1-14-10574/80

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-14-10574 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Kohtuasi Viru Vangla materjalid Artur Kullaste (endine Lihatšjov) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Artur Kullaste (endine Lihatšjov), isikukood 38608230229, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht XXX Karistuse kandmise algus 16.07.2014 ja lõpp 12.09.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 25.11.2019, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Artur Kullaste (endine Lihatšjov) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Artur Kullastele ning prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 28.01.2015 kohtuotsusega nr 1-14-10574 tunnistati Artur Lihatšjov süüdi KarS § 141 lg 2 p 2, § 136 lg 1, § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistati vangistusega 5 aastat ja 8 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.02.2013 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, see on 5 kuu ja 27 päeva võrra. Liitkaristusena kohtuotsuste kogumis määrati kandmisele 6 (kuus) aastat, 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks loeti 16.07.
2. Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2015 otsusega tühistati Harju Maakohtu otsus Artur Lihatšjovi suhtes osaliselt Artur Lihatšjovi süüdimõistmises KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, tehes selles osas uus otsus, millega tunnistati Artur Lihatšjov süüdi KarS § 122 järgi (alates 1.01.2015 a. kehtivas redaktsioonis KarS §121 lg 2 p 3). Muus osas jäeti otsus muutmata. 1 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 28.01.2015 kohtuotsus jõustus 09.04.2015 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Viru Vangla esitas 08.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Artur Kullaste (endine Lihhatšjov) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava Artur Kullaste ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Artur Kullaste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Artur Kullaste ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 25.11.2019 kohtuistungil palub Artur Kullaste vabastada ta karistuse kandmisest enne tähtaega. Tahab asuda tööle või võtta Töötukassas arvele. Ei hakka kuritegusid sooritama kui ei tarvita alkoholi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 28.01.2015 kohtuotsusega nr 1-14-10574 tunnistati Artur Lihatšjov süüdi KarS § 141 lg 2 p 2, § 136 lg 1, § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistati vangistusega 6 (kuus) aastat 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust alates 16.07.2014.Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2015 otsusega tühistati Harju Maakohtu otsus Artur Lihatšjovi suhtes osaliselt Artur Lihatšjovi süüdimõistmises KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, tehes selles osas uus otsus, millega tunnistati Artur Lihatšjov süüdi KarS § 122 järgi (alates 1.01.2015 a. kehtivas redaktsioonis KarS § 121 lg 2 p 3). Muus osas jäeti otsus muutmata. Artur Kullaste (endine Lihatšjov) kannab karistust esimese ja teise astme tahtlike kuritegude eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad KarS § 76 lg 2 p-st
3. Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on A. Kallaste temale mõistetud karistusajast, 6 aastat 1 kuu ja 27 päeva, ära kandnud 5 aastat 4 kuud 11 päeva, mis on rohkem, kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Artur Kullaste käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul väärib kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul tunnustust, kuid ainuüksi hea käitumine kinnipidamisasutuses ei veena kohut piisavalt selles, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused. Väärtuslik on see, et kinnipeetav on karistuse kandmise aja jooksul aktiivselt osalenud oma täitmiskava täitmisel. Vanglas ta on hõivatud tööga. Alates 01.09.2019 töötab XXX. Ajavahemikul 06.01.2016-13.07.2016 läbis sotsiaalprogrammi Uus suund. Programmi läbiviija hinnangul läbis programmi 100%, oli aktiivne vestlustes arutlema, ülesandeid täitis kohusetundlikult. Ajavahemikul 07.04.2016-08.06.2016 läbis sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotisaalprogrammi Eluviisitreening. Programmi Läbiviija hinnangul läbis programmi 100%. Oli aktiivne nii grupi- kui individuaalaruteludes avatud teemakäsitlemisele ja sageli avaldas arvamust, pakkus välja endapoolseid ideid. Kodutööd täidetud põhjalikult ja õigeaegselt. Programmi teemadest oli huvitatud. Saab aru enda probleemide ja alkoholi tarbimise seostest, seab eesmärke ja