Obsah (6)
§ 84§ 94§ 101§ 108§ 102§ 99KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 4. juuli 2025, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kau
) § 82 lg 1, mille kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras.
§ 84
lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.
§ 84
lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus.
§ 94
lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.
94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. 11. Kohtumääruse alusel tehtud ekspertiisiaktist nr 24E-GL00068-01 nähtub, et F.M on V.O bioloogiline isa (tõenäosus üle 99,999999999%). Seega puudub kohtul alus kahelda eelpooltoodud ekspertiisiaktis toodus ning kostjat mitte V.O isaks pidada, vaatamata kostja vastuses esiletoodud asjaoludele. Selle nõude osas tuleb hagi seega rahuldada. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-36-08). 12.Elatise nõue. Perekonnaseaduse (
) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Alates 01.01.2022 kehtiva
§ 101
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui nimetatud paragrahvi alusel arvutatud summa.
§ 101
lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
§ 101lg 3 järgi on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
§ 101
lg 4 järgi baassummale lisandub 3 protsenti eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutustele iga aasta 1. aprillil.
§ 101
lg 5 järgi ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
§ 101lg 3 4
(7)Tsiviilasi nr 2-23-7902 järgi on alates 01.01.2022 elatise baassumma 200 eurot, alates 01.04.2023 on elatise baassumma 249.78 eurot, alates 01.04.2024 on elatise baassumma 272.76 eurot ja alates 01.04.2025 on elatise baassumma 282.31 eurot.
§ 101
lg 4 järgi baassummale lisandub 3 protsenti eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast s.o. alates 01.01.2022 on baassumma 200 + 3% s.o 43.44 = 243.44 eurot; alates 01.04.2023 baassumma 249.78 + 3% s.o. 50.55 = 300.33 eurot, alates 01.04.2024 baassumma 272.76 + 3% s.o 54.96 = 327.72 eurot ja alates 01.04.2025 baassumma 282.31 eurot + 3% s.o 59.43 eurot = 331.74 eurot. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 järgi on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta alates 01.02.2023 80 eurot (seni 60 eurot), kuid see summa rakendus juba alates 01.01.2023. Alates 01.04.2023 on kehtiva
järgi seega miinimumelatiseks ühe lapse kohta (baassumma 249.78 + 3% s.o. 50.55 – ½ lapsetoetust 40 eurot) 260.33 eurot, alates 01.04.2024 on miinimumelatiseks sama valemi alusel 287.72 eurot ning alates 01.04.2025 on miinimumelatiseks 301.74 eurot. Hageja nõuab elatist alates 01.05.2023 ehk tagasiulatuvalt
§ 108
lg 1 alusel (hagi on esitatud 30.05.2023), kusjuures nõutav summa on 250 eurot kuus ehk jääb alla miinimumelatise. Samas ei ole kohtu hinnangul seadusega vastuolus mõista elatis välja kindla summana ja hageja taotlusel ka alla seaduses sätestatud miinimummäära.
- Riigikohus on korduvalt (nt lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-7-05 p 20, 3-2-1-118-12 p 16, 3-2-1-165-13 p 15) selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub seaduse eelduse kohaselt kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses: - ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada ja - tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad miinimumelatise ulatuses lapsele ülalpidamist anda. Vaidlus hageja vajaduste osas asjas puudub ja seega tuleb eeldada, et need on kahekordse miinimumelatise ulatuses.
- Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04 p 10 ja 32-1-7-05 p 16). Oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) on Riigikohus veelgi konkreetsemalt öelnud, et: Kolleegium rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Seega ei vabane vanem ka piisava ülalpidamisvõime puudumisel alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.
- Samas on seadus näinud ette võimaluse ka miinimummäärast väiksema elatise määramiseks, mille sätestab
§ 102
pealkirjaga „Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine“ (kuigi
§ 99
ei näe ülalpidamiskohustuse suuruse määramisel ette vajadust arvestada kohustatud isiku varalise seisundiga).
§ 102
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi ei vabane vanem lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohaselt.
