2-22-17656/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-22-17656 Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2025, Tallinn Kohtukoosseis Vallo Kariler, Liis Arrak ja Neve Uudelt Kohtuasi Marta kodu OÜ hagi C.P vastu võla ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03.07.2024 otsus Kaebuse esitaja ja liik Marta Kodu OÜ apellatsioonkaebus Kaebuse hind 1640,27 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant): Marta kodu OÜ (registrikood 14260756), lepinguline esindaja Julia Vaganova Kostja (vastustaja): C.P (isikukood lepinguline esindaja Philippe Hint Menetluse liik XXX), Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta asja juurde võtmata ja tagastada kostjale 30.09.2024 menetlusdokumendiga esitatud tõend.

2.Tühistada Harju Maakohtu 03.07.2024 otsus ja teha uus otsus, millega:

2.1. Rahuldada hagi.

2.2. Mõista C.Plt Marta kodu OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 1188 eurot ja 23.11.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 62,01 eurot ning viivis 0,09% päevas tasumata põhisumma jäägilt alates 24.11.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni.

2.3. Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta C.P kanda.

3.Apellatsioonkaebus rahuldada.

2-22-17656 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. Marta kodu OÜ esitas 23.11.2022 C.P vastu hagi, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 1188 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 62,01 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,09% päevas tasumata põhisumma jäägilt alates 24.11.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni.

2.Hageja ja kostja sõlmisid 15.07.2022 tähtajalise lepingu nr 15072022 isiku hoolekandeteenuse osutamiseks (edaspidi leping), mille alusel tellis kostja hagejalt hooldusteenuse osutamist enda vanaemale Xle. 07.08.2022 sõlmisid hageja ja kostja lepingu lisa, milles leppisid kokku, et leping on tähtajatu. Lepingu lisa 1 kohaselt on hoolekandeteenuse maksumus 42 eurot ööpäevas.

3.05.09.2022 teatas kostja hagejale: „X oodatakse 22. septembril Haapsalu taastusravikeskusesse keskpäevaks“. Selle asemel, et tulla Haapsalust tagasi, teatas kostja hagejale ootamatult järgmisel päeval, s.o 23.09.2022, et lõpetab lepingu „alates tänasest“.

4.Vastavalt lepingu p-le 11.5.1 lõpetakse leping poolte kokkuleppel teatades sellest teisele poolele kirjalikult 1 (üks) kuu ette. Hageja saatis kostjale vastavasisulise kirja ning selgitas, et kuna kostja ei järginud ühekuulist etteteatamistähtaega, väljastab hageja kostjale arved perioodi eest 23.09-23.10.2022 kokku 1188 eurot. Kostja ei tasunud arveid.

5.Kostjal puudus alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja poolt esitatud põhjendused on väljamõeldud ja esitatud alles pärast seda, kui kostja sai hagejalt arve.

Lepingu kehtivuse ajal ei pöördunud kostja kordagi hageja poole pretensioonidega. Kuna lepingut erakorraliselt üles öeldud ei ole, kohaldub lepingu p 11.5.1.

Kostja vastuväited 6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

7.Kostja leiab, et tegu on käsunduslepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõttes. VÕS § 631 sätestab, et kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles 2 2-22-17656 öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni.

8.Kostja leiab, et tal oli mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja huvi oli suunatud kostja vanaema tervisliku seisundiga täielikult arvestamisele. Kostja vanaema viibis hageja juures ehk hooldushaiglas ca 2 kuud. Kostja külastas vanaema vähemalt korra nädalas.

Iga külastusega muutus hooldekodu nii kostjale kui ka tema vanaemale vastumeelsemaks.

Sellises olukorras ei ole põhjendatud täiendava tähtaja andmise võimalus.

9.Lepingus puudus võimalus lepingut korraliselt üles öelda. Poolte kokkulepe pole võrdsustatav lepingu korralise ülesütlemise võimalusega.

