Obsah (8)

§ 120§ 1573§ 64§ 65§ 121§ 69§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 10. juunil 2025. a, Tallinnas Kohtukoosseis Kriminaalasi 1-24-7329 Janika Kallin, Orvi Koik ja Inna Ombler V

) §-de 120 lg 1 ja 1573 lg 1 järgi üldmenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu

1. veebruari
2. a otsus Apellandid süüdistatava Vladimir Kuznetsovi kaitsja Süüdistatav Vladimir Kuznetsov, isikukood 39312250816, ülejäänud isikuandmed maakohtu otsuses (kd I tlk 233) Prokuratuur Põhja Ringkonnaprokuratuur, prokurör Kaspar Urmas Kaitsja Oja Valentin Moto RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Vladimir Kuznetsovi kaitsja apellatsioon läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Maakohtu otsus (vaidlustatud osas).
3. Harju Maakohtu
4. veebruari
5. a tunnistati Vladimir Kuznetsov süüdi ja teda karistati:   

§ 120

lg 1 järgi vangistusega 6 kuud;

§ 1573

lg 1 järgi vangistusega 7 kuud;

§ 64lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskemat suurendades, liitkaristusega 9 kuud vangistust, mida tuleb Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra. Kandmisele kuuluvaks karistuseks on seega 6 kuud vangistust. 1 1.1

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, Harju Maakohtu 10.

detsembri

1. a otsusega mõistetud, kuid kandmata karistuse osa – 2 aasta 11 kuu 28 päeva vangistuse – võrra ning Vladimir Kuznetsovile mõisteti lõplik liitkaristus 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust.
2. Mõistetud karistust põhjendas maakohus nii. 2.1

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on võimalik toimepanijat karistada rahalise karistusega või kuni 1 aasta pikkuse vangistusega. Sanktsiooni keskmine määr on seega rahaline karistus 265 päevamäära ulatuses või 6 kuud vangistust. Vladimir Kuznetsovi süü leidis tõendamist kolmes ähvardamise episoodis. Süüdistatav ähvardas oma endist elukaaslast ja lapse ema viimase töökohas ning mehe varasema vägivaldsuse tõttu oli kannatanul kõigiti põhjust ähvardusi tõsiselt võtta. Teod pani Vladimir Kuznetsov toime katseajal, mida kohaldati talle samuti vägivallateo tõttu. Teosüüd mõjutab samas ka asjaolu, et Vladimir Kuznetsov täitis ühe, kergematest koosseisualternatiividest, ähvardades kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega. Suuliste ähvarduste tugevdamiseks Vladimir Kuznetsov mitte midagi (nt rusika viibutamine, karjumine) ei teinud. 2.2

§ 1573

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on võimalik toimepanijat karistada rahalise karistusega või kuni 1 aasta pikkuse vangistusega. Sanktsiooni keskmine määr on seega rahaline karistus 265 päevamäära ulatuses või 6 kuud vangistust. Ahistava jälitamise puhul tuleb silmas pidada, et kriminaalasjas leidis tõendamist kannatanu eraellu sekkumine enam kui 1 aasta vältel. Süüdistatav otsis kannatanuga kontakti nii telefonitsi, sõnumite kaudu kui ka vahetult. Kannatanu häirimine oli keskmiselt intensiivsem ning asjas on tõendatud, et tal olid süüdistatava tegude tõttu märkimisväärsed vaimsed üleelamised.

