Obsah (6)

§ 637§ 6§ 405§ 638§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 21. veebruar 2025 Tsiviilasja number 2-20-16862 Tsiviilasi

) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 3000 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni ning jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Maakohtu järeldus, et kostja II ei soovinud jätta töövõtjale muljet, et kostja II esindab töövõtulepingu sõlmimisel hagejat, on põhjendamata. Kostja II poolt töövõtulepingu allkirjastamisest, töövõtja
2. jaanuari
3. a kirjast ja
4. märtsi
5. a aktist tuleneb vastupidine. Kostjatel ei olnud volitusi parkla ehitamisega tegeleda. Maakohus leidis asjatult, et kostja II poolt töövõtulepingu allkirjastamine ei muuda selle kehtivust. Töövõtulepingu kehtivuse üle ei ole vaidlust. Maakohus leidis asjatult, et hageja oleks pidanud töövõtulepingu alusel tasuma töövõtjale ettemakse 3000 eurot. Selle üle ei ole ka vaidlust. Maakohus oleks pidanud hindama hageja
6. novembri
7. a üldkoosoleku otsust, millega määrati kindlaks, et munitsipaalmaale saab parkla ehitada sõidukiomanikelt kogutud raha eest. Kostja II oli selle üldkoosoleku juhataja. Hageja majanduskavas ei olnud
8. aastal parkla ehitamise kulusid ja selle ehitamise ettemaksu arvestanud. Hageja juhatuse esimees G. Tarasjuk ei kandnud seetõttu detsembris 2017 hageja pangakontol olevat raha töövõtulepingu alusel üle. Samas tegi seda tema eest kostja II. Hagejal ei olnud detsembris 2017 õigust töövõtjale ettemakset tasuda, kuna selleks ajaks ei olnud hageja kogunud autoomanikelt raha, 4 et parkla eest tasuda. Hageja plaanis koguda parkla ehitustöödeks makseid
9. aasta suveks ning seejärel maksta töövõtjale ettemakse ja alustada töödega. Hagejale ei oleks siis kahju tekkinud. Kostjad ei tõendanud, et kostja II kandis ettemakse töövõtjale hageja juhatuse liikme G. Tarasjuki käsul. Maakohus ei viidanud sellekohase järelduse tegemisel tõenditele. Kostja II ei saanud hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingust tulenevalt täita ühe juhatuse liikme käske, vaid pidi täitma üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid. Isegi, kui hageja üks juhatuse liige oleks käskinud kostjal II töövõtjale ettemakse ära tasuda, oleks kostja poolt ettemakse tasumine hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepinguga kostjatele antud volituste ületamine. Hageja osad juhatuse liikmed keelasid kostjal II töövõtjale ettemakset tasuda. Maakohus ei analüüsinud seda. Parkla esialgselt kavandatud suurus oli 154 m2 ja eelarve 3763 eurot 85 senti. Kostja II teatas
10. detsembril 2017 hagejal juhatuse liikmele A. Ivanovile parkla suurendamisest 170 m2-ni. Hageja juhatus oli parkla suurendamisele vastu. See hageja esindaja, kellele töövõtja selgitas parkla suurendamisega seotud riske, oligi kostja II. Hageja uus juhatus üritas aastatel 2018 kuni 2019 kooskõlastada Narva linnavalitsusega parkla uut skeemi, kuid linnavalitsus jättis kooskõlastuse andmata. Parklat ei saanud seetõttu edasi ehitada. Hageja liikmed keeldusid parkla ehitamiseks raha kogumast. Hagejale tekkis selle tõttu 3000 eurot kahju. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

§ 637lg 21 alusel keelduda ning kaebus tuleb hagejale tagastada.

7. Tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi (

§ 6

). Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

§ 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Hagihind hagis esitatud nõuetelt ei ületa

§ 405lõikes 1 sätestatud piirmäärasid.

Tegemist on seega lihtmenetluse asjaga. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluse asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud.

§ 637

lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 8. Maakohus ei andnud

§ 637

lg 2 1 mõttes luba maakohtu otsuse edasikaebamiseks (vt RKTKm 1.04.2015, 3-2-1-183-14, p 12). Maakohus ei kohaldanud otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi ega hinnanud selgelt tõendeid valesti nii, et see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nii lepingulise kui ka lepinguvälise kahju hüvitamine eeldab VÕS § 127 lg 4 järgi, et lepingu rikkumise või etteheidetava teo ning kahju vahel on põhjuslik seos. Tegevuse korral on põhjuslik seos olemas, kui lepingu rikkumise või etteheidetava teo äramõtlemise korral oleks kahju ära langenud. Tegevusetuse korral on põhjuslik seos olemas, kui nõutava tegevuse korral oleks kahju ära langenud. 5 Maakohus on menetlusõiguse norme rikkumata tuvastanud, et hageja sõlmis töövõtjaga töövõtulepingu, mille alusel töövõtja kohustus alustama töödega

1. detsembril 2017 ja lõpetama need
2. juuniks 2018 ning hageja kohustus maksma töövõtjale ettemakse 3000 eurot. Neid kohtu järeldusi ei ole hageja apellatsioonkaebuses ka vaidlustanud. Hageja heidab kostjale II ette seda, et kostja II maksis
3. detsembril 2017 hageja pangakontolt töövõtjale töövõtulepingus nimetatud ettemakse 3000 eurot. Kui kostja II ei oleks ettemakset tasunud, oleks hagejal töövõtulepingust tulenev täitmata kohustus töövõtja ees summas 3000 eurot. Hageja varaline seis ei vähenenud seega kostja II poolt tehtud makse tulemusena. Kostja poolt
4. detsembril 2017 hageja pangakontolt töövõtjale töövõtulepingus nimetatud ettemakse 3000 eurot tasumise ja hagejal kahju 3000 eurot tekkimisel vahel ei ole seega põhjuslikku seost. Lisaks heidab hageja kostjale II ette seda, et kostja II omavoliliselt suurendas kavandatava parkla pindala. Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et juhul, kui kostja II ei oleks kavandatava parkla pindala suurendanud, oleks hagejal kahju 3000 eurot ära langenud. Hageja oleks ka siis, kui kostja II oleks kavandatava parkla pindala suurendanud, pidanud täitma enda töövõtulepingust tulenevad kohustused, sh maksma töövõtjale ettemakse 3000 eurot. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud ülejäänud väited ei anna samuti alust muuta maakohtu otsust.
5. Ringkonnakohus keeldub

§ 637lg 21 alusel seega hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

10. Ringkonnakohus ei toimeta

§ 638lg 4 teise lause alusel apellatsioonkaebust kostjatele kätte.

Kaebus tuleb hagejale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb ringkonnakohus tagastatuks.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

See tähendab, et käesoleva määruse jõustumisega jõustub maakohtu otsus. 11. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Kostjatel ei ole apellatsioonimenetluse praeguses etapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Kuna apellatsioonkaebus jäi menetlusse võtmata, on hagejal õigus taotleda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist (

§ 150lg 1 p 2).

Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada vastavasisuline taotlus. Taotluses tuleb märkida pangakonto number, millele soovitakse riigilõivu tagastamist, ja pangakonto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. (allkirjastatud digitaalselt) 6