Obsah (9)

§ 14§ 12§ 15§ 16§ 37§ 39§ 56§ 47§ 60

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2025, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-25-255 (940024000538) Kohtunik Olga Dorogan Kaebuse esitaja Enefi

§ 14

lg 1 p 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud tema organ, selle liige, 9 juhtivtöötaja või pädev esindaja.

1. Äriregistri andmetel on Enefit Power AS põhitegevuseks lisaks elektri- ja soojusenergia tootmisele ka põlevkiviõli tootmine ning põlevkiviõli ja põlevkivituha jae- ja hulgimüük. A T oli juhatuse liige alates 31.12.2020 kuni 22.11.
2. Tema vastutusala oli keskkonnakompleksloa tingimuste täitmisel on seadmete töös hoidmine ja väljundite (väljunditeks loetakse toodangut, heitmeid pinnasesse, vette, õhku ja tootmisjäägid) juhtimine (vt A T ütlused, kd 2 tl 35-38). Arvestades, et fenoolvee nõuetekohase käitluse eest vastutas ettevõttes juhatuse liige Arles Taal ja et otsus fenoolvett Enefit 140 seadmetes käidelda tehti juhatuse poolt ühiselt, pani A T väärteoprotokollis kirjeldatud teo toime Enefit Power AS-i huvides ja tegu on etteheidetav juriidilisele isikule. Seega vastutab Enefit Power AS

§ 14

lg 1 p 1 alusel teo eest, mille on toime pannud tema juhatuse liige A T Enefit Power AS huvides, s.t tegu on seostatav juriidilise isiku tegevusega. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 22-1 kohaselt on juriidilise isiku juhatuse liige kohustatud korraldama esindatava tööd järgides õigusaktide nõudeid, sh ka tööstusheite seaduse ning selle seadusega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Kohus toonitab, et ettevõtte keskkonnakaitseliste, sh tööstusheite seadusega kooskõlas oleva töö tagamise kohustus lasus Enefit Power AS juhatuse liikme A T ning pidi ta oma tegevuses lähtuma keskkonnakompleksloa nr XXX tabelis 5 sätestatud fenoolvee käitluse korrast, mille kohaselt Enefit ölitööstuse tootmisprotsessis tekkiv fenoolvesi kasutatakse naabruses asuva Enefit Power AS-le kuuluva Eesti Elektrijaama kateldes S02 vähendamise eesmärgil. Seega rikkus Enefit Power AS juhatuse liige A T väärteo süüdistuses nimetatud nõuded. Subjektiivne koosseis 30.

§ 12

lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

31. Kohus, võttes arvesse väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, on seisukohal, et Enefit Power AS juhatuse liige A T on väärteo toime pannud tahtlikult, kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