1. Vladimir Kuznetsovi karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid pole. Süüdistatav on nii kohtueelses- kui ka kohtumenetluses oma tegusid õigustanud ning väitnud, et kannatanu provotseeris teda.
2. Kuigi Vladimir Kuznetsovi poolt toimepandud kuritegude eest võib süüdistatavale mõista ka rahalise karistuse, ei ole see käsiloleval juhul põhjendatud. Kergemaliigilisem karistus ei täidaks Vladimir Kuznetsovi puhul karistuse eesmärke – varem kriminaalkorras karistatud süüdistatav alustas tegude toime panemist katseajal ning teod on intensiivsed. Arvestades, et süüdistataval on tasumata rahatrahve, võlgu ca 10 000 eurot, talle

§ 121

lg 1 alusel määratud rahatrahv asendati üldkasuliku tööga, Vladimir Kuznetsovil on alaealine ülalpeetav ning sedagi, et

1. a teenis Vladimir Kuznetsov ametlikku tulu alla 7000 euro, pole tõenäoline, et süüdistatav suudaks talle mõistetud rahalist karistust täita.
2. Kokkuvõtlikult tuleb Vladimir Kuznetsovi

§ 120

lg 1 järgi karistada vangistusega 6 kuud ning

§ 1573

lg 1 järgi vangistusega 7 kuud.

§ 64

lg 1 alusel tuleb üksikkaristustest suurendada raskemat ja Vladimir Kuznetsovile tuleb liitkaristuseks mõista 9 kuud vangistust. Põhjusel, et süüdistatav pani kuriteod toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, tuleb

§ 65

lg 2 alusel Vladimir Kuznetsovile mõistetud 9 kuu pikkust vangistust suurendada eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud, kuid ärakandmata karistuse – 2 aasta 11 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse – võrra ning süüdistatavale tuleb liitkaristuseks mõista 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. 6. Vladimir Kuznetsovi puhul ei esine erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks jätta karistuse täitmisele pööramata. Süüdistatav pani kuriteo toime katseajal, sealjuures on ta korduvalt rikkunud talle kohaldatud käitumiskontrolli nõudeid. Eelnevalt mõistetud karistus pole seega soovitud mõju avaldanud ning tingimuslik vangistus sellises olukorras kõne alla ei tule. Vangistuse asendamist üldkasuliku tööga takistab seegi, et

§ 69lg 1 alusel on see võimalik kuni 2 aasta pikkuse vangistuse puhul.

Kuigi Vladimir Kuznetsov selgitas, et tal on 2 uus pere ja sündimas uus laps, ei ole tegu asjaoludega, mis takistaks reaalse vangistuse kandmist. Peaks inimene katseajal kuritegude toimepanemist jätkama, peab ta arvestama, et talle võidakse mõista liitkaristus, mille ta peab ära kandma. Karistuse kandmine ei pea olema isiku jaoks mugav ja igapäevaeluga ühitatav, vaid piisavalt mõjus.

1. Otsuse motiivid tegi maakohus kättesaadavaks
2. aprillil
3. a. Apellatsioon.
4. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatava kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist süüdistatavale mõistetud karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega:  tunnistada Vladimir Kuznetsov süüdi

§-de 120 lg 1 ja 157 3 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega, mõista liitkaristus

§ 65

lg 2 alusel ning määrata kooskõlas

§ 64lg 2, et rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

8.1 Alternatiivselt taotleb kaitsja:  tunnistada Vladimir Kuznetsov süüdi

§-de 120 lg 1 ja 1573 lg 1 järgi, mõista talle nende kuritegude eest liitkaristus

§ 64lg 1 järgi.

Moodustada seejärel

§ 65lg 2 alusel liitkaristus Harju Maakohtu 10.

detsembri 2020. a otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra ning

§ 64

lg 1 järgi mõista lõplik liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Kohaldada

§ 74

lg-te 1-3 alusel karistus täielikult või osaliselt tingimisi, allutades Vladimir Kuznetsovi

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrollile ning

§ 75lg 2 p 9 järgi elektroonilisele valvele kohtu äranägemisel.

