikkunud. Lepingus ei ole sätestatud ühte üldist raieõiguse teostamise tähtaega (02.08.2023), vaid pooled on eristanud p-des 3.5–3.7: (
Tegelikkuses on kostja kahju suurem, nagu kostja on oma 29.04.2024 menetlusdokumendis põhistanud ja asjatundja arvamusega tõendanud. Maakohus pole selles osas seisukohta võtnud. Isegi kui maakohus leidis, et kostja rikkus lepingut, sest ei võimaldanud hagejal 20.07.-02.08.2023 raiet teostada, ei puuduta see hageja kohustusi kostja ees, mille hageja jättis juba eelnevalt täitmata. Asjatundja arvamusega (metsa väärtuse hindamise akt TH-23-042) on tõendatud, et pärast lepingu lõppemist (
Sel juhul tuleks kohaldada
lg 4 ja võtta tagasitäitmisel arvesse kostja kahju hüvitamise nõuet, mis tuleneb sellest, et hageja ei teostanud raiet kokkulepitud ajal ja seeläbi on kostja varakogumi väärtus vähenenud.
lg 3 alusel; 3) ei ole kostja esitanud apellatsioonkaebuses ühtegi väidet osas, milles maakohus rahuldas hageja kahju hüvitamise ja viivise nõuded, st kostja ei ole otsust eeltoodud osas vaidlustanud; 4) puudub kostjal hageja vastu tasaarvestatav nõue. Maakohus on asunud õigesti seisukohale, et kostjale ei ole kahju tekkinud ja isegi kui on, ei ole täidetud kahju hüvitamise eeldused. Nõustuda ei saa väitega, et hagejal tuleb kostjale hüvitada korrapärase majandamise teostamata jätmisega tekkinud kahju 4400 eurot. Lepingust lähtuvalt ei olnud metsa korrapärane majandamine hageja kohustus. Kõiki metsaomanikule metsaseadusest tulenevaid kohustusi ei saa pidada lepinguga hagejale üleantuks. Kostja ei ole ka nimetatud nõuet maakohtus esitanud ning apellatsioonkaebusest nähtub (taotluste p 3.2 nõue 54 600 eurot koosmõjus põhjendustes toodud nõuetega 21 600 eurot ja 33 000 eurot), et tegelikult ei nõua kostja hagejalt nimetatud 4400 eurost kahju. Hageja on ümber lükanud väite, et hageja vastutab väidetavalt metsast üle käinud tormi, laienenud kuuseüraski jm haiguskollete eest. Asjatundja arvamuse lisas 2 ei ole 4400 eurost kahju seostatud lepingu kehtivuse ajal metsast üle käinud tormi, kuuseüraski jm haiguste laienemisega. Kostja kahjunõue 33 000 eurot on alusetu. Kostja esitatud hinnapakkumised ei tõenda tekkinud kahju, kuna need on esialgsed. Ka metsa väärtuse hindamise akt TH-23-042 ei tõenda kahju tekkimist ning põhjuslikku seost hageja tegevuse ja kostja kahju vahel. Hageja on esitanud hinnapakkumise, mille kohaselt oli kostjale kuuluva puidu hinnaks 2024. a juunis 107 000 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas põhinõude 72 360 eurot ületavas osas, viivise põhinõudelt 72 360 eurot ületavas osas, rahuldas osaliselt kahjuhüvitise nõude ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 72 360 eurot, viivise põhinõudelt 72 360 eurot alates 18.08.2023
lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni, jätab kahjuhüvitise nõude rahuldamata ning menetluskulud 65% ulatuses kostja ja 35% ulatuses hageja kanda. Ühtlasi muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi seoses menetlusliku tasaarvestuse vastuväite rahuldamata jätmisega. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. 7. Asja materjalide kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et lepingu alusel omandas hageja kostjalt 1470 tm metsa raieõiguse, hageja on kostjale tasunud kokkulepitud müügihinna 108 000 eurot, metsateatise tähtaeg lõppes 19.07.2023 ning hageja raiet ei teostanud. Maakohus rahuldas hagi
Maakohus põhjendas hagi täielikku rahuldamist sellega, et kostja rikkus lepingu p-des 5.3 ja 6.2 sätestatud kohustusi ja takistas sellega hagejal lepingut täitmast, mistõttu on ta kohustatud lepingu järgi saadu tagastama. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu ning leiab, et maakohtul puudus alus hagi täielikult rahuldada. 6 8. Maakohus on iseenesest õigesti märkinud, et raieõiguse võõrandamise lepingu sisu tuleneb MS § 37 lg-st 6 ja 7 ning raieõiguse müügi näol on sisuliselt tegemist metsakinnisasja kasutusse andmisega teisele isikule koos õigusega raiuda sellelt kinnisasjalt mets ja see omandada. Sellise lepingu puhul ei ole tegemist müügilepinguga, vaid selline leping vastab olemuslikult
§-s 339 sätestatud rendilepingu mõistele, millele kohaldatakse
Maakohtu seisukoht, et kostja rikkus lepingu p-des 5.3 ja 6.2 sätestatud müüja kohustusi, kuna ei pikendanud metsateatist ning takistas sellega hagejal lepingu täitmist, ei ole õige. Vaidlusalune leping sõlmiti 04.08.2022 ning lepingu p-des 3.6 ja 3.7 määrati kindlaks, et nii puidu kokkuveo tähtaeg kui ka raielangi puhastamise tähtaeg on 02.08.
