p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.
lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04.
lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272.76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282.31 eurot.
lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 4-aastane poeg (dtl 13), kes elab ema juures ning keda vanemad peavad ühiselt ülal pidama. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest ja tema tavalisest elulaadist, arvestades hageja kõiki eluvajadusi, sh tema kasvatamise kulutusi ja võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi. Nimetatu eesmärgiks tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. III Esmalt annab kohus hinnangu lapse tavalisele elulaadile tulenevalt vanemate varalisest seisundist. Vaidlust ei ole selles, et vanemate igakuised sissetulekud on sarnases määras: emal 3300.00 eurot bruto (dtl 3, dtl 27), isal 2400.00 eurot neto (dtl 119). Mõlemal vanemal on ülalpidamisel alaealise lapsena hageja. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on varasemalt hagejat kokkuleppeliselt üleval pidanud igakuiselt 300.00-350.00 euro ulatuses (vt nt dtl 113, dtl 32, dtl 34). Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik võimekus ei lubaks sarnases määras elatist tasuda. Kostja on ise kinnitanud, et ta on nõus tasuma hagejale elatist igakuiselt 310.00 euro 3 ulatuses (vt dtl 120). Sellest lähtuvalt nõustub ka kostja, et hageja vajadused on vähemalt 2 x 310.00 eurot + 80.00 eurot lapsetoetus = 700.00 eurot. IV Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja igakuiste vajaduste suurusele. Hageja väitel on tema igakuised vajadused järgmised (vt dtl 26-27): - eluasemekulud 387.28 eurot, - toidukulu 150.00 eurot, - transpordikulu 50.00 eurot, - sidekulu 27.19 eurot, - tervishoiukulu 10.11 eurot, - trennikulu 89.00 eurot, - lasteaiakulu 87.99 eurot, - riiete- ja jalanõudekulu 50.85 eurot, - vabaajakulu 16.04 eurot, - jm üksikkulu 37.91 eurot. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei vaidlusta hageja toidukulu, tervishoiukulu, trennikulu, lasteaiakulu ega riiete ja jalanõude kulu ning kohus loeb need omaksvõetuks (vt dtl 75 p 22). Vaidlust ei ole selles, et hageja elab koos emaga elukohas, kus laps on sünnist saadik elanud. Hageja on arvestanud lapse elektrikulu osas ½ ja kommunaalkulude osas ½ ning eluaseme vajaduse kulu (kasutuseelise) osas ½ kogukulust. Hageja on esitanud tõendeid kasutuseelise arvestuse osas (dtl 41-52), kommunaalkulude ja elektrikulu osas (dtl 53-55). Eluasemekulu 387.28 euro ulatuses on tõendatud ning vastab hageja vanemate elustandardile, mistõttu tuleb lugeda hageja igakuisteks eluasemekulude suuruseks 387.28 eurot. Kostja vastuväited ei arvesta vanemate siiani pakutud elulaadi lapsele. Hageja on märkinud igakuiseks transpordikuluks 50.00 eurot ning esitanud selle kohta arvestuskäigu ja selgitused (vt dtl 56). Kostja ei ole vaidlustanud hageja elukoha ja lasteaia vahelist kaugust, vaid on argumenteerinud tasuta ühistranspordi eelistel. Kostjal on õigus selles, et tallinlastel on õigus kasutada ühistransporditeenuseid tasuta. Kuid arvestades asjaolu, et siiani on ühist hooldusõigust teostavad vanemad pidanud mõistlikuks lapse sõidutamist autoga ning see ei ole vanemate võimekust ületav, siis tuleb transpordikulu 50.00 eurot lugeda hageja harilikule elulaadile vastavaks. Hageja on märkinud sidekuluks 27.19 eurot, s.o ½ kogu sidekulust, ning esitanud selle kohta tõendeid (dtl 57-59). Põhjendatud on hageja seisukoht, et hageja vajab internetiühendust nii tubaseks meelelahutuseks (multifilmid jm saated) kui ka sideteenust kostjaga suhtlemiseks. Neid vajadusi ei ole kostja kahtluse alla seadnud. Küll aga peab kohus põhjendatuks lugeda hageja sidekulu suuruseks kogu sidekulust ¼, mitte ½, sest hageja on nelja-aastane, mistõttu hageja seadusliku esindaja osakaal sidekuludes on üldteadaolevalt hagejast suurem. Seetõttu tuleb lugeda hageja mõistlikuks igakuiseks sidekulu suuruseks 13.60 eurot. Hageja on märkinud vabaaja- ja üksikkulu suuruseks 53.95 eurot, mida kostja peab ülepaisutatuks. Hageja on lugenud selle kulu osise hulka nii muuseumi, kino, veekeskuse, loomapargi jm külastused, väljasõidud teemaparkidesse, reisimise Eestis ja lennupileti Vilniusesse, lisaks mänguasjad, raamatud, kingitused sõpradele. Kohus peab põhjendatuks hageja vanemate ühise hooldusõiguse ja pakutava elulaadi korral hageja põhivajaduste hulka mh igakuised meelelahutuslikud tegevused (kino, teater, muuseum, kontsert jmt), 1-2 sõbra 4 sünnipäeval osalemise koos kingiga, lisaks paar korda aastas spaa külastamise. Seetõttu tuleb igati põhjendatuks lugeda vabaajakulu ja üksikkulu suuruseks lugeda 42.00 eurot kuus. Seega tuleb lugeda hageja põhjendatud vajaduseks, arvestades tema ühist hooldusõigust teostavate vanemate kokkuleppeid hariduse-huvialade osas, igakuiselt 880.83 eurot, kuna nimetatust tuleb maha arvestada lapsetoetus 80.00 euro ulatuses (PHS § 17 lg 3), siis jääb kummagi vanema kanda u 400.00 eurot ((880,83-80,00):2=400,82). V Hageja ja kostja vahel on vaidlus selle osas, kas ja millisel määral tuleb elatise nõude puhul võtta arvesse hageja viibimist kostjaga.
lg 6 kohaselt juhul kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja viibib kostjaga keskmiselt alla seitsme päeva kuus (vt dtl 73, dtl 120). Seega jätab kohus kohaldamata
VI Järgnevalt hindab kohus, kas on põhjendatud mõista elatis kostjalt välja tagasiulatuvalt.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista ajavahemiku aprill 2024 – aprill 2025 summas 1360.00 eurot ning on selle kohta esitanud arvestuskäigu (dtl 34). Kostja vaidleb tagasiulatuva elatise väljamõistmisele küll vastu, kuid ei ole arvestuskäiku vaidlustanud (vt dtl 72). Kostja on ka ise 20.06.2025 dokumendis möönnud tasumata elatist. Seega on põhjendatud kostjalt tasumata elatise väljamõistmine ka ajavahemiku 01.04.2024-30.04.2025 eest 1360.00 euro ulatuses. VII Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et X-i hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja igakuise elatise hageja kasuks alates 01.05.2025 summas 400.00 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx, ning tasumata elatise ajavahemiku 01.04.2024-30.04.2025 eest 1360.00 euro ulatuses. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise eelmise kuu viimaseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr XXXXXXX selgitusega: „X-i elatis“. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.