8.2 Tõendamaks, et Vladimir Kuznetsov on võimeline kandma talle mõistetavat rahalist karistust, palub apellant asja juurde võtta X OÜ kinnitus selle kohta, et süüdistatav on alates

1. detsembrist
2. a töötanud stabiilses töökohas ametliku brutopalgaga 1200 eurot. Tõendit ei saanud süüdistatav varem esitada. Kuigi Vladimir Kuznetsov alustas töösuhet vahetult enne kohtumenetluse algust, esindas ta maakohtus ennast ise. Tõend valmis pärast maakohtu otsuse kuulutamist. 8.3 Kooskõlas KrMS §-de 175 lg 1 p 1 ja 181 lg 1 palub apellant hüvitada Vladimir Kuznetsovile apellatsioonimenetluse kulu, milleks on lepingulise kaitsja tasu.
3. Oma taotlusi põhistab kaitsja kokkuvõtlikult nii. 9.1 Maakohus kohaldas karistuse mõistmisel ebaõigesti materiaalõigust, sest Vladimir Kuznetsovile mõistetud karistus ei ole proportsionaalne. Kohtu põhjendused, mis puudutavad kergemat karistusliiki, on pealiskaudsed. Järelikult tuleb maakohtu otsus karistuse osas kooskõlas KrMS § 338 p-dega 2 ja 4 tühistada. 9.2 Maakohus on rahalise karistuse kohaldamata jätmist põhjendanud üksnes sellega, et see pole süüdistatavale jõukohane. Samas pole seaduse järgi küsimus inimese maksevõimes, vaid karistuse otstarbekuses ja mõjususes. Vladimir Kuznetsov töötab ja tal on seega võimalik katta nii oma elamiskulud kui ka täita kohustusi. 9.3 Maakohus jättis põhjendamatult kõrvale võimaluse kohaldada Vladimir Kuznetsovile

§ 74

alusel tingimisi vangistust koos käitumiskontrolli ja elektroonilise valvega.

§ 65

lg 2 näeb ette võimaluse liita varasema kohtuotsusega mõistetud karistus uue karistusega ilma, et terve karistus peaks igal juhul olema reaalne vangistus. Kohus ei arvestanud, et vahepeal on Vladimir Kuznetsovi isiklikud asjaolud muutunud – tal on töökoht, perekond, tal on sündimas laps. Süüdistatav tahab naasta õiguskuulekale teele. Süüdistatav vajab tuge, mitte isoleerimist. Mõistetav karistus peaks toetama, mitte takistama tema resotsialiseerumist. 3 9.4 Eriti problemaatiline on, et maakohus jättis

§ 65

lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse puhul sisuliselt analüüsimata rakendada

§ 74

lg 2 sätestatud võimalust vabastada süüdimõistetu osaliselt karistuse kandmiselt. Maakohus ei hinnanud, kas antud juhul võinuks mõistetud karistusest vähemalt osa jääda tingimisi kohaldamata koos järelevalvemehhanismidega. 9.5 Karistuse kohaldamisel tuleb kaaluda, kas eesmärgid on saavutatavad mõne muu, vähem intensiivsema mõjutusvahendiga. Vaidlustatud otsusest sellist kaalutlust ei leia. Kohus on piirdunud üldsõnalise hinnanguga, et „karistus peab olema mõjus“ ning pole analüüsinud, kas mõjus võiks olla ka mõni vangistuse alternatiiv. Maakohus ei põhjendanud, miks on reaalne vangistus vältimatult vajalik. 9.6 Maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei peagi karistuse kandmine olema isiku jaoks mugav ega ühitatav igapäevaeluga, on karistuse eesmärki moonutav. Karistuse eesmärgiks ei saa olla isikule kannatuste põhjustamine, vaid süüdlase mõjutamine ja ühiskonna kaitse. 9.7 Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada süüdistatava ja kannatanu omavahelisi suhteid. Tuleks hinnata, kas ja mil moel ähvardused erinesid varasemast suhtemustrist. Tegu ei olnud kaalutletud ja süstemaatulise vägivallaga, vaid üksikute impulsiivsete väljaütlemistega konfliktses suhtedünaamikas. 9.8 Karistuse mõistmisel ei tohi kohus piirduda minevikurikkumiste loetlemisega, vaid kohus peab hindama, kas ja kuidas on isik muutunud ning kuidas muutub karistuse täitmisega. Sellist analüüsi maakohtu otsus ei sisalda. Ringkonnakohtu seisukoht.

