1-17-11077 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsembril 2017, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 15.12.2017 avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja

§ 424

lg 1) järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets Süüdistatav D.Y Elukoht: xxx, isikukood XXX, Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, põhiharidus, emakeel – vene keel, töökoht puudub Varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, neist viimane: 22.03.2017 Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega KarS § 202, § 344, § 345 järgi vangistusega 2 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 24.07.2017 Kaitsja Vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev RESOLUTSIOON Tunnistada D.Y süüdi KarS § 424 (alates 01.11.

§ 424lg 1) järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada D.Y vangistusega 8 (kaheksa) kuud. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 23.07.2017 kuni 24.07.2017, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 1 1-17-11077 22.03.2017 kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa võrra (2 aastat) ning mõista D.Y-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 15.12.

1. D.Y-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada D.Y-le lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 1 (üks) aasta. Liiklusseaduse § 127 alusel on D.Y kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Mõista D.Y-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 705 (seitsesada viis) eurot, kaitsja Andrei Matvejevi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot. Määrata, et D.Y-l on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700082370 ning selgitus „D.Y , 1-17-11077, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. detsembrist
3. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 08.01.
4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. I Kohtu alla antud isiku süüdistus D.Y süüdistatakse selles, et tema 23.07.2017 kella 23.13 paiku alkoholijoobes - tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus moodustab 1,26+/-0,12 mg/l juhtis sõiduautot Audi A6 (registrimärk xxx), sõites sellega Narvas, Kerese tänaval ning oli politseinike poolt kinni peetud. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse 2 1-17-11077 alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus D.Y Liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Sel moel pani D.Y toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 alusel. II Kohtuistung Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi täielikult. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Menetlusosaliste kokkuleppel jäeti toimiku materjalid avaldamata. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõik kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et D.Y süü talle inkrimineeritud kuriteoepisoodi toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. Antud kuriteo toimepanemine D.Y poolt on tõendatud: Tunnistaja Xxxi ütlustega (lk 1-3), kust nähtub, et tema, olles 23.07.2017 teenistuses patrulltoimkonnas märkas kella 23.13 paiku Kerese
5. Narva linnas liikunud mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga xxx, mis sooritas kahtlaseid sõidumanöövreid. Seejärel sõitis ta antud sõidukile järgi ning pidas antud sõiduki kinni peatumismärguandega Kerese 24, Narva linnas. Liikudes sõiduki juurde märkas, et sõiduki juhiistmel istub meesterahvas. Sõidukit juhtis D.Y , kes ütles, et ta on joonud ning dokumente tal esitada pole. Kuna isiku hingeõhust oli tunda alkoholi lõhna, tehti talle indikaatorvahendi testi, mis näitas positiivset tulemust 0,73 mg/1 kohta väljahingatavas õhus. Seejärel toimetati sõidukijuhi Narva politseijaoskonda, kus isik läbis tõendusliku alkomeetri testi, mis näitas positiivset tulemust 1.14 mg/1 kohta väljahingatavas õhus. Tunnistaja Xxxi ütlustega (lk 29-34), millest nähtub, et tema on sõiduauto Audi A6 registreerimisnumbriga xxx omanik. Ta selgitas, et sõiduauto ostmise hetkest peale teda sõiduautot hakkas kasutama tema noormees D.Y. 23.07.2017 sõiduauto oli D.Y kasutuses, kuna D.Y tahtis seda remontida. Selle kohta, et D.Y peeti kinni siis, kui ta juhtis sõiduautot olles joobes, ta sai teada teistest isikutes ning D.Y-le pretensioone seoses sõiduauto kasutamisega tal ei ole. Indikaatorivahendi kasutamise protokolliga (lk 5-10), millest nähtub, et, kasutades 23.07.2017 kell 23.13 indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri Alcoquant nr A409809 tuvastati, et D.Y ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus moodustas 1,26+/-0,12 mg/l (mitte vähem, kui 1,14 mg/l). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (lk 11), kust tuleneb, et 23.07.2017 kell 23.13 D.Y oli kõrvaldatud sõiduki Audi A6 registreerimisnumbriga xxx juhtimiselt kuni juhtimisel kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga (lk 12), kust tuleneb, et sõiduk Audi A6 xxx oli 3 1-17-11077 teisaldadtud hoiukohta Tiimani 3g, Narva. Kahtlustatava D.Y enda ütlustega (lk 21-26), mille kohaselt ta tunnistas oma süüd antud kuriteos ning selgitas, et 23.07.2017 kella 21.00 ajal jõi ta 2 pooleteiseliitrist pudelit džinni kangusega 4,5%. Kella 23.00 ajal otsustas ta viia sõiduautot Audi A6 registreerimisnumbriga xxx maja hoovi aadressil: P.Kerese 24 ning seejärel ta istus sõiduauto Audi A6 rooli taga ja seda juhtides hakkas liikuma nimetatud maja suunas, kuid tee peal politseiametnikud teda kinni pidasid. Kohapeal ta puhus indikaatori torusse, mis näitas, et ta ei ole kaine, millega seoses teda kõrvaldati sõiduki juhtimisest ja toimetati Narva politseijaoskonda, kus ta läbis alkoholi testi tõendusliku alkomeetriga, mille näidu ta ei mäleta, kuid näiduga oli ta nõus. Tunnistab end süüdi täielikult ja kahetseb tehtut. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et mootorsõidukit alkoholijoobes juhtis D.Y otsese tahtlusega – ta oli teadlik, et on alkoholi tarvitanud, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda. Vastavalt KarS § 16 lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti arvestab kohus tahtluse liiki ning süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Põhikaristus KarS §-s § 424 (alates 01.11.

