) § 13 lõiget 1. 12.09.2022 protokolli esitamine ei taganud kaebaja ärakuulamist ja kaebaja ei pidanud protokolli põhjal aru saama vastutusotsuse koostamise võimalikkusest. MTA on kaebajat informeerinud võimalusest vabatahtlikult tasuda maksuvõlg äriühingu eest ning vältida vastutusotsuse tegemist kuid ei ole kinnitanud vastutusotsuse väljastamise kavatsust. Protokolli küsimus 22 ei ole käsitletav kaebaja ärakuulamisena. Kuna MTA koostas täiendava vastutusotsuse projekti, siis on ilmne, et ka MTA ei pidanud protokolli piisavaks, et oleks tagatud ärakuulamisõigus. MTA on enne käesolevat menetlust ka ise olnud seisukohal, et ärakuulamisõigus on tagatud läbi vastutusotsuse projekti kättetoimetamise. 6.2 Vastustaja leiab ekslikult, et vastutusotsuse projekti saab lugeda kaebajale kätte toimetatuks
Puudusid alused vastutusotsuse projekti kättetoimetamiseks
Puudusid Riigikohtu lahendis nr 3-19-207 toodud eeldused. Ei ole tõendatud, et kaebaja ei ela MTA-le teada oleva aadressil. Kaebaja elas väidetava vastutusotsuse projekti koostamise ajal ja elab tänaseni MTA-le teada oleval aadressil. Seega ei saa lugeda vastutusotsuse projekti talle kättetoimetatuks ning ärakuulamisõigust ei ole tagatud. 6.3 Kaebaja leiab et lisaks ärakuulamisõiguse rikkumisele on maksuhaldur vaide läbivaatamisel ning vaideotsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud
Maksuhaldur on vaideotsuses asunud seisukohale, et kaebaja on protokollis esitatud küsimustele vastamata jätmisel olnud vähemalt hooletu, mistõttu ei saa vaidele lisatud arveid asja materjalide juurde võtta ega nendes märgitu tõttu maksukohustust vähendada. MTA ei ole põhjendanud, et arvete hilisema esitamise on põhjustanud kaebaja tahtlus või hooletus. MTA-le kohaldub tulenevalt
§-st 11 uurimispõhimõte. Praegu ei ole seda põhimõtet järgitud vaid on üksnes eeldatud et tõendid on esitatud hilinenult hooletusest tingituna. Teiseks esinesid objektiivsed takistused, mis takistasid tõendeid varem esitada. Kaebajal ei olnud vastutusotsuse tegemisele eelnenud menetlusest võimalik aru saada, et tema suhtes vastutusotsuse koostamine on üldse võimalik, mistõttu ta ei olnud teadlik ka võimalikest riskidest, mis võivad kaasned vastamata jätmisega ega saanud nendest aru. 6.4 Riigikohtu lahendist haldusasjas nr 3-19-207 tuleneb, et kui kaebaja oleks ka teadlikult ja tahtlikult hoidunud kõrvale vastutusotsuse projekti kättesaamisest (mis ei vasta tõele), siis ei mõjuta see kuidagi
6.5 Esines ka teisi objektiivseid aluseid dokumentide esitamata jätmiseks. Kaebaja on kõik OÜd Oresal puudutavad dokumendid andnud üle Stonfix OÜ-le (hilisem omanik) juba septembri algul, ehk enne protokolli koostamist. Kuna Stonfix OÜ soovis ettevõtte omandada, siis nõudis ta enne omandamist kõiki OÜ Oresal raamatupidamise dokumente, hindamaks ettevõtte majanduslikku seisu. Kuna kaebaja oli kogu raamatupidamise dokumentatsiooni 2022 septembri algul Stonfix OÜ-le üle andnud, siis ei olnud kaebajal füüsiliselt võimalik protokolliga nõutud dokumente esitada. Pärast protokolli kättesaamist pöördus kaebaja Stonfix OÜ poole dokumentide saamiseks, kuid 3
täidetuse puhul esineb mingeid menetlus- või vormivigu, siis need ei saa olla aluseks õiguspärase haldusakti tühistamiseks. 7.4 Seonduvalt
lg 1 p 2 kohaldamisega peab vastustaja vaideotsuse seisukohti antud küsimuses jätkuvalt asjakohasteks ja ei leia, et neid peaks muutma. MTA on koos vaidega esitatud dokumendid igati põhjendatult vastu võtmata jätnud. 4
lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest.
lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest
§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
lg 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava
-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. 10.
lg 4 kohaselt lähtutakse juhatuse liikme süü vormide (tahtlus, raske hooletus, hooletus) tuvastamisel VÕS § 104 lg-tes 3-5 sätestatust. Vastutusotsuses on asutud seisukohale, et kaebaja rikkus
§-s 8 sätestatud kohustusi tahtlikult. 11. Käesolevas asjas ei vaidle pooled Fondafori OÜ maksuvõla kujunemise ja olemasolu üle. Samuti ei vaidle pooled selle üle et maksukohustus, mille tasumist nõutakse kaebajalt, on tekkinud ajal, mil kaebaja oli Fondafori OÜ juhatuse liige. Maksuvõlg on maksuotsusega kindlaks tehtud ning seda ei ole vaidlustatud. Vaidlus on selles, kas vastutusotsuse tegemisel on rikutud menetlusõiguse norme. Kaebaja leiab kokkuvõtvalt, et vastustaja peamine rikkumine vastutusotsuse tegemisel seisneb selles, et MTA ei taganud kaebajale ärakuulamisõigust. Nimetatud rikkumine tõi kaebuse kohaselt kaasa olukorra, kus kaebaja ei saanud aru tema suhtes läbi viidava menetluse olemusest ega võimalikust tulemusest, mistõttu jäid tal realiseerimata menetluslikud õigused, eelkõige õigus esitada tõendeid. Eeltooduga seonduvalt 5
lg 1 ja
lg 1 alusel, mille potentsiaalse tulemusena nõutakse kaebajalt sisse OÜ Oresal maksukohustused summas 50 542,17 eurot. Korralduse lisaks olevas protokollis olevad küsimused on otseselt suunatud teabe ja dokumentide saamisele, mis on maksukohustuse tekkimise aluseks ja mille osas kavatseb MTA teha vastutusotsuse. Muu hulgas on kaebajalt nõutud teavet ja dokumente sularaha välja võtmise ja kasutamise kohta, kaebaja isiklikule kontole tehtud ülekannete ja nende kasutamise kohta ettevõtte majandustegevuse tarbeks jms. Samuti on protokolli küsimustes 21 ja 22 tehtud otsesed viited võimaliku kaebaja vastutuse kohta. Kohtu hinnangul pidi kaebaja nimetatud dokumentidega tutvudes üheselt mõistma, et tema suhtes on algatatud menetlus, mis võib päädida vastutusotsuse koostamisega tema suhtes. Sellele viitavad otseselt nii 12.09.2022 korralduse sisu kui ka protokollis esitatud küsimused. Kaebaja pidi üheselt aru saama, et maksuhalduri kahtluste kummutamiseks tuleb tal esitada maksuhalduri poolt nõutud dokumendid ja anda teavet. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väide, mille kohaselt ei saanud kaebaja korralduse saamisel aru, et tema suhtes on algatatud vastutusotsuse tegemisele suunatud menetlus, on otsitud ning ei vasta tegelikkusele. Kaebaja teadmist kinnitab ka tema käitumine korralduse ja protokolli saamise järgselt. Kaebaja on kõnealuse korralduse vastu võtnud e- maksuameti kaudu 20.09.2022 (dtl 271). Oma e-posti aadressilt xxxxxxxxx.xxxxx@xxxxxx.com saadetud vastuses palub kaebaja dokumentide esitamise tähtaega seoses raamatupidamise eest vastutava isiku puhkusega pikendada kuni 10.10.2022 (dtl 272). MTA-le saadetud vastusest ei nähtu ühtegi vihjet selle kohta, et kaebajale ei olnud aru saadav, millist teavet MTA temalt soovib. Samuti ei ole kaebaja oma 20.09.2022 kirjas viidanud hiljem kohtumenetluses esitatud põhjusele, et tal ei ole võimalik dokumente esitada, kuna need on antud juba septembris 2022 ettevõtte potentsiaalsele uuele omanikule. Kaebaja vastusest nähtub, et talle on dokumentide esitamise kohustus aru saadav ning ta soovib dokumente esitada peale seda, kui raamatupidamise eest vastutav isik on puhkusel naasnud 10.10.2022. Sellele vaatamata jättis kaebaja 12.09.2022 korralduse täitmata ning nõutud dokumendid ja teabe edastamata. Sellises olukorras on alusetu kaebaja etteheide, mille kohaselt ei ole talle tagatud võimalust olla menetluses ära kuulatud. Kaebaja käitumine dokumentide ja teabe esitamata jätmisel oli tema teadlik valik. Kaebajal oli võimalus 12.09.2022 korraldus täita ja esitada maksuhaldurile oma seisukoht korralduses ja protokollis toodu kohta. 12.2 12.09.2022 korralduse ja protokolli koostamise järgselt koostas MTA vastutusotsuse projekti. Seoses vastutusotsuse projektiga on poolte vahel vaidlus, kas olid täidetud vastutusotsuse projekti avaldamise eeldused Ametlikes Teadannetes ning kas 6
