Obsah (4)

§ 218§ 209§ 199§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. juunil 2025 Tallinn Väärteoasja number 4-25-2203 Kohtunik Piret Liivo Väärteoasi A J (isikukood xxx) väärteoasi

§ 218lg 1 järgi Menetlustoiming Menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON 1.

Lõpetada väärteomenetlus väärteoprotokollide 231725003550, 231725003430, 231725003560 ja 231725003657 järgi A J suhtes VTMS § 29 lg 4 alusel, s.o. tema teos on kuriteo tunnused.

1. Tagastada väärteomenetluse materjalid 231725003550, 231725003430, 231725003560 ja 231725003657 Põhja Prefektuuri Lääne -Harju politseiosakonnale menetluse jätkamiseks.
2. Kohtumäärus teha teatavaks kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud:
3. Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseiosakond edastas 09.06.2025 Harju Maakohtule arutamiseks väärteod 4-25-2203, 4-25-2202, 4-25-2204 ja 4-25-2201 A J kohta koostatud väärteoprotokollides 231725003550, 231725003430, 231725003560 ja 231725003657 ettenähtud väärtegude toimepanemises

§ 218lg 1 alusel.

1. 09.06.2025 määrusega ühendas Harju Maakohus ühiseks VTMS § 63 alusel ühiseks menetluseks nr: 4-25-2202, 4-25-2203, 4-25-2204 ja 4-25-2201 ning määras väärteoasja numbriks 4-25-
2. Kohtumääruse põhjendused:
3. VTMS § 29 lg 1 p 4 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui isik, kelle suhtes alustatakse või on alustatud väärteomenetlust teos on kuriteo tunnused.
4. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et A Jile etteheidetavates tegudes esinevad kuriteo tunnused

§ 209järgi.

1. Väärteoprotokollidest nähtub järgnev: 5.1 A. J süüdistatakse selles, et tema 21.04.2025 xxx tekitas teadlikult varalise kasu saamise eesmärgil O P'le asjadest ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et pakkus internetkeskkonnas Facebookis müügiks piimasegu Aptamil hinnaga 10 eurot/ pakk. Lisaks sellele pakkus A J mähkmeid hinnaga 9 eurot/pakk. O P soovis osta piimasegu ja mähkmeid. Pärast O P poolset ülekannet A J arveldusarvele XXX summas 123 eurot, ei edastanud isik lubatud toodet ega tagastanud raha. 5.2 Samuti tema 01.05.2025 xxx, Tallinnas, lõi varalise kasu saamise eesmärgil M M´le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, kui pakkus internetikeskkonnas Facebook grupis "ürituste piletite ost/müük+kinkekaardid" müügiks 3 tk tantsupeo piletit maksumusega kokku summas 75.00 eurot ,aga tal puudus kavatsus seda kaupa ostjale üle anda. Eksimuses olles tegi M M enda elukaaslase J L kontolt ülekande T J arvele xxx summas 75.00 eurot tantsupidu kolme pileti ostmiseks, aga A J ei edastanud lubatud toodet tantsupidu kolm piletit ega tagastanud M M´le raha, millega tekitas M M´le varalist kahju summas 75.00 eurot. 5.3 Samuti tema 02.05.2025 xxx, Tallinnas tekitas teadlikult varalise kasu saamise eesmärgil Y P asjadest ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et pakkus internetkeskkonnas Facebooki gruppis Ürituste piletite ost/müük müügiks Imagine Dragons 2 piletit hinnaga 150 eurot. Müüja ja ostja vahel oli sõlmitud kokkuleppe, et ostja kannab esialgu 70 eurot ja peale piletite kättesaamist pakiautomaadi teel ülejäänud osa. Pärast Y P poolset ülekannet A J arveldusarvele XXX summas 70 eurot, ei edastanud isik lubatud toodet ega tagastanud raha. 5.4 Samuti tema 08.05.2025 kell 21:20 xxx, Tallinnas olles Facebook internetkeskkonna kasutajana „A J “ lõi varalise kasu saamise eesmärgil J M’le teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, pakkudes internetkeskkonnas müügiks raamatuid kokku 8 tk („Harry Potter“-7tk; A.Usatšev „Vsjo pro Dedmorozovku“ kokku hinnaga 90 eurot ((„Harry Potter“-7tk - 75 eurot ja „Vsjo pro Dedmorozovku“-1tk -15 eurot), mida ta ei kavatsenudki ostjale (J M’le) üle anda, omamata seda kaupa. Eksimuses olles tegi J M kauba (8 raamatut) ostuks ülekande A J arvelduskontole nr XXX summas 95 eurot (raamatud 90 eurot ja postikulud 5 eurot), kuid A J ei edastanud lubatud kaupa ega tagastanud ostjale raha, tekitades J M’le varalist kahju summas 95 eurot.
2. Rikutud õigusnorm

§ 209

lg 1 ning väärteod on kvalifitseeritud

§ 218lg 1 järgi.

7.