§ 424

lg 1) sätestatu kohaselt on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. D.Y on varem kriminaalkorras karistatud tingimisi vangistusega ning vaatamata sellele pani ta katseaja jooksul ikkagi toime uue tahtliku kuriteo. Arvestades süüdistatava varasemat käitumist, asub kohus seisukohale, et D.Y karistamine rahalise karistuse või üldkasuliku tööga, aga samuti ka vangistuse elektroonilise valvega asendamine, ei ole preventiivsete eesmärkide saavutamise vaatenurgast põhjendatud. Kohus on seisukohal, et karistus uue, tahtlikult toimepandud kuriteo eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem. Seetõttu asub kohus seisukohale, et D.Y-d on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Kohus on seisukohal, et D.Y süüaste on keskmiselt vähem. Arvestades ka sellega, et D.Y tegevuses ilmneb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 mõttes (puhtsüdamlik kahetsus) ning samal ajal puuduvad karistust raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et D.Y-d on otstarbekohane karistada vangistusega, mis on alla KarS § 424 (alates 01.11.

§ 424lg 1) ettenähtud vangistuse keskmise määra.

4 1-17-11077 Kuna kuritegu on toimepandud katseajal, siis tuleb moodustada liitkaristus ning KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.03.2017 kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa võrra. Lisakaristus Selleks, et aidata D.Y-l paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja teda distsiplineerida, kohaldab kohus tema suhtes ka KarS §50 lg 1 ettenähtud lisakaristust. Siinkohal peab kohus vajalikuks viidata ka Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-26-03 märgitule, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas peab see leidma selge väljenduse ka lisakaristuse kohaldamise näol. Arvestades sellega, et ilmneb karistust kergendav ajsolu KarS § 57 mõttes (puhtsüdamlik kahetsus) ning samal ajal puuduvad karistust raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et D.Y lisakaristus võib olla alla KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristuse keskmise määra. V Tõkendi valimine Kuna süüdistatavale mõistetud karistus pööratakse täitmisele, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 2 ja 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit - vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine ning vältida uute süütegude toimepanemist D.Y poolt enne kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav D.Y on varem korduvalt karistatud erinevate süütegude toimepanemise eest, ta pani toime uue tahtliku kuriteo katseaja kestel. Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et üksnes vahistamisega on võimalik tagada süüdistatava seadusekuulekat käitumist enne kohtuotsuse jõustumisest. Karistuse kandmise aega tuleb arvestada süüdistatava vahistamise hetkest. VI Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub D.Y-lt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu. Arvestades väljamõistetava summa suurust ning seda, et karistus on pööratud täitmisele, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine maksimaalseks ajavahemikuks, st 5 1-17-11077 üheks aastaks. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, § 238, § 311, § 313, § 315. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 6