2-23-6597/42

KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse koostaja Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2024 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-6597 Tsiviilasi T.C hagi Baltpile Osaühingu vastu töövaidluses kohtulahend Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (töötaja): T.C IK XXX, elukoht: xxx Hageja lepinguline esindaja: Marko Jaani, Bene Est Law OÜ, asukoht: xxx, tel: xxx, e-post: XXX Kostja (tööandja): Baltpile Osaühing, registrikood:

12632768, asukoht: xxx Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Talts , Advokaadibüroo Talts & Partnerid, asukoht: XXX, 11317 Tallinn, tel: xxx, e-post: XXX Asja läbivaatamine suuline menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt.

Baltpile Osaühingu menetluskulud jätta Baltpile Osaühingu enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I Varasem menetlus, asjaolud ja kohtu põhjendused 2 1. Harju Maakohtusse esitas taotluse Baltpile Osaühing (edaspidi: tööandja) töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.

2.1. tuvastada Baltpile OÜ poolt T.C-le esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus; 2.2 lõpetada tööleping 19.02.2023 TLS § 107 lg 2 alusel ja teha vastav kanne töötamise registrisse., 2.3 mõista Baltpile OÜ-lt T.C kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 2700 eurot, 2.4 mõista Baltpile OÜ-lt T.C kasuks välja puhkusehüvitis netosummas 1253,94 eurot, 2.5 mõista Baltpile OÜ -lt T.C kasuks välja haigushüvitis netosummas 126,11 eurot, 3. menetluskulud jätta T.C kanda.

Rahuldamata nõuete osas pidi töötaja seega hagimenetluse korras läbivaatamiseks nõude esitama 30 kalendripäeva jooksul Tööandja sai esitada kohtusse nõuded mille TVK otsusega töötaja kasuks rahuldas. Mõlemad pooled saavad kohtule esitada ka aegumata uusi nõudeid (töövaidluse lahendamise seaduse § 58).

09.06.2014.a T.C (edaspidi ka töötaja) ja Baltpile osaühing (edaspidi ka tööandja) sõlmisid töölepingu nr 223 (edaspidi ka tööleping). Töölepingu p-i 2.1 kohaselt töötaja asus tööandja juures tööle 09.06.2014.a. Töölepingu p-i 3.1 kohaselt oli töötaja ametikohaks puurseadmete operaator. Töölepingu p-s 5 lepiti kokku, et töötajale makstakse brutotöötasu tükipalgasüsteemi alusel. Kuu töötasu kujuneb välja tegelikult tehtud töö eest. Tööandja garanteerib vähemalt Eesti Vabariigis kehtestatud palga alammäära. Töötajale rakendatav palgasüsteem: aja- ja trükipalk (vt 30.01.2023.a tööandja poolt TVK-le esitatud menetlusdokumendi lisa nr 1).

3 21.12.2022.a ülesütlemisavaldusega tööandja ütles töötajaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel üles ilma eelneva kirjaliku hoiatuseta alates 21.12.2022.a. Ülesütlemisavalduse kohaselt tööandja põhjendas töölepingu ülesütlemist järgnevalt: „Viimasel tööpäeval (20.12.2022) lõpetati objektil töö seoses puurmasina rikkega. Töötaja siirdus lähetuses olles hotelli, mille Tööandja oli töötjale reserveerinud ja kus ööbimise tasus Tööandja. Töötaja hakkas hotellis tarvitama alkoholi, rikkus hotellis korda, lõhkus mööblit ja laamendas oma numbritoas ning hotelli üldkasutatavates ruumides. Hotellitöötajate info kohaselt kestis pidu, mis segas teisi külastajaid ja hotellipersonali kella 6ni hommikul, peale mida lahkus töötaja hotellist. Töötaja ei ilmunud 21.12.2022 kokku lepitud ajal tööle ja ei vastanud telefonile.“ (vt 12.01.2023.a töötaja poolt TVK-le esitatud avalduse lisa nr 3).

Hageja on seisukohal, et kostjal puudus alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Töölepingu ülesütlemine on vastuolus seadusega, ebaproportsionaalne ning ei ole põhjendatud. Samuti kostja on jätnud täitmata enda seadusest tulenevad kohustused, mistõttu hagejal on kostja vastu puhkusehüvitise, haigushüvitise, kahjuhüvitise ja viivisenõuded.

Töölepingu ülesütlemine on tühine Ülesütlemisavalduse kohaselt on tööleping üles öeldud:

Hageja on seisukohal, et antud juhul puudus TLS § 88 lg 1 järgne mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks töötajaga kuna töötaja ei ole ülesütlemisavalduses välja toodud tegusid toime pannud.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel eeldab mõjuva põhjuse olemasolu ning vaidluse korral peab tööandja seda tõendama, et rikkumine oli piisavalt kaalukas ning seotud olulise lepingu rikkumisega. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisele hinnangu andmisel tuleb arvestada muu hulgas seda, et selle esinemisel ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes eeldada töösuhte jätkumist. Käesoleval juhul ei ole vastavad eeldused täidetud.

Isegi kui möönda, et töötaja on ülesütlemisavalduses välja toodud teod pannud toime (millega töötaja ei nõustu), siis töölepingu ülesütlemine on tühine ka seetõttu, et ülesütlemisele ei eelnenud hoiatust.

TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.

Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise 4 erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Enne kohustuse rikkumise eest lepingu erakorralist ülesütlemist tuleb anda teisele poolele mõistlik aeg rikkumiste lõpetamiseks (VÕS § 196 lg 2).

Hoiatuse eesmärk on teavitada töötajat sellest, et kui ta oma käitumist ei paranda ja veel töökohustusi rikub, öeldakse temaga tööleping üles. Hoiatuse eesmärk on tagada, et töötaja saaks teada oma töökohuste rikkumise raskusest ning järgneva rikkumise korral selle võimalikust tagajärjest töötajale.

Riigikohus on leidnud, et ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada (TLS § 88 lg 1), ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3 koostoimest.

Seisukohta, et tööandjal on kohustus hoiatada töötajat mh TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud rikkumise korral, toetab tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda1.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolsete töökohustuste rikkumise tõttu on raskeim töölepingu lõppemise alus, mistõttu selle kohaldamisel peavad rikkumise faktid olema väga selged ja asjaolud põhjendatud. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel peab tööandja olema põhjalikult kaalunud kõiki asjaolusid ja olema veendunud, et töötaja jätkab rikkumiste toimepanemist ka edaspidi ning seetõttu ei ole töösuhte jätkumine enam võimalik.

Käesoleval juhul seda tööandja ilmselgelt teinud pole.

TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada. Hoiatuse eesmärk on saavutada töösse suhtumise parandamine töötaja poolt. Töötaja on seisukohal, et antud juhul oli töötajal võimalik enda käitumist parandada, kuid tööandja põhjendamatult ei andnud töötajale selleks täiendavat võimalust.

Seega pidanuks tööandja tulenevalt hea usu põhimõttest peale töökohustuste rikkumist tegema töötajale hoiatuse, mitte ütlema töötajaga sõlmitud töölepingut erakorraliselt üles. Tööandja poolt töötajale hoiatust aga tehtud ei ole. Seega ei olnud töötajaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg-s 3 sätestatud eelneva hoiatamiseta ka seetõttu põhjendatud.

Töötaja on seisukohal, et ülesütlemisavalduses välja toodud rikkumised ei ole selliseks töökohustuste oluliseks rikkumiseks, mis välistaks töösuhte jätkumise.

Kokkuvõtvalt hageja leiab, et antud juhul ei esine mõjuvat põhjust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, mistõttu on tööandja poolne töölepingu erakorraline ülesütlemine õigusvastane. Töölepingu ülesütlemine on õigusvastane ka põhjusel, et tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning 1 Vt Riigikohtu 16.03.2016.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p-i 13 5 kasutada seda kõige viimase meetmena juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. Antud juhul ei ole vastavat põhimõtet tööandja poolt järgitud.

Töötaja nõuded seoses töölepingu ülesütlemise tühisusega TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 107 lg-s 1 on sätestatud, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama sätte lg 2 kohaselt lõpetab kohus või töövaidluskomisjon käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise korral.

Riigikohus on varasemalt selgitanud, et TLS § 107 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 sätestab, et kui esineb TLS § 107 lg-s 1 reguleeritud olukord, lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral2. Kohus lõpetab töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel3.

Töötaja palub tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, millega tööandja ütles üles töötajaga sõlmitud töölepingu. Töötaja ei pea töösuhte jätkumist endisel kujul enam võimalikuks ja palub tuginedes TLS § 107 lg-le 2 lõpetada tööleping alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral s.o 19.02.2023.a.

TLS § 109 lg 1 sätestab, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. TLS § 109 lg 1 esimese lause järgi makstav kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis on üldjuhul vaid minimaalne hüvitis4.

03.04.2023.a TVK otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/84/23 mõisteti Baltpile osaühingult välja T.C kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 2 700.- eurot (ligi kahe kuu keskmine töötasu netotasuna). Töötaja TVK otsust ei vaidlustanud. Juhindudes TLS § 109 lgst 1 hageja palub tema kasuks kostjalt välja mõista hüvitise summas 2 700.- eurot.

Puhkusehüvitise nõue 2 Vt Riigikohtu 21.11.2018.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-708, p-i 18.

Vt Riigikohtu 14.05.2014.a kohutotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p-i 20.

4 Vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-80-15, p-i 8; 3-2-1-79-13, p-i 32.2 3 6 TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane põhipuhkus on 28 kalendripäeva.

Pooltevahelises töölepingus punktis 6.1 on lepitud kokku iga-aastases põhipuhkuse kestuses, milleks on 28 kalendripäeva. TLS § 70 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada puhkusetasu. TLS § 71 kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 84 muutuvad töölepingu lõppemisel kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Järelikult tekkis tööandjal lõpparve ehk puhkusehüvitise tasumiskohustus töölepingu lõppemisel.

