Obsah (6)

§ 102§ 101§ 116§ 96§ 100§ 99

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-18910 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2025, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi P.J (end M) hagi A.Q ja P.G vastu väl

§ 102

lg 1 isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Samas vastavalt

§ 102

lg 2, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Arvestades hageja varalist seisundit (sissetuleku suurust ja vara puudumist) ning asjaolu, et hagejal on peale kostjate veel kaks alaealist last, kes ei saa jääda vähem kindlustatuks kui elatist saavad kostjad, tuleb väljamõistetud elatise suurust vähendada. Tulenevalt eeltoodust on hageja hinnangul õiglane, mõistlik ja seaduslik vähendada elatis ja välja mõista hagejalt A.Q kasuks 150 eurot kuus ning P.Gi kasuks 125 eurot kuus alates käesoleva hagiavalduse esitamisest kuni 14.06.2025.a so kuni hageja teiste laste R.Mi ja E.Mi täisealiseks saamiseni.

1. 19.02.2024.a. kohtule esitatud seisukohas märgib hageja, et ei hageja ei teadnud
2. aastal kostja poolt tema vastu esitatud täitemenetlusest midagi, kuni kohtutäitur Kaja Lilloja kirja saamiseni 2022.aastal. Peale lahutuse oli vormistatud dokument, mille kohaselt jätab hageja kostjale korteri asukohaga xxx. Kokkuleppe kohaselt jäi korter lastele. Kostja seaduslik esindaja aga müüs korteri 25 000 euro eest. Peale korteri müüki esitas laste ema avalduse täiturile elatise väljamõistmiseks. Kokkuleppe kohaselt jättis hageja kostjatele korteri ja kostjad ei nõua elatist hagejalt. Seoses batuudiga saatis hageja raha esmalt 4.08.2023, mitte 17.11.2023, selle kohta on 2 esitatud ka maksekorraldus. Hageja hoiatas, et see on elatis, mitte kingitus. 18.08.2023 käis hageja laste juures külas ning ostis neile kingitused (Baby Born ja suure puldiga juhitava auto). Kostjate seaduslik esindaja esitas elatisenõude ja kohus tegi 30.12.2019 otsuse, kuid keegi ei teavitanud hagejat sellest. Hageja suhtles peale Soome vanglast vabanemist 2021.aastal lastega ja võttis lapsed enda juurde 1-2 nädalaks. Ka siis keegi ei öelnud hagejale elatise nõude esitamisest. Kostjate seaduslik esindaja väidab, et hageja ei toeta oma vanemaid lapsi. Selle ümberlükkamiseks esitab hageja vanemate laste ema B.Mi kirja, et hageja toetab lapsi ning osutab kõikvõimalikku abi. Vanemate laste ema on halvemas majanduslikus seisundis kui kostjate seaduslik esindaja R.U, tal puudub sissetulek, kuna ta õpib kokaks ja saab laste peale kokku lastetoetust 160 eurot. Kostjate seaduslik esindaja aga saab riigiabi 710 eurot. Hageja mõistab, et on kohustatud oma lapsi üleval pidama. Kui hageja peab maksma lastele elatist 560 eurot , siis sama palju peab neile andma ka laste ema ja riik maksab kolme lapse pealt 710 eurot, mida ka loetakse sissetulekuks. Kui analüüsida R.U konto väljavõtet, siis sellest tulenevalt ei saa teha järeldust, et ta kulutab raha laste peale. Suurem osa rahast kulub kriminaaltrahvi tasumiseks, autolaenu tasumiseks ja enda mehele raha saatmiseks. Teadaolevalt kulub R.Ul kahe lapse tundide eest 45 eurot. Samuti on ilmne, et osa rahast läheb R.U emale V.Tile. Tõenäoliselt läheb see raha laste toidule, klassidele, ravimitele, mänguasjadele ja kommunaalmakseteks, sest lapsed elavad vähemalt 5 päeva nädalas vanaema juures xxx linnas. R.U teatab, et lapsed saavad riigielatisabi, kuid see on minu võlg riigi ees ja hageja peab selle varem või hiljem ära tasuma. Kostjate seaduslik esindaja märgib, et hageja ei osale laste elus, kuid see ei vasta tõele. Laste ema takistab hagejal lastega suhtlemist. Kostja viitab alati sellele, et ta on kolme lapse ema ja ei saa võtta täiendavat tööd. Hageja juhib tähelepanu, et lapsed elavad alaliselt oma vanaema V.T juures xxx ja kostja koos oma abikaasaga xxx. Lapsed elavad xxx 5 päeva nädalas, kuna nad käivad koolis ja noorim laps lasteaias. R.U kirjutab, et elatise vähendamine toob kaasa laste elukvaliteedi halvenemise, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit, et kulutab A.Q ja P.Gi peale üle 1500 euro kuus. Arvutused põhinevad sellel, et kui hageja peab maksma lapsele 560 eurot kuus, siis kostja peab maksma ka 560 eurot kuus. Hageja palub vähendada elatist, kuna ta on nelja lapse isa. II KOSTJATE VASTUVÄITED
