RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 339 lg 1 p 10 ja lg 2 tähenduses.

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a määrusega jäeti apellatsioon

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märkis, et apellatsioonis on tuginetud

§ 239

lg 2 1-19-2113 p 2 ning § 339 lg 1 p 10 ja lg 2 võimalikule rikkumisele, mis seisneb selles, et kokkuleppe sõlmimine polnud süüdistatava tõeline tahe, puudub istungiprotokoll ja talle ei selgitatud kohtus tema õigusi kokkuleppemenetluses. Ringkonnakohus tuvastas, et maakohus tegi siiski süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja veendus, et seda sõlmides väljendas ta tõelist tahet. Lisaks nähtub kokkuleppest, et K. Kangrule selgitati õigusi ja kokkuleppe menetluse tagajärgi, mida süüdistatav kinnitas allkirjaga. Samuti on põhjendamatu apellandi etteheide istungiprotokolli puudumise kohta, sest see koostati ja allkirjastati istungi toimumise päeval ning lisati toimikusse.

§ 318

lg 4 esimese lause kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Kuna maakohtu otsusest sellist rikkumist ei nähtu, ei ole süüdistataval

§ 326lg 2 p 3 kohaselt kaebeõigust.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev, kes taotleb määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Kaitsja väited on lühidalt järgmised. 4.
2. Ringkonnakohus oleks pidanud süüdistatava apellatsiooni läbi vaatama. Sellest, kas kohus nõust ub apellandi seisukohtadega, ei sõltu kaebeõiguse olemasolu. Kaebuse läbi vaatamata jätmine saanuks kõne alla tulla vaid

§ 326lg 3 alusel selle ilmse põhjendamatuse motiivil.

4.

1. Süüdistatavale ei selgitatud nõuetekohaselt tema õigusi kokkuleppemenetluses. Ta ei teadnud, kui kaua on tal võimalik kokkuleppest loobuda. Ringkonnakohus leidis ekslikult, justkui nähtub istungi protokollist, et süüdistatavale tutvustati kokkuleppemenetluse erisusi. Kuigi N.K allkirjastas kokkuleppe , tuli ka kohtul talle õigusi selgitada. Süüdistatav oleks kaalunud kokkuleppest loobumist, kui ta teadnuks, et tema kaebeõigus on piiratud . Samuti pole õige ringkonnakohtu väide istungiprotokoll i sisaldumisest e-toimikus.
2. Määruskaebusele vastas Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluk, kes palub jätta selle rahuldamata. Prokuröri väitel jättis ringkonnakohus õigustatult apellatsiooni läbi vaatamata. Ehkki süüdistatavale ei selgitatud maakohtus kokkuleppemenetluse erisusi, tutvustati neid talle kokkuleppe sõlmimisel. Lisaks ei nõustu prokurör kaitsjaga, et e-toimikus ei olnud istungiprotokolli. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolle egium leiab, et ringkonnakohus p oleks tohtinud jätta süüdistatava apellatsiooni

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

See viga tingib kohtumääruse tühistamise ja kriminaalasja saatmise ringkonnakohtule uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist. 7.

§ 318

lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud sama paragrahvi neljandas lõikes ette nähtud juhtudel.

§ 318

lg 4 esimese lause järgi on kohtumenetluse pool el erandlikult kaebeõigus siis, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao, s.o kokkuleppemenetluse sätete või

§ 339lg 1 rikkumisega.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et sellest, kas ringkonnakohus apellandi seisukohaga nõustub või mitte, ei sõltu apellatsiooniõiguse olemasolu. 2

§ 326lg 3 alusel.

(Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a määrus nr 1-18-10372/30, p 9 koos viidetega.)
3. Süüdistatav põhjendas apellatsiooni esitamist eeskätt sellega, e t kohus ei selgitanud talle, kui kaua on tal võimalik kokkuleppest loobuda. Lisaks väitis N.K , et kaebuse koostamise ajal polnud e-toimiku s üsteemis istungiprotokolli. Süüdistatava hinnangul tuleb neid eksimusi käsitada menetlusõiguse olulise rikkumisena vastavalt

§ 339lg 2 ja lg 1 p 10 mõttes.

Ringkonnakohtu arvates tugines N.K sisuliselt ka

§ 239lg 2 p-le 2 ehk siis kokkuleppemenetluse normi rikkumisele.

See säte välistab kokkuleppemenetluse kohaldamise ilma süüdistatava nõusolekuta. Kohtu kõnesoleva järelduse tingis K. Kangru kaebusest tuletatud väide , justkui ei väljendanud ta kokkuleppe sõlmimisel oma tõelist tahet . Kokkuvõttes nähtub apellatsioonist selge lt ja ringkonnakohus leidis põhimõtteliselt ka ise, et apellandi seisukohad puudutavad selliseid väidetavaid rikkumisi, mis on

§ 318lg 4 esimese lause kohaselt aluseks kaebe õigusele kokkuleppemenetluses.

9. Seega oleks ringkonnakohus pidanud süüdistataval kaebe õiguse olemasolu jaatama, apellatsiooni läbi vaatama ja võtma sisulise seisukoha, kas väidetavaid eksimusi saab käsitada

1. peatüki
2. jao sätete või

§ 339lg 1 rikkumisena.

Alternatiivselt saanuks kohus jätta apellatsiooni läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis oleks

§ 326

lg 3 järgi üksmeelselt tuvastanud apellatsiooni ilmsele põhjendamatusele osutavaid asjaolusid (vt nt viidatud määrus nr 1-18-10372/30, p 9). Kuna ringkonnakohus midagi sellist ei tuvastanud, rikkus ta apellatsiooni läbi vaatamata jättes oluliselt menetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes.

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 390

lg-st 1 ning § 361 lg 1 p- st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu

1. oktoobri
2. a määruse ning saadab kriminaalasja uueks arutamiseks ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) 3