kohaselt olema samaaegselt täidetud järgmised kaks tingimust: 1) menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või menetlusosaline ei ela või ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht või tegevuskoht ei ole teada; 2) dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. Esimene tingimus jaguneb omakorda kaheks: (
Lisaks ei ole ka täidetud tingimus, et menetlusosaline ei ela või ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil, kuna nii kaebuses kui menetlusdokumentidel on kaebaja oma elukohaks märkinud Sügise 3-1a, Tallinn. Seega ei ole täidetud
kohaldamise esimene eeldus, mistõttu ei olnud vastutusotsuse projekti kättetoimetamine Ametlike Teadaannete kaudu õiguslikult lubatav, mistõttu ei saa lugeda vastutusotsuse projekti kaebajale kätte toimetatuks Ametlike Teadaannete kaudu. Seega ei ole vastutusotsuse projekti kaebajale kätte toimetatud, mistõttu ta ei saanud sellele vastuväiteid esitada. 12.3 Olenemata eeltoodust leiab kohus, et kaebajat ei jäetud õigusvastaselt menetlusse kaasamata. Ehkki vastutusotsuse projekti ei ole kaebajale kätte toimetatud, on kaebajal olnud võimalik esitada oma seisukoht, arvamus ja tõendid 12.09.2022 korralduse ja protokolli täitmise raames. Kaebaja seda võimalust ei kasutanud ning nagu kohus eelnevalt leidis, oli see kaebaja teadlik tegevus. Seega ei ole vastutusotsuse projekti kättetoimetamata jätmine ning sellega kaasnenud tagajärg, mille tulemusel ei saanud kaebaja esitada enne vastutusotsuse koostamist oma arvamust ja vastuväiteid, selliseks menetlusõiguse normi rikkumiseks, mis tooks kaasa vastutusotsuse tühistamise. Kohus on ka seisukohal, et olukorras, kus kaebaja pidi juba tulenevalt 12.09.2022 korraldusest teadma tema suhtes algatatud menetlusest ja oma õiguslikest võimalustest menetluses, on kaebaja ilmselt jätnud vastutusotsuse projekti vastu võtmata teadlikult, lootes seeläbi vältida vastutusotsuse tegemist. Vastutusotsuse projekt saadeti kaebaja e- posti aadressil, mille kaudu ta oli varasemalt MTA-ga suhelnud. Ei ole usutav, et kaebaja ei oleks märganud MTA e-kirja olukorras, kus temalt oli juba 12.09.2022 korraldusega nõutud teavet ning viidatud vastutusotsuse tegemise võimalusele. Tallinna Ringkonnakohus on oma otsustes haldusasjades nr 3-19-207 ja 3-20-659 analoogsele olukorrale hinnangut andes leidnud, et tähtsust ei oma, kas kaebaja elas rahvastikuregistrisse kantud aadressil ja kas seetõttu olid 7
alusel Ametlike Teadaannete kaudu dokumendi kättetoimetamise eeldused täidetud või mitte. Kaebajal on olnud võimalus esitada vastuväiteid vastutusotsusele kohtumenetluses. Vastutusotsuse tegemisel ei ole seadusega ette nähtud kaalutlusruumi, mistõttu saab kohus tuvastada kõik vastutusotsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud ja hinnata, kas vastutusotsus tuli teha või mitte, asumata seejuures haldusorgani rolli. Menetluslikud rikkumised ei saanud mõjutada asja otsustamist ega too HMS § 58 järgi seetõttu kaasa vastutusotsuse tühistamist. Kohus leiab, et samale seisukojale saab asuda ka käesolevas asjas ning leiab, et ehkki vastutusotsuse projekti kättetoimetamisel esines
kohaldamise tingimuste osas menetlusvigu, ei saa need olla aluseks vastutusotsuse tühistamisele. Kaebajale oli tagatud ärakuulamisõigus, kuid kaebaja seda ei kasutanud, mistõttu ei ole vastutusotsuse projekti kättetoimetamisel esinenud menetlusnormi rikkumine toonud lõppastmes kaasa ärakuulamisõiguse rikkumist määral, mis tooks kaasa vastutusotsuse tühistamise. 13. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustaja on ebaõigesti kohaldanud
Nimetatuga on seotud küsimus, kas vastutusotsuse tegemisele suunatud menetluses esitamata dokumentide esitamine vaide- ja kohtumenetluses on
lg 1 p 2 kohaselt lubatav.
