Obsah (6)

§ 152§ 13§ 2§ 131§ 151§ 159

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2025 Haapsalu Tsiviilasja number 2-24-6960 Tsiviilasi T.A ja W.R-i hagiavaldus C.A , A.M-

) § 147 tähenduses. Kohtule on esitatud pärandvara jagamise hagi. Kohus jagab pärandvara lähtudes

§ 152lg-st 2 ja 3.

9. Pärimistunnistusega on tõendatud pärijate pärandiosade suurused. P.A on surnud ning tema pärijaks on R.O /dtl 59-60, 170/.

§ 13

lg 5 kohaselt päris R.O osa pärandist millele oli õigus tema isal P.A-l so ¼ mõttelises osas A.A pärandvarast. 3 10. Järgnevalt tuvastab kohus pärandvara koosseisu ja pärandvara väärtuse.

§ 152

lg 2 sätetel tuleb pärandvara jagamisel lähtuda pärandvara väärtusest jagamise hetkel.

1. Registriosa nr XXX, korteriomand asub XXX. Kinnistusraamatu kande kohaselt on 11.12.2002 C.A omanikuna kantud kinnistusraatatusse /dtl 8-9/. Kuna pärandaja ja C.A varasuhetele kohaldatakse ühisvara režiimi, siis vaatamata asjaolule, et A.A ei ole kantud registriosa nr XXX omanikuna kinnistusraamatusse, on tegemist C.A ja A.A ühisvaraga, kuna nad olid abielus alates XXX /dtl 6/. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 ja 39 tulenevalt kuulub C.A-le ½ registriosast XXX ning ½ registriosast nr XXX kuulub A.A pärandvara koosseisu.
2. Pärandvara koosseisu kuulub ka sõiduauto Renault Laguna, registreerimismärgiga XXX, mis on tõendatud liiklusregistri tõendiga ning sõiduki registreerimistunnistusega /dtl 13, 137-138/. Kuna tegemist on C.A ja R.O ühisvaraga, siis ½ mõttelist osa sõiduautost kuulub C.A-le.
3. Swedbank AS asuvatel A.A pangakontodel asus arvelduskontol 8 046,39 eurot ja hoiukontol 4 149,59 eurot seisuga 12.02.
4. C.A arvelduskontol oli seisuga 12.02.2018 raha 4 696,50 eurot. Kokku pangakontodel raha 16 892,48 eurot.
5. Pooled vaidlevad korteriomandi väärtuse üle. Hagejad on hagis tuginenud väitele, et korteriomandi väärtuseks on 24 582 eurot /dtl 3/. Kostjad on korteriomandi väärtuse vaidlustanud. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 2 lasub hagejatel oma väite tõendamise kohustus. Hagejad on oma tõendamiskoormuse jätnud täitmata. Kostjad on korteriomandi turuväärtuse tõendamiseks esitanud Pindi Kinnisvara eksperthinnangu nr XXX, mille kohaselt on registriosa nr XXX turuväärtus seisuga 10.02.2025 summas 22 000 eurot /dtl 83-119/. Eksperthinnanguga loeb kohus tõendatuks registriosa nr XXX väärtuse 22 000 eurot.
6. Sõiduauto Renault Laguna väärtuse osas jäid hagejad kohtuistungil seisukohale, et väärtus on 370 eurot /dtl 157-158/. Kostjad on seisukohal, et sõiduki väärtus on 210 eurot /dtl 157/. Sõiduki taustakontrolli andmete kohaselt puudub sõidukil kehtiv tehnoülevaatus. Viimane ülevaatus kehtis kuni 31.12.2018 /dtl 132-136, 138/. Nimetatud tõendite kohaselt on tegemist sõidukiga, mis liikluses ei osale. Kostjad on esitanud fotod sõidukist /dtl 140,166/. Sõiduki esmane registreerimisaeg on 02.03.2001/dtl 134/. Fotodelt nähtuvalt on tegemist sõidukiga, mille väärtust tuleb hinnata vanametalli kokkuostu hindade järgi. Seetõttu nõustub kohus kostjatega, et aluseks tuleb võtta kostjate poolt viidatud musta metalli kokkuostuhind 155 € tonni kohta /dtl 139/. Kuna sõiduki tühimass on 1 355 kg, siis peab kohus põhjendatuks kostjate poolt pakutud väärtust summas 210 (1,355*155) eurot /dtl 134/.
7. Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et korteriomandi väärtus on 22 000 eurot, sõiduki väärtus on 210 eurot ja pangakontodel on 16 892,48 eurot. Kokku on pärandvarasse kuuluvate esemete väärtuseks 19 551,24 (39 102,48/2) eurot tulenevalt H. ja R.O varasuhete ühisvara režiimist. 17.