3. Kostjate seaduslik esindaja R.U märgib, et 3.1 Hageja ei tasu kostjatele elatist vabatahtlikult ega osale nende ülalpidamises. Kostja ignoreerib oma kohtuotsusest tulenevaid kohustusi, mistõttu oli algatatud tema vastu täitemenetlus tsiviilasjas nr 2-22-13145 tehtud otsuse sundtäitmiseks. Hageja juhib küll tähelepanu sellele, et juba praegu on tal tekkinud elatise võlgnevus kostjate ees, mis on täitmisel täiteasjas nr 195/2022/1335, kuid ei ole maininud, et võlgnevuse tekkimise põhjuseks oligi ülalpidamiskohustuse ning jõustunud kohtuotsuse absoluutne ignoreerimine tema poolt mitme aasta jooksul. Nimetatud asjaolu näitab hageja suhtumist ja tema vastutustundlikkuse taset. Kostjad lisavad seisukohale muuhulgas kohtutäituri poolt edastatud elatise arvestuse seisuga 14.10.2024, mis näitab, et ka täitemenetluse raames ei ole kostjatel õnnestunud midagi hagejalt saada mitme aasta jooksul. Seisuga 14.10.2024 oli hagejal elatise võlg kostjate ees 16375,32 eurot ning riigi ees elatisabi võlg 5791,72 eurot. Hageja argumendid, et tema teised lapsed oleksid vähem kindlustatud võrreldes kostjatega ei ole asjakohased, arvestades, et mitme aasta jooksul toetab kostjaid riik, mitte aga hageja. Samuti ei ole hageja näidanud, mil määral toetab ta oma teisi lapsi. Samuti ei hoia hageja kostjatele antud lubadusi ega täida kokkuleppeid. Nii näiteks said kostjad kohtutäitur Kaja Lilloja poolt 17.10.2024 teate, et hageja saatis kohtutäiturile maksekorralduse 3 eesmärgiga vähendada võlasummat 125 euro võrra. Maksekorralduse kohaselt kandis hageja 125 eurot 17.11.2023 ehk aasta tagasi kostjate seaduslikule esindajale üle. Hageja väitis kohtutäiturile, et tegemist oli elatisega. Tegelikult oli vanemate vahel eelnevalt kokku lepitud, et nad ostavad mõlema lapse sünnipäeva puhul (A.Q sünnipäev oli xx.xx.xxxx ja P.Gi sünnipäev xx.xx.xxxx) batuudi maksumusega 250 eurot ning panustavad võrdsetes osades, s.t iga vanem panustab 125 eurot. Vaatamata lubadustele kandis hageja kostjatele kingitusraha suure hilinemisega novembris ning aasta pärast püüdis vaidlustada ka selle, kuigi kokkuleppe kohaselt kingitusraha oli mõeldud lisana elatisele, mida ta niigi ei maksnud. 3.2 Pikaajalised lõpmatud kohtuvaidlused, samuti täitemenetluse raames tekkinud vaidlused raskendavad oluliselt kostjate majanduslikku olukorda. Hageja tugineb oma hagiavalduses keerulisele majanduslikule olukorrale, kuid tegelikkuses leiab ta pidevalt rahalisi vahendeid pikaajalisteks juriidilisteks vaidlusteks, kiusab kostjate seaduslikku esindajat, nõuab võlasumma täielikku annulleerimist ja täitmisavalduse tagasivõtmist ning kuritarvitab oma õigusi. Samas ei leia hageja võimalusi toetada kostjaid rahaliselt. Kostjad juhivad tähelepanu asjaolule, et kohus juba vähendas 19.01.2023 tehtud otsusega nr 222-13145 elatise suurust võrreldes 30.12.2019 kohtuotsusega nr 2-19-15474 välja mõistetud elatisega, samuti oli juba kohtu poolt tühistatud perioodil 4.10.2018 - 04.10.2019 tekkinud elatise võlgnevus seoses hageja viibimisega kinnipidamisasutuses. Lisaks sellele, perioodil 5.10.2019 4.09.2022 tekkinud võlgnevus kostjate ees oli kohtu poolt vähendatud kokku summani 10800 eurot. Vaatamata sellele ei ole hageja hakanud elatist kostjatele maksma. Kõnealused kohtuotsused lisatakse kostjate seisukoha juurde. Pikad juriidilised vaidlused oluliselt raskendavad kostjate majanduslikku olukorda, kuna kostja seaduslik esindaja on sunnitud iga kord palkama juriste ja advokaate laste õiguste kaitseks tsiviilkohtu- ja täitemenetluses. Kokkuvõtlikult esitasid kostjad maakohtule hagi elatise väljamõistmiseks
4. oktoobril 2019 ning maakohus tegi
5. detsembril 2019 tagaseljaotsuse, millega mõistis kummagi lapse kasuks välja 270 eurot elatist kuus kuni nende täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuva elatise
6. oktoobrist 2018 kuni
7. oktoobrini 2019 kokku 2956 eurot. P.J esitas
8. septembril 2022 tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise vähendamise hagi. Samaaegselt ehk
9. oktoobril 2022 esitas P.J ka Riigikohtule tagaseljaotsuse tühistamiseks teistmisavalduse seoses sellega, et viibis alates 23.novembrist 2019 kuni
10. jaanuarini 2021 Soomes Helsinki vanglas seoses karistuse kandmisega. Viru Maakohus tegi
11. jaanuaril 2023 otsuse tsiviilasjas nr 2-22-13145, millega rahuldas osaliselt tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise vähendamise hagi ja mõistis alates 5.09.2022 P.Jlt välja igakuise elatise: A.Qi kasuks 225 eurot 64 senti kuni
12. juulini
13. a. ja P.Gi kasuks 191 eurot 79 senti kuni
14. märtsini
15. a. Elatist indekseeritakse iga aasta
16. aprillil vastavalt