lg 1 p 2 sätestab, et maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Riigikohus on otsuse nr 3-3-1-47-07 p-s 13 leidnud, et olukorras, kus maksukohustuslane jätab maksumenetluses tõendi maksuhaldurile tahtlikult esitamata, jääb see asjaolu hiljem arvesse võtmata ning maksukohustust ei saa hiljem muuta. Sisuliselt nõustus kolleegium nimetatud kohtuasjas niisuguste maksukohustust vähendavate tõendite kogumata jätmisega, mis esitatakse pahatahtlikult alles vaide- või kohtumenetluses. Selliste tõendite vastuvõtmine ning selle tulemusel maksuotsuse tühistamine muudaks Riigikohtu hinnangul sisutühjaks
-is ja maksuseadustes maksukohustuslasele seatud nõuded deklareerimise ja maksuarvestuse kohta ning annaks võimaluse korrata maksumenetlust, kuni maksu määramise aegumistähtaeg saabub. Tulenevalt Riigikohtu 15.12.2016. a otsuse nr 3-3-1-56-16 p-des 21-22 märgitust laieneb piirang sellistele tõenditele või tõendiallikatele, mis ei saanud olla maksuhaldurile muul viisil teada või kättesaadavad. 14.
lg-s 2 sätestatut arvesse võttes on
Nagu kohus eelnevalt märkis, siis pidi kaebaja 12.09.2022 korralduse ja protokolli põhjal aru saama, et tema suhtes on algatatud vastutusotsuse koostamisele suunatud menetlus ja maksuhalduri väidete kummutamiseks tuleb tal esitada selgitused ja korralduses nõutud tõendid. Nagu nähtub 12.09.2022 korraldusest (dtl 19-21) ja protokollist (dtl 14-18), siis on maksuhaldur kaebajalt sõnaselgelt nõudnud dokumentide esitamist, mis tõendavad sularaha kasutamist ja kassast võetud raha kasutamist ettevõtte majandustegevuse tarbeks (korralduse küsimus nr 2 ja protokoll küsimused nr 11 ja 12). Kaebajale ei saanud nimetatud dokumentide puhul jääda muljet, et maksuhaldur ei tunne huvi arvete ja muude dokumentise vastu, mis tõendaksid ettevõtte sularaha kasutamist.
lg 1 sätestab maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse, mille kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Maksuhaldur on nõudnud kaebajalt asjakohaste dokumentide esitamist ning on järginud
§-s 11 toodud uurimispõhimõtet. Sularaha kasutamist tõendavaid dokumente, sh arveid, ei olnud maksuhalduril võimalik saada teistelt isikutelt peale kaebaja. Maksuhaldurile ei olnud vastava teabe puudumise tõttu teada võimalikud kaebaja koostööpartnerid ja tarnijad, kelle poole oleks olnud vastava teabe olemasolul võimalik 8
lg 1 p-d 2 ning on kaebaja poolt koos vaidega esitatud dokumendid põhjendatult vastu võtmata jätnud. Samadel põhjendustel ei saa kaebaja koos kaebusega esitatud dokumentidele tugineda ka kohtumenetluses.
Nimetatud põhjusel jääb rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõue.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.