§ 2sätetel on pärandiks pärandaja vara.

Seega kuuluvad vara hulka nii pärandaja õigused kui ka kohustused.

§ 131lg 1 sätestab pärandaja matuse kulud.

Pooled vaidlevad pärandaja matuse kulude üle.

§ 131lg 1 sätetel tuleb matuse kulude 4 puhul arvestada tavasid ja pärandi suurust.

Hagejad ei ole nõus matusekuludena arvestama peielaua kulutusi, hauakivile ja haua äärekivile tehtud kulutusi /dtl 71/. 26.03.2025 kohtuistungil nõustusid hagejad, et peielaua kulud, tuhastamise kulud ja urnilina kulud on matuse kulud /dtl 158/. 18. Kostjad on matuse kulude tõendamiseks esitanud hauakivi ja urni hauakaevamise arve summas 540 eurot /dtl 37/. Haua piirete kulud summas 82,27 eurot /dtl 40/. Peielaua kulud on summas 568,80 eurot. Lillepoe kulud on 65,20 eurot /dtl 40/. Urnilina kulud 15 eurot /dtl 41/. OÜ Tallinna Matusebüroo osutatud teenused on summas 868 eurot /dtl 42/. Kohtu hinnangul on kõik kulud vastavalt matuse tavadele tavapärased ning arvestades pärandi suurust kohased. Kokku on matuse kulud summas 2 139,27 eurot.

§ 131

lg 2 sätetel kannab iga pärija pärandaja matuse kulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega. Nimetatud seisukohta kinnitab ka Riigikohus lahendi 3-2-1-27-12 punktis 21. Vaidlust ei ole asjaolus, et kohalik omavalitsus andis matusetoetust summas 250 eurot /dtl 78/. Kostjad tuginevad faktiväitele, et matusekulud on summas 1 854,27 eurot /dtl 77/. Seega tulenevalt

§ 131

lg 2 peab kumbki hageja kandma matuse kulud summas 231,78 eurot ja iga kostja summas 463,57 eurot.

1. Kostjad leiavad, et pärandvaral lasuvad kohustused, mis on seotud õhksoojuspumba paigaldamisega summas 1268,56 eurot ja korteriomandi kommunaalkuludega summas 3 244,32 eurot tuleb tasaarvestada iga pärija osa suurusega/dtl 78/. Õhksoojuspumba osas on kohtule esitatud hinnapakkumine 06.09.2018 ja 20.09.2018 sularahaarve nr 1084 /dtl 44, 126/. Kohtu hinnangul on tegemist Asjaõigusseaduse §-s 75 sätestatud nõudega. Hagejad on õhksoojuspumba nõude osas tuginenud aegumise vastuväitele /dtl 149/. Kohus nõustub hagejatega, et juhul, kui kostjad soovisid esitada teiste pärijate vastu nõuet õhksoojuspumbale tehtud kulutuste osas, siis tulnuks seda teha kolme aasta jooksul vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-le
2. Kuna kohus kohaldab aegumist ainult kohustatud poole nõudel, mis tuleneb TsÜS §-st 143, siis kohaldab kohus aegumist hagejate taotlusel. Kostjate nõue õhksoojuspumba osas aegus hiljemalt septembris
4. Üldhalduskulude nõue käsitletav AÕS § 75 nõudena /dtl 130/. Hagejad leiavad, et nimetatud osas on nõuded aegunud perioodil 2018 kuni 2021 /dtl 149-150/. Kohus nõustub hagejatega, et aegunud on nõuded perioodi 2018 kuni 2020 eest. Kuid 2021 aastast alates nõuded aegunud ei ole TsÜS § 154 sätetel, sest kostja on hagejate vastu esitanud kohustuse täitmise nõude 05.10.2024 /dtl 36/. Seega on kostjate C.A ja A.M nõue summas 2 035.50 eurot teiste pärijate vastu, mis tuleneb korteriomani üldhalduskuludest aastatel 2021 kuni2024 /dtl 130/.
5. Pärandvaral lasuvate kohustuste kandmise sätestab

§ 151lg 1.

Arvestades, et korteriomand on C.A ja R.O ühisomand, tuleb C.A-l kanda kohustusi ½ ulatuses so 1 017,75 oma omandiosa eest. Pärijate vahel tuleb

§ 151lg 1 alusel jagada kohustused summas 1 017,75 eurot.

