Obsah (9)

§ 5§ 230§ 231§ 442§ 173§ 162§ 174§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg 13. november 2024 Tsiviilasja number 2-23-8876 Tsiviilasi X.Y hagi I.T vastu A P testamendi tühisuse tuvas

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Hageja on A P seadusjärgse pärijana esitanud hagi kostja kui A P 31.10.2022 testamendi järgse 3 2-23-8876 pärija vastu testamendi tühisuse tuvastamise nõudes. PärS § 88 lg-s 7 on sätestatud, et kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates.
2. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:  hageja ja kostja isa A P (ik xxx) suri xxx;  hageja on 31.10.2022 testamendi tühisuse korral õigustatud A P seadusjärgse pärijana pärima;  A P koostas 02.04.2019 koduse omakäeliselt kirjutatud testamendi, millega pärandas oma vara, korteri aadressil Xxx kostjale;  A P testament on kirjutatud algusest lõpuni A P poolt tema oma käega ja allkirjastatud 02.04.2019;  A P lisas 02.04.2019 testamendile 31.10.2022 uuesti allkirja ja allkirjastamise kuupäeva, ülejäänud ulatuses pärandaja 31.10.2022 testamenti omakäeliselt ei koostanud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas omakäelisuse nõue on täidetud juhul, kui varasemalt koostatud ja kehtivuse kaotanud testamendile lisatakse hiljem vaid uus kuupäev ja allkiri.
3. Hagi testamendi tühisuse tuvastamise nõudes on esitatud 19.06.2023, s.o vähem kui aasta pärast pärandaja surma (xxx) ning seega tähtaegselt (PärS § 88 lg 7). Hageja on seadusjärgse pärijana PärS § 88 lg 7 järgi õigustatud A P 31.10.2022 testamenti vaidlustama.
4. Hagi rahuldamise eeldusena tuleb kohtul hinnata, kas 31.10.2022 testamendi puhul on täidetud omakäeliselt kirjutatud testamendi nõuded. Hageja on leidnud, et nõuded ei ole täidetud, kuna 31.10.2022 testamendi puhul kirjutas testaator vaid allkirja ja kuupäeva. Kostja on leidnud, et pärandaja sisuliselt pikendas varasema testamendi kehtivust sellele uue kuupäeva ja allkirja lisamisega. PärS § 20 lg 1 võimaldab testaatoril teha koduse testamendi, mis võib sama paragrahvi lg 3 kohaselt olla kas tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. PärS § 25 lg 1 näeb ette, et kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab. Pärimisseadus ei ole sätestatud testamendi kehtivuse pikendamise võimalust. Seega ei ole kohtu hinnangul võimalik, et 02.04.2019 testamendile uue kuupäeva ja allkirja kirjutamisega on varasemat testamenti pikendatud. Seadusest ei tulene ka võimalust anda kehtivuse kaotanud testamendile hilisema allkirja lisamisega uuesti kehtivust.
5. Kostja on leidnud, et seadusandja ei ole pärimisseaduses täpsustanud, millisel viisil peab kodust omakäelist testament pikendama ega ole otsesõnu välistanud võimalust pikendada testamenti uue kuupäeva ja allkirja kirjutamisega varasemale testamendile, samuti ei ole reguleeritud et testament on vaja uuesti algusest lõpuni kirjutada. Kohus leiab, et pärimisseaduses on jäetud pikendamise tingimused määratlemata lihtsal põhjusel, et taolist võimalust ei olegi ette nähtud. Samuti ei ole vajalik otsesõnu välistada varasema testamendi pikendamise võimalust selle uuesti allkirjastamise läbi olukorras, kus regulatsioon näeb ette terve testamendi algusest lõpuni koostamise. Reguleeritud ei ole mitte kõikvõimalikke hüpoteetilisi olukordi, mil testament ei ole kehtiv, vaid sätestatud on tingimused, mille esinemise korral testament on kehtiv. Tegemist ei ole lüngaga, vaid selge välistusega.
6. Oluline ei ole, kas 31.10.2022 testament vastas testaatori tahtele või mitte ning millised olid testaatori kavatsused selle allkirjastamisel. Kui testaator ei ole testamendi tegemise ajal (s.o praegusel 4 2-23-8876 juhul 31.10.2022) kirjutanud kodust testamenti algusest lõpuni oma käega, siis ei ole mingilgi juhul täidetud kehtiva omakäelise testamendi nõuded. Selles plaanis ei ole mingit vahet, kas 31.10.2022 testamendi koostamiseks on kasutatud varasemat testamenti, mõnda teist dokumenti või lihtsalt tühja paberilehte.
7. Kostja on seisukohal, et seaduses ei ole ette näinud kodusele testamendile vorminõuet, mis kohustab testamenti otsast lõpuni uuesti kirjutama ning seetõttu ei ole vorminõudeid rikutud. Kohus märgib, et puudub vorminõue, mis kohustaks testamenti „uuesti“ otsast lõpuni kirjutama; eksisteerib testamendi kogu ulatuses omakäelise kirjutamise nõue selle igakordsel koostamisel. Kuivõrd varasem testament ei ole enam kehtiv, ei saa ka rääkida testamendi „uuesti“ kirjutamisest.
