1-17-11077/47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

1. juuni 2019 (kirjalik menetlus) 1-17-11077 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas J.R (isikukood XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus J.R, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus Viru Maakohtu
4. juuni
5. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. detsembri 2017 otsusega tunnistati J.R süüdi KarS § 424 (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 1) järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulus 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu
8. märtsi 2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastat vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
9. detsember
10. Karistusaeg lõpeb
11. augustil
14. aprillil
15. a edastas Viru Vangla kohtule materjalid J.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad J.R-i vabastamist elektroonilise valvega.
16. Viru Maakohtu
17. juuni
18. a määrusega jäeti J.R karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
19. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 3 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta teist korda. Seega ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolev kuritegu on alkoholjoobes olles mootorsõiduki juhtimine, varem on kinnipeetav pannud toime varguse, vara omandamise, dokumendi võltsimise ja selle kasutamise ning narkootiliste ainete käitlemise väikeses koguses. Varasemate kuritegude toimepanemise eesmärgiks on olnud materiaalse kasu saamine ja neid on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine, viimase kuriteo pani toime sõltuvusainete mõjul.
20. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on individuaalse täitmiskava raames läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, ta töötab vangla majandustöödel koristajana ning teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisjärgselt on kinnipeetaval võimalik elama asuda abikaasale kuuluvas korteris ning töökoha on garanteerinud talle FIE XX. Kindel töökoht tagab kinnipeetavale ka kindla igakuise sissetuleku. Enne vangistust oli kinnipeetava majanduslik olukord tema enda sõnul halb. Ta tegeles Venemaalt Eestisse ebaseaduslikult erineva kauba toomisega ning elas ema kulul. Tasumata on tal üle 4700 euro nõudeid. Kinnipeetav on avaldanud, et varasemalt olid tal probleemid alkoholiga, kuid enam mitte. Samas on käesolev kuritegu toime pandud just alkoholijoobes olles. Seega puudub kohtul kindlus selles, et kinnipeetav täielikult suudab hoiduda alkoholi tarvitamisest ning seeläbi kuritegude toimepanemisest. Kuigi kinnipeetav on seadnud endale reaalsed eesmärgid, milleks on tasuda võlgnevused, õppida eriala, aidata abikaasat ning luua pere, on eesmärkide saavutamine ebatõenäoline, kuid ta jätkab kuritegude toimepanemist. Kohus peab alkoholi tarvitamise jätkamist ning majanduslike raskuste tekkimist uue kuriteo panemise riskiks.
21. Kuritegude toimepanemise asjaoludest ja J.R-i varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhooldusele allutatuna kontrollnõudeid ning pannud katseajal toime uue kuriteo. Seega ei ole ta varem osanud hinnata talle antud võimalust kanda karistust vabaduses, mistõttu puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on sel korral piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. MÄÄRUSKAEBUS
22. J.R palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest.
23. Kohus tõi põhjuseks J.R-i karistuse KarS § 184, mis aga ei ole tõsi, sest ta ei ole kunagi narkootikume tarvitanud ega metadooni järjekorras seisnud. Ka vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole J.R-il narkootiliste ainetega probleeme.
24. Kohus valetab, et J.R elas ema kulul. Tegelikult elas ta üksi ja teisel aadressil, mida võivad tunnistada ka tunnistajad.
25. Veel oli kirjas, et enne vanglat olid J.R-il probleemid perega, mis aga samuti ei ole tõsi. Probleeme oli elukaaslasel tervisega.
26. J.R palub arvestada enda head käitumist, distsiplinaarkaristuste puudumist, avavanglas viibimist ning töötamist. 2