1. A T oli Enefit Power AS juhatuse liikmena alates 31.12.2020, s.t enne rikkumist peaaegu 4 aastat, ning kogu selle aja jooksul tegeles õlitööstuse küsimustega ning vastutas muuhulgas ka fenoolvee nõuetekohase käitlemise eest. Mistõttu oli A. T kursis keskkonnakompleksloaga Enefit Power AS-le keskkonnakasutuseks kehtestatud nõuetega ning pidi nende nõuetekohast täitmist tagama. Kuna ta aga keskkonnakompleksloaga nr XXX tabelis 5 sätestatud fenoolvee käitluse korda rikkus ja reegli järgimisest (Enefit õlitööstuse tootmisprotsessis tekkiv fenoolvesi kasutatakse Eesti Elektrijaama kateldes) irdus, on see tema tahtlik tegevus.
2. Seoses menetlusaluse isiku nimetatud reegli teadlikkusega on olulised järgmised asjaolud. Tunnistaja A J ütluste kohaselt keskkonnakompleksloale seatud nõue kanti ettevõtte taotluse alusel. Ettevõte on viimases kompleksloa 19.05.2021 taotluse nr T-KKL/1005333-4 tabelis 4.1 kirjeldanud uttevee käitlemist järgmiselt: „Kõikide seadmete peale kokku tekib uttevett (C6H50H) kuni 18 m3 tunnis, fenoole ca. 1,3 kg/m
3. Enefit õlitööstuse tootmisprotsessis tekkiv uttevesi kasutatakse naabruses asuva Enefit Energiatootmine AS-ile kuuluva Eesti Elektrijaama kateldes S02 vähendamise eesmärgil. Kateldes tõuseb temperatuur piisavalt kõrgele, et ära põletada sinna suunatavad fenoolid: PVT nr 45 (ajutine). Lisaks Tallinna Tehnikaülikooli uuring: "UTTEVEE 10 KASUTAMISE KATSED EESTI ELEKTRIJAAMA ENERGIAPLOKI KATLAL E08-K2 (Tallinn, 2018)." Samas sõnastuses on ka kompleksloa nõue seatud. Enefit Power AS, suunates fenoolveed käitlemiseks Enefit 140 seadmetesse käitus teistmoodi kui ta ise loa taotlemisel olukorda loa andjale kirjeldas (luba taotleti tegevusele, kus Enefit 140 tekkinud fenoolvesi suunatakse elektrijaama). Seega A T oli teadlik, millised nõuded kehtivad ning ta pidi möönma nende rikkumist.
4. Kohtu hinnangul ei ole asjakohased kaitsja väited selle kohta, et keskkonnaameti poolt Enefit 280 seadmes fenoolvee käitlemise aktsepteerimine andis A T aluse arvata, et ka Enefit 140 seadmetes fenoolvee käitlemine on lubatud. Esiteks ei ole selline eeldus automaatselt õigustatud. Teiseks käsitlevad kaitsja väited juba loa versiooni väljaspool väärteoasja toimepanemise aega. Käesolevas lahendis käsitletav rikkumine seisneb selles, et Enefit Power AS rikkus
5. jaanuarist kuni
6. aprillini
7. a. keskkonnakompleksloa reg nr XXX parim võimalik tehnika tabelis 5 sätestatud tegevuse tingimust fenoolvee käitluse kohta. Puuduvad andmed selle kohta, et enne väärteo toimepanemist lubas Keskkonnaamet fenoolvee käitlemist Enefit 280 seadmes.
8. A T ütluste kohaselt fenoolvee käitlemise Enefit 140 seadmetes otsustati kollektiivselt 2024.a algul, konsulteeriti Eesti Energia keskkonnateenistusega. A. T tunnistas, et fenoolvee Enefit 140 seadmetes käitlemise vajaduse tingis Eesti Elektrijaama turule mitte pääsemise, mille tõttu elektrijaama käivitamine ainult fenoolvee käitlemise eesmärgil ei ole majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt mõistlik. Tunnistaja I M (kd 2 tl 8-9) ütluste kohaselt töötab ta Eesti Energia AS-s keskkonnaeksperdina ja tema tööülesanneteks on seoses Enefit Power AS õlitööstusega konsulteerida keskkonnakaitse küsimustes. Igakuiselt toimuvad regulaarsed Enefit Power AS-ga kohtumised, kus osalevad kõik Enefit Power AS teemadega tegelevad ettevõtte keskkonnaosakonna töötajad. Arutelu Enefit 140 ja 280 fenoolvete käitlemiseks seadmetes ja PVT teemadel toimus mitmetel kohtumistel. Neil kohtumistel jõuti arusaamisele, et Enefit 140 fenoolvee käitamine oma seadmetes ei ole keelatud ja on PVT kohane. I M selgitas, et regulaarseid kohtumisi vajadusel protokollitakse, kus fikseeritakse otsused või kokkulepped, kuid fenoolvete käitamise kohta Enefit 140 seadmetes protokolli ning otsuseid ei tehtud. Nimetatud isikute ütlustest saab järeldada, et A T oli kahtlus, et fenoolvee käitamine Enefit 140 seadmetes võib olla keskkonnakompleksloaga keelatud. Vastasel korral poleks ta Eesti Energia keskkonnateenistusega konsulteerinud ega fenoolvee käitlemist Enefit 140 seadmetes mitmetel kohtumistel arutanud. Erinevalt kaitsja seisukohast leiab kohus, et asjaolu, et A. T küsis nõu Eesti Energia keskkonnateenistuse töötajatelt, ei välista tema süüd. Eesti Energia keskkonnateenistus ei hinnanud fenoolvee Enefit 140 seadmetes käitlemise vastavust ettevõtte kehtivale keskkonnakompleksloale. I M ütluste kohaselt jõuti nõupidamistel vaid arusaamisele, et Enefit 140 fenoolvee käitamine oma seadmetes ei ole keelatud ja on PVT kohane. Kohus on seisukohal, et fenoolvee käitamine Enefit 140 seadmetes oli teadlik majanduslik valik, mis on aga keskkonnakompleksloaga keelatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Enefit Power AS-le etteheidetav tegu on toime pandud kaudse tahtlusega, sest A. T pidas võimalikuks, et fenoolvee suunamisega tagasi õli tootmise utmisprotsessi seadmetesse võib ta rikkuda keskkonnakompleksloa nõudeid ja möönis seda. Õigusvastasus, süü
9. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid selle teo puhul ei esine. Enefit Power AS on kantud äriregistrisse. Kanne on kehtiv. Seega on Enefit Power AS nii süü- kui ka õigusvõimeline

