) § 25 2 lg 2 ja 3 ning pani toime
Kuna O.D pani väärteo toime B.R.N huvides, siis vastutab M.B. töötamise alustamise õigeaegse registreerimata jätmise eest
Maksu- ja Tolliameti 27.07.2023. a otsusega väärteoasjas nr 930023000498 karistati O.D-d
lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut ehk 120 eurot ja B.R.N
11.08.
lg 1 järgi, kuna seaduse järgi on kohustus töötamine registreerida mitte juhatuse liikmel, vaid töötamist võimaldaval isikul, kelleks käesoleval juhul oli B.R.N. Samas ei saa M.B. töötamise registreerimata jätmise eest karistada ka B.R.N .
M.B. töötamine oli aga B.R.N raamatupidaja poolt registreeritud ja järelikult puudub ka äriühingu puhul väärteokoosseis. Veel märgitakse kaebuses, et registrikanne tehti samal päeval, kui M.B. töötamine algas, ja seega on töötamist võimaldav isik teinud registreerimise õigel ajal. Tegemist on arusaamatusega, sest menetleja ise on kuupäevades eksinud. Menetleja on tõendite loetellu märkinud, et vaatluse protokoll koostati 01.11.
Ehkki seadusega on töötaja registreerimine pandud B.R.N kui tööd võimaldavale isikule, oli registreerimise tähtaegse ning täieliku täitmise korraldamise kohustus vastavalt
§-le 8 B.R.N juhatuse liikmel O.D-l . Tegevusetuks jäämisega pani O.D B.R.N juhatuse liikmena väärteo toime B.R.N huvides. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg-st 1 tulenevalt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses 2/6 teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kuivõrd nii kaebajad kui ka kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, lahendab kohus VTMS § 120 lg 1 alusel väärteoasja kirjalikus menetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, võttes arvesse menetlusaluste isikute ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.
lg 1 kohaselt on töötamise register
lg-s 1 sätestatud maksukohustuslaste registri alamregister, mida peetakse Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Tervisekassale, Sotsiaalkindlustusametile, Rahapesu Andmebüroole ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks.
Tulenevalt
lg-st 2 on tööd võimaldav isik kohustatud töötamise registris registreerima
lg-tes 4, 5 ja 51 nimetatud isikute töötamise alustamise, peatumise, lõpetamise ja selle liigi ning muud töö tegemisega seotud andmed.
lg-le 3 vastavalt registreeritakse töötamise alustamine hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks.
lg 1 sätestab vastutuse maksuhalduri juures registreerimata jätmise eest.
lg-ga 2 nähakse vastutus sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik. Kohus leiab, et menetlusalustele isikutele süüks pandavad väärteod on tõendatud. Maksu- ja Tolliameti 01.11.
Selle nõude kohaselt tulnuks kanne teha M.B. tööle asumisel 01.11.
Vaatlusprotokolli ja M.B. suuliste seletuste protokolli märgitud kellaaegadest järelduvalt algas M.B. töötamine N.R.õppehoone ehitusobjektil enne kella 10.20-10.30, kuid kanne töötamise registrisse sisestati alles kell 11.
Käsitletav koosseis on täidetud mitte üksnes siis, kui töötaja jäetakse töötamise registris registreerimata, vaid ka siis, kui registreerimine toimub
Lõpuks ei saa nõustuda kaebuses märgituga, et O.D ei vastuta
lg 1 järgi, kuna seaduse kohaselt lasus kohustus töötamine registreerida mitte juhatuse liikmel, vaid tööd võimaldaval isikul, s.o OÜ-l B.R.N. KarS § 13 lg 1 kohaselt vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Kohus juhib tähelepanu sellele, et ehkki
lg-le 1 vastavalt oli töötamise registreerimisel kohustatud isikuks B.R.N kui M.B-ga töölepingu sõlminud juriidiline isik (tööd võimaldav isik), näeb
lg 1 ette, et vastava kohustuse tähtaegne ja täielik täimine tuleb korraldada juriidilise isiku seaduslikul esindajal. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ ning ka äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-test 1 ja 2 tulenevalt esindab ja juhib osaühingut selle juhtorgan, s.o juhatus, millel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Seega, kuna käesolevalt puudub vaidlus selle üle, et O.D oli B.R.N juhatuse ainus liige (juhataja) – vastav asjaolu on tõendatud ka B.R.N äriregistri väljatüki ning O.D ütlustega –, siis lasus just temal
töötamise alustamine ning töötamise liik oleks maksuhalduri juures olnud registreeritud õigeaegselt, s.o enne M.B. N.R. õppehoone ehitusobjektil tööle asumise hetke. Kuna ta seda ei teinud, siis on tema käitumises olemas
Kohtuvälise menetleja hinnangul pani O.D teo toime ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg-st 1 tulenevalt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus ning sama sätte lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus jagab kohtuvälise menetleja seisukohta. Tulenevalt ÄS § 187 lg-st 1 peab osaühingu juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohtu hinnangul hõlmab juhatuse liikme hoolsuskohustus ka