10.Kui hageja hakkas esitama peale 23.09.2022 erakorralist ülesütlemist arveid, esitas kostja ka selgitavad põhjendused. Hageja nendele ei vastanud. Mõjuvad põhjused lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks olid järgmised: 1) hammaste pesu ei võimaldatud lamajale rohkem kui üks kord nädalas, vaatamata asjaolule, et kostja juhtis sellele korduvalt tähelepanu; 2) kui hooldataval tekkis köha, siis sellest ei teavitatud perekonda. Hooldatav oli üle nädala köhinud ning ta viidi duši alla, mis on täiesti välistatud haige inimese, eriti vanainimese puhul. Sellega on tekitatud lisakulusid ja muret. Peale hooldekodu viibis hooldatav taastusravi haiglas Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses, kuid ei saanud veeprotseduure, sest ta saabus sinna tugeva köhaga. Sel põhjusel ei olnud võimalik pool aastat oodatud teenust osaliselt kasutada; 3) hageja juures toimus vanainimese hooletusse jätmine. Hädaabi kutsunginuppu tubades ei olnud. Kostja küsimuse peale öeldi, et "aga me jätame uksed lahti ja saab ju hõigata". Reaalsuses pandi palatite uksed kinni, öösiti alati, aga vahel ka päeval. Voodihaigel vanaemal oli pidev hirmu ja abituse tunne. On mõeldamatu, et poole pika koridori pealt kinnise ukse tagant kostuks vanainimese habras hääl kuhugi, kus on töötajad; 4) kostjale öeldi, kui ta vanaema sisse registreeris, et lastega palun ärge edaspidi tulge. Millestki sellisest ei olnud lepingus kirjas. Vanem tütar on vanaema lemmik – neil on eriline side – on mõeldamatu, et siitmaalt alates ei kohtuks vanaema enam iialgi selle lapsega.

Kostja sai käia paar korda väiksema lapsega vanaemal külas, siis tehti uus kord, et lastega külastamine on keelatud. Ametlikku karantiini polnud. Seda asutust külastades jäi kostjale mulje, et nad teevadki kõik endast oleneva, et keegi ei külastaks. Külastusajad on tööpäevadel tööajal ja ei võimalda sisuliselt oma lähedast külastada; 5) äärmiselt jäme ja lubamatu käitumine omaste vastu (hääle tõstmine, karjumine, mõnitamine). Sellele olid tunnistajaks ka patsiendid. See, kuidas käitub juhataja omaste ja patsientidega, on sobimatu ja sündsusetu.

Vanaema palatis oli üks daam, kes vadistas valdava osa ajast juttu, ka öösiti. Paari nädala möödudes see inimene suri ära, aga minu vanaema oli šokis ja rääkis, kuidas juhataja käis selle naise juures, kui ta veel elus oli, ja juhendas oma alluvaid, et selle patsiendi peale ei ole mõtet enam aega kulutada.

11.Vanaema rääkis telefoniga alati vaikselt, sest ta kartis, mis võib juhtuda, kui keegi kuuleb, et ta räägib, mis hageja juures toimub. Kostja vanaema oli voodihaige ja hooldusasutuse töötajate meelevallas. Leppisime kokku, et kannatame kõik ära seni kuni memme sealt asutusest minema saame, vältimaks võimalust, et temaga jämedalt või ülekohtuselt käitutakse. Juhataja on täiesti labiilse närvisüsteemiga. Kostjal pole olnud mitte ühtegi vanaema külastust, kui juhataja poleks tema peale karjunud või talle halvasti öelnud.

Sama kogemus on kostja vanatädil, kes vanaemal külas käis. See suhtumine levis ka osadele töötajatest. Juba oma teise külastuse ajal nägi kostja, kuidas töötajad käitusid üleolevalt mäluhäiretega patsientidega, kes ei mäletanud, kus on nende tuba.

3 2-22-17656 Maakohtu otsus ja põhjendused 12. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 840 eurot.

13.Kohus kvalifitseeris poolte vahelise lepingu käsunduslepinguna VÕS § 619 mõttes.

Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahelises lepingus ei olnud lepingu erakorralist ülesütlemist ette nähtud. Ette oli nähtud vaid korraline ülesütlemine (seegi on lepingus sõnastatud lepingu lõpetamisena kokkuleppel). Kohus nõustub hagejaga, et see ei välista seadusest tulenevat võimalust leping erakorraliselt üles öelda. Lepingu kehtivalt ülesütlemiseks peavad olema täidetud lepingu lõpetamise formaalsed ja materiaalsed alused.

14.Lepingu ülesütlemise formaalseks eelduseks on ülesütlemisavalduse tegemine. Hageja on hagis kinnitanud, et kostja on lepingu ülesütlemisavalduse teinud suuliselt ja e-kirja teel 23.09.2022 ning lepingu lõpetamise põhjendused esitanud 28.09.2022 e-kirjas hagejale.