§ 101lg tele 3 ja 4.

Vaatamata sellele, et Viru Maakohus juba analüüsis asja sisuliselt ning asjas oli jõustunud kohtuotsus (19.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-13145) rahuldas Riigikohus

1. aprillil 2023 teistmisavalduse ja tühistas Viru Maakohtu
2. detsembri 2019 tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 219-15474 saates asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Viru Maakohus tegi 2.10.2023 otsuse põhimõtteliselt samas asjas samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, millega mõistis kostjalt välja kummagi hageja kasuks elatise 150 eurot kuus kummagi hageja täisealiseks saamiseni alates
3. oktoobrist
4. Tagasiulatuva elatise nõue jäeti rahuldamata. Kostjad esitasid ringkonnakohtusse apellatsiooni, mille kohaselt maakohus jättis tähelepanuta, et elatise nõue oli juba sisuliselt lahendatud tsiviilasjas nr 2-22-
5. Kuna Viru Maakohus on juba analüüsinud sama asja teises tsiviilasjas ja teinud otsuse elatise tasumise kohta alates 4 05.09.2022 kuni laste täisealiseks saamiseni, siis oleks pidanud kohus tegema otsuse elatise osas üksnes kuni 04.09.
6. Tartu Ringkonnakohus tegi viimase 07.03.2024 otsuse, millega rahuldas kostjate apellatsiooni. Ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu 2.10.2023 otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates
7. septembrist 2022 kuni laste täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus tegi selles osas uue otsuse, millega lõpetas menetluse A.Qi ja P.Gi elatise nõudes alates
8. septembrist 2022 kuni laste täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus muutis 2.10.2023 maakohtu otsust osas, milles mõisteti välja elatis perioodi eest
9. oktoober 2019 kuni
10. september 2022 igakuiselt 150 eurot kummagi lapse kasuks ja tegi selles osas uue otsuse, millega mõistis nimetatud perioodi eest kummagi lapse kasuks 5400 eurot ühtse summana. Ringkonnakohus märkis, et tsiviilasjas nr 2-22-13145 tehtud otsuses anti sisuline hinnang tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise suurusele alates
11. septembrist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni ja otsus selles osas on tsiviilasjas nr 2-22-13145 jõustunud ning sundtäidetav. Eelnimetatud asjaolude ja pikaajalise vaidluse tõttu pidi kostjate seaduslik esindaja kaitsta kostjate õigusi ka täitemenetluses, palgates juriste. Kostjad ei saanud sellel põhjusel elatisabi riigi poolt
12. aasta juunis ega juulis. Samuti ei ole hageja midagi lastele maksnud, mistõttu muutus kostjate majanduslik olukord oluliselt keerulisemaks. Hageja pidevalt terroriseerib kostjate seaduslikku esindajat, nõuab võlgnevuse annulleerimist ja täitmisavalduse tagasivõtmist telefoni teel, ähvardades minna uuesti kohtusse, mida ta tegi
13. aasta detsembris uuesti. Põhjuseks on asjaolu, et
14. aasta septembris ja oktoobris õnnestus kostjatel lõpuks saada hagejalt elatist kohtutäituri abil (september 2024 – 358,79 eurot kokku mõlemale lapsele, oktoober 2024 – 357,90 eurot kokku). Kostjatele teadaolevalt ei maksa hageja elatist ka teistele lastele. Hagejal on võlgnevused ka teiste võlausaldajate ees ning peale täiteasja nr 195/2022/1335 on hagejal ka muid täitemenetlusi, milles hageja pidevalt süüdistab kostjate seaduslikku esindajat, kuigi kostjad ei ole kuidagi seotud hageja muude võlgnevustega. 3.3 Kostjate seaduslikule esindajale teadaolevalt ei ela hageja koos teiste lastega ega toeta neid. Samuti ei ole hageja näidanud hagiavalduses, kas ja kui, siis mis ulatuses osaleb ta teiste laste ülalpidamises. Hageja ei ole ka näidanud, millised on tema teiste laste vajadused. Riigikohtu praktikale tuginedes, lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lõikes 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lõikes 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, et kostjal on veel mõni alaealine laps ning analüüsida kostja sissetulekuid ja teiste laste vajadusi. Ainuüksi teiste laste olemasolu ei anna veel hagejale alust vähendada elatist alla seaduslikku miinimumi. Hageja tugineb teiste laste olemasolule, kuid need lapsed olid olemas ka hagiavalduse menetlemise seisuga tsiviilasjas nr 2-22-