lg 1 täitmist, s.o selle korraldamist ja jälgimist, et töötajad registreeritakse maksuhalduri juures töötamise registris õigeaegselt. Ülekuulamisel märkis O.D , et on teadlik sellest, et töötaja peab olema registreeritud hiljemalt töötamise alustamise hetkeks. Ta selgitas, et B.R.N töötajad registreerib T. M. 4/6 kellelt osaühing ostab raamatupidamisteenust. Vastavad andmed saab T.M. O.D-lt. Kuna ehitusobjekt oli XXX, osaühing aga asub XXX, siis O.D ise objektil tihti ei käi. Ka käesoleval juhul sai O.D töödejuhatajalt info, et M.B. tuleb tööle, ning edastas selle info omakorda raamatupidajale. Seda, millal töödejuhataja talle teatas, et M.B. on objektil, O.D aga ei mäleta. Ta pidas võimalikuks, et see oli 02.11.2022. a. O.D lisas, et M.B. oli probleemne töötaja, kuna kadus vahepeal ära ega vastanud telefonile. Seega oli O.D teadlik töötaja maksuhalduri juures registreerimise nõuetest ning enda rollist sellega seonduvalt. Samas ei täitnud ta oma vastavat kohustust vajaliku hoolsusega, sest tähelepaneliku ja kohusetundlikuma suhtumise korral oleks tal olnud võimalik töötaja õigeaegselt registreerimata jätmist vältida. O.D ei saa vabandada M.B. töö alustamise mitteregistreerimist sellega, et too oli esimest päeva tööl ja teda ei jõutud registrisse kanda. Kui töötamist alustatakse enne, kui registreerimiskanne on tehtud, on juba tegemist rikkumisega. Äriregistri väljatrüki kohaselt on B.R.N põhitegevus elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Tegu on ettevõtlusvaldkonnaga, kuhu vähemahukate tööetappide tegemiseks kaastakse tavapäraselt ka lühiajaliste töölepingutega töötajaid. Seetõttu vahetub töötajate koosseis kiiresti. Töötajate paljusust arvestades ei ole eriskummaline ilmselt seegi olukord, kus mõni töötaja objektilt n-ö ootamatult ära kaob ja mõne päeva või nädala pärast naaseb. See kõik oli ilmselgelt teada ka O.D-le kui B.R.N juhatajale. Seega oleks ta pidanud olema ise aktiivsem, et õigeaegselt kontrollida, kes konkreetsel päeval objektil tööle asuvad, hoidmaks ära selliste isikute töötama hakkamine, kelle puhul ei ole töötamise registris kannet veel tehtud. Samuti oleks ta ettevõtte juhatajana võinud ettevõtte töö korraldada selliselt, et oleks määratud mõni teine konkreetne inimene, kes tema eest oleks seda teinud. Seda enam, et vahetult töötajate registreerimist teostav raamatupidaja T.M. ei olnud B.R.N palgaline töötaja ning sai asjakohase teabe üksnes O.D käest. Eelmärgituga tuleb lugeda tõendatuks, et O.D pani toime
Kuna kohus ei tuvastanud O.D puhul õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid, kuulub ta toimepandu eest karistamisele. Kohtuväline menetleja on õigustatult leidnud, et lisaks O.D-le tuleb karistada ka B.R.N. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei välista juriidilise isiku vastutusele võtmine süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutusele võtmist. Ülal tuvastatud asjaolude kohaselt oli O.D B.R.N juhtimisorgani ainukene liige (juhataja). Tema koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oli toime pandud B.R.N huvides, kuna M.B. töötamise alustamine jäeti õigeaegselt registreerimata juriidilise isiku B.R.N igapäevase majandustegevuse raames. Seega KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab O.D poolt toime pandud teo eest ka B.R.N ning ta teeb seda
Kohus ei tuvastanud, et nimetatud osaühing oleks õigusvõimetu.
lg 1 näeb maksuhalduri juures registreerimata jätmise eest karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.
lg 2 võimaldab juriidilist isikut sama teo eest karistada rahatrahviga kuni 3200 eurot. 5/6 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati O.D-d
lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut ehk 120 eurot ja B.R.N
S § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluste isikute süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et M.B.it ei jäetud päris registreerimata, vaid seda tehti hilinenult. Lisaks toimus hiljem registreerimine vaid ühe, mitte enama töötaja osas. Samuti arvestab kohus sellega, et O.D ei tegutsenud tahtlikult, vaid oli
Seega on menetlusaluste isikute süü on pigem väike. Kohus karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei tuvastanud. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt kumbagi menetlusalust isikut varem karistatud ei ole. Vaidlustatud karistused on neile esmakordsed. Samas tuleb taolisesse teosse suhtuda tähelepanuga, kuna sellega võib kaasneda risk maksukuritarvitusteks ja varimajanduse tekkeks (ümbrikupalkade maksmiseks), mis kahjuks just ehitussektoris on väga sage käitumisviis. Viimasest tulenevalt kannavad O.D-le ja B.R.N kohaldatavad karistused ka märgatavat üldpreventiivset eesmärki. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ja süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, seda, et mõlemal menetlusalusel isiku puuduvad karistused eelnevate samaliigiliste süütegude eest, on põhjendatud mõista rahatrahvid oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra, nagu seda on teinud kohtuväline menetleja. Sellises määras rahatrahvid on kooskõlas ka karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega. Seega jätab kohus kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi muutmata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Menetlusaluste isikute kaitsja esitas koos kaebusega kohtule taotluse mõista Eesti Vabariigilt välja kaebajatel tekkinud menetluskulud 600 euro suuruses summas. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata. Kaebuses ei ole täpsustatud menetluskulude tekkimise asjaolusid ega ole lisatud ka nende tasumise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavaid dokumente. Seega ei saa kohus võtta KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt seisukohta, kas menetlusalustel isikutel on kaebemenetlusega seoses menetluskulu üldse tekkinud. Samas ei saaks taotlust rahuldada ka sellisel juhul, kui isikute menetluskulud ja nende põhjendatus oleks tõendatud. Kuna kohus jättis kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, jääksid menetluskulud VTMS § 38 lg-st 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg-st 1 tulenevalt nii-ehk-teisiti menetlusaluste isikute endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 6/6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.