Artur Lihatšjov tunnistati samuti süüdi
lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 (süüdistus varasemas redaktsioonis
) järgi ja mõisteti
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, määrates kandmisele 5 aastat ja 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.02.2013 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, see on 5 kuu ja 27 päeva võrra. Liitkaristusena kohtuotsuste kogumis määrati kandmisele 6 aastat, 1 kuu ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks loeti 16.07.2014. Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2015 otsusega tühistati Harju Maakohtu otsus Artur Lihatšjo vi suhtes osaliselt Artur Lihatšjovi süüdimõistmises
lg 2 p 3 järgi, tehes selles osas uus otsus, millega tunnistati Artur Lihatšjov süüdi
kehtivas redaktsioonis
Muus osas jäeti otsus muutmata. 23.08.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Artur Lihatšjovi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond, inimesed, kellega võib tekkida konflikt. Oht seisneb seadusliku aluseta vabaduse võtmises, kehalises väärkohtlemises ja vägistamises. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui on tarvitanud alkoholi, kui ei suuda lahendada oma probleeme ja tekib konflikt. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 55%. Vägivaldse kuriteo toimepane mise tõenäosus 2 aasta jooksul 52%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5a jooksul 63 - ...%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepane mise tõenäosust (väga kõrge risk), ei toeta Tartu Vangla Artur Lihatšjovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Esimene vangistus ja vabaduse võtmise, kehavigastuste tekitamise ja vägistamise eest. Vangistuse jooksul on lõpetanud 3 programmi, Uus Suund, Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise treening ja keevituse eriala. Kõik on head programmid, kus on palju õppinud sotsiaalseid oskusi, mis on hädavajalik. Kõige vajalikum on Agressiivsuse asendamise treening, kus sai oskusi enda ja teiste vihaga toimetulekuks. Elama läheks pensionärist tädi juurde. On temaga suhelnud, esialgu ei suhelnud kellegagi, sest pidi leidma endas rahu ja siis alles võttis nendega ühendust ja palus vabandust, et on palju häbi neile teinud. Nüüd suhtleb igapäevaselt. On ka teine tädi ja tema tütar, kellega on ka lähedane. Vanemaid ja vanavanemaid ei ole, kuna nad on vara lahkunud. Keskmise vennaga on suhelnud, aga õde ja vanem vend on Soomes ja helista mine sinna on kallis. Kui välja saab, kindlasti suhtleb. Nad on väga toetavad. Kuriteoohvriga ei ole suhelnud ja kindlasti ei suhtle ka. Täna arvab, et see tegu on väga kahetsusväärne ja paluks kohtudes vabandust. Narkootikume ei tarvita, alaealisena korra kanepit suitsetada proovis. Alkoholi on kuritarvitanud. Programmidest on õppinud, et saab ka ilma alkoholita. Ei ütleks, et alkoholisõltuvus on, aga iga uus programm oleks teretulnud. Vanglas on leidnud kehakultuuri asenduseks alkoholile. Vabaduses on esimene eesmärk töö leida, mille kindlasti ka leiab. Samuti peab hakkama hagisid maksma ja oma elu korralikult elama ilma probleemideta. On palju aastaid maha visanud. Muutumise põhjuseks on, et on palju aastaid elanud tühja, joonud, laaberdanud ja tahaks midagi ka saavutada, kõigeks läheb aega. Teab, mida tähendab kriminaalhooldus, on käinud ja see tähendab, et tuleb vastavalt käituda ja teha, mida ametnik ütleb ja alluda tingimustele. Eelmine kriminaalhooldus kahjuks ebaõnnestus. On nüüd valmis neid tingimusi täpselt täitma ja tahaks elada täisväärtuslikku elu, mitte sattuda probleemidesse mis tooks vanglasse tagasi. Kui kohus näeb võimalust välja lasta, oleks tänulik ja hakkaks elama täisväärtuslikku elu. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektroonilise lt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Artur Lihatšjovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalide ga Artur Lihatšjovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asub seisukohale, et süüdimõiste tut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Isiku puhul on positiivne, et vangistuses osales ta tööhõives, eriala omandamisel ja sotsiaalprogrammides. Vabanemise korral on isikul olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Vangla iseloomutuse kohaselt, kui isikul esineb konfliktseid olukordi, siis kasutab vägivalda ega mõtle teistele alternatiividele. Viimase, raske isikuvastase kuriteo, sooritas isik katseajal. Vabanemise korral puudub isikul töökoht ja seega ka sissetulek (vabanemisfondis 105 €). Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Artur Lihatšjo vi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Artur Lihatšjo vi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Artur Lihatšjovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Artur Lihatšjov kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Artur Lihatšjov temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 4 aasta 3 kuu. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on
