lg 2, § 215 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abi prokurör Marina Zagorets Süüdistatav E.X isikukood XXX; elukoht xxx ; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; keskeriharidus; emakeel vene keel; töökoht xxx. Varem kriminaalkorras karistatud 1 kord: - 21.12.2012 Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega
MS § 238 lg 2,
Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 21.05.2018 kuni 21.05.2019. Kaitsja Jekaterina Jevšina (kohtumenetluses ei osalenud) RESOLUTSIOON Tunnistada E.X süüdi
lg 2 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.
lg 1 alusel mõista E.X-ile
lg 2 järgi karistuseks 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 20.05.2018 kuni 21.05.2018, s.o 2 (kaks) päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada E.X-i ärakandmata karistus, 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust üldkasuliku tööga 658 1 1-18-8102 (kuuesaja viiekümne kaheksa) tunni ulatuses.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada E.X-i üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ja- kohustusi vastavalt
lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 5 sätestatule, nimelt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) alluma alkoholismivastasele ravile, alustades raviga käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul, ning esitama selle kohta kriminaalhooldajale tõendi. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest. Kohustada E.X-i esitama alkoholismivastase kriminaalhooldajale vastavasisuline tõend. ravi alustamise kohta E.X- ile valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta E.X-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Selgitada E.X-il , et ta on tulenevalt liiklusseaduse § -st 127 kohustatud viie tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Mõista E.X-ilt riigituludesse välja menetluskuluna sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada E.X osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes kaitsjatasu summas 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel kohustub E.X hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude sundraha näol summas 750 (seitsesada viiskümmend) eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 62 (kuuskümmend kaks) eurot ja 50 senti maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas või arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700056994 ning selgitus „ E.X , 1-18-8102, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 1-18-8102 Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS E.X-ile on esitatud süüdistus selles, et tema olles 21.12.2012.a. kohtulikult karistatud
ettenähtud kuriteo eest vangistusega 20 päeva tingimisi, § 73, katseajaga 3 aastat (kuni 29.12.2015.a.), mille tähtajad ei ole aegunud vastavalt Karistusregistri seaduse § 24, taas 20.05.2018.a. kella 20.20 paiku Narvas, Kreenholmi tänaval juhtis mootorsõidukit Toyota Avensis riikliku reg.märgiga xxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 ARDM0073 tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,09+/-0,10 mg/l, s.o vähemalt 0,99 mg/l). Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p.1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus E.X liiklusseaduse § 69 lg.1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Oma tegevusega pani E.X toime joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, kui see on toime pandud korduvalt, s.t.
Samuti E.X-i süüdistatakse selles, et tema 20.05.2018.a. kella 20.20 paiku Narvas võõra vallasasja omavolilise kasutamise eesmärgil, võttis omavoliliselt autovõtmed, käivitas oma emale L M kuuluva mootorsõiduki Toyota Avensis riikliku reg.märgiga xxx maksumusega 600 eurot ning omaniku L.M loata kasutas seda sõidukit ajutiselt, liikudes sellega Narvas, mööda Kreenholmi tänaval, kus oli kinni peetud politseinike poolt. Oma tegevusega pani E.X toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, s.t.
Kooskõlas E.X-i , tema kaitsja Jekaterina Jevšina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagoretsi vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus E.X-i süüdimõistmist
lg 2 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja tema karistamist
lg 1 alusel 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega.
lg 2 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 20.05.201821.05.2018, s.o 2 päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust, mis tuleb
Töö tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. E.X on kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi
lg 1, p-de 1-6 ja lg 2 p-de 2, 5 alusel, alustades alkoholismivastase raviga kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul. Ravi alustamise kohta peab E.X esitama kriminaalhooldajale vastavasisulise tõendi.
lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel taotleb prokurör E.X-ile lisakaristuse kohaldamist, võttes talt ära 1 aastaks ja 6 kuuks mootorsõiduki juhtimise õiguse. E. X-ilt kuulub v äljamõistmisele osaliselt ka menetluskulu, s.o sundraha summas 750 eurot . KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada E.X osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja tasu summas 180 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel peab E.X temalt 3 1-18-8102 väljamõistetud riigi nõude menetluskulu näol summas 750 eurot tasuma ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 62,50 eurot kuus. 30.10.2018 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega . Süüdistatav kinnit as sedagi, et ta saab aru menetluskulude hüvitamise kohustusest ja võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks. Samuti saab aru, et menetluskulusid summas 750 eurot on võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemal 62,50 eurot. Ta palus, et kohus teeks otsuse vastavalt kokkuleppele. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepe t ning taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Ka muus osas on kõigis seadusega nõutud osistes kokkulepe olemas ja õiguspärane. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus. Ka menetluskulude küsimus tuleb lahendada vastavalt kokkuleppele. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.