Kuivõrd tööleping on lõppenud, siis on töötaja puhkusehüvitise nõue muutnud sissenõutavaks. Tööandja ei ole tasunud töötajale puhkusehüvitist TLS § 71 järgi ajavahemiku 01.01.2022.a kuni 19.02.2023.a eest s.o 31,84 kalendripäeva eest. Puhkusehüvitise arvestamisel on hageja lähtunud 11.06.2009.a nr 91 Vabariigi Valitsuse määrusest „Keskmine töötasu maksmise tingimused ja kord“. Hageja kasutab puhkusetasu arvestamisel puhkusekalkulaatorit (kättesaadav https://www.kalkulaator.ee/et/puhkusekalkulaator) (vt lisa nr 1). Puhkusekalkulaatori kohaselt on põhipuhkuse tasu suurus ühes päevas 62,57.- eurot.

Seega moodustub puhkusehüvitise suuruseks kokku 1 992.- eurot.

Ülaltoodust hagejal on õigus nõuda kostjalt kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitist summas 1 992.- eurot.

Haigushüvitise nõue Töötaja oli töösuhtes oleku ajal ajavahemikul 21.12.2022.a kuni 05.02.2023.a ajutiselt töövõimetu (vt lisa nr 2). TTOS § 122 lg 1 (21.12.2022.a kehtinud seaduse redaktsiooni) kohaselt tööandja maksab töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral teise kuni viienda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis). TTOS § 122 lg 5 järgselt tööandja maksab haigushüvitise välja palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul alates töötajalt elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teadasaamisest või nõuetekohase paberil haiguslehe või tõendi esitamisest tööandjale. Tööandja pole töötajale vastavat hüvitist tasunud. Keskmine töötasu suurus on 64,78.- eurot (vt 30.01.2023.a tööandja poolt TVK-le esitatud vastuse lisa nr 16). Sellest 70% moodustub 45,34.- eurot. Seega töötajal on õigus nõuda tööandjalt haigushüvitist summas 181,38.- eurot (4 päeva x 45,34 keskmise töötasu suurus = 181,38).

03.04.2023.a TVK otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/84/23 mõisteti Baltpile osaühingult välja T.C kasuks haigushüvitis netosummas 126,11.- eurot. Töötaja TVK otsust ei vaidlustanud.

Eeltoodust tulenevalt hageja palub tema kasuks kostjalt välja mõista haigushüvitis netosummas 126,11.- eurot.

Kahju hüvitamise nõue Töötaja oli perioodil 21.12.2022.a kuni 05.02.2023.a ajutiselt töövõimetu. Nimetatud perioodil on töövõimetuslehed lõpetatud vastavalt 31.12.2022.a; 22.01.223.a ja 05.02.2023.a (vt 19.02.2023.a töötaja poolt TVK-le esitatud vastuse lisa nr 1). Töötaja on tööandjale teinud vastavad töövõimetuslehed teatavaks.

RaKS § 50 lg 1 kohaselt ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida Tervisekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või 7 teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Seega hagejal tekkis eelduslikult õigus saada Tervisekassalt ajutise töövõimetuse hüvitist.

RaKS § 53 lg 1 järgselt ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja teeb töövõimetuslehele omapoolsed kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest. Seega sõltub hüvitise maksmine tööandja tehtud kandest töövõimetuslehel.

RaKS § 53 lg 5 kohaselt hüvitis määratakse ja makstakse, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud kindlustatud isiku elektroonilisele töövõimetuslehele Xtee liidese kaudu omapoolsed kanded hiljemalt 90. kalendripäeval alates töövõimetuslehel märgitud päevast, kui kindlustatud isik asus töö- või teenistuskohustusi täitma või taasalustas majandus- või kutsetegevust või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemist.

Hüvitist ei määrata ega maksta, kui töövõimetuslehele ei ole tehtud kandeid käesolevas lõikes sätestatud tähtaja jooksul.

Sõltumata eeltoodust, et töötaja on teinud tööandjale teatavaks töövõimetuslehtede olemasolu ei ole tööandja teinud töövõimetuslehtedele omapoolseid kandeid. Seetõttu ei ole Tervisekassa tasunud hagejale ajutise töövõimetuse hüvitist. Kuna töövõimetuslehtede lõpetamisest 31.12.2022.a; 22.01.223.a ja 05.02.2023.a on möödunud enam kui 90 kalendripäeva, siis Tervisekassa hüvitist hagejale enam ei määra ega maksa. Seega hageja on kaotanud õiguse Tervisekassalt saada ajutise töövõimetuse hüvitist tööandja käitumise tõttu.

17.05.2023.a Tööinspektsiooni tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte kohaselt 20.12.2022.a kella 16:00 paiku libastumisel aset leidnud õnnetusjuhtum on käsitletav tööõnnetusena töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lg 1 mõistes (vt lisa nr 3). Seega tööõnnetus põhjustas hageja ajutise töövõimetuse.

RaKS § 54 lg 1 p-i 6 kohaselt Tervisekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 100 protsenti kutsehaigusest tingitud või tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral.

Seega Terevisekassa oleks tasunud hagejale hüvitist 100% tema ühe kalendripäeva keskmisest tulust sest tegemist on tööõnnetusega.

RaKS § 55 lg 2 kohaselt kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. Kuna hageja ajutine töövõimetus algas 21.12.2022.a, siis tuleb lähtuda hagejale 2021.a sotsiaalmaksuga arvutatud tulust. 2021 aastal oli hageja sotsiaalmaksuga makstav tulu kokku 17 432,59.- eurot (vt lisa nr 4). Seega moodustub hageja kalendripäeva keskmiseks tuluks 47,76.- eurot (17 432,59: 365 = 47,76).

8 RaKS § 56 lg 13 kohaselt kui haigushüvitise maksmise aluseks on käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktid 6 ja 7, tekib õigus saada haigushüvitist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 sätestatud kindlustusjuhtumi korral töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse teisest päevast alates. Kuna hageja oli perioodil 21.12.2022.a – 05.02.2023.a ajutisel töövõimetuslehel kokku 47 kalendripäeva ning hüvitist on hagejal õigus saada alates teisest päevast, on hagejal õigus haigushüvitist saada 46 kalendripäeva eest.

Seega oleks hagejal tekkinud õigus saada Tervisekassalt haigushüvitist summas 2 196,96.eurot (47,76 kalendripäeva keskmine tulu x 46 kalendripäevad, milles eest oleks õigus hüvitist saada = 2 196,96).

Eelnevast tulenevalt hageja leiab, et tal on ajutisest töövõimetusest tulenev kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel kostja vastu. Hageja kahju hüvitamise nõue on lepingulise kohustuse rikkumisest tingitud kahju hüvitamise nõue. Töövõimetuslehele kannete tegemise kohustus tuleneb kostjale RakS § 53 lg-st 4 ja 5 ning kohustuse tekkimise eelduseks on pooltevaheline lepinguline suhe. Tulenevalt RaKS § 53 lg-st 5 maksab Tervisekassa töövõimetushüvitise üksnes juhul, kui tööandja teeb nõutud kanded 90 päeva jooksul alates töövõimetuse lõppemisest. Poolte vahel puudub vaidlus, et nende vahel on sõlmitud tööleping. Kostja pole kandeid töövõimetuslehtede osas 90 päeva jooksul teinud. Eelnevast tulenevalt hageja leiab, et kostja käitumise tulemusel on hagejal tekkinud varaline kahju. Kui kostja oleks töövõimetuselehtedele teinud ettenähtud kanded, oleks Tervisekassa tasunud hagejale ajutisest töövõimetusest tulenevat hüvitist ning hagejale ei oleks kahju tekkinud seoses saamata jäänud ajutise töövõimetusest tuleneva kahju hüvitisega. Hageja ei saanud Tervisekassalt hüvitist, sest kostja ei teinud kandeid hageja töövõimetuslehele, seega kostja vastutab kahju tekkimise eest. Eeltoodust tulenevalt hageja palub tema kasuks kostjalt välja mõista kahjuhüvitis netosummas 2 196,96.- eurot.

Viivisenõuded Kui võlgnik on oma raha maksmise kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmise viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Sama paragrahvi lõike 2 järgselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimiseoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär. Eesti Pank on intressimäära avaldamise teadetes teatanud, et VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimiseoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 01.01.2023.a oli 2,50 %. Seega seadusjärgne viivisemäär on 0,0287% päevas.

9 Hageja palub kostjalt välja mõista otsuse jõustumisest alates viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses TLS § 109 lg 1 alusel välja mõistetult hüvitiselt summas 2 700.eurot kuni vastava hüvitise täieliku tasumiseni kuid mitte rohkem, kui sissenõutavaks muutunud hüvitise summa.

Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitiselt 2 196,96.- eurolt viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest (s.o 25.05.2023.a) kuni kohustuse kohase täitmiseni kuid mitte rohkem, kui sissenõutavaks muutunud hüvitise summa.

TLS § 71 kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS §-i 84 järgselt muutuvad töölepingu lõppemisel kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Järelikult tekkis tööandjal puhkusehüvitise tasumiskohustus töölepingu lõppemisel s.o 19.02.2023.a. Tööandja pole hagejale puhkusehüvitist summas 1 992.- eurot tasunud. Seega on kostja sattunud puhkusehüvitise tasumisega viivitusse alates 20.02.2023.a. Kostja viivisevõlgnevus on hagiavalduse esitamise seisuga (k.a 25.05.2023.a) 54,43.- eurot.

Puhkusehüvitis Viivisemäär Viivis päevas 1 992.0,0287% 0,57.- Periood Viivitatud päevi 20.02.2023.a - 25.05.2023.a 95 Viivis kokku 54,43.- Seega hagejal on õigus nõuda kostjalt puhkusehüvitise tasumisega viivitamise eest viivist summas 54,43.- eurot.