8. Kostja on viidanud sellele, et ka notarite praktika kinnitab, et uue täpselt sama teksti kirjutamine võib olla tüütu ja aeganõudev ning notarid on lugenud piisavaks, kui isik kirjutab omakäelisele testamendile alla taas oma allkirja ja kuupäeva. Kohtule ei ole taoline praktika teada, ka esitatud notari teade (dtl 13) viitab siiski sellele, et taoline praktika ei ole levinud. Selline praktika ei oleks kohtu hinnangul kooskõlas ka seadusega.
9. Oluline on pidada silma seda, miks on testamendile vorminõuded kehtestatud ning miks eksisteerivad erisused koduse ja notariaalse testamendi puhul. Kohtu hinnangul on sätestatud vorminõuete eesmärgiks tagada ka muude nõuete täidetavust, s.o et testament on tehtud testaatori poolt isiklikult ning et testaator on nii teo- kui ka otsusevõimeline. PärS § 19 lg 1 järgi on testament ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korralduse. Testamendi teeb testaator isiklikult (PärS § 19 lg 2). TsÜS §-de 10 ja 13 järgi on tühine nii piiratud teovõimega isiku ühepoolne tehing kui ka otsusevõimetu isiku tehing. Notariaalse tõestamise korral kontrollib notar nii isikusamasust kui ka teo- ja otsusevõimet. Ka notari hoiule antud testamendi puhul on tagatud isikusamasuse ning teo- ja otsusevõime kontroll. Tunnistajate juuresolekul koostatud testamendi puhul on taoline kontroll tagatud vähemalt kahe teovõimelise neutraalse tunnistaja kaasamise läbi, kes peavad viibima üheaegselt testamendi allakirjutamise juures ning kellele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab testaatori viimset tahet. Omakäeliselt kirjutatud testamendi puhul on kehtivuse eelduste kontroll olulisel määral piiratud. Isikusamasust on võimalik tagada üksnes selle läbi, et testament on allkirjastatud testaatori enda poolt. Testaatori teo- ja otsusevõime olemasolu on võimalik tagada üksnes seeläbi, et testaator peab olema suuteline oma tahet selgelt ja kirjalikult avaldama. Taolist suutlikkust ei ole üldjuhul isikul, kelle vaimse tervise häire mõjutab tema teo- või otsusevõimet ning kelle puhul ei oleks üldjuhul võimalik ka muus vormis kehtiva testamendi tegemine.
10. Kohus nõustub hagejaga selles, et seadusandja on soovinud selliselt välistada olukorrad, kus testaatori teovõime on testamendi allkirjastamisel piiratud või tema tahteavaldus ei ole mõnel muul põhjusel avaldatud vabalt. Koduse testamendi kehtivuse ajaline piirang tagab muu hulgas, et pärimine ei toimu taolise testamendi alusel, mis võib olla tehtud lähedaste mõju all ega pruugi olla kooskõlas testaatori tahtega. Vaidlust ei ole selles, et 31.10.2022 testamendile kantud allkiri kuulub testaatorile. Sellega kontroll ka piirdub, s.o testamendi puuduste tõttu ei ole võimalik tuvastada, kas testaator üldse oli 31.10.2022 seisuga suuteline oma tahet avaldama.
11. Oluline ei ole, kas kostja viibis või ei viibinud
12. a testamendi koostamisel. Vaidlust ei ole, et 02.04.
13. a testament enam ei kehti ning 02.04.
14. a testamendi koostamise asjaolud ei oma selles asjas tähtsust. Kohus tuvastab üksnes
15. a testamendi koostamise asjaolud ning annab hinnangu üksnes
16. a testamendi kehtivusele. Sealjuures ei ole oluline see, kas hageja on varasemalt leppinud testaatori väidetava tahtega või mitte või kes on testaatori eest hoolitsenud. Kuivõrd vaidlustatud on 5 2-23-8876 vorminõude täidetust, ei anna kohus hinnanguid ka poolte väidetele seonduvalt testaatori vaimsete võimete ja muude vorminõudesse mittepuutuvate asjaoludega.
17. Kohus märgib, et see, kas testaatori tahe oli jäänud aastate möödudes samaks või oli vahepeal muutunud, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Siiski võiks oletada, et kui tõele vastab testaatori vaimsete võimete hea seisund ka oktoobrini 2022, siis võib oletada, et tema tahe oli vahepeal muutunud – lähtudes sellest, et pärast 02.04.2019 testamendi kehtivuse kaotamist ei pidanud testaator vajalikuks seda enam kui kolme aasta vältel uuendada. Seega ei saa rääkida ka alates 02.04.2019 kuni 31.10.2022 justkui muutumatuna püsinud tahtest.
18. Eeltoodu pinnalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et 31.10.2022 testamendi puhul ei ole täidetud omakäeliselt kirjutatud testamendile esitatud vorminõuded. TsÜS § 83 lg 1 järgi on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kuna 31.10.2022 testamendi puhul ei ole vorminõuded (omakäeline kirjutamine kogu ulatuses) täidetud, on 31.10.2022 testament kui ühepoolne tehing tühine. Seega hagi tuleb rahuldada.
19. Kohus rahuldas 19.06.
20. a määrusega hageja 19.06.
21. a hagi tagamise taotluse, peatades Tallinna notar A Si menetluses olevas A P pärimisasjas pärimistunnistuse tõestamise kuni selles tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

