) § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on F.Q hagi M.A vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tutvusid pooled aastaid tagasi Venemaal, kui hageja oli seal reisil ja suheldi distantsilt. Poolte abielu sõlmiti xx.xx.xxxx Ameerika Ühendriikides kaugelt tõestamise teel. Poolte suhted halvenesid järk-järgult. Kui pooled suhtlesid kaugelt, oli kõik suurepärane, kui kostja saabus Eestisse, hakkasid omavahelised suhtes halvemaks muutuma. Hageja heidab kostjale ette ka liigset alkoholi tarbimist. soovib hageja abielu lahutada, kuna abielulised suhted on lõppenud. Hagejale on jäänud mulje, et kostja sõlmis abielu ja tuli Eestisse raha teenima ja suhtes olekuga püüdis kostja ainult oma viibimist Eestis seadustada ja pikendada või veenda hagejat oma eluväärtusi ümber hindama (lubada kostjal teha kõike, mida ta tahab või isegi koos temaga alkoholismi langeda). 14.09.2024 saatis hageja kostjale ettepaneku vormistada abielulahutus perekonnaseisuasutuses, paludes vastata hiljemalt 20.09.2024. Kostja jättis hageja kirjale vastamata. Seetõttu on hageja sunnitud pöörduma hagiga kohtu poole. Hageja palub abielu lahutada. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kooselu reaalsus näitas väga kiiresti, et hageja ja kostja on täiesti erinevad inimesed, kellel on kardinaalselt erinevad huvid, väärtused ja eluviis. Seetõttu on abielu taastamine võimatu. Kostja saatis kostja 09.10.2024 e-kirja alusel, et hagi ja menetlusse võtmise määruse kostjale pdf formaadis e-kirja teel, kuid kostja hagile kirjalikku seisukohta määratud tähtajaks ei esitanud. Kohus määras ärakuulamiseks istungi. 13.11.2024 ärakuulamisel kostja ei nõustunud abielu lahutamise nõudega ja palus abielu mitte lahutada ning palus aega leppimiseks. Hageja jäi 1311.2024 istungil oma nõude juurde ega pidanud võimalikuks abieluliste suhete taastumist või leppimist kostjaga abielu säilitamise eesmärgil. Hageja sõnul elavad pooled eraldi alates 13.09.2024, omavahel kontakt puudub. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx Ameerika Ühendriikides. Hageja on esile toonud, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning ei soovi abielulisi suhteid kostjaga taastada. 13.11.2024 ärakuulamisel jäi hageja enda nõude juurde ega pidanud võimalikuks abieluliste suhete taastumist. Samuti ei soovinud hageja leppimiseks lisaaega abielu säilitamise eesmärgil. Kostja ei olnud nõus abielu lahutamisega ja pidas leppimist võimalikuks. Antud juhul ei ole kostja konkreetset taotlust menetluse peatamiseks leppimiseks taotlenud, kuid kohus sai ärakuulamisel aru, et kostja soovis leppida. Hageja ei soovinud ega pidanud leppimist abielu säilitamise eesmärgil võimalikuks.
lg 1 kohaselt peatab kohus abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Kohus ei peata menetlust, kui abikaasad on pikemat aega elanud eraldi ja kumbki neist menetluse peatamisega ei nõustu. Kohtu otsustus abielu säilitamise võimalikkuse kohta menetluse peatamise alusena on diskretsiooniotsus. Antud juhul ei ole pooled pikemat aega eraldi elanud (alates 13.09.2024 elatakse eraldi). Kohus küsis 13.11.2024 istungil hagejalt korduvalt, et ehk ta siiski soovib aega leppimiseks, kuid hageja oli kategooriliselt selle vastu. Hageja ütles, et ta ei soovi ega taha kostjaga leppida ega abielulisi suhteid taastada. Kostja ei olnud abielu lahutamisega nõus, kuid otseselt ei toonud ka välja, miks ta ei ole nõus abielu lahutamisega. Pigem tõi kostja esile, mis talle hageja juures ei meeldi ning mida peaks hageja endas muutma. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud menetlus leppimise ajaks peatada, sest poolte isiklikule ärakuulamisele tuginedes ei ole kohtu hinnangul poolte abielu säilitamine võimalik. Praeguses olukorras ei annaks kohtu arvates täiendavate abinõude tarvitusele võtmine poolte leppimiseks tulemusi (kostja tõi ärakuulamisel esile, mis talle kõik hageja juures ei meeldi ning kuidas hageja peaks ennast muutma ning kohtu arvates selline suhtumine ei aita kaasa leppimisele), eriti kuna hageja ei pea seda absoluutselt võimalikuks ning leppimisaja määramine venitaks üksnes menetlust. 2 Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Arvestades, et hageja soovib abielu lahutada ning kohus ei pidanud poolte ärakuulamisega abieluliste suhete taastamist, s.t abielu säilitamist võimalikuks ning jättis menetluse peatamata, leppimisaja määramata, leiab kohus, et abikaasade ühine elu ja perekonna säilimine ei ole võimalik, mistõttu tuleb poolte abielu ka lahutada.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.