TsMS § 367 järgi võib koos põhinõudega esitada viivisenõude hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja kasutab TsMS §-st 367 tulenevat võimalust ning leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt puhkusehüvitiselt viivise väljamõistmist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, st alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 26.05.2023.a kuni puhkusehüvitise täieliku tasumiseni. Hageja leiab, et eelpool nimetatud perioodi eest on õigus nõuda tasumata puhkusehüvitiselt (1 992.- eurolt) kuni kohustuse täieliku täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Kostja vastus 10. Kostja esitas kohtule vastuse hagile - milles märkis: 2.1. Töötaja ja Tööandja sõlmisid 09.06.2014 töölepingu nr xxx (edaspidi Tööleping), mille alusel asus Töötaja Tööandja juures tööle puurseadmete operaatori 1 ametikohal alates 09.06.2014 (vt 30.01.2023 vastuse lisa 12 ). 2.2. 28.11.2022 esitas Töötaja omakäelise avalduse töölepingu lõpetamiseks hiljemalt 28.12.2022 (vt 30.01.2023 vastuse lisa 2). 2.3. 20.12.2022 sõitsid T.C ja temaga koos töötanud E K Pärnu-Uulu maantee ehitusobjektile. Lisaks T.C-le ja E.K läks objektile ka Baltpile Osaühing projektijuht K K. Objektile jõudes laeti tööks vajalikud masinad maha ning üritati ühendada tsemendipumpa generaatoriga. Tsemendipump ei läinud tööle ning kahtlustati kaabli riket. Ca 15:00 ajal helistas K.S tööriistade rendifirmasse Ramirent ja leppis kokku asenduskaabli rendis. Kella 16:00-ks oli K S objektil tagasi ja kuni 17:00- ni üritati edutult tsemendipumpa tööle saada. Objektilt lahkuti koos veidi enne 17:00. 2.4. T.C ja E K suundusid Pärnus asuvasse ööbimiskohta – X motell asukohaga xxx, Pärnu. K S 10 sõitis Tallinnasse. 2.5. 20.12.2022 õhtul peetud sõnumivahetuses küsis E K K Sult m.h mida nad (s.o E K ja T.C) homme (s.o 21.12.2022) objektil. K S ütles, et nad oleksid kell 8:00 objektil ja siis lepitakse kokku edasised tegevused (vt 30.01.2023 vastuse lisa 3). 2.6.

20.12.2022 ca 21:00 helistas K Sule T.C, kes oli purjus häälega ning lubas, et 21.12.2022 saab kõik korda ja objekt tehakse ära ning kinnitas, et nad on hommikul 8:00 objektil. K S palus tal magama minna ja hommikuks kaineks saada. 2.7. 21.12.2022 hommikul kell 8:00 hakkas K S helistama T.C-le ja E Kile. Kumbki telefonile ei vastanud. Esimese kontakti sai K S ca 9.30 kui kõnele vastas E K ja teatas, et nad magasid. Sellele järgnevalt helistas K Sule T.C, kelle jutt oli alkoholijoobe tõttu segane, kuid K S sai aru, et E K ja T.C pidasid eelmisel õhtul T.C lahkumispidu. 2.8. 21.12.2022 hommikul peetud telefonikõnes K Suga ei maininud T.C midagi oma 20.12.2022 kukkumisest. Küll aga mainis T.C, et kukkus hotellis mitu korda. 2.9. Pärast I.M kõnet helistas K S uuesti E K ja ütles, et T.C kukkus objektil ca 17.00 vahetult pärast seda kui K S objektilt lahkus. K S teatas, et 20.12.2022 õhtul lahkuti objektilt koos. Mõne aja möödudes helistas E K uuesti K S ning ütles, et T.C kukkus hoopis sel ajal kui K S oli Ramirendis (s.o 20.12.2022 vahemikus 15:00 – 16:00). 2.10. K S seletuskirjas (vt 30.01.2023 vastuse lisa 4) on märgitud, et kui ta jõudis 20.12.2022 Ramirendist tagasi, ei kaevanud T.C mitte millegi üle. Samuti ei maininud T.C 20.12.2022 õhtul peetud telefonikõnes, et kuskilt valutaks või et ta ei saa järgmisel päeval (s.o 21.12.2022) objektile tulla. 2.11. Kui K S oli teel Jürist, kus asub Tööandja ladu/töökoda, Pärnusse helistati K Sule X motellist ja paluti kiiresti vabastada Baltpile Osaühingu poolt broneeritud tuba (vt 30.01.2023 vastuse lisa 5), sest E K ja T.C olid kuni 21.12.2022 hommikul kella 6.00-ni rikkunud öörahu (vt 30.01.2023 vastuse lisa 6). 2.12. Pärast majutusasutuse kõnet helistas K Sule uuesti E K, kes teatas, et ta on T.C-ga Pärnu haiglas.

2.13. Pärnusse jõudis sõitis K S otse P ärnu haiglasse, kus selgus vestlusest E Kiga, et T.C peab operatsioonile minema. Ca 13:00 sõitis K S objektilt motelli. Motelli administraator teatas K Sule, et enam nad Baltpile Osaühingu töötajaid enda motelli ööbima ei soovi ja palus viivitamatult koristada toa, milles T.C ja E K ööbisid. 2.14. K S koristas toa, milles töötajad eelmisel ööl viibisid. Toas olnud alkoholi (vt 30.01.2023 vastuse lisad 7 ja 8 ) viskas K S minema ja toidu pakkis eraldi kotti, mille viis motelli infolauda ja palus need asjad üle anda kui töötajad tagasi tulevad. Samuti vabandas K S motelli administraatori ees ning palus kõik kahjunõuded esitada Baltpile Osaühingule. 2.14. 21.12.2022 koostas T.C raviarst M L tööõnnetuse teatise (vt 30.01.2023 vastuse lisa 9) ning Tööinspektsiooni nõudel alustas Tööandja tööõnnetuse uurimist. 2.15. Tööandja suhtles 21.12.2022 korduvalt motell X administraatori M K ´iga ning tema jutust selgus, et T.C ja E K olid tarbinud motellis alkoholi kuni 21.02.2022 hommikuni, rikkusid öösel öörahu (karjusid) ja olid ka mööbliesemeid lõhkunud. Samuti ütles administraator, et T.C kukkus öösel vastu 21.12.2022 motell X ees õues suitsetades ja pärast kukkumist ei saanud enam abita käia.

Tööandja palus motelli administraatoril kirjutada seletuskirja, mida administraator 28.12.2022 ka tegi (vt 30.01.2023 vastuse lisa 10). 2.16. 21.12.2022 ütles Tööandja Töötajaga sõlmitud töölepingu üles, sest Töötaja käitumise tõttu kadus Tööandjal usaldus Töötaja vastu ning Töötaja oli oma käitumisega põhjustanud Tööandja lepingupartneriks olnud majutusasutuse usalduse kaotuse Tööandja vastu. 2.17. Tööinspektsiooni nõudel viis Tööandja läbi tööõnnetuse uurimise, mille raames tutvus ka motell X kaamerasalvestistega.

Tööandja tuvastas, et T.C vigastas jalga ööl vastu 21.12.2022 hotellis X, olles ise samal ajal 11 alkoholijoobes (vt käesoleva vastuse lisa 1 – motell X videoülesvõtted). Tegemist ei olnud töö ajal juhtunud õnnetusega ning E Ki ja hiljem ka T.C poolsed vastupidised väited on üheselt valed ja kantud ilmselgelt soovist saada tööandjalt rahalist hüvitist. Rahalise hüvitise saamise vajadus on T.C-l seetõttu, et ta ei saa lähitulevikus tööl käia ning uuel töökohal Soomes on töötasu esialgu tema enda sõnul väike (s.o T.C arvates ebapiisav). 2.18.

9.01.2023 esitas Tööandja uurimistulemuste akti (vt 30.01.2023 vastuse lisa 11) Tööinspektsioonile. Kostja esitas taotluse hagi osaliseks läbi vaatamata jätmiseks 3.1.

Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Sama sätte lg 3 esimene näeb ette, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. 3.2. Hageja ei esitanud hagiavaldust 30 kalendripäeva jooksul töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Seega on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud osas, milles Töötaja nõuded jäid rahuldamata. Kohtumenetlus toimub Tööandja 3.05.2023 taotluse alusel ning Töötaja saab hagis esitada üksnes nõuded, mille töövaidluskomisjon rahuldas (vt Tööandja 3.05.2023 taotluse resolutiivosa punkt 2). Kostjale teadaolevalt jõustus töövaidluskomisjoni 20.03.2023 otsus osas, milles Töötaja avaldus jäi rahuldamata, 4.05.2023. 3.3. TsMS § 371 lg 1 p 4 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

Poolte vahel on jõustunud töövaidluskomisjoni 20.03.2023 otsus alljärgnevates nõuetes: Töötaja nõue puhkusehüvitise saamiseks summas 738,06 eurot; - Töötaja nõue kahjuhüvitise saamiseks summas 2196,96 eurot. 3.4. TvLS § 58 lg 3 teise lause kohaselt võib hagis esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Hageja on hagis esitanud viiviste nõude puhkusehüvitiselt sissenõutavaks muutunud summas 54,43 eurot ja TsMS § 367 alusel edasiulatuvalt. Neid nõudeid ei ole Töötaja töövaidluskomisjonile esitanud.