1. Kolleegium leiab, et Vladimir Kuznetsovi kaitsja apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata, sest sellel puudub edulootus.
2. Esiteks ei ole ringkonnakohtul võimalik vastu võtta ja arvestada kaitsja apellatsioonile lisatud tõendit, sest nende vastuvõtmist takistab eelkõige süüdistatava valitud menetlusliik. Vladimir Kuznetsov nõustus asja lahendamisega lühimenetluses ning kooskõlas KrMS § 233 lg-ga 1 lahendatakse kriminaalasi ainult toimikus oleva materjali põhjal. Kehtiva kohtupraktika järgi on tõendite lisamine lühimenetluses välistatud ka apellatsioonimenetluses (nt RKKKo nr 3-1-1-91-07 p 7; 3-1-1-79-10 p 10.1).
3. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb edasikaebemenetluses maakohtu mõistetud karistusse sekkuda üksnes erandjuhtudel siis, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine (nt RKKKo 1-17-1629). Ringkonnakohus ei näe apellatsioonis maakohtu kaalutlusotsustuse tühistamist tingivaid argumente (vt ka RKKKo 1-19-4150).
4. Maakohus on süüdistatavat

§-de 120 lg 1 ja 1573 lg 1 järgi süüdi tunnistades välistanud võimaluse, et Vladimir Kuznetsovile etteheidetavad teod jäid tema ja kannatanu tavapärase suhtluse raamidesse. Maakohtu otsust osas, mis puudutab süüdistatava süüküsimust, apellant ei vaidlusta.

1. Vastab tõele, et juhul, kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud (RKKKo 3-1-1-24-07 p 8). Apellandi väide, et maakohus lähtus üksnes süüdistatava maksevõimest, ei ole õige. Maakohus välistas rahalise karistuse lisaks kaitsja viidatule veel põhjusel, et süüdistataval on harjumus jätta talle määratud rahatrahvid tasumata ning tõi välja asjaolu, et Vladimir Kuznetsov pani uued vägivallateod toime eelmise tõttu kohaldatud katseajal. 4
2. Apellandi väited selle kohta, et maakohus pidanuks analüüsima kõikvõimalikke alternatiive, mis välistaksid Vladimir Kuznetsovile reaalse vangistuse mõistmise, ei põhine kehtival kohtupraktikal (viimati RKKKo 1-23-52). Karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik (nt RKKKo 20.12.2019, 1-17-10050/74, p 24) ning kohus ei pea karistusest vabastamata jätmist eraldi põhjendama (RKKK 17.12.2012, 3-1-1-116-12, p 11; 20.01.2014, 3-1-1-138-13, p 19). Käsiloleval juhul on maakohus siiski öelnud, et tingimuslik vangistus pole põhjendatud, sest varem kriminaalkorras karistatud süüdistatav jätkas kuritegude toime panemist katseajal, mis pole pealegi kulgenud rikkumisteta. Maakohus arvestas karistuse mõistmisel juba sellega, et Vladimir Kuznetsovil on uus pere ja peatselt sündimas ka laps.
3. Maakohtu seisukohta, et karistus ei pea olema isiku jaoks mugav ning tingimata tema igapäevaeluga ühildatav, kolleegium valeks ei pea. Käsiloleval juhul ei saa vaidlust olla selle üle, et Vladimir Kuznetsovile anti eelmise kohtuotsusega võimalus asuda kriminaalhooldaja toel õiguskuulekale teele. Maakohus on põhjendatult öelnud, et kuritegude toimepanemisega jätkamise korral võtabki varem tingimisi vangistusega karistatud inimene riski, et ta peab talle mõistetava liitkaristuse reaalselt ära kandma. Vladimir Kuznetsov talle antud võimalust ei kasutanud ja risk realiseeruski.
4. Kõike eeltoodut silmas pidades ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5