15.Lepingu lõpetamise materiaalne alus tuleneb VÕS § 196 lg-st 1, mille kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Lg-s 2 on sätestatud, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. Käesoleval juhul esinesid mõjuvad põhjused lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks etteteatamistähtaega järgimata.

16.Kohus luges üldtuntuks asjaolu, et Eestis on voodihaigele inimesele hooldekodus koha saamine keeruline, eriti Harjumaal. Selles olukorras on hooldekodudel sisuliselt turgu valitsev seisund ja teenuse tarbija ei saa vabalt valida hoolekandeasutust. Valdavalt on tegu sundvalikuga ja tuleb võtta esimene vabanev koht, olenemata pakutava teenuse kvaliteedist.

17.Kostja tugineb järgmistele rikkumistele: hooldekodu kliendid, sh kostja vanaema, olid tubades kinni ja abi kutsumise võimalust sisuliselt ei olnud; hooldekodu personal oli kostja vanaemaga järsk, ebaviisakas ja hirmutav; kostja vanaemale ei pakutud piisavat hooldust hügieeni osas (eeskätte hambapesu, mida võimaldati kord nädalas), kostja vanaemale ei pakutud ravi kergemate haiguste (nt köha) puhul; kostja vanaema viidi köhaga duši alla, mis oli tema tervisele ohtlik.

18.Kostja väited ülal viidatud rikkumiste esinemise osas on tõendatud kostja telefoni teel antud ütlustega. Nende rikkumiste puhul ei olnud täiendava tähtaja andmine vajalik. Hageja on ka ise kinnitanud, et hooldekodu palatites hädaabinuppe ei ole. Hageja selgitas, et „kliendid vahel kuritarvitavad neid ja osad ka ei oska neid kasutada. Pigem panustame, et meie personal käib hooldusplaani järgi tubades. Meil on kokku 18 tuba ühel korrusel ja kõik on tegelikult kuulda.“ Usutav ei ole, et 18-st toast, kus on valdavalt halvas tervislikus seisundis vanurid, oleks nende abipalved kosta.

Apellatsioonkaebus 19. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.

4 2-22-17656 20. Maakohus ei hinnanud hageja poolt esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

21.Kõigepealt vaidleb hageja vastu maakohtu järeldusele justkui oleks hooldekodudel turgu valitsev seisund. Ainuüksi Harju Maakonnas on 17 hooldekodu.

22.Kohtuotsus on rajatud üksnes kostja suulistele ütlustele. Hageja ütlused ja põhjendused jäid kohtu poolt tähelepanuta. Hageja selgitas kohtule järgmist: 1) välisuksed on suletud ja valvepersonal teeb uksed lahti. Hooldekodu välisuksed on lukustatud, kuna tegemist on hooldekoduga, mitte avalikkusele ettenähtud territooriumiga. Hageja kannab vastutust seal viibivate klientide eest. Samas peab hooldekodu olema turvaline, vähemalt et keegi tänavalt ei saa juhuslikult ruumidesse sisse tulla ning omakorda dementsusega hoolealused lahkuda.

Palatiuksed on alati lahti; 2) hädaabi nuppe hooldekodus üldiselt ei ole, kuid mitte seetõttu, et “/…/ oleks nõudnud suuri investeeringuid nii tehnikale (hädanupud) kui personalile”, vaid seoses sellega, et dementsuse diagnoosiga kliendid vahel kuritarvitavad neid ja osad ka ei oska neid kasutada. Enne kui hageja kliendi vastu võtab, suhtleb ta kliendi sugulastega ja sellest tulenevalt teab, mida ja mis kell klient vajab. Hageja töötajad on enamuse tööajast klientidega ja nad juba teavad, mis kell mida vaja; 3) pesemine on duši all kord nädalas.

Hambapesu on iga päev ja kaebust kostja kordagi selle kohta ei esitanud, mistõttu ei saa vastata tõele kostja väide: „Vahel ka katsusin hambaharja ja see oli alati kuiv /../“; 4) üks kord oli kindlasti köha ja kostja palus tuua köhasiirupit. Kõik, mis hagejal on eelarvega ette nähtud, ei pruugi sobida igale kliendile. Selle pärast palub hageja tuua sugulastel rohtusid; 5) hageja kodukorra kohaselt informeerivad klientide lähedased üldjuhul hageja töötajaid, millal ja mis kell nad tulevad, et hageja saaks arvestada sellega ja oma igapäevast tööd (klientide pesemine, söötmine jms toimingud) planeerida. Arvestada tuleb ka klientide režiimi ning täidetud peavad olema sanitaarnormid; 6) kostja vanaemale meeldis hooldekodus olla, lepingu lõpetamine oli kostja otsus.