Tulenevalt TvLS § 58 lg 3 teisest lausest ei saa neid nõudeid seega esitada kohtule, mis vaatab läbi sama töövaidlusasja. TsMS § 371 lg 1 p 1 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Antud juhul ei ole kohus pädev lahendama hageja viivisenõudeid. IV. Kostja õiguslikud vastuväited ja seisukohad hagis esitatule 4.1. Töölepingu ülesütlemine ei ole tühine 4.1.1. Töötaja taotleb 21.12.2022 töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamis TLS § 88 lg 1 alusel ja märgib, et ei ole ülesütlemisavalduses märgitud tegusid toime pannud. 4.1.2. Tööandja on Töölepingu üles öelnud tuginedes TLS § 88 lg 1 p-dele 5 ja 6. Tööandja usalduse kaotuse tingisid kogumis järgnevad asjaolud: motellis X alkoholi tarbimine, Tööandja Töötajana motelli kodukorra rikkumine, sh teiste külaliste öörahu häirimine ja 21.12.2022 tööle mitte ilmumine.

Tagantjärele on selgunud, et Töötaja valetas enda jalavigastuse tekkeaja ja -põhjuste kohta.

Tegelikkuses ei vigastanud T.C jalga mitte 20.12.2022 objektil olles vaid 21.02.2022 varahommikul kella 4:00 ajal motelli X ees purjuspäi kukkudes. Vastavat asjaolu tõendab m.h T.C vaie (vt vaide punkt 3.2.) Tööinspektsioonile (vt käesoleva vastuse lisa 2), milles T.C esmakordselt pärast pikka ja kategoorilist eitamist tunnistab, et kukkus motell X ees 12 21.12.2022 varahommikul ning vigastas selle käigus jalga. 4.1.3. Kolmanda isiku usalduse kaotus Tööandja suhtes väljendub selles, et motell X administraator teatas 21.12.2022 K Sule, et enam nad Baltpile Osaühingu töötajaid enda motelli ööbima ei soovi ja lõpetas sellega poolte koostöö. Alates 2023.a majutab Baltpile Osaühing Pärnus ja selle läheduses töötavaid töötajaid xxx linn asuvas majutusasutuses hotell T (vt käesoleva vastuse lisa 3).

4.1.4. Tööandja osundab, et Töötaja oli võtnud endale Töölepingu punktides 10.2 ja 10.3 mh kohustused hoiduda Tööandja juures tegudest, mis kahjustavad Tööandja huve ning hoiduma tegevustest, mis võivad kahjustada Tööandja mainet. T.C rikkus Tööandja mainet oluliselt sellega, et tarbis Tööandja poolt hangitud/tagatud majutusasutuses alkoholi ja rikkus Tööandja lepingupartneriks olevas majutusasutuses öörahu reegleid ja häiris teiste majutusasutuse klientide öörahu. Baltpile Osaühing senises tegevuses, ei ole ükski töötaja käitunud selliselt nagu T.C 20.12.2022 õhtul ja 21.12.2022 öösel. Seejuures on märkimist vääriv, et kui töövaidluskomisjonile esitatud avalduses võttis T.C omaks, et tarbis alkoholi, siis hagis ta seda asjaolu ei tunnista. K S poolt tehtud fotodelt (vt lisad 5 ja 6) nähtub, et motellitoas olid avatud kange alkoholi pudelid mitte õllepudelid.. 4.1.5. TLS § 88 lg 3 teine lause sätestab, et eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Tööandja hinnangul on sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2).

Kohustuse rikkumine on käitumine viisil, mis ei ole kooskõlas konkreetses võlasuhtes poolelt oodatava käitumisega ning lepingut on võimalik ühepoolselt lõpetada, kui rikkumise toimepanija rikkumise raskus sellist õiguskaitsevahendit õigustab. VÕS § 116 lg 2 p 3 sätestab, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tööandja poolt kinni makstud majutusasutuses öörahu häirimine, joomine ja lärmamine on kindlasti tahtlikud tegevused. Seejuures alkoholijoobes olek ei ole antud juhul süü astet muutev/vähendav asjaolu, sest alkoholi tarbis T.C vabatahtlikult.

Tööandja rõhutab, et mõiste „oluline lepingurikkumine“ on määratlemata ning tuleb sisustada iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades. Tööandja on seisukohal, et T.C käitumine 20.12.2022 õhtul ja 21.12.2022 varahommikul motellis X ei ole täiskasvanud inimese vaatest vabandatav ning puuduvad kergendavad/pehmendavad asjaolud. Alkoholi tarbimine ei ole põhiõigus. 4.1.6. Töötaja poolt töövaidluskomisjonile esitatud R OÜ 13.01.2023 kinnituskiri, et majutusasutusel ei ole Baltpile Osaühing tööliste vastu pretensioone seoses 20.12.2022 – 21.12.2022 „vahejuhtumiga“ on igati loogiline ja arusaadav, sest Tööandja lubas majutusasutusele kõik kahjud hüvitada ning projektijuht K S koristas motelli administraatori nõudel numbritoa nr 219. Seega saavad majutusasutusel olla nõuded üksnes Baltpile Osaühingu vastu, kes oli ka majutusasutuse kliendiks. Tööandja ei näe õiguslikku alust, kuidas majutusasutus saaks esitada nõudeid töötajate vastu, kes ei olnud majutusteenuse lepingu poolteks. 4.2. Töölepingut ei ole võimalik lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.02.2023 4.2.1. Tööandja osundab, et ülesütlemiseta oleks Tööleping lõppenud 28.12.2022 T.C 28.11.2022 avalduse (vt vastuse lisa 2) alusel. TLS § 85 lg 1 näeb ette, et töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. T.C ütles Töölepingu üles 28.11.2022 avaldusega. Seega isegi kui ilmneb, et Tööandja 21.22.2022 avaldus on tühine, lõppes T.C Tööleping TLS § 85 lg 1 alusel 28.12.2022. Tööandja kinnitab siinkohal, et ei ole Töötaja poolset Töölepingu lõpetamist TLS § 85 lg 1 alusel vaidlustanud ega 13 kavatse seda teha. TLS § 107 lg 2 kohaldamine on võimalik juhul kui Tööandja poolne ülesütlemisavaldus olnuks ainus Töölepingu lõpetamise dokument. Antud juhul on aga ülesütlemise tühisuse korral Töölepingut lõpetavaks dokumendiks Töötaja 28.11.2022 avaldus, mida ei ole vaidlustatud ja mida TLS § 107 lg 2 ega ükski muu norm ei võimalda eirata. Hageja osundab Riigikohtu praktika käsitleb olukordi, kus ainsaks töölepingut lõpetavaks tehinguks oli tühine ülesütlemisavaldus ja sellisteks puhkudeks ongi seadusandja ette näinud TLS § 107 lg 2. Antud juhul on aga Tööandja ülesütlemisavalduse tühisuse korral kehtivaks töölepingut lõpetavaks dokumendiks Töötaja ülesütlemisavaldus. Töötaja ülesütlemisavaldus on ühepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 teise lause tähenduses ning see saab tühine olla üksnes seaduses sätestatud aluste (TsÜS § 84 – 89) olemasolul. Neid aluseid ei ole välja toodud. Ühtlasi on võimalik ülesütlemisavaldust tühistada, kuid ka selleks peavad

esinema seaduses sätestatud alused (TsÜS § 92, 94 ja 96). 4.2.2. Kostja käsitlust toetab antud juhul ka kohtupraktika. Nii on Tartu Ringkonnakohus 26.01.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-22-8892 lahendanud sarnast vaidlust (s.o tööandja esitas tühise ülesütlemisavalduse ja töötaja esitas kehtiva ülesütlemisavalduse) ning leidnud, et töötaja ülesütlemisavalduse kehtivuse korral ei kohaldu TLS § 107 lg 2 ning tööleping tuleb lugeda lõppenuks töötaja ülesütlemisavaldusel märgitud ajast kui tööandja ei ole töötaja poolset ülesütlemist vaidlustanud. Baltpile Osaühing ei ole T.C 28.11.2022 ülesütlemisavaldust vaidlustanud.

4.3. Töötaja ei saa nõuda hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel ja TLS § 109 lg 1 alusel 4.3.1. TLS § 100 lg 5 näeb ette, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.

Töötaja Tööleping oleks 21.12.2022 ülesütlemisavalduseta (või selle tühisuse korral) lõppenud 28.12.2022 töötaja algatusel ehk seitse (7) päeva hiljem. 4.3.2. TLS § 109 lg 1 järgi kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. K Su seletuskirja saamise järgselt edastas Tööandja K Sule 29.12.2022 täiendavad küsimused, millele K S vastas 02.01.2023 (vt 30.01.2023 vastuse lisa 13). Vastustes märgib K S täiendavalt et, et 20.12.2022 oli objektil tavaline õhkkond ning ta ei kasutanud kummagi töötaja suhtes ebatsensuurseid väljendeid.

Samuti lisab K S, et T.C esitas Baltpile OÜ-le lahkumisavalduse 28.11.2022 ning tema viimane tööpäev pidi olema 28.12.2022. K S leppis T.C-ga kokku, et kui mingisuguseid töid ja tegemisi ei ole, siis pole T.C-l vaja tööle tulla pärast 23.12.2022, kui toimub firma jõulupidu. T.C soovis lahkumisavalduse esitamisel, et “äkki oleks teda võimalik ikkagi koondada või mõelda talle mingisugune haigus külge”. K S keeldus sellest ettepanekust. T.C põhjendas oma soovi sellega, et ta tahtis minna tööle Soome ning kui talle Soomes ei meeldi, siis jääb talle varuvariant, et tuleks mingisugust sissetulekut. K S pakkus, et T.C saab tagasi tulla tööle Baltpile OÜ-sse, kuid T.C ütles, et tal on vaja keskkonnavahetust.