§ 37mõttes.

Tuvastatud pole ühtegi asjaolu, mis lubaks kõneleda juriidilise isiku süü puudumisest põhjusel, et pädeva esindaja tegu oli juriidilise isiku jaoks vältimatu

§ 37-1 mõttes.

11

1. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et A T, tegutsedes Enefit Power AS nimel ja huvides, on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav tööstusheite seaduse § 162 lg 2 järgi. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).
2. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus väärteomenetlusõigust rikutud. Nii on väärteoprotokollis märgitud konkreetse rikkumise asjaolud ning neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll, tunnistajate ülekuulamise protokollid ja menetlusaluse isiku ülekuulamine vormistatud nõuetekohaselt. Väärteoprotokollist nähtub, et Enefit Power AS seaduslikule esindajale on selgitatud VTMS § -s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi. Karistus on määratud Keskkonnainspektsiooni ametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kaebuses esitatud väited
3. Kaebuse esitaja väidab, et väärteoprotokollis ei ole märgitud, kas ettevõttele heidetakse ette väärteo toimepanemist tegevusega või tegevusetusega ning seega ei vasta väärteoprotokoll kohtupraktikast tulenevatele nõuetele. Teoetteheite ebaselgus rikub menetlusalune isiku VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ja raskendab oluliselt kaitseõiguse teostamist. Etteheite ebaselguse tõttu ei ole võimalik üheselt määratleda väärteoasja arutamise piire, millest tuleb juhinduda nii kohtuvälisel menetlejal kui kohtul. Väärteoasja piiride ületamine on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis toob kaasa otsuse tühistamise (RKKKo asjas nr 3-1-1-43-14, p 16).
4. Kohus ei pea sellist seisukohta põhjendatuks. Kohtuvälise menetleja etteheide menetlusalusele isikule seisneb nii väärteoprotokolli kui ka otsuse järgi eeskätt selles, et A T, kes oli Enefit Power AS juhatuse liige rikkus oma tegevusega keskkonnakompleksloa reg nr XXX (parim võimalik tehnika) tabelis 5 sätestatud tegevuse kirjeldust fenoolvee käitluse kohta, mille kohaselt on sätestatud, et Enefit õlitööstuse tootmisprotsessis tekkiv fenoolvesi kasutatakse naabruses asuva Enefit Power AS-le kuuluva Eesti Elektrijaama kateldes S02 vähendamise eesmärgil. Väärteo lühikirjelduse sisust on selgelt mõistetav, et Enefit Power AS-ile heidetakse ette valdavalt tegevust. Väärteoprotokollis on märgitud, et „A T, kes oli Enefit Power AS juhatuse liige korraldas ajavahemikul
5. jaanuarist kuni
6. aprillini 2024.a ettevõtte õlitööstuses Enefit 140-1 ja Enefit 140-2 seadmetes tekkinud 18 880 tonnist 10 068 tonni fenoolvee käitlemise, kuigi ettevõtte kehtiva keskkonnaloa kohaselt tulnuks fenoolvesi suunata põletamisse Eesti Elektrijaama kateldesse.“ „Fenoolvee käitlemine seisnes selle suunamises tagasi õli tootmise utmisprotsessi seadmetesse.