1-17-11077/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-11077 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kriminaalasi T.P süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluse korras Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. detsembri 2017 otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava T.P (IK XXX ) kaitsja advokaat Andrei Matvejev, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava T.P kaitsja advokaat Andrei Matvejevi apellatsioon Viru Maakohtu
3. detsembri 2017 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-17-11077 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Maakohtu otsus
4. Viru Maakohtu 15.12.2017 otsusega tunnistati T.P mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust süüdi KarS § 424 järgi ja 1.
5. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati seda 1/3 võrra ning mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud 2 päeva loeti karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 28 päeva vangistust. 1.
6. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati nimetatud karistust Viru Maakohtu 22.03.2017 otsusega mõistetud ära kandmata karistuse – 2 aastat vangistust – võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 15.12.
7. Apellatsioon
8. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T.P kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas. Kaitsja taotleb kergemat karistust, mis ei ole seotud reaalse vangistusega. Kaitsja leiab, et mõistetud karistus on liiga range, kuna T.P tunnistas end süüdi ja kahetses. Tema süü ei ole nii suur, et selle eest karistuseks reaalne vangistus mõista. Eelnev kuritegu oli tal läbi vaadatud kokkuleppemenetluse korras. Kaitsja arvates T.P ei ole niivõrd ühiskonnaohtlik, et teda peaks reaalse vangistusega karistama. Ringkonnakohtu seisukoht
9. Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
10. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata (RKKKm 3-1-1-55-07 p 13).
11. Riigikohus on märkinud, et kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema teost. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui on tuvastatav selge nimetatud küsimuse lahendamisel materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16 p 11). 5.
12. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas tuleb sellist eksimust eitada, sest maakohus on T.P-le karistust mõistes seda igakülgselt motiveerinud (otsuse lk 4-5). Mingeid materiaal- või menetlusõiguslikke rikkumisi ringkonnakohus karistuse mõistmisel ei tuvastanud. 5.
13. Maakohus arvestas karistust mõistes, et T.P on varem karistatud tingimisi vangistusega, kuid vaatamata sellele pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Arvestades tema varasemat käitumist kohus leidis, et tema karistamine rahalise karistuse või üldkasuliku tööga, aga samuti vangistuse elektroonilise valvega asendamine ei ole preventiivsete eesmärkide saavutamise vaatenurgast põhjendatud. Kohus leidis, et karistus uue kuriteo eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem. Seega tuleb talle mõista reaalne vangistus. Kohus leidis, et tema süüaste on keskmisest väiksem. Karistust kergendav asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus ja tema tegevuses ei esine karistust raskendavaid asjaolusid. Karistuse preventiivsetest eesmärkidest lähtudes on põhjendatud sanktsiooni keskmisest määrast veidi väiksema, s.o 1 aastase vangistuse mõistmine. Kuna kuritegu on toime pandud katseajal, siis tuleb moodustada liitkaristus. -2- 5.
14. Kohtuistungi protokollist (lk 91-92) nähtub, et prokurör taotles sellist karistust nagu maakohus seda ka mõistis. Kaitsja palus mõista kergema karistuse võrreldes prokuröri poolt taotletuga. Kaitsja arvates võinuks kohaldada rahalist karistust või mõistetav vangistus asendada elektroonilise järelevalvega. Seega poolte seisukohad karistuse osas olid maakohtule teada. 5.
15. Maakohus juhindus RKKKo nr 3-1-1-91-07 punktis 6.6 toodud seisukohast, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas kohus on kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Antud asjas on vastavad põhjendused toodud maakohtu otsuse lk 4-5 ja ringkonnakohus nõustub nendega. Seejuures on käsitletud süü suurust, kuriteo toimepanemise tehiolusid, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning põhjendatud, miks karistus mõisteti veidi alla sanktsiooni keskmist määra. Seega kõiki apellatsioonis toodud väiteid on juba maakohus käsitlenud.
16. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus - mõista kergem karistus - perspektiivitu.
17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikuga, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades, s.o karistuse mõistmisel tuleb mh lähtuda võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (vt nt RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7; RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 7). Lisaks ei ole kohtupraktika kohaselt võimalik jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise puhul kohaldada eelnevate karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo 3-1-1-58-13, p 10; 31-1-13-11, p 9.1; 3-1-1-11-10 p-d 6.1-6.2; 3-1-1-12-05).
18. Kohtupraktika kohaselt ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg-le 3 tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 8.5).
19. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.
20. Seoses apellatsiooni koostamisega kaitsjatasu taotlust ei ole esitatud. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas -3- Tiit Lõhmus