Seega jääb kummagi hageja kanda korteriomandi üldhalduskuludest 127,22 eurot ning iga kostja kanda jääb 254,44 eurot.

1. Kohus on tuvastanud, et pärandvara väärtus on 19 551,24 eurot. Pärandvaral lasuvad kohustused on summas 1 017,75 eurot ning pärandaja matuse kulud on summas 1 854,27 eurot. Arvestades matuse kulude ja pärandvaral lasuvate kulude kandmise kohusust on kummalgi hagejal kohutused summas 359 (231,78+127,22) eurot. 5 Kostjatel on igal ühel kohustused summas 718,01 (463,57+254,44) eurot. Hagejatel on õigus pärandvarale vastavalt oma omandiosa suurusele summas 2 443,91 eurot, millest tuleb maha arvata kohustused summas 359 eurot. Seega on mõlemal hagejal õigus saada vara summas 2 084,91 eurot, Kostjatel on igal ühel õigus pärandvarale summas 4 887,81 ning pärast kohustuste täitmist varale summas 4 169,80 eurot.
2. Pärandvara hulka kuluvate esemete jaotamise sätestab

§ 159

.

§ 159

lg 4 kohaselt tuleb maksta teistele pärijatele hüvitist, kui pärija saab eseme, mis ületab tema pärandiosa väärtust.

1. Vaidlust ei ole, et korteriomandist ½ osa jääb C.A ja A.M-i ühisomandisse. Kuna ½ korteriomandist kuulub C.A-le, siis ½ osa korteriomandi väärtusest, so 11 000 eurot tuleb jagada pärijate vahel. Kummalgi hagejal on õigus 1 375 eurole ja R.O-l on õigus 2750 eurole.
2. Sõiduk tuleb jätta ½ osas R.O omandisse. Kostjad C.A ja A.M on vastu vaielnud sõiduki nende omandisse jätmisele ja hagejad ei ole samuti soovinud sõidukit endale. R.O ei ole esitanud vastuväiteid hagejate nõudele jätta sõiduk R.O omandisse. Kuna ½ sõidukist kuulub C.A-le, mida pärandvarana ei jagata, siis jääb sõiduk C.A ja R.O ühisomandisse. Seega saab R.O sõiduki näol vara summas 105 eurot. Sõiduki osas on C.A osa ühisvarast tulenevalt 105 eurot ja hagejatel on õigus pärandile sõiduki osas summas 13,13 eurot ja kostjatel A.M-il ja C.A-l mõlemal 26,25 eurot.
3. Pangakontodel olevad rahalised vahendid on summas 16 892,48 eurot, millest ½ kuulub C.A-le summas 8 446,24 eurot. Hagejatel on õigus pangakontol olevatest vahenditest saada kummalgi 1 055,78 eurot ja igal kostjal 2 111,56 eurot.
4. Eeltoodu alusel jätab kohus registriosa nr XXX ½ kaasomandi osas C.A ainuomandisse ja ½ kaasomandi osas C.A ja A.M-i ühisomandisse. Kohus mõistab C.A-lt ja A.M-ilt solidaarselt hageja T.A kasuks välja 1 375 eurot ning hageja W.R-i kasuks 1 375 eurot ja kostja R.O kasuks 2 750 eurot ½ kaasomandi osa kaotuse eest.
5. Sõiduauto Renault Laguna, registreerimismärgiga XXX jätab kohus R.O ja C.A ühisomandisse ning mõistab R.O-lt hageja T.A kasuks välja 13,13 eurot, hageja W.R-i kasuks 13,13 eurot, kostja A.M-i kasuks 26,25 eurot ja kostja C.A kasuks 26,25 eurot.
6. Pangakontodel olevatest vahenditest on tuleb jätta C.A-le kokku 10 557,80 eurot. A.M-ile ja R.O-le kummalegi 2 111,56 eurot ning T.A-le ja W.R-ile kummalegi 1 055,78 eurot.
7. Kohtu hinnangul tuleb kinnistusraamatu registriosas nr XXX II jaos teha kanded omanikukannete muutmiseks. Registriosa XXX ½ kaasomanikuna tuleb sisse kanda C.A ja ½ kaasomandi ühisomanikena C.A ja A.M. Kohus asendab TsÜS § 68 lg 5 alusel tahteavaldused, mis on vajalikud omanikukannete muutmiseks jõustunud kohtulahendiga.
8. Hagihind vastavalt TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 5 on 3500 eurot. 6
9. Menetluskulud jaotab kohus TsMS § 173 lg 1 ja 2 sätetel ning jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna kohus rahuldab hagi osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 7