§ 218

lg 1 sätestab varavastase süüteo väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu välja arvatud röövimine või väljapressimine, kui puuduvad süüteokoosseisus märgitud raskendavad asjaolud. Seega on

§ 218lg 1 viitelise iseloomuga ja käsitatav Karistusseadustiku 13.

peatüki suhtes üldosalise sättena. Isiku käitumine tuleb kvalifitseerida

§ 218lg 1 järgi üksnes siis, kui see tegu vastab Karistusseadustiku 13.

peatükis ettenähtud süüteokoosseisule (v.a röövimine või väljapressimine); see tegu on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu ja selles teos puuduvad vastavas süüteokoosseisus sätestatud vastutust raskendavad asjaolud. 8. Eeltoodust järeldub, et

§ 218

lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse nt varguse, omastamise jm varavastase süüteo (v.a röövimine ja väljapressimine) eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. 9. A. Ji poolt toimepandud esimene väärtegu vastab Karistusseadustiku järgi varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu toimepanemises, kuid ülejäänud tegudega kogumis saab rääkida süütegude toimepanemisest süstemaatiliselt, mis on toime pandud intensiivselt lühikese ajaperioodi jooksul 21.04.2025-08.05.2025 ning tekitatud kogukahju on 363 eurot. 10.

§ 199

lg 2 p 9 mõttes eeldab süstemaatiline vargus, et on toime pandud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et teod on omavahel seotud, st et üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – ta hangib nt endale varastades elatist, see on talle püsiva või alalise sissetuleku allikas, või sooritab ta süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Samas ei tohi süstemaatilist vargust segi ajada jätkuva vargusega, kui on toime pandud vähemalt kaks tegu, mis on suunatud ühe ja sama objekti vastu, hõlmatud ühise tahtlusega, suunatud ühtse kuritegeliku tagajärje põhjustamisele või eesmärgi saavutamisele ning teod on eraldatud üksteisest lühikese ajavahemikuga. 11.

§ 209

sätestab teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Objektiivne koosseis on petmine – tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse ehk eksimuse loomine, mistõttu kannatanu teeb varakäsutuse ja võib saada varalist kahju. Tagajärjeni viiv põhjuslik ahel algab koosseisuteoga (petmine) ning jõuab lõpule esimese teoga. Süüdlase tegu ehk petmine loob kannatanule tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse -kannatanu viiakse eksimusse.

1. A. Ji süüteod on toime pandud lühikese ajaperioodi jooksul, mille kestel ta pani toime korduvalt samalaadseid petmise tegusid. Tegemist on olnud mitte üksikute ja juhuslike tegudega, vaid selgelt sihipärase ja süsteemse tegutsemisega, mis näitab harjumuspärast süütegude toimepanemist. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt teadis A. J ka, et tal ei ole müüdavaid kaupu, ent jätkas siiski järjepidevalt petuskeemi, et rahalist kasu saada. Sellised korduvad, sarnase iseloomuga ja järjepidevad teod kinnitavad, et A. J paneb süütegusid toime harjumuspäraselt.
2. Kohtule ei ole usutav, et käesolevad süüteod oleksid ainukesed või et A. J võiks lõpetada sedalaadi süstemaatiliste süütegude toimepanemise. Karistusregistrist nähtuvalt omab A. J 2 kehtivat kriminaalkaristust ja 11 kehtivat väärteokaristust. Kriminaalkorras on A. J karistatud

§ 209järgi kvalifitseeritava kuritegude toimepanemises.

14. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 21.03.2024 otsusega

§ 209

lg 2 p 1, 5 järgi 2 aastase vangistusega, mis

§ 74lg 1 ja 3 kohaselt jäeti täielikult täitmisele pööramata, kui A.

J ei pane 2 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vaevu üks kuu hiljem jätkas A. J samalaadsete süütegude toimepanemist. Seega hoolimata sellest, et A. J oli teadlik talle kohaldatud katseaja tingimustest, asus ta peatselt pärast kohtuotsust toime panema samalaadseid tegusid. See kinnitab, et kriminaalmenetluses määratud kontrollimeetmed ja sanktsioonid ei ole tema käitumist mõjutanud ning ta ei allu heidutavale mõjule.

1. Proovides süütegusid toime panna selliselt, et tekitatud kahju oleks suunatud väheväärtusliku asja vastu näitab kohtu hinnangul pigem seda, et A. J proovib oma käitumist vaid formaalselt kohandada - näiteks valides väiksema väärtusega esemeid, et vältida kriminaalkaristuse täitmisele pööramist – kuid jätkab siiski petmist. Selline lähenemine tõendab, et ta on teadlik oma kohustustest katseajal, kuid ei järgi neid. Tegemist ei ole väärtegude kogumiga, vaid süsteemse kuritegeliku käitumisega. Seega esineb reaalne ja jätkuv oht uute kuritegude toimepanemiseks, mida üksnes väärteomenetlusega ei ole võimalik heidutada ega peatada. A. Ji käitumine näitab selgelt süstemaatilist mustrit: ta on aastaid tegutsenud petlikul viisil, sihilikult kahjustades erinevaid kannatanuid. Süütegude laad ja toimepanemise viisid on omavahel sarnased, mis viitab läbimõeldud ja korduvatele petuskeemidele. Nagu kohus ka eelnevalt tõdes siis selline tegevus ning karistusregistrist nähtuv ei viita üksikutele eksimustele, vaid kujutab endast harjumuspärast kuritegelikku käitumist.
2. Seega leiab kohus, et A. J tegevus on süstemaatiline

§ 199

lg 2 p 9 mõttes ning käesoleval juhul tuleb tema suhtes menetlus lõpetada

§ 218lg 1 alusel, kuivõrd A.

Ji süütegudes on kuriteo tunnused

§ 209tähenduses.

1. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 4, § 107 lg 2, § 191, §
2. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/