teise lause järgi hõlmab tasumisele kuuluv rent eelduslikult nii tasu kinnisasja kasutamise kui ka kinnisasja majandamisega kaasnevate viljade eest. Tasu raieõiguse kui maakasutusõiguse eest võib sisalduda müügihinnas, mille arvutamise alus on võõrandatava metsamaterjali väärtus, isegi kui lepingus endas ei ole seda sõnaselgelt nimetatud. Vaidlusaluse lepinguga omandas hageja kostjalt 108 000 euro eest 1470 tm metsa raieõiguse. Lepingu p 3.11 järgi oli hagejal õigus kasutada raieõiguse teostamiseks (sh metsamaterjali väljaveoks, ladustamiseks ja äraveoks) kostja maaüksust ning pärast raietööde tegemist oli hagejal lepingu p 3.9 järgi kohustus raielank puhastada. Seega nähtub lepingust, et lisaks metsamaterjali omandamisele oli hagejal õigus kasutada kostja maaüksust raieõiguse teostamiseks. Lepingus ei eristanud pooled eraldi aga seda, kui suur on tasu raieõiguse kui 7 maakasutusõiguse kasutamise eest. Hageja seisukoha järgi oli lepingu eesmärgiks metsamaterjali omandamine, kuid mitte maakasutusõiguse võimaldamine. Lähtudes Riigikohtu 11.03.2024 otsuse p-s 16 märgitust ning arvestades lepingu p-des 3.11 ja 3.9 sätestatud tingimusi, on põhjendatud kostja seisukoht, et lepingus kokkulepitud ja hageja tasutud müügihind 108 000 eurot sisaldas endas ka tasu raieõiguse kui maakasutusõiguse eest. Lisaks rõhutas Riigikohus 11.03.2024 otsuse p-s 16, et tasu raieõiguse eest aitab maandada metsaomaniku riske, mis on seotud sellega, et raielepingu kestuse ajal on piiratud tema võimalused metsamaad muul viisil tulu teenimiseks kasutada, muutuda võib turuhind jm. Kostja on tuginenud sellele, et kostja poolt lepingu rikkumise tõttu vähenes oluliselt kasvava metsa väärtus ning ka seetõttu puudub alus hagi täies ulatuses rahuldada. Lepingu järgi oli hageja kohustatud raietööd teostama ajavahemikul 04.08.2022 kuni 02.08.2023. OÜ Metsabüroo metsa väärtuse hindamise aktiga TH-23-042 on kostja tõendanud, et 2023. a suvest alates on puiduhinnad püsinud enam-vähem stabiilsena, kuid aastataguse ajaga võrreldes on hinnalangus olnud erakordselt suur ja puidu hinnad on odavnenud peaaegu kaks korda. Samuti on kostja esitanud Lõuna-Eesti Erametsa OÜ, A@P Mets AS-i ja Eramaa OÜ hinnapakkumised, millede kohaselt on lepingu objektiks oleva kasvava metsa väärtus 75 000 eurot. Eelmärgitud tõendite kogum lükkab ümber hageja esitatud Aarman Puit OÜ hinnapakkumise, mille kohaselt on Aarman Puit OÜ nõus ostma lepingu objektiks oleva kasvava metsa 107 000 euro eest. Pärast hageja poolt nimetatud hinnapakkumise esitamist pöördus kostja Aarman Puit OÜ poole lepingu sõlmimiseks, kuid Aarman Puit OÜ kostja ekirjale ei vastanud. Seega võib nõustuda kostja seisukohaga, et tegelikult Aarman Puit OÜ sellise hinnaga raieõiguse omandamisest huvitatud ei olnud. 10. Asja lahendamiseks tuleb poolte vahel sõlmitud lepingut tõlgendada.