1. Käesolevaks ajaks ei ole faktilistes ega õiguslikes asjaoludes mingeid muudatusi toimunud. Kostjatele teadaolevalt ei tasu hageja ka oma teistele lastele elatist ega ela nendega. Seega ei ole antud asjaoludele tuginemine aktuaalne ning tuleks tähelepanuta jätta. Hageja toob need väited välja üksnes eesmärgiga pääseda elatise maksmisest ja/või elatist vähendada. Hageja teised lapsed elavad eraldi iseseisvalt. Kostjate seadusliku esindajale teadaolevalt töötavad nad õppimise kõrval ning 14.06.2025 saavad täisealiseks. 5 Kostjad on arvamusel, et hageja on võimeline hankima piisavalt rahalisi vahendeid, et ülal pidada kostjaid seaduses sätestatud miinimumis, ilma et see kahjustaks tema teiste alaealiste laste ja iseenda ülalpidamist. Hagiavaldus ei sisalda faktilisi asjaolusid, sh arvestusi, mis võimaldaksid teha järeldusi hageja teiste laste vajaduste ja nende rahuldamise võimaluste kohta. Hageja ei ole näidanud ega tõendanud tema teiste laste vajadusi, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kas nad on vähem kindlustatud kui kostjad. Hageja väidab, et tema sissetuleku suurus on keskmiselt 840 eurot kuus, kuid ei ole lisanud mingeid arvestusi tema tegeliku sissetuleku kohta ega näidanud, kuidas ta toetab teisi lapsi. Kostjate seadusliku esindaja sissetulek ei erine väidetavast hageja sissetuleku suurusest ja ta hoolitseb alaealiste väikeste laste eest. Tema võimet teenida täiendavat sissetulekut ei saa võrrelda terve täiskasvanu mehe võimalustega, seda enam, et hageja ei osale laste kasvatamises (sh oma teiste laste kasvatamises). 3.4 Hageja palub vähendada elatist 150 euroni A.Q ning 125 euroni P.Gi kasuks. Kostjate igakuised vajadused nende tavalist elulaadi arvestades ei oleks sellisel juhul kaetud (riietus, ravimid, kütus, kommunaalteenused, huvikoolid ja hobid, mänguasjad, haridus ja muud kulud ja tasud). Kostjad tegelevad muuhulgas muusikaga ja käivad muusikakoolis. Lastele tuleb osta muusikainstrumendid või neid rentida. A.Qle osteti klaver
2. aasta suvel. Hageja ei võtnud rahaliselt osa ostmisest ega panustanud midagi. Siiski tekitas hageja kostjatele
3. aasta suvel täiendavaid kulusid ning kostjad jäid elatisabita ilma, mis tekitas kostjatele rahalisi probleeme P.Gle rendib kostjate seaduslik esindaja kitarri. A.Q osaleb laulukonkurssidel ja käib laulufestivalidel, millega omakorda kaasnevad täiendavad kulud. Riigikohus on märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (RKTKo 3-2-1-118-12). Hageja ei ole mitme aasta jooksul midagi sisuliselt teinud selleks, et hankida täiendavaid vahendeid ja maksta kostjatele elatist, vaid tekitab pidevalt juriidilisi vaidlusi. Kostjad on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi
6. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.
7. Viru Maakohtu 19.01.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-13145 rahuldati hagi, vähendati tsiviilasjas nr 2-19-15474 P.Jlt väljamõistetud elatist ja mõisteti alates 05.09.
8. a P.Jlt välja elatis igakuise elatusrahana: A.Qi kasuks 225,64 eurot kuni A.Qi täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx. a.; P.Gi kasuks 191,79 eurot kuni P.Gi täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx. a. Elatist indekseeritakse iga aasta
9. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4 (dtl 9-15). 6 7. Ts