12.12.2022 – 18.12.2022 võttis T.C puhkuse ja käis Soomes uut töökohta proovimas. K S märgib oma seletuskirjas, et tagasi tulles rääkis ta, et see töö on jube ja kuna alguses õpipoiss, siis esimesed kuud palka väga ei maksta. Tema seisukoht sinna minekuga oli kahtlev. 4.3.3. Tööandja hinnangul nähtub eeltoodust üheselt, et T.C-l oli juba enne 21.12.2022 soov ja eesmärk väärkajastada Töölepingu lõpetamise asjaolusid selliselt, et 14 saada riigilt ja Tööandjalt täiendavaid hüvitisi. T.C poolt K Sule väidetu, et sellise käitumise põhjuseks on mõningane ebakindlus tuleviku osas, on arusaadav. Samas ei õigusta ebakindlus tuleviku osas soovi saada ebaausal teel hüvitisi riigilt ja Tööandjalt. Õigusliku poole pealt tuleb aga rõhutada, et TLS § 100 lg 5 ja § 109 lg 1 näevad ette kahjuhüvitise töötajale. Antud juhul saab aga Töötajale põhjustatud maksimaalseks kahjuks olla saamata töötasu vahemikus 22.12.2022 kuni 28.12.2022 ehk seitsme (7) päeva töötasu. Mõistes Töötajale välja kahe (2) kuu töötasu on töövaidluskomisjon rikastanud Töötajalt alusetult, sest Töötaja ei oleks alates 29.12.2022 teeninud Baltpile Osaühingust mis tahes töötasu. 4.4.

Töötaja puhkusehüvitise nõue perioodi 01.01.2022 kuni 21.12.2022 eest on teadvalt alusetu 4.4.1. Töötaja esitas töövaidluskomisjonile nõude mõista välja tööandjalt avaldaja kasuks puhkusehüvitis, ajavahemiku 01.01.2022 kuni 21.12.2022 eest, 27,33 kalendripäeva ulatuses, summas 1274,63 eurot neto. Hagis on Töötaja puhkusehüvitise nõuet suurendanud nõudes selle väljamõistmist vahemikus 1.01.2022 kuni 19.02.2023, s.o 31,84 kalendripäeva eest. Kostja on käesoleva vastuse peatükis III põhjendanud, et puhkusehüvitise nõue ajavahemikus eest 22.12.2022 kuni 19.02.2023 tuleb jätta läbi vaatamata. Puhkusehüvitise osas perioodil 1.01.2022 kuni 21.12.2022 märgib kostja järgnevat. 4.4.2. Tööandja arusaamise kohaselt väidab Töötaja just kui oleks tal 2022.a eest põhipuhkus saamata.

Selline väide on ebaõige. Töötaja viibis puhkusel 28.01.2022, 21.02 – 23.02.2022, 17.03 – 18.03.2022, 23.05.2022, 31.05.2022, 20-.06 – 30.06.2022, 22.08.2022, 3-10 – 9- 10.2022, 27.10.2022, 1.11.2022 – 2.11.2022, 8.11.2022, 21.11.2022, 12.12 – 18.12.2022 (vt 30.01.2023 vastuse lisa 14). Töötaja 2022.a puhkusearvestuse (vt 30.01.2023 vastuse lisa

hommikul on ilmselge, et 21.12.2022 varahommikul oli T.C raskes alkoholijoobes. Seega kohaldub antud juhul RaKS § 60 lg 1 p 2 ning Töötajal puudub õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist nii Tööandjalt kui ja Haigekassalt. 4.5.3. RaKS § 53 lg 5³ sätestab, et kindlustatud isik võib esitada tõendi ning muud talle hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid Tervisekassale ise. Seega Tööandja poolt töövõimetuslehele andmete kandmine ei ole eelduseks ning hageja eksib väites, et ta on kaotanud õiguse hüvitisele Tööandja tegevusetuse tõttu. Kui hageja tõepoolest hüvitist ei saanud, siis on ta selle olukorra põhjustanud ise, sest hagejal on seadusest tulenev õigus kõik dokumendid ise esitada. Kostja märgib, et on Tööinspektsiooni 17.05.2023 uurimiskokkuvõtte vaidlustanud, sest Pärnu haiglas tuvastatud vigastused sai T.C 21.12.2022 varahommikul motell X ees ehk tegemist ei ole tööõnnetusega. Vastava asjaolu tõendamiseks lisab kostja käesolevale vastusele Tööinspektsiooni 20.03.2023 uurimise lõpetamise otsuse nr 3-6/22/360 (vt käesoleva vastuse lisa 4), tööandja 16.06.2023 uurimistulemuste akti (vt käesoleva vastuse lisa 5) ning Baltpile Osaühing kaebuse Tallinna Halduskohtus (vt käesoleva vastuse lisa 6).

Hageja nõude suurendamise avaldus Hageja on esitanud 26.01.2024 a kohtule avalduse nõuete suurendamiseks. Hageja suurendab nõuet kostja poolt töövõimetuslehtedele tegemata kannete tõttu tekkinud kahju sh viivisenõude osas. Kuna töövõimetuslehe alusel hüvitist ei määrata ega maksta, kui töövõimetuslehele ei ole tehtud kandeid vastavalt RaKS § 53 lg 5 sätestatud tähtaja jooksul ja kostja pole seda teinud siis on hagejal tekkinud õigus saada Tervisekassalt haigushüvitist perioodi eest 06.02.2023 – 24.05.2023 summas 5 158 eurot ( 47,76 kalendripäeva keskmise tulu x 108 kalendripäeva, mille eest oleks õigus saada hüvitist summas 5 158,08 eurot).

Hageja ei saanud Tervisekassalt hüvitist, sest kostja ei teinud kandeid hageja töövõimetuslehele, seega kostja vastutab hagejale kahju tekkimise eest. Seoses kahju hüvitamise nõude suurendamisega suurendas hageja ka viivise nõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitiselt 5 158,08 eurolt viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates nõude suurendamise avalduse esitamisest ( 26.01.2024) kuni kohustuse kohase täitmiseni kuid mitte rohkem, kui sissenõutavaks muutunud hüvitise summa.

KOHTU PÕHJENDUSED 11. Töövaidluse lahendamise seadus (TVLS ) § 58 lg 1 sätestab – töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab – kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab 16 selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas.. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ( T.C) ja kostja kohtule taotluse esitanud pool (Baltpile Osaühing).

Eelnevast tulenevalt saab teha järelduse, et kostja saab esitada taotluse esitamise kaudu kohtule hagi korras läbivaatamiseks need nõuded mis töövaidluskomisjon otsusega rahuldas ja hageja saaks esitada need nõuded kohtule hagi korras läbi vaatamiseks mis jäid komisjoni poolt rahuldamata. Maakohtusse on 30 kalendripäeva jooksul komisjoni otsuse kätte saamisest pöördunud kostja (komisjoni otsuse sai kostja kätte 4 aprillil 2023, kohtusse esitati taotlus 3 .mail 2023) taotlusega taotluses märgitud nõuete (need nõuded töövaidluskomisjon otsusega rahuldas) hagimenetluse korras läbi vaatamiseks. Hageja ettenähtud tähtaja jooksul (komisjoni otsuse sai hageja kätte 3 . aprill 2023 dtl 149) hagi esitanud pole st eesmärgiga hagimenetluses menetleda neid nõudeid mis jäid komisjonis rahuldamata. Kohtu ettepanekul on hageja esitanud kohtule hagiavalduse tervikteksti ( 25.05.2023) ja hageja algatusel nõuete suurendamise avalduse (26.01.2024). Seega need nõuded mis jäid töövaidluskomisjonis rahuldamata neid enam uuesti hagimenetluses läbi ei vaadata ja need on jõustunud.

Riigikohus on aga varasemalt selgitanud, et eelpool märgitud regulatsioon ei välista pooltel võimalust esitada uusi nõudeid mida töövaidluskomisjon oma menetluses/otsuses ei käsitlenud ja samuti on lubatud nõuete suurendamise avalduse esitamine.

Töövaidluskomisjoni otsusega jäeti see kahju nõue selle kindla perioodi eest rahuldamata.

Eelnevat arvestades ei tule kahju nõuet summas 5 158, 08 eurot ja viivise nõuet käsitleda mitte nõude suurendamisena vaid kui uue mitteaegunud nõude esitamist kohtus hagimenetluses. Kahju nõue summas 2 196, 96 eurot ja viivise nõue perioodi 21.12.2022 kuni 05.02.2023 tuleb jätta läbi vaatamata, sest töövaidluskomisjon on selle nõude osas otsuse teinud ja kuna hageja seda nõuet hagimenetluse korras läbi vaadata ei soovinud on see nõue selle konkreetse perioodi osas jõustunud (TvLS § 58 lg 3 ).

17 13. Puhkusetasu perioodi 01.01.22 kuni 21.12.2022 osas märgib kohus et puhkusetasu väljamõistmise nõude hagi menetluse korras läbi vaadata on taotlenud kostja (kostja taotlus p 2.4 dtl 3), uue nõudena on hageja palunud välja mõista puhkusehüvitist ka perioodi eest kuni 19.02.2023 (puhkusetasu nõue perioodi eest 22.12.2022 - 19.02.2023, mis on töösuhte lõppemise eelduslik kuupäev, kui kohus hagi rahuldab). Puhkusetasu on töötasuga sarnase sisu ja eesmärgiga tasu ning sellele nõudele kohaldub kolme aastane aegumise tähtaeg (TLS § 29 lg 9). Seega tuleb puhkusetasu nõuet 01.01.22 – 21.12.2022 menetleda kostja taotluse alusel ja puhkusetasu nõuet 22.12.2022 – 19.02.2023 kui hageja uut lubatud nõuet. Seega saab kohtu hinnangul puhkusetasu nõuet perioodi eest 01.01.2022 - 19.02.2023 summas 1 992 euro käesoleva töövaidluse raames menetleda.

Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine 17. Poolte vahel puudub vaidlus, et töötaja töötas tööandja juures alates 08.12.2014 puurmasinaoperaatori ametikohal. Poolte vahel puudub vaidlus et 28.11.2022 esitas töötaja tööandjale avalduse töölepingu korraliseks ülesütlemiseks alates 28.12.2022. Tööandja ütles 21.12.2022 töölepingu töötaja üles erakorraliselt TLS § 88 lg 1 punktide 5 ( on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu) ja 6 (on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu) alusel (dtl 15-16).

Töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel 22. Käeoleva tsiviilasja raames vaidlevad pooled mh vaidlevad selle üle, kas kostjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv. Samuti vaidlevad pooled selle üle, mis ajast tuleb tööleping lõpetada (kas kostjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise korral 19 omab tähendust varasemalt esitatud töötajapoolne korraline töölepingu ülesütlemine) ja kui suurt hüvitist peab kostja hagejale maksma, kui töölepingu ülesütlemine on tühine.

20 26. Kohus leiab, et kohtumenetluses pole tuvastatud ega tõendamist leidnud et töötaja T.C pani toime teo / teod (tööle mitte ilmumine, tööandjale mitte helistamine) , mis annaks tööandjale aluse usalduse kaotuse tõttu 21.12.2022 a töölepingu ülesütlemist isegi kaaluda, veel vähem tööleping töötajaga üles öelda TLS § 88 lg 1 punkt 5 alusel.

Samuti väärib märkimist, et kui tööandja korraldas tööd selliselt, et kaks töötajat töötasid objektil koos, neile broneeriti koos samas hotellis elamine sh samas toas siis mõistlik oleks olnud kui ka tööandja teeb ise kõik endast oleneva et koheselt välja selgitada vähemalt teise töötaja kaudu asjaolusid miks kumbki töötaja kokkulepitud ajaks objektile tööle pole ilmunud.

Töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 6 alusel (on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu).

21 32. Vaidlust pole et töötaja tarvitas hotellis pärast tööpäeva lõppu alkoholi. Esitatud materjalidest saab teha järelduse, et töötaja tarvitas alkoholi tööst vabal ajal, mitte tööajal (arvuti mälupulga vaatlus dtl 269). Töötaja alkoholi tarvitamise kogust ja sisaldust verest pole tööandja ega keegi teine mõõtnud ega tuvastanud. Kohtule on esitatud tõendina mälupulkvideo ja fotomaterjal (dtl 80) Absolut Vodka pooltäis viina pudelist ja foto külmakapi sisust kus muuhulgas teine viinapudel , samuti Absolut Vodka viin, mis kohtu hinnangul on avamata ja seda viina pole tarvitatud. Töötaja on vaba ise otsustama, millega ta tegeleb oma vabal ajal ja millega on vabaaega sisustab. Mõistlikus kontrollitavas koguses alkoholi tarbimine vabal ajal ei saa olla tööandja poolt töölepingulises suhtes etteheidetav tegu töötaja suhtes.

Videosalvestiselt on näha mõlema töötaja liikumine hotelli ruumides. Ühtegi tõendit laamendamise kohta hotellis ja mööbli lõhkumise kohta hotellis kostja esitanud kohtule pole, seega selline tegevus tõendatud pole ja väide on paljasõnaline. Hinnates tõendeid kogumis ja tutvunud poolte selgitustega : videomaterjali, fotomaterjali, hotelli töötajate selgitusi , töötaja enda selgitusi saab teha järelduse et töötaja T.C oli hotellis õhtustel tundidel alkoholi joobes, kukkus ilmselt samuti, kuid laamendamine ja mööbli lõhkumine hotellis pole kostja poolt tõendatud. Kohus leiab et alkoholijoobes olek tööst vabal ajal ei saa kaasa tuua töölepingu rikkumist ega töölepingu ülesütlemist.

Töötaja kukkumised ja ebakindel kõnnak ei anna alust määratleda joobe raskust ( dtl 83 seletuskiri). Töötaja oma kukkumistega võis tekitada viga iseendale mitte hotellile. Hotellis kukkumise tagajärjel vigastuste liigi ja iseloomu kohta tõendeid esitatud pole. Muid tõendeid töötaja poolt tarbitud alkoholi koguse ja joobe raskuse kohta kohtule esitatud pole. Mistahes tõendeid töötaja osalusel hotelli mööbli lõhkumise kohta ja mistahes viisil laamendamise kohta kohtule esitatud pole. Kohus märgib, et töötaja teod ei toonud kaasa politsei sekkumise vajaduse, töötajate käitumise ja tegevuse lõpetamiseks ühel korral korrale kutsumiseks piisas hotelli töötaja märkusest (dtl 83 seletuskiri). Järelikult rikkumine polnud märkimisväärne ega raske. OÜ R (X motell) juhataja kinnituskiri (dtl19) tõendab, et hotellis ei toimunud Baltpile OÜ töötajate osavõtul 20.12.2022 -21.12.2022 midagi ebatavalist raske tagajärjega tegu (eeskirjale või korra rikkumist) – vastupidi juhataja kinnitab et töötajate suhtes pretensioonid puuduvad seega ei saa olla pretensioone ka kostja Baltipile OÜ suhtes kui broneeringu teostajale, mis ei toonud ega saanudki tuua kaasa kolmanda isiku (OÜ R) usaldamatuse hageja tööandja (Baltpile OÜ) vastu.

Hoiatus (TLS § 88 lg 3) 22 35. TLS § 88 on sätestatud, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.

Töölepingu lõpetamine TLS § 107 alusel 41. Kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse, loetakse vastavalt TLS § 107 lg 1 lähtuvalt tööleping oleks ülesütlemisega mittelõppenuks ning tööleping lõpetatakse kohtus töötaja või tööandja taotlusel TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus ei nõustu kostja esindaja käsitlusega, et tööandja poolse erakorralise töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise tagajärjena töösuhe sellega taastus ja nüüd tuleks töösuhte lõpetamiseks rakendada töötajapoolset korralist töölepingu üles ütlemist 28.12.2022 (dtl 73). Kohus selgitab, et tööandjapoolne tahe tööleping T.C-ga ei ole muutunud/kadunud vaid tühine on töölepingu ülesütlemise alus. Kuna tööandja esitas erakorralise töölepingu ülesütlemise avalduse kui tahte avalduse töösuhe töötaja T.C-ga lõpetada , kohus tuvastas aluse tühisuse, kuid säilis nn tööandja tahe töösuhe töötajaga lõpetada siis töösuhe tööandja soovil - tahtel lõpetatakse, kuid teisel alusel. Kohus ei saa asuda ühe või mõlema töölepingu poole asemele ja nn sundida töösuhet jätkama.

Tahteavaldused töölepingu lõpetamiseks on sooritatud ja selged. Kuna töölepingut saab lõpetada vaid korra töösuhte ajal siis jääb kehtima varajasem töölepingu ülesütlemise tahteavaldus (tööandja poolne) kuid muutub töösuhte lõpetamise alus. Ühepoolset tahteavaldust - ülesütlemist, milleks töölepingu ülesütlemine on saab tagasi võtta mõlema poole nõusolekul ja siis taastub töösuhe. Kohtul puuduvad tõendid või andmed et mõlemad pooled oleksid töölepingu ülesütlemise tahtest taganenud st nn ümbermõelnud, seega lõppeb poolte vahel 08.12.2014 sõlmitud tööleping tööandja tahte väljendusena tööandja tahtel, mitte töötaja hilisema tahte algatusel.

Hüvitis TLS § 109 lg 1 44. TLS § 109 lg 1 sätestab, kui kohus või töövaidlusorgan lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lg 2 alusel, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hüvitise võimalik suurus on sätestatud TLS § 109 lg 1 esimese lause järgi makstav kolme kuu keskmise töötasu suurune 24 hüvitis (Riigikohus 3-2-1-80-15 p 8 ja 3-2-1-79-13 p 32.2). Kohus on seisukohal et kui üks vaidluse pooltest esitab hageja hagis või kostja taotluses hüvitise küsimus uuesti hagimenetluses läbi vaadata siis selleks et kohus saaks pärast töövaidluskomisjoni menetlust täielikult ja iseseisvalt täies mahus kohaldada kaalutlusõigust ei ole töövaidluskomisjoni otsus mingiski osas (mitte mingi hüvitise summa ulatuses) jõustunud ja kohus pole komisjoni seisukohaga ja töövaidluskomisjoni otsuse märgitud hüvitise suurusega seotud. See hüvitise summa komisjoni otsuses pole jõustunud, vastasel juhul ei saaks kohus täieliku iseseisvat kaalutlusõigust rakendada, kui kohus oleks seotud töövaidluskomisjoni otsuses otsustatud hüvitise suurusega.

Puhkusehüvitise nõue 47. TLS § 84 lg 1 sätestab põhimõtte - töösuhtest tulenevate kõikide nõuete sissenõutavaks muutumise aja, milleks on töölepingu lõppemise kuupäev. TLS § 71 alusel on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Seega tuleb töölepingu seaduse mõttest ja sisust tulenevalt viimasel tööpäeval maksta välja töötajale lõpparve. Lõpparve koosneb saamata jäänud töötasust, kasutamata puhkuse hüvitisest ja muudest kokkulepitud kuid maksmata tasudest. Tööleping on poolte vahel lõppenud ja töötaja T.C nõue on muutunud sissenõutavaks. Poolte vahel on vaidlus puhkuse kasutamise osas. Tööandja väidab, et töötaja on puhkust kasutanud, töötaja vaidleb vastu ja nõuab kasutamata ja aegumata jäänud puhkuse hüvitamist rahas.

Kohtuistungil juhtis kohus poolte tähelepanu puhkusetasu tasumise ja puhkuse kasutamise tõendamise temaatikale ja andis kostajale täiendava tähtaja esitada tõendeid, mis aitab puhkusetasu küsimuses selgust luua.

