← Eesti

3-24-2276/13

Obsah (5)§ 59§ 63§ 108§ 109§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karolin Soo Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 19.11.2024, Tallinn Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised ja nen

§ 59lg 1). 5

(8)35. Kaebaja ei ole tõendanud (

§ 59

lg 1) ega ka põhistanud (

§ 63

), et vastustaja oleks maksnud täiendavaid sotsiaaltoetusi isikutele, kellel selleks õigust või vajadust ei ole. Seega on kaebaja väited ebavõrdsest kohtlemisest alusetud. 02.09.2024 otsus (ravimikulude hüvitamine)

  1. 02.09.2024 otsusega (dtl 249) otsustas vastustaja täiendava sotsiaaltoetuse määramisest keeldumise. Keskseks küsimuseks on, kas vastustajal keeldus õiguspäraselt kaebajale ravimikulude hüvitamisest. Kuludokumendi nõuetele vastavaus
  2. Otsuse õiguslikuks aluseks on määruse nr 56 § 24 p
  3. Otsuses on märgitud, et sotsiaalabi osakonna juhataja O. O vaatas 26.08.2024 läbi esitatud taotluse ning otsustas kontrollida kuludokumendile käsitsi kirjutatud X. X nime ja allkirja õigsust. Ametnik on edastanud 28.08.2024 Xxxxxxxx Xxxxxx OÜ-le teabenõude ning palus kinnitada, et kuludokumendile kirjutatud nimi ja allkiri on apteegitöötaja poolt kirjutatud. Proviisor B. B vastas 29.08.2024 esitatud teabenõudele kinnitades, et nimi ja allkiri ei ole apteegitöötaja poolt kirjutatud.
  4. Ravimitoetus määratakse taotleja esitatud nimeliste kuludokumentide alusel, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära (määruse nr 56 § 2 lg 1¹). Taotlusele lisatakse ravimitoetuse korral maksekviitung, millel peab olema kajastatud isiku nimi, kellele on retseptiravim välja kirjutatud (määruse nr 56 § 20 lg 3 p 2). Toetuse andmisest võib keelduda juhul kui taotluses on andmeid varjatud või on esitatud ebaõigeid andmeid (määruse nr 56 § 24 p 1).
  5. Niisiis toetub vastustaja kokkuvõttes sellele, et kuludokument ei ole nõuetekohane, sest sellel on kajastatud ebaõiged andmed.
  6. Avaldusele lisatud 11.08.2024 arvel nr 23851-LV219 (dtl 30) nähtub, et ostja nimekoht on kinni kaetud ning käsitsi on lisatud „X. X“, lisaks nähtub kolmanda isiku allkiri selle isiku nimeta ja allkirja kuju ei võimalda teha järeldusi ka nimekuju kohta.
  7. Vastustaja on arvega seoses teinud ravimi müünud apteegile 28.08.2024 järelepärimise (dtl 59). Xxxxxxxx Xxxxxxx Xxxxxx töötajad ei kinnitanud 11.08.2024 arvele nr 23851-LV219 nime ja allkirja kirjutamist.
  8. Määruse nr 56 § 2 lõige 1¹ koostoimes § 20 lõige 3 punktiga 2 nõuab toetuse saamiseks nimelise kuludokumendi esitamist.
  9. Arve on raamatupidamise algdokument, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust (raamatupidamisseaduse § 7 lg 1). Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid: 1) toimumisaeg; 2) majandusliku sisu kirjeldus; 3) arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa (RPS § 7 lg 2). Apteegiteenuse osutamise tingimusi ja korda reguleerib Sotsiaalministri 17.02.2005 määrus nr
  10. Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise ning retsepti vorm on regileeritud Sotsiaalministri 18.02.2005 määrusega nr
  11. Nendest määrustest ei tulene siiski erinõudeid ravimi väljastamise arvele.
  12. Kokkuvõttes tuleb ravimitoetuse saamiseks määruse nr 56 alusel esitada kuludokument, kus ravimi saaja nimi on üheselt tuvastatav. Juhul kui ravimi ostab välja kolmas isik, on arve väljastajal võimalik arvet korrigeerida (vt võrdluseks ka dtl 70). Oluline on, et retseptiravimi ost on konkreetse retsepti ja ravimi saajaga kokkuviidav. Selle tõendamiseks on arve ehtsuse kahtluse korral võimalik kaebajal esitada terviseportaali väljavõte, mis kinnitab retsepti olemasolu ja selle realiseerimist konkreetsel päeval. 6