23.Materiaalne alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudub. Kostja poolt esitatud väited on paljasõnalised. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks, et tal oli alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Juhul, kui kostja ei olnud rahul hageja poolt pakutud teenustega ning esines alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, siis tekib küsimus, miks ta ei esitanud ülesütlemisavaldust juba 05.09.2022, vaid ootas veel peaaegu kolm nädalat. Kõik kostja põhjendused on otsitud ja väljamõeldud peale lepingu ülesütlemist ja pärast kostjale arve esitamist. Lepingu kehtivuse ajal ei pöördunud kostja ühtegi korda hageja poole nõuetega ja/või pretensioonidega, arvestades et tegemist on hooldekoduga, kus eakas inimene alaliselt elab. Kostja oli hageja poolt pakutavate teenustega rahul.

24.Hageja vaidlustab menetluskulude kindlaksmääramist ja suurust. Kohus ei oleks pidanud välja mõistma kulusid, mis tekkisid kostjal materjalidega tutvumisel ning õigusliku analüüsi tegemisel, sealhulgas: hagiavalduse, hagi täpsustuse ja selle lisadega tutvumisel ning analüüsil; kohtumäärusega tutvumisel ja arutelul kostjaga menetluslikust olukorrast; hageja vastusega tutvumisel; kohtudokumendiga tutvumisel. Samuti on ajakulu osaliselt põhjendamatu. Hagile vastuse koostamiseks on põhjendatud ajakuluks 30 minutit ja ettepaneku esitamiseks kohtule 10 minutit. Seega on põhjendatud ajakulu kokku 40 minutit.

Lisaks ei ole kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) põhjendatud.

Arvestades, et vaidlus ei ole keerukas, on põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot (käibemaksuta).

5 2-22-17656 Vastustaja seisukoht 25. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ning tuleb teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

27.Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja sõlmisid 15.07.2022 tähtajalise lepingu nr 15072022 isiku hoolekandeteenuse osutamiseks, mille alusel tellis kostja hagejalt hooldusteenuse osutamise enda vanaemale Xle, ning 07.08.2022 sõlmisid hageja ja kostja lepingu lisa, milles leppisid kokku, et leping on tähtajatu. Kostja saatis hagejale 23.09.2022 lepingu ülesütlemise avalduse, mida põhjendas täiendavalt 28.09.2022 e-kirjas. Maakohus leidis, et kostja ütles põhjendatult lepingu erakorraliselt üles ja jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul hindas maakohus kohtule esitatud tõendeid lepingu erakorralise ülesütlemise eelduste tuvastamisel ebaõigesti ning kohaldas vääralt materiaalõigust ja selle tulemusel jättis maakohus hagi ebaõigesti rahuldamata.

28.Kostja on tuginenud menetluse kestel sellele, et ta on lepingu erakorraliselt üles öelnud.

Maakohus kvalifitseeris poolte vahelise lepingu käsunduslepinguna (VÕS § 619).

Ringkonnakohus nõustub sellega. Riigikohus on selgitanud, et käsunduslepingute puhul kohaldatav VÕS § 631 on samasisuline VÕS § 196 lg-ga 1, mis sätestab üldise aluse kestuslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (vt ka RKTKo 07.10.2009, 3-2-1-93-09, p 11).

29.Lepingu ülesütlemisel tuleb hinnata seda, kas lisaks lepingu ülesütlemise materiaalsetele eeldustele on täidetud ka ülesütlemise formaalsed eeldused. Lepingu ülesütlemise formaalseks eelduseks on eelkõige ülesütlemisavalduse esitamine lepingu teisele poolele. Pooled ei vaidle, et kostja on esitanud hagejale ülesütlemisavalduse ja hageja on selle kätte saanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas käesoleval juhul esinesid lepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused. VÕS § 196 lg 1 järgi võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna käesoleval juhul kostja poolt esile toodud asjaolud eraldi ja ka kogumis alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

29.1. Lepingu p 2.1.1 kohaselt kohustus hooldekodu tagama kliendile hoolekande teenused vastavalt hooldekodu põhikirjale/korrale, lähtudes kliendi vajadustest ja soovidest. Lepingu lisa kohaselt kohustus hooldekodu muuhulgas osutama järgmisi teenuseid: ööpäevaringne järelevalve ja abi; isiklik hügieen 2 korda päevas või vastavalt vajadusele; abistamine pesemisel; pesuvahetus; tubade koristamine; meditsiiniõe teenused; raviskeemi järgimine; teler ja värsked ajalehed (tl 5–7).