lg-tes 1-3 sätestatud tõlgendamisreeglite järgi tuleb lepingut tõlgendada eelkõige lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest lähtudes. Kui need reeglid ei võimalda lepingupoolte ühist tegelikku tahet kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada
lg 5 p-des 1-6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat.
lg 6 järgi tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Lepingus kokkulepitud ja hageja tasutud müügihind 108 000 eurot (vt lepingu p 4.1) sisaldas endas nii tasu metsa väärtuse kui tasu raieõiguse kui maakasutusõiguse eest. Kostja on tõendanud, et hageja poolt lepingu rikkumise tõttu vähenes olulises osas kasvava metsa väärtus. Samas arvestab ringkonnakohus ka sellega, et kostja ei ole lepingu objektiks olevat kasvavat metsa võõrandanud ning välistatud ei ole lepingu objektiks oleva kasvava metsa väärtuse suurenemine. Kuna tasu raieõiguse eest sisaldab endas ka võimalikku puidu turuhinna muutumist (vt Riigikohtu 11.03.2024 otsuse p 16), siis ei ole põhjendatud kostja tasaarvestuse vastuväites esitatud seisukoht, et kostjal on hageja vastu tasaarvestatav kahjunõue, mis tuleneb puidu väärtuse langusest. Ringkonnakohus leiab, et nii rentnik kui üürnik peavad maksma üüri üldjuhul ka siis, kui nad kasutusse antud eset tegelikult ei kasuta, st maksma kasutusvõimaluse eest. Seega tuleb hageja nõue rahuldada
lg 3 alusel, mille kohaselt peab üürnik maksma üüri ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvata üürileandja kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse. 8 Hageja peaks seega maksma lepingus kokkulepitud müügihinna sõltumata sellest, et ta jättis kogu kasvava metsa 1470 tm raiumata. Samas jäi kogu kasvav mets kostjale alles ja seetõttu tuleb hageja nõue rahuldada osaliselt. Arvestades ülalmärgitud asjaolusid on ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas põhjendatud raieõiguse tasu suuruseks 33% lepingu maksumusest, s.o 35 640 eurot ning selle võrra tuleb hageja nõuet vähendada. Ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 72 360 eurot (108 000-35 640), s.o tasu puidu väärtuse eest. 72 360 eurot kuulub hagejale tagastamisele analoogia alusel
lg 5 järgi, mille kohaselt peavad lepingupooled lepingu ülesütlemise korral tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (tagastamisele kohaldatakse vastavalt
§-des 189-191 sätestatut). Üleantu ja selle väärtuse üle otsustamisel lähtutakse lepingus määratust. Viivise arvutamisel tuleb lähtuda hagejale tagastamisele kuuluvast summast 72 360 eurot.
lg 1 järgi, s.o kohustuse rikkumine, kahju tekkimine ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Samas on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et kostja on lepingut rikkunud ning kostja poolt lepingu rikkumine on põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga. Kohtueelsete õigusabikulude tõendamiseks esitas hageja 17.08.2023 lepingulise esindaja poolt koostatud nõudekirja. Hageja oli nõudekirjas seisukohal, et kostja peab tasuma talle 108 000 eurot. Nõudekirjas tugines hageja kostja poolt lepingu p 6.2 rikkumisele, mis seisnes hagejale raieõiguse teostamisel takistuste tegemises. Alternatiivselt leidis hageja, et kostja peab tagastama talle 108 000 eurot
Kohtueelsete õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel peab kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamise oli mõistlikult võttes vajalik ning kas see võis aidata kaasa vaidluse lahendamisele kokkuleppel. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei ole pooltevahelist lepingut rikkunud ning lepingut rikkus hoopis hageja (vt käesoleva otsuse p-d 8 ja 9). Seega hageja nõudekiri kostjale, milles hageja tugines peamiselt kostja poolt lepingu rikkumisele ning nõudis kogu makstud raha 108 000 tagastamist, ei aidanud ringkonnakohtu hinnangul kaasa vaidluse lahendamisele ning ei olnud seetõttu mõistlikult võttes vajalik. Maakohtu vastupidine seisukoht ei ole õige. Seetõttu tuleb hageja kahju hüvitamise nõue jätta täielikult rahuldamata. 9 13. Hageja nõudis kostjalt kokku 111 152,52 euro (108 000+3152,52) väljamõistmist ning tema nõue rahuldati 72 360 euro, s.o 65% ulatuses. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel 65% ulatuses kostja ja 35% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras. (allkirjastatud digitaalselt) 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.