(8)
  1. Toetuse maksmisele võib seada üksnes asjakohaseid tingimusi, mis ei piira toetuse taotleja põhiõigusi ülemäära. Avalikes huvides on, et ravimitoetust saaksid kohaliku omavalitsuse eelarvest eelkõige isikud, kes seda tegelikult vajavad. Seda silmas pidades ei saa nõuetekohase kuludokumendi esitamise nõuet ebaproportsionaalseks pidada.
  2. Kokkuvõttes tekkis kuludokumendil kajastatut (dtl 30) ja kuludokumendi tavapärast kuju (dtl 70) arvesse võttes vastustajal põhjendatud kahtlus kuludokumendi õiguse osas. Ärakuulamise võimaldamine
  3. Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud kuludokumendi õiguses kahtlemise korral tagama kaebajale võimaluse olla ära kuulatud (dtl 25).
  4. Vastustaja selgitas vastuseks kohtu küsimusele kaasamisega seotud asjaolusid järgmiselt (dtl 79): „Kaebaja eestkostja Y. Y esitas 13.06.2024 vastustajale kaebaja eest avalduse (kohtunõude lisa 1) retseptiravimite kulu hüvitamiseks ja avaldusele oli lisatud kolm
(3)kuludokumenti, millel olid patsiendi nimi valge markeriga kinni kaetud. Asjaolude selgitamiseks toimus kaebaja eestkostjaga kirjavahetuskuludokumentide esitamise ja nende õigsuse kontrollimise teemal, mis on lisatud kaebuse vastusele (lisa 5). Kuna kaebaja eestkostja ei suutnud (võib-olla ka ei soovinud) tšekkidel/sularahaarvetel kaebajat patsiendina seostada, siis jäeti 09.07.2024 otsusega nr 24270814740 „Sotsiaaltoetuse määramisest keeldumine“ (kohtunõude lisa 2) kaebaja avaldus täiendava sotsiaaltoetuse määramiseks rahuldamata. Vastustajal puudub teave selle kohta, et kaebaja oleks nimetatud otsuse vaidlustanud. Seega tuleb kaebaja (õigemini tema eestkostja, kes ei aja kaebaja, vaid oma eesti asja) lugeda kaasatuks, kuna vahetult ennem uue avalduse esitamist oli ta aktiivselt osalenud retseptiravimite kulude hüvitamise menetluses ja talle on kulude hüvitamise põhimõtteid ja toetuse saamise võimalusi selgitatud.“
  1. Kohus selgitab, et menetlusosalise ärakuulamine (HMS § 40 lg-d 1 ja 2) peab toimuma konkreetses haldusmenetluses. Ärakuulamisõiguse tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamusi, seisukohti, küsimusi ja vastuväiteid esitada (RKHKo 23.03.2023 nr 3-21-1027/28, p 24). Isiku kaasamine ärakuulamisõiguse tagamiseks ei saa tugineda eelnevas haldusmenetlus osalemisele ja avaldatule, sest iga haldusmenetluse esemeks on konkreetse asja tehiolud.
  2. Seega on käesolevas asjas tuvastatud, et kaebajale ei antud haldusmenetluses võimalust selgitada vaidlusaluse arvega seonduvat (HMS § 40 lg 1) või alternatiivselt võimalust puuduste kõrvaldamiseks (HMS § 15 lg 2) (formaalne õigusvastasus).
  3. Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Praeguses asjas ei ole kaebaja esitanud selgitusi ega tõendeid, mis kinnitaks, et vaidlusaluse arve alusel on kaebajale konkreetne ravim väljastatud. Sealjuures juhtis kohus 14.10.2024 määruses seoses selle konkreetse küsimusega eraldi kaebaja tähelepanu tõendamiskoormusele ja selgitas, et ligipääs väljastatud retseptiravimite väljavõttele, mis võiks kinnitada taotlusele lisatud arve õigsust, on kaebajal. Kaebaja ei ole kohtule sealjuures selgitanud, et tal oleks raskusi viidatud tõendi esitamisega ega palunud selles osas ka kohtu abi. Kaebaja esitas 28.10.2024 asja juurde seisukoha ja kirjavahetuse seoses nimeliste kuludokumentide esitamise kohustuse õiguslike alusega, kui ei esitanud asja juurde ühtegi põhjendust ega tõendit, mis võimaldaks kohtul veenduda arve õiguses.