29.2. Kostja tõi ülesülemise alusena esile järgmist: hooldekodu kliendid, sh kostja vanaema olid tubades kinni ja abi kutsumise võimalust sisuliselt ei olnud; hooldekodu personal oli kostja vanaemaga järsk, ebaviisakas ja hirmutav; kostja vanaemale ei pakutud piisavat hooldust hügieeni osas (eeskätt hambapesu, mida võimaldati kord nädalas), kostja vanaemale 6 2-22-17656 ei pakutud ravi kergemate haiguste (nt köha) puhul; vanaema viidi köhaga duši alla, mis oli tema tervisele ohtlik. Neile asjaoludele tugines kostja esmakordselt alles 28.09.2022 hagejale saadetud e-kirjas (tl 38–39). Kostja seisukohtadest ja esitatud tõenditest ei nähtu, et 28.09.2022 e-kirjale eelnevalt oleks kostja esitanud hagejale pretensioone. Asjaolu, et kostja poolt ei ole hagejale etteheited tehtud, kinnitas ärakuulamisel ka hageja esindaja EN (tl 53 pöördel). Üksnes hammaste pesu osas nähtub 28.09.2022 e-kirjast, et kostja juhtis sellele ka varasemalt korduvalt tähelepanu (tl 38–39). Seejuures nähtub kohtule esitatud kirjavahetusest kostja ja hageja vahel, et teenuse osutamisega hageja poolt oli kõik korras ka veel 05.09.2022.

Kostja saatis hagejale 05.09.2022 e-kirja pealkirjaga „X väike reis Haapsallu“, milles kirjutas järgmist: „Tere! X oodatakse 22. septembril Haapsalu taastusravikeskusesse keskpäevaks.

Kas on mingid reeglid, kuidas käib Marta Kodust lahkumine? Midagi, mida kindlasti tuleb teha? Marta Kodul endal meditsiinilist transporti pole, eks? kas Xl ravimeid jätkub või peaksin midagi juurde tooma? Haapsalu palub max 48 h varem tehtud covidi testi. Kas marta Kodu teeb ka covidi teste? Aitäh! C.P“ (tl 11). 23.09.2022 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et oleme otsustanud lõpetada lepingu Marta Kodu OÜ-ga alates tänasest. Kirja lõpus on „Täname tehtud töö eest!“ (tl 12). Eeltoodud kirjavahetustest ei nähtu, et kostjal oleks hagejale etteheited kostja vanaemale teenuste osutamise osas. 05.09.2022 kirja pealkirjast järeldub, et kostja vanaema oli plaanis hooldekodusse tagasi tuua. Seda kinnitab ka asjaolu, et alles 23.09.2022 saatis kostja teate lepingu lõpetamise kohta. Riigikohus on selgitanud, et üldiseks eelduseks lepingu erakorralisele ülesütlemisele on, et eelnevalt oleks kohustusi rikkunud poolele määratud mõistlik täiendav tähtaeg täitmiseks (§ 196 lg 2 esimene lause).

Tähtaja määramine ei ole VÕS § 196 lg-st 2 tulenevalt vajalik VÕS § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud juhtudel, s.t siis, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi (RKTKo 09.03.2006, 3-21-2-06, p 14). Praegusel juhul ei ole kostja juhtinud eelnevalt hageja tähelepanu puudustele lepinguliste kohustuste täitmisel.

29.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostja poolt esile toodud asjaolusid pidada selliseks, mis oleks välistanud lepingu jätkumise lepingu p-s 11.5.1 sätestatud tähtajani (s.o ühe kuu jooksul alates lepingu ülesütlemisest). Arvestades seda, et kostja oli kuni 23.09.2022 hageja poolt pakutava teenusega rahul ja esitas pretensioonid alles 28.09.2022, ei saa järeldada, et mõlemapoolset huvi arvestades poleks mõistlikult saanud lepingut jätkata kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (VÕS § 196 lg 1).