MS § 459 lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda kumbki pool uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist lahendis, kui: - oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja - hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi

1. lõike järgi võib lahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast. Riigikohus on märkinud, et üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 9.06.2017.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 32) Seega pidi käesoleval juhul hageja tõendama nende asjaolude esinemist, mis põhjendaksid väljamõistetud elatise vähendamist.
2. P.J (end M) palub väljamõistetud elatist vähendada A.Qi kasuks 150 eurole kuus ja P.Gi kasuks 125 eurole, kuna - sissetulek on hetkel keskmiselt 820 eurot ja see on ainuke sissetulek; - hageja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, kes elatise tasumisel väljamõistetud määras jääks vähem varaliselt kindlustatuks kui elatist saavad lapsed; - hageja majanduslik seisund ei võimalda tasuda elatist väljamõistetud määras kahjustamata seejuures hageja enda toimetulekut. 9.

§ 116lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

P.G ja A.Q on P.J lapsed (dtl 25-26).

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).

§ 100

lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-6491/96). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 7 Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
3. Lapse elatise vaidlustes tuleb analüüsida mõlema vanema sissetulekut, varalist seisundit ja võimet teenida sissetulekut (vt Riigikohtu 27.10.2021.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-18082/74 p 11) Vastavalt

§ 102

lg 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui hageja tugineb asjaolule, et väljamõistetud elatist tuleb vähendada kuna ta on

§ 102lg 2 kirjeldatud olukorras, pidi ta seda ka tõendama.