  4. Asjaoludest nähtuvalt on vastustaja kaebaja eestkostja poolt varasemas haldusmenetluses 17.06.2024 samuti seoses arve nõuetekohasusega pöördunud. Samuti on kaebaja eestkostjal võimaldatud esitada täiendavad tõendid ravimi ostmise kohta (dtl lk 61), kuid kaebaja ei ole 7
(8)seda võimalust kasutanud. Seega oli kaebaja teadlik, millised on nõuetekohased tõendid, mis toetuse saamiseks haldusmenetluses tuleb esitada.
  1. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kuigi kaebajale (tema eestkostjale) ei tagatud haldusmenetluses nõuetekohaselt võimalust olla ära kuulatud või võimalust arve puudus kõrvaldada, ei tingi see otsuse tühistamist, kuna kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis nõuetekohase ärakuulamise korral vaidlustatud otsuse õiguspärasust mõjutaks – s.o vaidlusaluse kuludokumendi õigsust kinnitavad tõendid.
  2. See, et kaebajale on varem ravimitoetust makstud, ei tingi iga järgneva taotluse rahuldamist. Taotlus peab vastama määruses nr 56 toodud eelkirjeldatud nõuetele.
  3. Määruse nr 56 § 22 lõike 1 kohaselt sotsiaalabiosakond kontrollib taotluse laekumisest 10 tööpäeva jooksul taotluses märgitud asjaolusid ning vajadusel kogub asja menetlemiseks täiendavaid tõendeid ja dokumente. Seega nähtub, et määrus ei sätesta konkreetset tähtaega, millal kaebaja suhtes otsus teha, vaid, et taotlust tuleb kontrollida 10 päeva jooksul. Seega tuleb ülejäänud menetluse osas lähtuda mõistliku aja kriteeriumist (HMS § 5 lg 4, RKHKo 25.02.2016 nr 3-3-1-69-15, p 16 ja seal viidatud lahendid). Seda nõuet on vastustaja järginud. Kaebaja esitas taotluse 11.08.2024, arvega tehtud päring tehti 28.08.2024 ja otsus 02.09.
  4. Ei nähtu, et vastustaja oleks ebamõistlikult kaebaja taotlusega viivitanud. Kuigi taotluse esitamise ja päringu vahele jäi 17 päeva ning vastustaja ei ole selgitanud, miks päringut ei saanud teha varem, ei saa menetluse kogupikkust (22 päeva) siiski pidada ilmselgelt ülemääraseks.
  5. Kokkuvõttes vastustaja 02.09.2024 otsus õiguspärane ja alus selle tühistamiseks puudub. Kokkuvõte ja menetluskulud
  6. Kokkuvõttes jätab kohus kaebused vastustaja otsustele rahuldamata. Vastustaja 30.07.2024 ja 02.09.2024 otsused on õiguspärased ja alused nende tühistamiseks puuduvad. 58.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebajate enda kantud menetluskulud nende enda kanda ning neid ei hüvitata. Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja enda kanda (

§ 109lg 1).

59. Kohtulahendi avalikustamisel asendab kohus füüsiliste isikute nimed, juriidiliste isikute nimed ja aadressiandmed tähemärgiga (

§ 175lg 3).

Kui isik soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (

§ 175lg-d 4 ja 6). (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.