19.02.2023 aastal ja puhkusehüvitise arvutamise korra järgi nõuab hageja kasutamata jäänud puhkuse eest hüvitist summas 1 992 eurot. TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja igaaastane põhipuhkus on 28 kalendripäeva. Töölepingus on punktis 6.1. (dtl 66-69) kokkulepitud iga-aastases põhipuhkuse kestuses , milleks on 28 kalendripäeva.

Kohus leiab, et olukorras kus tööandja pole läbirääkinud ega koostanud ega teatavaks teinud töötajale iga-aastast puhkuse ajakavasaan vaidluse korral töötaja puhkuse aja kohta tõend olla vaid töötaja enda poolt tööandjale esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud avaldus/avaldused või mistahes muud töötaja poolt allkirjastatud puhkuse kasutamist puudutavad dokumendid. Kostja pole kohtule esitanud ühtegi dokumenti mis oleks töötaja poolt allkirjastatud või mis muul moel kinnitaks poolte kokkulepet puhkus kasutamise kokkuleppe kohta. Kohus märgib, et töötaja võib viibida eemal kokkuleppel või tööandja teadmisel väga erinevatel põhjustel. Vaidlus puudub, et 11-12-2022 -17.12.2022 hageja viibis Soomes. Eelnevast ei saa teha aga järeldust et hageja viibis seal puhkuse ajal. Kohtule pole 26 esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koostatud hageja tahet või avaldust kasutada sel perioodil puhkust. Tööandja ettevõttes töökorraldajana saab otsustada kas töötajale viibides töölt eemal isiklikel põhjustel säilitatakse töötasu või mitte, kuid see ei võimalda teha kohest järeldust et töötaja kasutas sel perioodil õigust puhkusele. Samuti ei saa samastada puhkusena üksikuid päevi kuus puhkusena ka siis kui tööandja on selle töölt eemal viibitud päeva/päevade eest tasu maksnud. Tööandja peab tagama töötajale töölepingus kokkulepitud töö ja maksma kokkulepitud tasu. Kui tööd anda pole siis tasu selle päeva eest tuleb igal juhul töötajale maksta v.a. juhul, kui tegemist on töötaja süül töölt eemal viibimine ( TLS § 35 jj). Selguse huvides töölepingu seaduse sisust tulenevalt vaidluse korral tõendiks mis välistab igasugused vaidlused töötaja puhkuse kasutamise kohta saab olla vaid töötaja poolt koostatud ja tööandjale edastatud kirjalikku taasesitamist võimaldav avaldus (tahteavaldus) kasutada puhkust, olukorras kui ettevõttes pole koostatud ega kinnitatud puhkuse ajakava TLS § 69 märgitud viisil. Tasu maksmine aja eest, mis on tööandja poolt koostatud tööajatabelis märgitud nn töötaja puhkuseks ei tõenda sel ajal töötaja tahet puhkuse kasutamiseks ega muuda selle aja eest väljamakstud tasu puhkusetasuks. Lisaks olukorras kus puhkuse ajakava pole koostatud - tuleb tööandjal enne vastavat algavat arvestusperioodi koostada tööajagraafik, seda tutvustada töötajale ja et hiljem vaidluse korral saaks seda tõendada tutvustada seda soovitavalt töötajale allkirja vastu (nt millal keegi tööl, millal puhkepäev, millal töölähetus, millal puhkus töötajal) ning teise töötasu alusdokumendina täita

jooksvalt iga tööaja kohta arvestust (selle töötaja tegelik tööaeg, tegelik lähetus, tegelik puhkuse kasutamine jne). Korrektse seadust järgiva personaliarvestuse (tööaeg, puhkused, vabaaeg, lähetused jne) korral on tööandjal probleemideta võimalik töötaja tööaega, puhkeaega, puhkuseid ja lähetusi jms vaidluse korral kohtus tõendada ja esitada vaidluse korral dokumente mis on ka töötaja poolt allkirjastatud (kas tahteavaldusena või tutvustamise kaudu). Käesolevas tsiviilasjas ükski tööandja poolt esitatud dokumentaalne tõend ei tõenda ümberlükkamatult tööandja väiteid töötaja puhkuse kasutamise kohta nimetatud perioodil ega lükka ümber hageja väiteid puhkuse mittekasutamise kohta nimetatud perioodil.

Haigushüvitise nõue 52. Kohus nõustub hageja käsitlusega haigushüvitise nõude osas. Vaidlus puudub, et töötaja T.C oli töösuhte ajal st ajavahemikul 21.12.2022 kuni 05.02.2023 ajutiselt töövõimetu (töövõimetuslehed lisatud dtl 12-14, 174 lisa 2). Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12-2 lg 1 kohaselt maksab tööandjale töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini 27 korral teise kuni viienda kalendripäeva eest 70 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust nn haigushüvitist. TTOS § 12 -2 lõige 5 kohaselt maksab tööandja haigushüvitise välja palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul alates töötajalt elektroonilise haiguslehe või tõendi esitamisest tööandjale. Kohus leiab, et kostja/tööandja pole tõendanud, et haigestumise põhjustas töötaja joobeseisund või esineks RaKS (Ravikindlustusseaduse) § 60 lg 1 punktis 2 loetletud alus nimetatud hüvitise mittemaksmiseks. Tööandja pole tõendanud, et on hagejale haigushüvitist hagis märgitud perioodi eest maksnud. Kuna tööandja/kostja ei ole kohtule tõendanud haigushüvitise maksmist hagejale ega esitanud andmeid omapoolse arvestuse kohta, saab kohus lähtuda hageja esitatud hüvitise summa arvestusest. Keskmise töötasu suurus hagejal on 64,78 eurot (tööandja 30.01.2023 a poolt komisjonile esitatud vastuse lisa 16 järgi). Arvutuse järgi oleks hagejal õigus nõuda hüvitist 4 päeva eest kokku summas 181, 38 euro suuruses summas ( 4 päeva x 45,34 (70% 64,78 on 45,34).

Kohus rahuldab hageja haigushüvitise nõude eelpool nimetatud põhjendustel summas 126, 11 eurot.

Kahju hüvitamise nõue 54.Vaidlus puudub, et töötaja oli ajavahemikul 21.12.2022 kuni 05.02.2023 ajutiselt töövõimetu. Nimetatud ajavahemikul on töövõimetuslehed lõpetatud vastavalt 31.12.2022 , 22.01.23 ja 05.02.23 (töötaja poolt 19.02.2023 komisjonile esitatud vastuse lisa 1). Töötaja on tööandjat teavitanud töövõimetuslehtede olemasolust st teinud need kostjale teatavaks. RaKS § 50 lg 1 sätestab – ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida Tervisekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikutele, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Kohus nõustub hagejaga , et viimasel tekkis eelduslikult õigus saada Tervisekassalt hüvitist ajutise töövõimetusega seonduvalt. RaKS § 53 lg 1 kohaselt makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe alusel. RaKS § 53 lg 4 sätestab, et kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja teeb töövõimetuslehele omapoolsed kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest. Vaidlus puudub et hageja teavitas kostjat lõppenud töövõimetuslehtedest. Tervisekassa poolt hüvitise väljamaksmine eeldab tööandja poolt kui tööandja tegutseb – eksisteerib kannete tegemist töövõimetuslehel. Tähendust ei oma töösuhte jätkumine või lõppemine. Tegemist pole töölepingust tuleneva töötaja ja tööandja vahelise kohustuse täitmise küsimusega. Kuna töötaja kohta kannete andmeid valdab tööandja peab tööandja need kanded ka üldjuhul tegema. RaKS § 53 lg 5 kohaselt määratakse ja makstakse hüvitis, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud kindlustatud isiku elektroonilisele töövõimetuslehele X- tee kaudu omapoolsed kanded hiljemalt 90. kalendripäeval alates töövõimetuslehel märgitud päevast, kui kindlustatud isik asus töö- või teenistuskohustusi täitma või taasalustas majandus- või kutsetegevusest või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemist. Hüvitist ei määrata ega maksta, kui töövõimetuslehele ei ole tehtud kandeid käesolevas lõikes sätestatud tähtaja jooksul. Seega 28 ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks on eeldusena vajalik järgida kahte olulist asjaolu: et kanded oleksid tehtud ning kanded oleksid tehtud seaduses märgitud tähtaja jooksul. Kohus on tuvastanud et vaatamata sellele et hageja on kostjale teinud teatavaks töövõimetuslehtede olemasolu ei ole tööandja teinud töövõimetuslehtedele omapoolseid kandeid, mistõttu pole

Tervisekassa tasunud hagejale ajutise töövõimetuse hüvitist. Vaidlust pole et töövõimetuslehtede lõppemisest 31.12.2022; 22.01.23 ja 05.02.2023 on möödunud rohkem kui 90 kalendripäeva siis Tervisekassa hagejale hüvitist enam ei määra ega maksa. Eelnevat silmas pidades on hageja kaotanud õiguse saada Tervisekassalt ajutise töövõimetuse hüvitist kostja/tööandja (tegevusetuse tõttu) käitumise tõttu. Tööinspektsiooni 17.05.2023 tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte kohaselt 20.12.2022 kella 16: 00 ajal libastumise tagajärjel asetleidnud õnnetustjuhtum on käsitletav tööõnnetusena töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lg 1 mõttes (25.05.2023 hagiavalduse lisa 3).

29 58. RaKS § 56 lg 1-3 kohaselt kui haigushüvitise maksmise aluseks on käeoleva seaduse § 54 lõike 1 punktid 6-7, tekib õigus saada haigushüvitist käeoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 sätestatud kindlustusjuhtumi korral töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse teisest päevast alates.

59 Hageja leiab, et kuna hageja oli perioodil 21.12.2022 – 05.02.2023 ajutisel töövõimetuslehel kokku 47 kalendripäeva ning hüvitist on hagejal õigus saada alates teisest päevast, on hagejal õigus haigushüvitist saada 46 kalendripäeva eest. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu käesoleva kohtulahendi punktis 12 märgitud põhjendustel. Kohus jätab hageja kahju hüvitamise nõude perioodi 21.12.2022 – 05.02.2022 summas 2 196, 96 eurot ja selle summa viivise nõude läbi vaatamata (TVLS § 58 lg 3).