29.4. Lisaks eeltoodule leiab ringkonnakohus, et maakohus on ka tõendeid ebaõigesti hinnanud. Maakohus leidis, et kostja väited rikkumiste esinemise osas on tõendatud kostja telefoni teel antud ütlustega. Seega luges maakohus kostja telefoni teel antud ütluste alusel tõendatuks, et: hooldekodu kliendid, sh kostja vanaema olid tubades kinni ja abi kutsumise võimalust sisuliselt ei olnud; hooldekodu personal oli kostja vanaemaga järsk, ebaviisakas ja hirmutav; kostja vanaemale ei pakutud piisavat hooldust hügieeni osas (eeskätt hambapesu, mida võimaldati kord nädalas), kostja vanaemale ei pakutud ravi kergemate haiguste (nt köha) puhul; vanaema viidi köhaga duši alla, mis oli tema tervisele ohtlik. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ennatlikult pidanud kostja seletust piisavaks tõendiks, et kostja väiteid tõendatuks lugeda. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et ükski muu tõend kostja seletust ei kinnita ning sisuliselt kordab kostja oma seletuses 28.09.2022 e-kirjas avaldatut. Kostja väited lepingu rikkumise kohta on ka väga üldised ja esile pole toodud, millal need rikkumised aset leidsid. Lisaks jättis maakohus kostja seletuse hindamisel arvesse võtmata kohtule esitatud kirjavahetuse kostja ja hageja vahel, mis seab kostja seletuse kahtluse alla. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt viitas, ei nähtu kirjavahetusest, et kostjal oleks hagejale etteheited 7 2-22-17656 kostja vanaemale teenuste osutamise osas. Pigem nähtub sellest vastupidine – kostja oli teenusega rahul ja kavatses veel 05.09.2022 oma vanaema hooldekodusse pärast taastusravikeskuses viibimist tagasi tuua (tl 11) ning 23.09.2022 e-kirjas täna kostja hagejat tehtud töö eest (tl 12). Lisaks on maakohus jätnud arvesse võtmata asjaolud kostja poolt etteheidete esitamise kohta. Nimelt teatas kostja 23.09.2022 hagejale, et soovib lepingu lõpetada, toomata selles esile ühtegi põhjendust lepingu lõpetamiseks ega etteheidet hagejale.

26.09.2022 saatis hageja kostjale e-kirja, milles andis teada, et leping lõpetatakse p 11.5.1 alusel poolte kokkuleppel ning hageja saadab ühe kuu kohta arve (tl 13). Alles seejärel, 28.09.2022 saatis kostja hagejale pretensioonid seoses kostja vanaema hooldekodus viibimisega (tl 38–39). Arvestades varasemate kaebuste ja etteheidete puudumist ning nende esitamist alles pärast hageja poolt arve saatmist, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist otsitud põhjustega lepingu ülesütlemiseks ja esitatud üksnes põhjusel, et hageja esitas kostjale arve. Kui hooldekodus viibimine oleks kostja vanaemale olnud vastumeelne ja kostja väidetud rikkumised esinesid, oleks kostja sellest ilmselt kohe teatanud 05.09.2022 e-kirjas hagejale või siis hiljemalt 23.09.2022 e-kirjas.

29.5. Hageja on tunnistanud kostja etteheidetest üksnes hädaabinupu puudumist, kuid on selgitanud, et klientide ööpäevaringne järelevalve ja abi oli tagatud personali poolt.

Ringkonnakohus leiab, et hädaabinupu puudumine kliendi toas ei õigusta lepingu erakorralist ülesütlemist. See, kuidas hooldekodu klientide üle järelevalve ning nende turvalisuse ja neile abi osutamise tagab, on hooldekodu korraldada. Antud juhul ei ole kostja esile toonud, et seoses hädaabinupu puudumisega oleks kostja vanaema jäänud abita või oleks tema turvalisus olnud ohus.