“ Seega heidetakse läbi A T tegevuse menetlusalusele isikule ette fenoolvee käitlemist Enefit 140 seadmetes, mis on vastuolus ettevõttele väljastatud keskkonnakompleksloaga. Enefit Power AS-le etteheidetav väärtegu on kvalifitseeritud Tööstusheite seaduse 162 lg 2 alusel, s.o kompleksloa nõuete rikkumine. Keskkonnaamet ei heida väärteoprotokollis Enefit Power AS-ile ette THS § 56 lg-s 4 sätestatud kohustuse rikkumist. Kohtu arvamuse kohaselt on väärteoprotokolli tekstist aru saada, et viide THS § 56 lõikele 4 on selgitav märkus, kuidas oleks ettevõttel olnud võimalik fenoolvett Enefit 140 seadmetes kooskõlas tööstusheite seadusega korraldada. Kohtu hinnangul Enefit Power AS kaitseõigust ei ole väärteoasja kohtuvälises menetluses rikutud, kuna kohtuvälise 12 menetluse käigus koostatud väärteoprotokoll vastab VTMS § 69 nõuetele. Väärteoprotokollist nähtub, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest tegevusest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokollis kajastatud andmete alusel on võimalik hinnata väärteokoosseisu täitmist.
7. Kaebuse esitaja väidab, et käitaja jaoks on lubatud selline tegevus, mida kompleksluba otseselt ei keela ja mis ei lähe vastuollu THS §-s 26 sätestatud käitise kasutamise üldpõhimõtetega. Kaitsja on seisukohal, et kompleksloa kohaselt oli lubatud teguviis nii fenoolvee kasutamine Eesti Elektrijaama kateldes kui ka selle käitlemine käitises endas ehk Enefit 140 seadmetes ning viimati nimetatud tegevusega ei rikkunud Enefit Power AS kompleksloa nõudeid. Kohtu hinnangul on see väide ekslik. Kohus leiab, et selline lähenemine ei ole kooskõlas kompleksloa väljastamise eesmärgiga ja on oma sisult vaid menetlusaluse isiku tegevust õigustav väide. Kui oleks lubatud nii fenoolvee kasutamine Eesti Elektrijaama kateldes kui ka selle käitlemine Enefit 140 seadmetes, poleks olnud tarvis kompleksloas eraldi määratleda, et fenoolvesi tuleb põletamisse Eesti Elektrijaama kateldesse suunata. Tunnistaja A J ütluste kohaselt loale seatud nõue kanti ettevõtte taotluse alusel. Vastupidiselt kaitsja seisukohale leiab kohus, et kompleksloas sisaldub keeld suunata fenoolvett tagasi seadmetesse. Keskkonnakompleksloa kohaselt ettevõttel kohustus juhtida Enefit õlitööstuse tootmisprotsessis tekkiv fenoolvesi, sh Enefit 140-1 ja 140-2 seadmete fenoolvesi Eesti elektrijaama.
8. Kaebuse esitaja oma kaebuses väitis, et fenoolvee käitlemine kompleksloa nõuete vastaselt ei olnud tahtlik ega ettevaatamatu tegu. Kaitsja on seisukohal, et A T subjektiivne koosseis ei ole täidetud, kuna ta ei saanud teada, et fenoolvee käitlemine Enefit 140 seadmetes on keelatud. Samuti leiab kaitsja, et A T oli keelueksimuses, kuna loa sõnastus jättis võimaluse fenoolvee Eesti Elektrijaama suunamise kohustuslikkuse osas lahtiseks. Kohus sellega ei nõustu. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatav tegutses kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 järgi (vt otsuse p-d 30-35).

43. Kohus jagab kohtuvälise menetleja seisukohta, et menetlusalune isik polnud keelueksimuses

§ 39lg 1 mõistes.

Süü välistamine

§ 39lg 1 järgi nõuab kahe tingimuse täidetust.