§- s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3 1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg- st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeeta va suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17 ning 07.02.2018 lahendis 1-14-10087 p.33, mille kohaselt kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtae gse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiska vas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeeta va l kavas elama asuda aadressil xxx kinnipeetava tädi E. L. juurde. Eluase kuulub tädipoeg R. L.. Tädi ja tädipoeg on nõus Artur Lihatšjovile vabanemisjärgset eluaset pakkuma. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Riigikohus 07.02.2018 lahendis selgitas, et kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust ning kohtu hinnangul on Artur Lihatšjovi puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt liiga kõrge. Isiku ennetähtaegseks vabastamiseks tuleks tuvastada, et uute kuritegude risk on väga madal. Kohtu hinnangul see nii ei ole. Kuigi praegu kannab süüdlane esimest vangistust, ei ole tegemist võrdlemisi noores eas kinnipeetava jaoks esimese kriminaalkaristusega. Käesolevat vangistust kannab isik seadusliku aluseta vabaduse võtmise, kehalise väärkohtlemise ja vägistamise eest. Tegemist ei ole väheohtlike ega juhuslike kuritegudega. Vangla hinnangul on kuritegude raskusaste tõusnud. Suuremale retsidiivsusohule viitab ka asjaolu, et isik on antud kuriteo toime pannud katseajal. Probleemkoht kohtu hinnangul on isiku jaoks ka alkohol. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isik enamus kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. Enda sõnul tarbis alkoholi igal nädalavahetusel, vahest ka nädala sees. Pigem eelistab kanget alkoholi, on esinenud tsükleid, kus on vähemalt nädal aega järjest tarbinud alkoholi. Kohtuistungil möönis kinnipeetav, et on alkoholi kuritarvitanud, kuid sõltuvust ei ole. Kohtu hinnangul nähtub isiku elukäigust siiski, et isiku probleem alkoholiga on tõsisem, kui mõni üksik kuritarvitamise episood. Isikul on välja kujunenud pikaajaline ja sagedane kange alkoholi tarbimisharjumus, mis on kaasa toonud ka tema poolt kuritegude toimepanemise. Sellest hoolimata on isik jätkanud alkoholi tarvitamist, pannes toime ka uusi kuritegusid. Kui kinnipeetav ei mõista oma probleemi täit tõsidust, võib ta kergekäelisemalt libastuda ning asuda vabaduses alkoholi taas tarbima. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab ka garanteeritud töökoha puudumine. Kuigi kinnipeetav selgitas, et leiab kindlasti töökoha ning ka tädipoeg on lubanud aidata tööotsingutel, ei ole käesoleval hetkel isikul garanteeritud töökohta. Töökoht sisustaks isiku vaba aega produktiivselt ning pakuks lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimisel. Arvestades ka isiku võlanõuete suurust, on suur tõenäosus, et ilma töökohata tekivad majanduslik ud probleemid, mis võivad viia alkoholi tarvitamiseni ja/või uute seaduserikkumisteni. Hetkel veel ei ole kohtul tõsikindlat veendumust, et Artur Lihatšjovi kriminaalhoolduse le allutamine koos lisakohustustega maandaks piisavalt uute kuritegude toimepanemise riske. Kohus on seisukohal, et süüdlasel tuleb karistuse kandmist jätkata ning ei ole välistatud, et järgmisel ennetähtaegse vabastamise menetluses on kohtul võimalik otsus süüdlase kasuks langetada, eriti kui vangistus on jätkuvalt kulgenud probleemideta. Võttes arvesse isiku poolt toime pandud kuritegude raskusastet ning rangetes tingimustes vangistuses viibitud võrdlemis i pikka aega, oleks kinnipeetava puhul põhjendatud kaaluda järgmise ennetähtaegse vabastamise võimaluse avanemisel vabatahtlikule elektroonilisele valvele allumist. Seeläbi oleks kriminaalhooldusel võimalik kinnipeetavat rohkem vabanemise järel toetada, samuti tema hakkamasaamist kontrollida ning ta saaks näidata, et on suuteline ka vabaduses rangetest tingimustest kinni pidama ning oma elu seaduskuulekalt korraldama. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et Artur Lihatšjovi ennetähtaegne vabastamine oleks praegu ennatlik. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.