29.6. Seega ei ole eeltoodud asjaoludel kostja lepingut erakorraliselt üles öelnud ja kostja ütles lepingu VÕS § 195 alusel üles. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et lepingus puudus võimalus selle korraliseks ülesütlemiseks ja et selline leping on kostjat ebamõistlikult kahjustav. VÕS § 630 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et VÕS § 630 lg 1 kohaldamisel tuleb arvestada VÕS § 195 lg-s 2 sätestatud reegliga, et tähtajatu kestvuslepingu võib kumbki pool üles öelda mõistliku etteteatamistähtajaga ning lepingus võib täpsustada, mis peaks ülesütlemiseks etteteatamise tähtaeg olema (VÕS komm III, § 630, p 3.1). VÕS § 195 lg 3 kohaselt võib püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvuslepingu), mis on sõlmitud tähtajatult, kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). Seega võib käsunduslepingus sätestada lepingu korraliseks ülesütlemiseks etteteatamistähtaja. Vastavalt lepingu p-le 11.5.1 lõpetakse leping poolte kokkuleppel teatades sellest teisele poolele kirjalikult 1 (üks) kuu ette. Ehkki tegemist on ebaselge sõnastusega, saab sellest järeldada, et korraliselt saab hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingut üles öelda ühe kuulise etteteatamistähtajaga. Tegemist on ringkonnakohtu hinnangul ka mõistliku etteteatamistähtajaga. Käesoleval juhul ongi hageja käsitlenud kostja ülesütlemisavaldust korralisena ja lugenud lepingu lõppenuks ühe kuu möödumisel alates kostja ülesütlemisavalduse saamisest, s.o 23.10.2022 (tl 13).

30.Kuna leping lõppes 23.10.2022, oli hagejal õigus nõuda kostjalt kuni selle ajani lepinguga kokkulepitud tasu 42 eurot päev (tl 7). Hageja esitas kostjale 26.09.2022 arved 966 euro ja 222 euro tasumiseks (tl 14–15). Kokku esitas hageja kostjale arved 1188 euro tasumiseks. Kostja ei ole vastuväited arvetel märgitud summade suuruse kohta esitanud.

Seega rahuldab ringkonnakohus hageja põhinõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1188 eurot. Lisaks esitas hageja viivisenõude ja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 62,01 eurot (alates 8 2-22-17656 27.09.2022 kuni 23.11.2022) ning viivise alates 24.11.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni lepingus sätestatud määras, s.o 0,09% päevas. Lepingu p-s 8.2 on pooled kokku leppinud, et maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral tasub tellija ja/või klient hooldekodule viivist 0,09% iga viivitatud päeva eest maksmata jäänud summast. Arvestades lepingu p-s 8.2 kokkulepitut on hageja viivisenõue põhjendatud.

31.Kostja esitas apellatsioonkaebuse vastuses taotluse täiendava tõendina õiguskantsleri ringkirja vastuvõtmiseks. Kostja soovib sellega tõendada, et hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide hooldekodude ja hooldekodu kohtade suure arvu kohta on vale.

Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole asjakohase tõendiga. Maakohus tugines hagi rahuldamata jätmisel ka üldtuntud asjaolule, et Eestis on voodihaigele inimesele hooldekodus koha saamine keeruline, eriti Harjumaal ning selles olukorras on hooldekodudel sisuliselt turgu valitsev seisund ja teenuse tarbija ei saa vabalt valida hoolekandeasutust. Hageja esitas selle peale apellatsioonkaebuses väite, et „kaasaegses maailmas on hooldekodu teenuse osutamine väga arenenud ning inimestel on alati valida, kust ja millist teenust nad soovid saada. Ainuüksi Harju Maakonnas on 17 hooldekodu“. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus hooldekodude turgu valitseva seisundi ja tarbija valikuvõimaluste vähesuse kohta ei ole käesoleva asja lahendamisel oluline. Seega on asjakohatu ka hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide hooldekodu kohtade piisavuse kohta. Käesolevas asjas on oluline tuvastada, kas kostjal esines alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hooldekodu kohtade piisavusest või hooldekodude arvust sellist järeldust teha ei saa. Kuna asjaolu, mida kostja õiguskantsleri ringkirjaga soovib tõendada, ei oma asja lahendamisel tähtsust, jätab ringkonnakohus TsMS § 238 lg 1 alusel kostja esitatud tõendi asja materjalide juurde võtmata.

32.Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus kostja kanda.

Seetõttu pole vaja käsitleda ka hageja apellatsioonkaebuse väiteid seoses menetluskulude kindlaksmääramisega. Kuna maakohus ei ole hageja menetluskulusid kindlaks määranud, tuleb seda maakohtul teha. (allkirjastatud digitaalselt) 9

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.