RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-25-19 13. august

) § 62 alusel. 5-25-19

2. juulil 2025 selgitas riigi valimisteenistus kaebajale saadetud vastuses KOKS § 18 lg 1 p 3 kohaldamist. Riigi valimisteenistus pidas Luunja valla valimiskomisjoni
3. juuni
4. a otsust õiguspäraseks. Riigi valimisteenistuse hinnangul oleksid volitused lõppenud ka sellisel valitsuse liikmel, kelle volitused on peatatud valitsuse liikmeks oleku ajal, kui ta registreerib oma elukoha teise omavalitsusse. Volikogu liige ei saa riigi valimisteenistuse hinnangul volituste lõppemist (KOKS § 18 lg 1 p 6 teise alternatiivi alusel) vältida sellega, et esitab volituste peatamise avalduse KOKS § 19 lg 2 p 3 kohaselt või tema volitused on muul alusel peatatud. Riigi valimisteenistus täpsustas teises samal päeval saadetud elektronkirjas kaebajale, et Luunja valla valimiskomisjoni otsuses sisalduv vaidlustamisviide on ebatäpne. Riigi valimisteenistus selgitas, et asjaomane otsus on vaidlustatav Vabariigi Valimiskomisjonis (VVK) kolme päeva jooksul otsuse tegemisest (

§ 63ja § 66 lg 1 p 1).

2. juulil 2025 esitas kaebaja VVK-le kaebuse

§ 66lg 1 p 2 alusel.

Kaebaja hinnangul ei ole riigi valimisteenistuse

1. juuli
2. a vastus tema avaldusele valimiste puuduliku korraldamise kohta piisavalt põhjalik.
3. Kaebaja kaebust arutati VVK
4. juuli
5. a istungil. Kaebaja taotluse lükata kaebuse arutamine edasi jättis VVK rahuldamata, kuna

ei näe ette võimalusi kaebuse lahendamise tähtaja edasilükkamiseks. VVK pidas oma

1. juuli
2. a otsuses nr 38 kaebust lubatavaks, kuid jättis selle rahuldamata. VVK märkis, et kaebaja avaldus on vaadatud läbi seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning selles on küllaldase põhjalikkusega selgitatud volikogu liikme volituste lõppemise aluseid, võrdse kohtlemise põhimõtte ja õigusselgusega seotud küsimusi ning vaidlustamise korda. VVK hinnangul on nendele selgitustele tuginedes keskmisel mõistlikul inimesel võimalik mõista, et riigi valimisteenistus peab seaduslikuks Luunja valla valimiskomisjoni otsust lugeda Aare Andersoni vallavolikogu liikme volitused lõppenuks. VVK selgitas, et

§ 62

lg-te 1 ja 3 järgi on igaühel õigus esitada riigi valimisteenistusele avaldusi, kui avaldaja arvates on valimiste korraldaja rikkunud seadust, ent avaldajal ei ole õigust nõuda ega riigi valimisteenistusel kohustust asuda diskussiooni hüpoteetiliste olukordade õigusliku lahenduse teemal. KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS

2. juulil 2025 esitas kaebaja VVK
3. juuli
4. a otsuse ja sellega seotud toimingute peale kaebuse Riigikohtule. Kaebaja ei ole rahul VVK
5. juuli
6. a istungi pidamisega, enda kaebuse kajastamisega VVK
7. juuli
8. a otsuses ega sellega, et VVK ei tuvastanud õigusselgusetust KOKS §-de 18 ja 19 rakendamisel. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT
9. VVK jäi oma
10. juuli
11. a otsuses nr 38 ja
12. juulil 2025 toimunud istungil avaldatud seisukohtade juurde ning palus jätta kaebus rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13. Kolleegium leiab, et kaebus tuleb jätta põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 46 lg 1 p 2 alusel rahuldamata.
14. Kaebaja pöördus riigi valimisteenistuse poole küsimustega Luunja valla valimiskomisjoni
15. juunil 2025 tehtud otsuse õiguspärasuse kohta. Kaebaja tugines

§ 62lg-le 1, mille 2

-s, on valimisi korraldavad organid jagatud kaheks: valimiskomisjonid ja valimiste korraldajad. Valimiskomisjonid on valla või linna valimiskomisjonid ja Vabariigi Valimiskomisjon. Valimiste korraldajateks on

§ 18

lg 1 kohaselt riigi valimisteenistus, valla- ja linnasekretärid ning jaoskonnakomisjonid.