§ 442

lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

445 lg-s 2 on sätestatud, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuivõrd otsuse jõustumise järgselt puudub vajadus hagi tagamise abinõude kohaldamiseks, määrab kohus, et hagi tagamise abinõud kuuluvad tühistamisele otsuse jõustumise seisuga. Menetluskulud 19.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg-st 1 hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldati, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 20.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskulud on 18.10.2024 taotluse kohaselt riigilõiv 420 eurot ning õigusabikulu 4424 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindaja on teinud toiminguid 20h ulatuses tunnitasuga 175 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on leidnud, et selles tsiviilasjas ei ole hagi aluseks olevad asjaolud ülemäära keerulised ning tegemist ei ole mahuka vaidlusega, milles oleks hulgaliselt tõendeid ja muid mahukaid menetlusdokumente. Ühtlasi on hageja esitanud korduvalt omal soovil mitmeid menetlusdokumente, mis oma sisult kattuvad ning nende esitamine on koormanud toimikut ja tekitanud põhjendamatuid menetluskulusid. Hageja menetluskulude nimekirja punktis 2.2 esineb arvutusviga. Hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamise ning sellele eelnenud toimingute põhjendatud ajakulu peaks kostja hinnangul olema maksimaalselt 4 tundi. Kostja hagivastusega tutvumise, kliendiga nõu pidamise ning hageja seisukoha koostamise põhjendatud ajakulu ei peaks ületama 1 tund ja 30 minutit. Kostja 03.10.2023 menetlusdokumendile seisukoha esitamise ajakulu ei ole põhjendatud; põhjendatuks saaks lugeda vaid kostja 03.10.2023 seisukohaga tutvumise ajakulu maksimaalselt 15 6 2-23-8876 minutit. Menetluse kiirendamise taotluse esitamise põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 5 minutit, kompromissläbirääkimistega seondub ajakulu maksimaalselt 1 tund, menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 30 minutit. Kostja hinnangul ei tohiks hageja esindaja õigusabi põhjendatud ajakulu ületada 7 tundi ja 35 minutit. 21.