1. Kostjate seaduslik esindaja on esitanud tõendi, mille kohaselt on hageja elatise võlgnevus 14.10.2024.a seisuga 16 375,32 eurot (dtl 65). Kohus möönab, et iseenesest ei välista ülalpidamiskohustuse rikkumine isiku õigust taotleda TsMS § 459 alusel perioodiliselt tulevikus makstava elatise suuruse muutmist (vt ka Riigikohtu 20.06.2017.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17 p 12).
2. Viru Maakohus vähendas 19.01.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-13145 P.Jlt (end. Mlt) väljamõistetud elatist ja mõistis alates 05.09.
3. a P.Jlt välja elatis igakuise elatusrahana: A.Q kasuks 225,64 eurot kuni A.Q täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx. a.;P.Gi kasuks 191,79 eurot kuni P.Gi täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx. Hagejal on veel kaks alaealist last: poeg R.M ja tütar E.M (dtl 16-27), kes olid hagejal ka 19.01.2023 otsuse tegemise seisuga. Seega ei ole nimetatud asjaolu ilmnenud pärast 19.01.2023.a. kohtuotsust. R.M ja E.M saavad täisealiseks 14.06.2025.a. Tärni´i andmete kohaselt on hageja suhtes on algatatud täiteasi nr 180/2020/843 otsuse nr L19/6377, 19/10489 täimiseks, R.M ja E.Mi elatise nõude täitmiseks, hagejal on elatise võlgnevus R.Mi ees summas 8686 eurot ja E.Mi ees summas 9906,01 eurot (dtl 693-694). Hageja ei ole oma vanematele lastele R.M ja E.Mle elatist maksnud ka 2020.aastal (täiteasja algatamise seisuga) ega ka hiljem ega pole ühegi tõendiga tõendanud elatise maksmise fakti, seega ainuüksi kahe alaealise lapse (peale kostjate käesolevas tsiviilasjas) olemasolu fakt ei ole aluseks väljamõistetud elatise vähendamiseks, küll aga on seda juhul kui teised lapsed osutuvad varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Vanemal tuleb tema käsutuses olevaid vahendeid kasutada enda ja laste ülalpidamiseks ühetaotluselt. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole P.J tõendanud, et R.M ja E.M jääksid varaliselt vähem kindlustatuks kui A.Q ja P.G. P.J võime elatist teenida ei ole piiratud (vähemalt sellekohaseid tõendeid kohtu ette toodud ei ole). 8 P.J ise oma varalise seisundi kohta kohtule tõendeid esitanud ei ole (v.a Swedbank kontoväljavõte perioodi 21.01.24-21.01.25 eest, dtl 93-95). Hageja esitatud Swedbank AS kontoväljavõttelt nähtuvad üksikud maksed hageja kontole (nt D.Ti 15.08.2024.a makse 150 eurot; T OÜ 17.09.2024 avanss 300 eurot; T OÜ 20.09.2024 augusti palk 284,59 eurot ja augusti päevarahad 1038 eurot; K.E 30.09.2024 tagastus täiteasjas 180/2020/843 804,92 eurot; 9.12.2024 sissemaks summas 300 eurot (dtl 94). Antud konto väljavõttelt nähtub ühekordne 20.09.2024 elatise makse E.Mle. Kohtu kogutud andmetele ja päringutele saadud vastuste kohaselt kinnis- ega vallasvara P.Jl ei ole. Sellest tulenevalt jääb paljasõnaliseks hageja väide väikese sissetuleku kohta. P.J töötas 20.01.2021-10.09.2021 SB OÜ.s (leping lõpetati poolte kokkuleppel); 15.06.20228.07.2022 S-T OÜ-s; 1.08.2022-29.09.2022 GLDS OÜ-s (tööleping lõpetati töötaja soovil); 9.10.2023-24.10.2023 E OÜ (leping lõpetati poolte kokkuleppel); 7.11.2023-22.01.2024 A OÜ (leping lõpetati poolte kokkuleppel); 17.06.2024-18.06.2024 OÜ-s LS ((leping lõpetati sobimatuse tõttu); viimati töötas hageja OÜ-s T 1.08.2024-29.11.2024 (dtl 785), tööleping on lõpetatud 29.11.2024 poolte kokkuleppel. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on perioodil 1.01.2024.a-31.12.2024.a. P.J saanud tulu 3007,53 eurot (dtl 107), mis jagatuna 12 kuuga teeb keskmiselt 250 eurot. P.J Swedbank pangakonto väljavõttelt ei nähtu muid andmeid tema sissetulekute kohta (dtl 94), väljaarvatud ülalpool märgitud üksikud maksed hageja kontole, mõned üksikud Maxima, Rimi, R-Kioski, Konsumi ostud väiksemates summades; kontolt ei nähtu ka väljaminekuid / püsimakseid jms. Teiste Eestis tegutsevate pankade klient hageja ei ole. Püsikulud tõendatud ei ole. Küll aga nt mitmel korral on ostetud laevapiletid Soome ja Rootsi laevale. Eeltoodust järeldab kohus, et P.J sissetulekud ei laeku tema kontole või laekuvad välisriigi krediidiasutuses olevale kontole ning hageja ei ole kohtule esitanud tegelikke andmeid oma varalise seisundi kohta. Hageja kinnitusel ei ole ta keeldunud oma kohustustest ning kavatseb toetada lapsi. Kohus juhib tähelepanu, et elatis mõisteti hagejalt laste ülalpidamiseks välja jaanuaris 2023.a. Elatise võlgnevus 2025.a. veebruarikuu seisuga (Tärn´i andmetel, vt dtl 382) on üle 14 000 euro. Samas ei ole hageja perioodil, mille eest on kogunenud võlgnevus, olnud töötu, mille puhul oleks keerulise majandusliku seisundi puhul mõistetav ülalpidamise ebaregulaarne andmine. Isegi juhul kui hageja sissetulek oli/on varieeruv, ei ole eluliselt usutav olukord, et aastate vältel pole vanemal võimalik laste ülalpidamist mingigi regulaarsusega toetada. Hageja soovib, et elatise suurus vastaks tema tegelikele võimalustele (väidetavatele võimalustele), siinkohal jääb kohtule arusaamatuks, mis on seni takistanud hagejal osaleda laste ülalpidamises vastavalt tegelikele võimalustele (kui ei ole võimalik maksta 225,64+191,79, kokku 417 eurot kuus, miks ei ole nt tasutud väiksemas summas), mis näitaks vähemalt vanema tahet laste ülalpidamises osaleda. Paraku on kohtu hinnangul vanem elatise tasumisest kõrvale hoidunud (mida kinnitab üle 14 000 euro suurune elatise võlg), kuigi sissetulek on olemas olnud. Mõjuvate põhjuste olemasolu, mis õigustaks elatise tasumist alla miinimummäära (

