KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1483 Haldusasi X. Xi kaebus Riigi Tugi

) § 204 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7). Sekretäril saata määrus kaebajale ja teadmiseks Tartu Vanglale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 20.05.2025 X. Xi kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) kohustamiseks lõpetada kinnipeetava isikuarvel oleva vahekonto pidamine ning tuvastada selle pidamise õigusvastasus. Kaebaja hinnangul on kõnealuse konto jätkuv pidamine peale kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist õigusvastane. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja RTK-le 12.05.2025 lihtkirjaga taotluse lõpetada kohtumääruse jõustumisel vahekonto pidamine ning kanda vahekonto jääk vabakasutuskontole.
2. Tallinna Halduskohtu 21.05.2025 kohtunõudega paluti Tartu Vanglal hiljemalt 26.05.2025 teatada, kas kaebaja on esitanud vanglale avaldusi seoses isikukontole laekuvate summadega ja nende kinnipidamisega. Juhul, kui X. X on nimetatud küsimuses taotlusi esitanud, paluti selgitada, kas vangla on nendele vastanud ning kas kohtueelne menetlus on läbitud. Oma väidete kinnituseks tuli vanglal esitada vastavad tõendid. Sama kohtunõudega paluti

§ 58

alusel RTK-l selgitada, millise taotluse kaebaja täpselt RTK-le esitas ning kas sellele on käesolevaks hetkeks vastatud. 3-25-1483

1. RTK teatas 22.05.2025 vastuses, et on edastanud 16.05.2025 ning 19.05.2025 kuupäevadel saabunud e-kirjad seoses X. X kohustustest vabastamise menetlusega RTK Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala talitusse, vanglateenistuse haldusosakonnale.
2. Tartu Vangla nimel vastas 26.05.2025 Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakond kohtunõudele ning palub oma vastuses kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata jätta, kuivõrd see ei ole

§ 249lg 2 järgi formaalselt lubatav.

Kaebaja on käesolevalt esitanud ainult taotluse, mis on vanglas menetluses ning vaidemenetlust ei toimu, sest taotluse lahendamise tähtaeg ei ole veel saabunud.

§ 249

lg 2 lubab aga esialgse õiguskaitse taotluse esitada varaseimalt vaidemenetluse käigus. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse tagastamine 5. Tulenevalt

§ 121

lg 1 punktist 4 tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Selline kohustuslik kord on sätestatud vangistusseaduse (VangS) § 1 1 lõikes 5. Viidatud normi kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

1. Käesoleval juhul on kaebaja sisuliselt vaidlustanud vanglateenistuse toimingut, millega on osa kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest kantud vahekontole rahaliste nõuete täitmiseks (VangS § 44 lg 2). Arvestades, et kohus teeb vastustaja kindlaks vaidluse esemest lähtudes, siis sisuliselt on kaebaja vaidlus vanglaga. Sellest johtuvalt laieneb kaebajale ka VangS § 11 lg-s 5 sätestatud nõue kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks. Tegemist on erinormiga RVastS suhtes.
2. Vangla tõi 26.05.2025 vastuses kohtunõudele välja, et X. X taotlus seoses vahekonto pidamisega on hetkel vangla menetluses. Ka kaebaja ise on kinnitanud, et kohtueelset menetlust läbitud ei ole. Seetõttu on kaebajal läbimata nõutav kohustuslik kohtueelne menetluskord, mistõttu kuulub kaebus tagastamisele. Kaebajal on võimalik kohtusse pöörduda pärast seda, kui vangla on hilisemas vaidemenetluses tema vaide lahendanud või selle tähtaegselt lahendamata jätnud.
3. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus tagastamisele (

§ 121lg 1 p 4).

Menetlusabi taotluse lahendamine 9. Kaebaja on esitanud kaebuses taotluse vabastada end menetlusabi korras kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest maksejõuetuse tõttu. 10.

§ 104

lg 1 kohaselt tasutakse muu hulgas kaebuse esitamisel halduskohtule ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv seaduse kohaselt. RLS § 60 lg 1 kohaselt tasutakse halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu mõlema eest vastavalt 20 eurot. Kaebaja kaebuselt ega esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasunud ei ole. 11. Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest (

§ 110lg 1 p 1). Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui 2

§ 111lg 1).

Kaebuses toodud andmete õigsust eeldades ei suuda menetlusabi taotleja oma majandusliku seisundi tõttu esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasuda. Arvestades, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine on kiireloomuline peab kohus põhjendatuks rahuldada menetlusabi taotlus ning vabastada kinnipeetav esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu summas 20 euro tasumisest. Muus osas jätab kohus menetlusabi taotluse rahuldamata, kuivõrd kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele (

§ 111lg 3; riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5).

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 12. Olukorras, kus kaebus kuulub tagastamisele, jääb ka esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, kuivõrd kaebus on ilmselgelt perspektiivitu (

§ 249). (allkirjastatud digitaalselt) 3