§ 102
lg 2 teine lause aga sätestab, et kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega ei vabane vanem ka piisava ülalpidamisvõime puudumisel alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Küll aga sätestab sama lõike viimane lause, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
§ 101
lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem 5
(7)Tsiviilasi nr 2-23-7902 kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kostjal on lisaks hagejale veel kolm alaealist ülalpeetavat – M.M (sünd. XXX), K.M (sünd. XXX) ja H.M (sünd. XXX). Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 (p 14) nimetatud sätteid kommenteerides öelnud, et viidatud sätete järgi peab vanem ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Antud juhul tuginebki kostja oma teiste alaealiste laste ülalpidamise kohustusele ja palub elatise välja mõista oluliselt väiksemaks määras kui hageja seda hagis nõudnud on (kohtueelistungil nõustus ta 150-eurose elatisega). 16. Kohtu hinnangul puuduvad alused haginõude rahuldamiseks osaliselt ning hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Kostja sissetulek on alates maist 2023 Luminor Bank AS kontode nr XXX (dtl 225-260) ja XXX (dtl 261-372) väljavõtete kohaselt olnud stabiilne. Kostja sissetulek palga (R P AS on tööandja), vanemahüvitise ja töövõimehüvitise näol olnud vahemikus 1400 – 1900 eurot kuus, kokku maist 2023 kuni aprillini 2025 (k.a) 42 366.12 eurot ehk 1765 EUR kuus. Lisaks on G N teinud kostjale 2023.a kaks ülekannet kokku 1970.90 EUR, K O 2024.a kuuel korral kokku 350 EUR, V.M alates novembrist 2024 neljal korral kokku 1900 EUR, samuti L.M 2023.a suvel kahel korral kokku 1600 EUR, lisaks väiksemad ülekanded füüsilistelt isikutelt (J V, S S, J R. Kostja on septembrist detsembrini 2024 saanud KÜ R juhatuse liikme tasu kokku üle 500 EUR, ta on oma kontole alates oktoobrist 2023 kuni märtsini 2025 teinud sularaha sissemakseid kokku 6790 euro ulatuses. Seega on keskmiselt olnud kostjal kõnealuse kahe aasta jooksul olnud kasutada vähemalt 2000 eurot igakuiselt. Arvestades, et - kohtuasjas nr 2-20-118923 30.10.2020 tehtud määruse kohaselt peab ta kaht vanemat last igakuiselt toetama 125 euroga, ehk kokku 250 euroga (siinkohal tuleb märkida, et ühtki makset kontodelt ei nähtu); - noorima lapse ülalpidamiseks loeb kohus mõistlikuks elatise miinimummäära ehk 301.74 eurot; - kostja vältimatu püsikulutus ehk igakuised eluasemelaenu maksed lepingu nr XXX järgi kõiguvad vahemikus 350 – 420 eurot (viimati 353.21 eurot, maksed igakuiselt 12.kuupäeval, makseid tehakse mõlemalt kontolt); - kostjale kuulub kaks korteriomandit – XXX asuv 65-ruutmeetrine korter ja XXX asuv 76ruutmeetrine korter, kumbki pole kostja enda kasutuses, vaid seal elavad tasuta üürnikud, kes tasuvad kommunaalteenuste eest; - kostja kulutused transpordile (sõiduauto remondile) on konto väljavõtete ja kostja enda esitatud arvutuse (dtl 373) kohaselt ajavahemikus mai 2023 kuni tänase päevani ca 4000 eurot ehk 170 eurot kuus, siis ei näe kohus alust määrata elatise summa veelgi väiksemana hageja taotletust ehk 250 eurost kuus. Kostja on regulaarne ja piisav sissetulek, et ülal pidada kõiki nelja last ja elatada ennast, tal on võimalus kas üürida või müüa talle kuuluv ja tema enda kasutuses olev kinnisvara (ülalmärgitud laenuleping ei takista üürimist), et täita oma kohustust lapsi ülal pidada. Nõutud määras elatise väljamõistmine ei aseta kostja teisi lapsi hagejast halvemasse olukorda. Kostja saab mõistlike pingutustega korraldada oma sissetulekute/väljaminekute tasakaalu selliselt, et laste ja enda pere huvid on kaitstud. Kuivõrd kostja ei ole teadaolevalt elatist kogu kohtumenetluse jooksul tasunud, mõistab kohus tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 32-1-37-11 elatise kuni otsuse tegemiseni ühekordse summana võlgnevusena välja. Kostja kohustus elatise tasumiseks nõutaval perioodil ehk 01.05.2023 – 03.07.2025 oli 6525 eurot (250 eurot kuus x 26 kuud + 3 päeva eest 30-päevase kuu arvestusega (250:30x3). Kohus selgitas 22.04.2025 istungil, et kostjal on õigus taotleda elatise võlgnevuse ajatamist TsMS § 445 alusel, kuid sellist taotlust kostja ei esitanud. Kohus seda omaalgatuslikult teha ei saa. 6
(7)Tsiviilasi nr 2-23-7902 17. Menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1¹ kohaselt jäävad menetluskulud põlvnemise tuvastamise nõudes kostja kanda. Elatise hagi nõudes jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda tulenevalt TsMS § 164 lg 1 sätetest. Hageja on taotlenud kostjalt läbiviidud ekspertiisi kulude väljamõistmist, millise summa 210 eurot on hageja kohtu deposiiti enne ekspertiisi teostamist ka tasunud. Tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga põlvnemise tuvastamiseks, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 7
(7)