Esiteks peab toimepanija olema õiguslikus eksimuses, nt pidama seaduslikuks sellist tegu, mis tegelikult on keelatud. Teiseks peab eksimus olema eksija jaoks vältimatu. Teisisõnu ei välista mitte kõik õiguslikud eksimused isiku süüd. (RKKK 21.06.2024, 4-23-3193/28, p 17.) Kohus eelnevalt asus seisukohale, et A. T olid vajalikud teadmised õlitööstuse küsimustes ja fenoolvee nõuetekohase käitlemise valdkonnas. A. T oli juhatuse liige, kes konkreetselt vastutas muuhulgas ka fenoolvee nõuetekohase käitlemise eest. Tema oli teadlik keskkonnakompleksloaga Enefit Power AS-le keskkonnakasutuseks kehtestatud nõuetega, et Enefit õlitööstuse tootmisprotsessis tekkiv fenoolvesi kasutatakse Eesti Elektrijaama kateldes. Seejuures on keskkonnaloaga kehtestatud nõue piisavalt selge ja lihtsasti mõistetav. Seda, et kompleksloa sõnastus fenoolvee käitlemisest ei olnud Enefit Power AS-le väärteo toimepanemise ajal arusaadav, et vasta tõele. Tunnistaja A J kinnitas, et loale seatud nõue kanti ettevõtte taotluse põhjal (vt tunnistaja A J ütlused). Seega oli menetlusalune isik nõuetest väga hästi teadlik. Hoolimata sellest, et fenoolvee käivitamise Enefit 140 seadmetes teemal peeti nõupidamisi ja jõuti seisukohale, et Enefit 140 fenoolvee käitamine oma seadmetes ei ole keelatud, ei ole seejuures hinnatud tegevuse vastavust keskkonnakompleksloale ega tehtud konkreetseid otsuseid (vt tunnistaja I M ütlused). Juhatuse liige peab oma kohustuse täitmisel lähtuma eelkõige fenoolvee käitlemise kompleksloas sätestatud nõuetest ning ei tohi piirduda üksnes Eesti Energia AS-i keskkonnaeksperdi arvamusele tuginemisega. Seda enam, et keskkonnateenistus ei ole andnud otsesest hinnangut keskkonnaloale. Keelueksimust ei välista üksnes see, kui isik on enda teo ebaõiguses (keelatuses) täiesti kindel, vaid seegi, kui ta peab sellise teo keelatust üksnes võimalikuks. Kohus ei näe põhjust kohelda isikut niisugusel juhul leebemalt kui teda koheldakse tahtluse tuvastamisel. Kui subjektiivset koosseisu saab reeglina jaatada ka pelgalt kaudse tahtluse 13 olemasolul, pole põhjust öelda, et keelueksimuse tuvastamiseks piisab ka sellest, kui isik peab võimalikuks seda, et tema tegu on õigusvastane (keelatud). (Vt TrtRngk 26.03.2024, 1-22-3897, p 110.) Kohus loeb tõendatuks, et A. T pidas vähemalt võimalikuks, et fenoolvee suunamine tagasi õli tootmise utmisprotsessi Enefit 140 seadmetesse on keelatud. Seetõttu ei olnud menetlusalune isik õiguslikus eksimuses. II Karistus 44. Vastavalt

§ 56lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 45.

§ 47

sätestab, et juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi 100 – 400 000 eurot. THS § 162 lg 2 alusel juriidilise isiku tegevuse eest kompleksloata valdkonnas, kus kompleksluba on nõutav, või kompleksloa nõuete rikkumise eest, karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Sanktsiooni keskmine määr on 200 000 eurot.