§ 102lg 2), seda enam 150 ja 125 eurole, hageja kohtule esitanud ei ole.

Ebapiisav sissetulek ei ole põhjuseks õigustamaks elatise tasumist alla miinimummäära, seda enam, et kohus on kord juba elatist niigi vähendanud (tsiviilasjas nr 2-22-13145 vähendas kohus P.Jlt väljamõistetud elatist ja mõistis alates 05.09.

1. a P.Jlt välja elatis A.Qi kasuks 225,64 eurot ja P.Gi kasuks 191,79 eurot). Vanem peab tegema kõik endast oleneva tagamaks nii iseenda kui laste ülalpidamiseks piisavad elatusvahendid. 9
2. Mõlemal vanemal lasub laste ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada laste heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja lastele ülalpidamise tagamiseks. Teisest küljest tuleb arvestada ka seda, et lapsega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui lapsest lahus elava vanema panus. Riigikohus on seisukohal, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (vt Riigikohtu 08.01.2014.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13). Vaidlust ei ole selles, et A.Q ja P.Gi ülalpidamise on taganud ema R.U. Kinnistusraamatu andmetel on R.U xxx korteri omanik (registriosa 90707, dtl 72-73). Transpordiameti Liiklusregistris ei ole R.Ul sõidukeid (dtl 72). Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on R.U saanud perioodil 1.01.2024-31.12.2024 tulu 6790,41 eurot (dtl 112), mis jagatuna 12 kuuga teeb keskmiselt 565,87 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt saab R.U lapsetoetust 260 eurot kuus, lasterikka pere toetust 450 eurot ning on saanud täitemenetlusaegset menetlusabi 01.2025 - 600 eurot (dtl 120). Elatiseabi makseid sotsiaalkindlustusamet ei garanteeri, kuna see sõltub täitemenetlusest (st kas elatisnõude võlgnik täidab ülalpidamiskohustust või mitte) ning selle üle peab arvestust kohtutäitur (dtl 120). R.U Swedbanki kontoväljavõttelt nähtuvad töötasu laekumised H OÜlt alates juulist 2024 kuni jaanuarini 2025 vahemikus 675-891 eurot; SKA elatisabi veebruaris 2024 – 400 eurot, SKA peretoetus 710 eurot; märtsis 2024- SKA elatisabi – 400 eurot, SKA peretoetus 710 eurot; aprillis 2024 - SKA elatisabi 400 eurot, SKA peretoetus 710 eurot; mais 2024 - SKA elatisabi 400 eurot, SKA G.S sotsiaaltoetus 21,72 eurot; juulis 2024 - SKA peretoetus 710 eurot; augustis 2024 - SKA sotsiaaltoetus G.S 138,08 eurot; SKA peretoetus 710 eurot, puhkuse- ja keskmise töötasu hüvitamine 154,92 eurot; SKA elatisabi 200 eurot; septembris 2024 - SKA sotsiaaltoetus G.S 138,08 eurot, SKA peretoetus 710 eurot, SKA elatisabi 200 eurot, elatisabi 200 eurot; elatisabi 200 eurot; oktoobris 2024 - SKA sotsiaaltoetus G.S 138,08 eurot, SKA peretoetus 710 eurot, SKA elatisabi 241,21 eurot; K.L ülekanne 357,90 eurot, täiteasi 195/2022/1335; novembris 2024 - SKA elatisabi 242,10 eurot, SKA peretoetus 710 eurot; jaanuaris 2025 – SKA sotsiaaltoetus G.S 138,08 eurot; SKA peretoetus 710 eurot, elatisabi 200 eurot (dtl 130-280). Püsikuludena nähtuvad maksed xxx Vallavalitsusele G.S eest 20 eurot, P.G kunstide kooli eest 20 eurot, A.Q kunstide kooli eest 20 eurot; ülekanded Elisa Eesti AS-ile vahemikus 70-300 eurot, Inbank AS-ile vahemikus 117-250 eurot; eurot (dtl 130-280). Kohus möönab, et kontolt nähtuvad ka sissemaksed vahemikus 100-300-1300 eurot, kuid samas on need kas edasi kantud (peresisesed