47,76 kalendri päeva keskmine tulu x 108 kalendripäeva, mille eest on õigus saada hüvitist kokku 5 158,08 eurot). Kohus nõustub hageja käsitlusega et ajutisest töövõimetusest tulenev kahju hüvitamise nõue tekib hagejal VÕS § 115 lg 1 alusel vaatamata sellel et leping on lõppenud. Töösuhtest tulenevate tööandjapoolsete kohustuste nn järeltäitmine pärast töölepingu lõppemist on aktsepteeritav ka muudel juhtudel nt - majandustulemuste alusel nn tagantjärele tasutavate boonuste ja tasude maksmisel (VÕS § 679 jj). Töösuhe võib olla lõppenud enne perioodi lõppu, mille järel tehakse arvestused, selguvad lõplikud andmed ja need väljamakstavad summad pole teada lepingu lõppemise viimasel päeval. Käesoleval juhul on hageja kahju hüvitamise nõue lepingulise kohustuse rikkumisest tingitud kahju hüvitamise nõue. Töövõimetuslehtede summaarne kestus võib olla pikem kui töölepingu enda kestus.

Töövõimetuslehele kannete tegemise kohustus tuleneb kostjale RaKS § 53 lg 4 ja 5 ning kohustuse tekkimise eelduseks on poolte vaheline lepinguline suhe. Tulenevalt RaKS § 53 lg 5 maksab Tervisekassa töövõimetushüvitise üksnes juhul, kui tööandja teeb nõutud kanded 90 päeva jooksul alates töövõimetuse lõppemisest. Vaidlus puudub, et tööandja pole tahtlikultteadlikult kandeid töövõimetuslehtede osas 90 päeva jooksul teinud. Kohus leiab, et kostja teadliku valiku - tegevusetuse tulemusel on tekkinud hagejal varaline kahju. Kui kostja oleks töövõimetuslehtedele teinud ettenähtud kanded, oleks Tervisekassa tasunud hagejale ajutisest töövõimetusest tulenevat hüvitist ning hagejale ei oleks kahju tekkinud. Põhjuslik seos – hageja ei saanud Tervisekassalt hüvitist, kuna kostja ei teinud kandeid hageja töövõimetuslehele, seega kostja vastutab kahju tekkimise eest. Kohus leiab, et lisaks töölepingus punktis 9 kokkulepitud tööandja kohustustele saab teha järelduse lepingu punktist 30 11 et hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingus sätestamata küsimustes juhinduvad osapooled õigusaktidest, milleks on ka Ravikindlustusseaduse sätted. Hageja ei saanud Tervisekassalt hüvitist, sest kostja ei teinud kandeid hageja töövõimetuslehele, seega kostja vastutab kahju tekkimise eest. Kostja on kohustust rikkunud, töötajale tekitatud kahju suurus on tuvastatud, kohus on tuvastanud et kostja oli teadlik hageja töövõimetuslehtedest ja need esitati, kuid kostja tahtlikult vajalike kandeid sinna ei kandnud seega rikkus kohustust tahtlikult, kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga, rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kohus leiab et kahju hüvitamise rahuldamiseks on kõik eeldused täidetud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis summas 5 158,08 eurot.

Viivis seoses kahju hüvitamise nõudega 62. Kui võlgnik on oma raha maksmise kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmata jätmise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmata jätmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) , arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama paragrahvi lõike 2 järgselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, kui võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt intressimääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimiseoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär. Eesti Pank on intressimäära avaldamise teadetes teatanud, et VÕS § 94 lg 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimiseoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 01.01.2024 on 4,50%.

Kohtu selgitused 64. Kohus märgib, et kohtule ei saa esitada nõuet teha vastav kanne töötamise registrisse.

Vastava kande teeb töötamise registrisse tööandja kohtulahendi jõustumise järel. Kohtul ligipääsu nimetatud registrile pole erinevalt töövaidluskomisjonil, kes saab seal teha ka kandeid (täpsemalt järgnevas p 65).

Hageja kohtupoolt nõutud hagiavalduses seda nõuet korranud ei ole, kuigi esitas selle nõude töövaidluskomisjonis. Kohtud on selle nõude kohtus käsitlemise kohta andnud korduvaid selgitusi. Viimane neist on Tallinna Ringkonnakohtu lahendis 4.01.2021 tsiviilasjas 2-205841 (töövaidlus) punktis 7.2. - /Hageja on palunud kohustada kostjat tegema kanded EMTA töötamise registris töölepingulise suhte alguse kuupäeva ja liigi kohta ning töölepingulise 31 suhte lõppemise kuupäeva ja aluse kohta. Ka selle nõude osas on küsitav hageja õiguskaitsevajadus ja nõude täidetavus.

Kui tegemist on kostja tahteavalduse asendamisega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi, siis selleks peavad olema täidetud viidatud normis sätestatud eeldused. Esiteks peab isikul, kelle tahteavaldust soovitakse kohtulahendiga asendada, olema kas seadusest või muust õiguslikust alusest tulenev kohustus tahteavaldus teha. Teiseks peab tahteavaldusel, mille asendamiseks isikut kohustatakse, olema kindel sisu, mis on võimalik tuvastada kas seaduse või lepingu alusel. Kolmandaks peab kohtuotsus kohustama isikut taheavaldust tegema. Hageja nõue peab olema sõnastatud nii, et sellega kohustatakse kostjat tahteavaldust tegema, st see on kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 formuleeringuga „võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks“.

Kolleegiumi hinnangul on hagejal endal võimalik jõustunud kohtuotsusega pöörduda Maksuja Tolliameti poole, kus tehakse otsuse alusel kanded.).

Millistel alustel jättis kohus hageja kahju hüvitamise nõude summas 2 196,96 eur alusel läbi vaatamata on kohus selgitanud käesolevas lahendis eespool (töövaidluskomisjon on selle nõude lahendanud, jätnud selle rahuldamata ja hageja pole seda hagimenetluses läbi vaatamiseks esitanud, seega on nõue jõustunud töövaidluskomisjoni otsusega).

Menetluskulud 66. TsMS § 163 (menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral) lg 1 sätestab – hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rakendab menetluskulude jaotuse puhul TsMS § 163 lõike 1 viimast osa ( /..või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda/). Riigikohus on lahendis 2-19-2709 p 13 selgitanud, kuidas ja mida peab kohus TsMS § 163 lg 1 rakendamisel silmas pidama, kuidas teha kaalutluspõhine valik. Kohus leiab, et õiglane jätta suuremas ulatuses hageja menetluskulud kostja kanda

Kohtu hinnangul on pooltel kaalumiseks sarnaste nõuete osas piisavalt palju tutvumiseks kohtupraktikat, et hinnata enda käitumist töösuhte ajal ja vaidluse perspektiive ja edukust.

Kostja tegevust töösuhtes olles reguleerivad seadused mis kohtu hinnangul on piisavalt arusaadavad ja selged ka mittejuristi haridusega isikutele ja mille järgmiseks on võimalik pöörduda selgituste saamiseks nii tööinspektsiooni ka kui vajaliku valdkonna spetsialistide poole. Hageja on püüdnud vältida töövaidluskomisjonile järgnevat vaidlus(kohtu)menetlust hagimenetlust kohtus, sh on uurinud milline on Tervisekassa praktika olukorras kus tööandja on jätnud teadlikult töövõimetuslehtedele korduvalt kanded tegemata ja millised on töötaja võimalused sellises olukorras siiski saada haigushüvitist Tervisekassalt. Samuti on tööandja/kostja mõjualas vormistada alati korrektselt kõik raamatupidamise ja personalidokumendid selliselt et välistada igasugused vaidlused puhkuse küsimustes, neid töötajale selgitada ja vajadusel võtta ka tutvustamise kohta töötaja kirjalik kinnitus ja välistada vaidlused töölepingu ülesütlemise osas tööandja algatusel viies töölepingu 32 ülesütlemist läbi veatult ja läbi mõeldult. Hagimenetluse kohtus algatas kostja oma taotlusega kaasates menetlusse selle kaudu vältimatult ka hageja, kellel tekkis vajadus õigusteadmistega esindaja osavõtuks kohtumenetluses mis tõi kaasa hagejale täiendavad menetluskulud. Hageja kasutas kohtueelses menetluses esindajat, mis tõid kaasa samuti kulusid. Lisaks eeltoodule arvestab kohus menetluskulude jaotust kindlaksmäärates millises mahus kohus hagi rahuldas.

Lisaks eeltoodule leiab kohus, et menetluskulude tasumise majanduslik mõju eraisiku toimetulekuku mõttes oma igapäevaste vajaduste rahuldamiseks on keerulisem hagejale kui eraisikule ja kostjale kui äritegevuses aktiivselt tegutsevale tulutoovale isikule – eelnev avaldab isikutele erinevalt mõju menetluskulude kandmisel erinev. Kohus arvestab menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel samuti vaidluse sisu ja keerukust otsustamisel kas vaidlemisega jätkata kohtus pärast kohtueelset vaidlemist samadel teemadel, lahendi ettenähtavust arvestades, et vaidlus on läbinud kohtumenetluse eelselt vähemalt ühe vaidlust otsusega lahendava organi (töövaidluskomisjoni) ning poolte valmisolekut kompromissiga vaidlus lahendada. Eelnevat silmas pidades leiab kohus et õiglane menetluskulude jaotus on: kostja kannab 95% ulatuses hageja menetluskulud, kostja kannab kõik oma menetluskulud ise ja hageja kannab 5% ulatuses enda menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2024. a otsusega nr 223-6597 33