on motiveeritud neid peale vabanemist saavutama. Ajavahemikul 02.09.2016-28.08.2017 õppis T K vahendusel keevitaja eriala. Ajavahemikul 02.05.2018-12.09.2018 läbis sotsiaalprogrammi Agressiivsuse Asendamise Treening. Psühholoogi hinnangul osales tundides aktiivselt. Oli motiveeritud endast rääkima ja õppima uusi asju, sai selgeks viha juhtimise baasoskused ja oskas neid nimetada. Läbis programmi edukalt. Artur Kullastel on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda ning mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. A. Kullaste soovib ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressil XXX. Tegemist on kolmetoalise ahiküttega korteriga, kus elavad A. Kullaste tädi E L ja tädipoeg R L . Eluase kuulub tädipoeg R L . Tädi ja tädipoeg on nõus A. Lihatšjovile vabanemisjärgset eluaset pakkuma. Positiivseks loeb kohus ka seda, et ta suhtub töötamisse ja õppimisse positiivselt. Vanglas ta töötab ning õpib. Hetkel õpib iseseisvalt investeerimist, ärindust ja õpib liikluseeskirju, et vabanedes läbida autokool. Tal on majanduslik toimetulekuoskus. A. Kullastel on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. A. Kullaste lähisuhtevõrgustiku moodustavad tädi E L ja tädipojad R ja R L , kellega A. Kullaste hakkas suhtlema peale programmide läbimist. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et A. Kullaste on vanglas käitunud korrakohaselt, järginud täitmiskava, tema vabanemisjärgsed elutingimused on head ning tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. A. Kullaste puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed. Artur Kullaste näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab Artur Kullaste ühte kehtivat kriminaalkaristust, viis karistust on aegunud. Kannab karistust seadusliku aluseta vabaduse võtmise, kehalise väärkohtlemise ja grupis 3 toimepandud vägistamise eest. Käesoleva kuriteo soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, seksuaalne motiiv, impulsiivsus ja oskamatus lahendada oma probleeme. Uute kuritegude toimepanemist võib Artur Kullaste puhul soodustada alkoholi kuritarvitamine, kuna enamus kuritegusid pani ta toime alkoholijoobes. Samuti on korduvalt karistatud alkoholiseaduse alusel. Alkoholi tarvitamist alustas 12-aastaselt. Tarvitas kanget alkoholi nädala kestel. Samuti vahetas ta sageli töökohta alkoholi tarvitamise tõttu. A. Kullaste sõnul muutub alkoholi tarbides pigem lõbusaks, kuid tunnistab, et esineb olukordi, kus on olukordade lahendamiseks alkoholijoobes kasutanud vägivalda. Tunnistab probleemi alkoholi tarvitamisega, ajavahemikul 07.04.2016 kuni 08.06.2016 läbis sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Psühholoogi hinnangul saab aru enda probleemide ja alkoholi tarbimise seostest, seab eesmärke ja on motiveeritud eesmärke peale vabanemist saavutama. Motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest, samas senine käitumine on näidanud, et vabaduses ei suuda siiski alkoholi kuritarvitamisest hoiduda. Vaatamata sellele, et A. Kullaste on vangistuses läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning pärast programmi läbiviimist soovib alkoholi tarvitamisest loobuda, kahtleb kohus, et isik suudab vabaduses tegelikult alkoholi tarvitamisest loobuda, arvestades kinnipeetava kokkupuuteid alkoholiga alates 12-aastaselt. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt ta on impulsiivne, tal puudub probleemide lahendamise oskus. Tal puudub oskus mõista teiste isikute seisukohti ega mõtle oma tegude tagajärgedele. Ta ei õpi ka oma vigadest. Kui esineb konfliktseid olukordi, siis kasutab vägivalda ega mõtle teistele alternatiividele. Ajavahemikul 02.05.2018-12.09.2018 läbis sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening. Eesmärkideks nimetab vabanedes oma elu otsast peale alustamise, asub tööle, teeb mootorsõiduki juhiload ja soetab pere. Enda sõnul on käesolev vangistus teda muutnud nii, et võib enesekindlalt väita, et suudab vabanedes seadusekuulekalt elada. Kohus leiab, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et isik, vaatamata sotsiaalprogrammis osalemisele, suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Kuritegude raskusaste on tõusnud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Artur Kullaste tingimisi ennetähtaja vabastamiseks. Ohuprognoos Artur Kullaste puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu A. Kullaste tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Artur Kullaste tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS §§ 426, 432, 384,
4. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 4