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu põhjendatud tunnihinna (vastavalt 175 eurot, lisandub käibemaks) osas täielikult ja ajakulu osas osaliselt, lähtudes dokumentide sisust, mahust ja vaidluse vähesest keerukusest. Kostja ei ole vaidlustanud tunnitasu suurust. Hagejat on esindanud vandeadvokaat. Kohtu hinnangul ei ületa tunnitasu 175 eurot keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

1. Kohtu hinnangul saab hageja õigusabi ajakulu lugeda osaliselt põhjendatuks järgmises ulatuses: Hagi esitamisega ja hagi esitamisele eelnenud toimingutega seotud ajakulu peab kohus põhjendatuks 6 tunni ulatuses. Kostja on kohaselt viidanud sellele, et tegemist ei olnud keeruka õigusliku vaidlusega ning esitatud ei olnud suures mahus tõendeid. Kostja hagivastusega tutvumise, analüüsi, kliendiga nõupidamise ja seisukoha koostamise ajakulu peab kohus põhjendatuks 4 tunni ulatuses. Kostja vastus ei olnud kuigi mahukas ning lisatud ei olnud tõendeid, seega ei saanud sellega tutvumise ajakulu olla suur. Kohus märgib, et kostja poolt on kohatu viidata sellele, et kuna kostja vastusest osa ei olnud hageja hinnangul asjakohane, siis puudus vajadus ka vastuväidete esitamiseks. Kostja oleks ise saanud mõlema poole menetluskulusid vähendada asjakohatute väidete välja jätmisega. Samas möönab kohus, et seisukoht kostja vastusele kordas suures ulatuses juba hagis välja toodut, sh juba esitatud kohtupraktikat. Näiteks on hagi p-d 2.1-2.2 ja 26.07.2023 seisukoha p-d 2.10-2.14 pea identsed, lisatud on vaid mõned laused. Ka hagi p 2.3 ja 26.07.2023 seisukoha p 2.15 puhul on lisandunud varasemale tekstile lühike lõik. Hagi p 2.4 ja 26.07.2023 seisukoht on sisuliselt identne, lisandunud on tekst „käesoleval juhul“. Kostja 03.10.2023 seisukohaga tutvumise ajakulu loeb kohus põhjendatuks maksimaalselt 0,5 tunni ulatuses. Tegemist ei olnud mahuka dokumendiga. Kostja 03.10.2023 seisukohale seisukoha esitamise ja sellele eelnenud kliendisuhtluse ajakulu loeb kohus kokku põhjendatuks 1 tunni ulatuses. Suures mahus on korratud juba varasemalt esitatut, sh varasemalt juba korduvalt väljatoodud kohtupraktikat. Kohus märgib, et kostja on õigesti viidanud sellele, et kohus ei küsinud hagejalt seisukohta kostja 03.10.2023 seisukoha osas (kostja on küll jätnud tähelepanuta, et kohus ei küsinud ka kostjalt seisukohta hageja 26.07.2023 hagi vastuse osas). Samas sisaldas 06.10.2023 uut taotlust ning hageja 06.10.2023 seisukohta saab käsitleda sisuliselt lõppseisukohana ja selle seisukoha ajakulu vajalikus osas siiski põhjendatuks lugeda. Kostja 02.09.2024 taotlusega tutvumise põhjendatud ajakulu on 0,25 tundi, mis sisaldab endas ka 03.09.2024 seisukoha esitamist. 19.09.2024 kohtumäärusega tutvumise ajakulu loeb kohus põhjendatuks kogu ulatuses, s.o 0,25 tundi. Kompromissläbirääkimiste ja sellega seonduva kliendisuhtluse ajakulu ei saa kohus pidada põhjendatuks enam kui 1 tunni ulatuses. Arvestades vaidluse vähest keerukust ei saanud läbirääkimised olla kuigi sisukad. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ei saa olla põhjendatud enam kui 0,5 tunni ulatuses. Seega loeb kohus hageja õigusabikulu põhjendatuks kokku 13,5 tunni ulatuses, so käibemaksuta summas (13,5*175) 2362,50 eurot. Sellest
2. a on põhjendatud toiminguid kokku 11,5 tunni ulatuses (käibemaks 20%) ja
3. a 2 tundi (käibemaks 22%). Arvestades esindaja tunnihinda ja käibemaksu on põhjendatud tasu
4. a toimingutega seonduvalt 2415 eurot,
5. a toimingutega seonduvalt 427 eurot, kokku 2842 eurot. Riigilõivu kulu 420 eurot on põhjendatud menetluskulu kogu ulatuses. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal kanda hageja menetluskulud (2842+420) 3262 eurot. 7 2-23-8876
6. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 3262 eurot) tuleb kostjal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 8