ülekanded abikaasale või emale) või sularahas välja võetud. Hageja märgib, et R.U konto väljavõtet analüüsides ei saa teha järeldust, et ta kulutab raha laste peale. Suurem osa rahast kulub kriminaaltrahvi tasumiseks, autolaenu tasumiseks ja enda mehele raha saatmiseks. Osa rahast läheb R.U emale V.Tle. Tõenäoliselt läheb see raha laste toidule, klassidele, ravimitele, mänguasjadele ja kommunaalmakseteks, sest lapsed elavad vähemalt 5 päeva nädalas vanaema juures xxx linnas. Kohus märgib, et laste ülalpidamine on muuhulgas hõlmatud ka kuludega toidule, kommunaalmakstele, sellele lisanduvad loomulikult lastekaubad, meelelahutus jms. Kui kontoväljavõttelt nähtuvad näiteks perioodilised ostud kauplusest Lindex-st, Home 4You-st, Maksimarketist, Handyman-st, Shein-ist, Denim Dream Outlet-ist, on alusetu oletada, et ostud olid vaid laste ema isiklikuks tarbeks ja mitte lastele. Ostud toidukauplustest (Maxima, Lidl, Maksimarket jne) on ilmselgelt tehtud ka laste huvides ja ülalpidamiseks. 10 Kuivõrd hageja regulaarselt laste ülalpidamises pole mitu aastat osalenud, jääb kohtule arusaamatuks, kes ja mil viisil siis tema lapsi üleval peab kui hageja arvamuse kohaselt laste ema kulutusi lastele ei tee. Lisaks eeltoodule osundab kohus, et käesoleval juhul ei nõua lapsed (seaduslik esindaja R.U) elatisemaksete suurendamist, millest tulenevalt peaks tõendama laste suurenenud kulutusi, vaid hageja nõuab elatisemaksete vähendamist ning pidanuks tõendama neid asjaolusid, mis on tekkinud pärast elatise väljamõistmist ja mille tõttu on põhjendatud elatisemaksete vähendamine. Kohus märkis, et ainuüksi teiste laste olemasolu ei anna alust väljamõistetud elatise vähendamiseks kui on tõendamata, et teised lapsed jääksid varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Hageja võime elatist teenida ei ole piiratud ning hageja ei ole tõendanud, et tasudes elatist nõutud / väljamõistetud määras, saaks kahjustatud tema enda igapäevane toimetulek. Kohus arvestab asja lahendamisel muuhulgas asjaolu, et hagejal on elatise võlg üle 14 000 euro kuigi hagejal on olnud sissetulek, mis võimaldanuks elatist tasuda kasvõi teatud määral väiksemas ulatuses piisava soovi ja tahte korral, kuid seda tehtud ei ole. Kohus arvestab ka seda asjaolu, et hetkel on hageja töötu, kuigi avalduses märkis enda sissetulekuks 840 eurot. Samuti esitas hageja laste E.M ja R.M ema B.Mi avalduse, mille kohaselt katab hageja nende elamiskulud, kuna lapsed õpivad XXX, ning toetab toidukaupade ja muude esmavajalike kulutustega (dtl 378). Antud avalduses toodud asjaolud ei ole ühegi tõendiga tõendatud, ühestki kontoväljavõttest, esitatud maksekorraldusest ei tulene, et hageja maksab E.M ja R.Mi XXX ja teiste kulutuste eest. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud tegelikke andmeid oma varalise seisundi kohta.
3. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud TsMS §-s 459 sätestatud eelduste olemasolu (elatise maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude oluline muutumine, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja elatise vähendamise nõude aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada), jätab kohus P.J hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
4. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 11