-s eristatakse valimiskomisjone ja valimiste korraldajaid läbivalt. Asjaomastel organitel on erinev pädevus, nad teevad erinevaid toiminguid ja võtavad vastu erinevaid otsuseid.

§-ga 62 on antud õigus esitada avaldus vaid valimiste korraldaja tegevuse kohta. Kaebaja pöördus riigi valimisteenistuse poole Luunja valla valimiskomisjoni otsuse peale, kuid valla valimiskomisjon ei ole

tähenduses valimiste korraldaja. Seega puudus kaebajal õiguslik alus pöörduda

§ 62lg 1 alusel asjaomases küsimuses avaldusega riigi valimisteenistuse poole.

11.

§ 66

lg 1 p 2 näeb ette õiguse esitada pärast avalduse läbivaatamist riigi valimisteenistuses kaebus VVK-le (RKPJKo 18. juuli 2025, 5-25-16, p 12), kuid kaebeõigust ei saa tekkida isikul, kellel ei ole olnud

§ 62lg 1 alusel riigi valimisteenistusele avalduse esitamise õigust.

Kuna kaebajal puudus avalduse esitamise õigus

§ 62

lg 1 alusel, puudus tal ka edasine kaebeõigus VVK-le

§ 66lg 1 p 2 alusel.

12. Kolleegium märgib, et isegi kui kaebajal oleks olnud avalduse esitamise õigus

§ 62

lg 1 alusel ning seejärel kaebeõigus VVK-le (

§ 63

ja § 66), oleks ta saanud esitada kaebuse vaid osas, milles tema enda õigusi oli vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud (

§ 64ja PSJKS § 37 lg 1).

Juhul, kui avalduse on esitanud isik, kes ei vaidlusta enda õiguste rikkumist, vaid pöörab tähelepanu sellele, et valimiste korraldaja on rikkunud seadust muul viisil, saab ta vaidlustada riigi valimisteenistuse toiminguid või otsust vaid menetluslikust aspektist, s.o osas, mis puudutab tema avalduse läbivaatamist. Eeltoodust tulenevalt ei oleks kaebaja saanud vaidlustada VVK-s riigi valimisteenistuse vastust sisuliselt. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt ei ole isikul põhiseadusest (PS § 15 lg 1) ega valimisseadustest tulenevat õigust avalikes huvides kaebusi esitada (nt RKPJKo 1. detsember 2005, 3-4-1-35-05, p 10; 5. märts 2019, 5-19-7/2, p-d 18–19; 18. juuni 2019, 5-19-33/2, p 9; 27. märts 2023, 5-23-11/2, p 27; 4. juuli 2025, 5-25-13/5, p 11). 13. Eelmises punktis käsitletud tingimustele vastaval kaebajal oleks olnud õigus vaid enda pöördumise korrakohasele menetlusele (vt ka viidatud 5-25-13/5, p 11). Eelkõige tähendab see

§ 62

lg 6 järgi avalduse tähtaegset menetlemist ja avalduse esitaja teavitamist selle tulemusest. Avalduse esitajal ei ole õigust nõuda konkreetsete meetmete kasutuselevõttu ega vaidlustada valimisteenistuse seisukohti. Seda ka juhul, kui riigi valimisteenistus on andnud ekslikult vale vastuse. 14. Kuna käesoleva asja kaebajal ei olnud

§ 62lg 1 alusel avalduse esitamise õigust Luunja valla valimiskomisjoni 25.

juuni

1. a otsuse peale ega seetõttu õigust esitada kaebust riigi valimisteenistuse toimingute peale VVK-le, ei käsitle Riigikohus kaebaja etteheiteid VVK
2. juuli
3. a toimingute ja otsuse peale. Riigikohtu hinnangul oleks VVK pidanud jätma kaebuse tervikuna läbi vaatamata. Sellises olukorras ei saa VVK otsus rikkuda kaebaja õigusi.
4. Eeltoodud põhjustel jätab kolleegium Kalle Kulboki kaebuse PSJKS § 46 lg 1 p 2 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3