1. Menetlusalusele isikule Enefit Power AS-le on kohtuväline menetleja määranud karistuseks rahatrahvi sanktsiooni keskmisest määrast madalamas suuruses summas 110 000 eurot. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et karistuse määramisel tuleb süüd vähendatava asjaoludena arvestada, et tegu ei ole toonud kaasa otsest keskkonnakahju, kahjustanud inimesi, vara ega keskkonda. On ka oluline, et Enefit Power AS lõpetas fenoolvee käitlemise seadmetes peale järelevalve erakorralise kontrolli tulemustest teada saamist. Kohus on subjektiivse koosseisu analüüsimisel tuvastanud, et menetlusalune isik pani väärteo toime kaudse tahtlusega, s.o tahtluse nõrgima vormiga. Eelmärgitud asjaolud on käsitatavad süü suurust vähendavate asjaoludena. Kohtuväline menetleja ega kohus ei ole tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavate asjaolude esinemisele ei ole tähelepanu juhtinud ka kaebuse esitaja. Samuti on oluline märkida, et juriidilist isikut Enefit Power AS ei ole varasemalt süütegude eest karistatud. Kohtu arvates tingib esmakordne rikkumine ja varasema karistuse puudumine karistuse määramise alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.
2. Avalik menetlushuvi tuleneb väärteoasja tehioludest, kuna fenoolvee käitlemise toimimiseviisi muutmine Keskkonnaametit teavitamata võib avaldada mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Mõju on käitise saasteallikatest suuremates saasteainete heidetes välisõhku. Keskkonnaloa tingimused peavad vältima keskkonnaohtu ja selleks tuleb muutustest teavitada loa andjat, et oleks võimalik rakendada ettevaatusmeetmeid keskkonnariskide vähendamiseks. Kohus on menetlejaga nõus selles, et rikkumine ei tohi ennast ära tasuda. A T sõnul tehti otsus fenoolvesi Enefit 140 seadmetes ära põletada põhjusel, et Eesti Elektrijaam ei pääsenud turule ja elektrijaama käivitamine ainult fenoolvee käitlemise eesmärgil ei ole majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt mõistlik. Seega saab nõustuda Keskkonnameti seisukohaga, et käesolevas väärteoasjas tagab keskmisest madalam karistusmäär menetlusaluse isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise. Kohus leiab, et mõistetav karistus tagab nii üld- kui eripreventiivsetest aspektidest menetlusaluse isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise.
3. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda 14 diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud ei ole. Lähtudes eeltoodust, kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus, rahatrahv 110 000 eurot, on igati põhjendatud ja see tuleb jätta muutmata. Väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades peab kohus Enefit Power AS karistamist eelviidatud rahatrahviga piisavaks tagamaks tema puhul

§ 56lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist.

Kohtu hinnangul puuduvad

§ 60

kohased alused karistuse kergendamiseks, kuigi kaitsja oli seda oma kaebuses taotlenud.

1. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud karistusega ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii juriidilise isiku süü suurusest kui üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et Enefit Power AS-le mõistetud karistus 110 000 euro suuruse rahatrahvi näol sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. III Menetluskulud
2. Enefit Power AS esitas kaebuses taotluse hüvitada Enefit Power AS-le kaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulu summas 7624,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kaebusele on lisatud Ellex Raidla Advokaadibüroo arve nr 250025 summas 9301,89 eurot (sh käibemaks) ning spetsifikatsioon. Taotlusest nähtub, et lähtuvalt VTMS § 38 lg-st 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p-st 1 on tegemist menetluskuluga, mis tuleb KrMS § 183 lg 1 kohaselt menetluse lõpetamise korral Enefit Power AS-ile hüvitada. Kui kohus menetlust ei lõpeta, aga tühistab kohtuvälise menetleja otsuse määratud karistuse osas, palub Enefit Power AS hüvitada menetluskulu analoogselt KrMS § 185 lõikele
4. 21.03.2025 esitas Enefit Power AS lepinguline kaitsja Martin Triipan kohtule kaitsja tasu hüvitamise taotluse, milles taotleb hüvitada Enefit Power AS-le täiendavalt tekkinud kaitsja kulud summas 273 eurot. Taotlusele on lisatud Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arve nr 250612 summas 214,11(sh käibemaks) eurot õigusteenuste eest 2025 veebruaris ja Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arve nr 251038 summas 118,95 (sh käibemaks) eurot õigusteenuste eest 2025 märtsis.
5. VTMS § 23 sätestab alused kaitsja tasu hüvitamiseks väärteomenetluse lõpetamise korral. Väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Keskkonnaamet on riigieelarveline riigiasutus, mistõttu õigusabikulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarvest. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
6. Lähtudes asjaolust, et antud väärteoasjas jätab kohus kaebuse rahuldamata ning kaevatava väärteootsuse muutmata, on põhjendatud menetluskulud jätta VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel Enefit Power AS kanda.
7. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. 15 /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan Kohtunik 16