KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoobril 2024 Jõhvis Kriminaalasja number 1-23-6341 (21940000017) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Mer

§ 306, § 309 lg 2, § 310 lg 2, § 311, § 312, § 314, § 315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2, kohus O T S U S T A S: Semjon Šutak Kar

S § 361 lg 1 järgi esitatud süüdistus õigeks mõista, tema poolt kuriteo toimepanemise tõendamatuse tõttu. Hadji Forostovets KarS § 361 lg 1 järgi esitatud süüdistus õigeks mõista, tema poolt kuriteo toimepanemise tõendamatuse tõttu. 1 / 22 Eesti Vabariigi poolt keskkonnaameti kaudu esitatud avalik-õiguslik nõue summas 13858 eurot jätta läbi vaatamata seoses õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisega. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski taotlus ja määrata tema poolt Hadji Forostovetsile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 3128,80 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 2564,60 eurot, käibemaks 564,20 eurot). Menetluskulud 3128,80 eurot kohtulikul arutamisel ja 388,80 eurot eelmenetluses osutatud õigusabi eest jätta riigi kanda

§ 181

alusel.

§ 175

lg 1 p 1, § 181, § 189 alusel hüvitada süüdistatav S.Šutakile tema valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 8550 ( kaheksa tuhat viissada viiskümmend) eurot Eesti Vabariigi eelarvest Semjon Šutak, isikukood 38704160249, arvelduskontole xxx. Asitõendid: Kaks tähistuslippu (plommidega B006178, B006177) – mis asuvad laos aadressil Tartu Rõõmu tee 1 ( kr asja materjalid lk 7 pöördel)- hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Avaveemõrd (plommidega B006172, B006175, B006179, B006180) - mis asuvad laos aadressil Tartu Rõõmu tee 1 ( kr asja materjalid lk 7 pöördel) - anda riigi omandisse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 28.10.

1. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 21.10.
2. Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 21.11.2024, seda juhul, kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus Ajavahemikul
3. – 17.06.
4. a teostasid Semjon Šutak ja Hadji Forostovets (koos eeluurimisel tuvastamata isikuga) Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, Uusküla küla traaversil ca 5,5 km kaugusel Peipsi järve kaldast - koordinaatide N:58.95346° E:27.35162° ja N:58.95181° E:27.35507° vahelises alas - ühiselt ja kooskõlastatult ebaseaduslikku kalapüüki Peipsi järvest. Järvel liikumiseks 10.-17.06.
5. a kasutati eelnimetatud isikute poolt kalalaeva xxx Püügivahendina kasutati nõuetele mittevastavat avaveemõrda, mille juht- ja kariaia ning kere silma-suurused olid lubatust väiksemad. Mõrrapüügi ebaseaduslikkus seisnes mh ka selles, et ahvenate ja rääbiste püüki teostati nimetatud kalaliikide püügikeelu ajal. Ühtlasi kasutati kalapüügil mõrra tähistusi, mis seondusid hoopis teistele isikutele väljastatud 2 / 22 kalapüügiloaga nr XXX. Kokkuvõttes puudus süüdistatavatel kohane püügiõigus / vastav kalapüügiluba. Püügivahendiks kasutatud avaveemõrd oli eelnevalt nimetatud koordinaatide vahelises alas S. Šutaki, H. Forostovetsi ja eeluurimisel tuvastamata isiku poolt ühiselt püügile asetatud / oli paigutatud järve 10.06.
6. a kella 11:33 ja 12:50 vahel. Samas jäeti 10.06.
7. a mõrda järve paigutades mõrrakered n.ö avatud asendisse (s.o mõrd ei olnud sel hetkel lõplikult püügivalmis). Kohase püügiloa alusel mõrra püügile asetamise ja mõrrapüügi teostamise kohta pole ei S. Šutak ega ka H. Forostovets ajavahemikus 10.-17.06.
8. a kalateadet esitanud. 14.06.
9. a sõitsid S. Šutak ja H. Forostovets (koos eeluurimisel tuvastamata isikuga) eelviidatud koordinaatidel asuva ja nende poolt eelnevalt püügile asetatud avaveemõrra juurde tagasi. Seejärel (ajavahemikul 10:00 – 10:15) ühiselt tegutsedes viidi S. Šutaki, H. Forostovetsi ja nende eeluurimisel tuvastamata kaasosalise poolt mõrd püügiasendisse – s.o üheskoos suleti mõrrakerede otsad ja mõrra-linad viidi rippuvasse asendisse, mis tõkestas edasiselt kalade vaba läbipääsu mõrrast ja kalade väljapääsu mõrrakerest. 17.06.
10. a peatasid Keskkonnaameti inspektorid eelviidatud koordinaatidel toimuva ebaseadusliku kalapüügi, eemaldades järvest eelnimetatud avaveemõrra koos selles olevate eluvõime kaotanud kaladega (601 ahvenat, 25 koha, 32 siiga, 2 särge ja 39,40 kg rääbist). Osa kaladest olid roiskunud, tuhmunud nahavärvusega, silmad hallid, lõpused heleroosad. Samas enamus kaladest olid värsked, nahk kontrastse värvusega, silmad selged, lõpused tumepunased. Püüdes kala keeluajal ja nõuetele mittevastava püügivahendiga, omamata seejuures nõutavat püügiõigust, tekitasid süüdistatavad oma tegevusega ühiselt ja kooskõlastatult keskkonnale kahju kokku summas 13 858 eurot (vt ka süüdistusakti p 3; KarS § 121 p 1 sätteid arvestades on tegemist olulise kahjuga). Kahju tekkis ning kuritegu viidi lõpuni olenemata keskkonnaametnike sekkumisest. Süüdistatavate isikute keskkonda kahjustava ja keelatud tegevuse puudumisel poleks kahjulikku tagajärge saabunud (keskkonnakahju tekkinud). Sellest tulenevalt esineb põhjuslik seos isikute teo ja tagajärje vahel. S. Šutakile ja H. Forostovetsile süüksarvatav tegevus on vaadeldav kuriteona KarS § 361 lg 1 mõttes. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Sisuliselt süüdistatakse S. Šutaki ja H. Forostovetsi selles, et nad püüdsid kala ajavahemikus 10.06 kuni 17.06.2021 kasutades kalaluba XXX, asetades vette avaveemõrra ja tähistades seda tähistuslipuga vastava kalaloa numbriga; selline tegevus on ebaseaduslik, sest süüdistatavatel tegelikult polnud vastavat kalaluba. Süüdistatavatele on süüdistus esitatud ka muude kalapüüki reguleeritavate õigusaktide sätete rikkumises, kuid prokuröri avakõnes esitatud selgituse kohaselt see on vajalik selleks, et saada KarS § 361 lg 1 järgi ettenähtud koosseisu obligatoorne oluline kahju (vastavad asjaolud on süüdistuses kirjeldatud põhjalikult). Eeskätt märgib kohus, et kohtuasjas esinevad faktilised asjaolud, milles sisuliselt puudub poolte vahel vaidlus. Keegi ei vaidle faktile, et 17.06.2021 avastasid keskkonnaametnikud Peipsi järvel avaveemõrra. Asjaolud on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis lk 1-6: 3 / 22 17.06.2021 Peipsi järvel avastati avaveemõrd kohas N 58` 95346 E 27´ 35162 (esimese lipu koht k 1 lk 2) ja N 58`95181 E 27`35507 (teise lipu koht k 1 lk 2), 5 kilomeetri kaugusel rannajoonilt (k 1 lk 5). Püügivahend võeti välja ja avastati eluvõime kaotanud kala (k 1 lk 4). Liputähistused, 2 tk, numbriga TA-xxx. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et kalaloa XXX alusel on õigust kala püüda OÜ-l xxx, kalurid V Š, R P ja R G, püügivahendiks on ääre/avaveemõrd, arv 10, kriminaalasja materjalid lk 57-
11. S.Šutakil ei ole autonoomset õigust selle kalaloa numbriga kala püüda. Samas ei ole välistatud, et S. Šutak kui kutseline kalur võib olla kutsutud meeskonda kalapüügile. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et 17.06.2021 avastatud avaveemõrd ei kuulu OÜ-le xxx. Selle kohta andis ütlusi kalur R. P, et nimetatud avaveemõrd ei olnud tema meeskonna poolt 10.06.2021 kalapüügile asetatud, sest tal ei olnud ühtegi mõrda kadunud, kõik mõrrad, mis olid kalaloa omaniku arvel, kõik olid alles, ükski püügivahend ei olnud keskkonnameti poolt välja võetud, 27.08.2024 kohtuistungiprotokoll lk 57 pöördel. Seda asjaolu ei ole ükski menetlusosaline vaidlustanud. Samuti puudub vaidlus asjaolus, et süüdistatav S. Šutak, R. P, R. G teostasid 10.06.2021 kalapüüki, nimelt läksid järvele kahe laevaga - XXX, millel oli püügivahend avaveemõrd, ja XXX. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud R. P seda asjaolu otseselt ei mäleta, kuid vastates küsimusele politseivastuses lk 38 sisalduvate andmete kohta, kinnitas, et see võiks tõesti olla - selles kohas, sellel ajal võis toimuda kalapüük kahe laevaga ja selle meeskonnaga, mis oli registreeritud PPA juures, istungiprotokoll lk 57; XXX väikese laevaga veetakse kohale ainult ankrud, püügivahendi materjali selle paadiga ei ole võimalik kohale toimetada, võib põhja minna; ühe laevaga ei olegi võimalik avaveemõrra paigutada, seda teevad kalurid kahe laevaga, lk 55 pöördel (27.08.2024 kohtuistungiprotokoll). Lk 56 kinnitas tunnistaja R. P, et GPS süsteemiga on selline olukord, et lamp töötab nagu see korras ja annab signaali, tegelikult aga rannale saabudes ütles keskkonnaamet, et signaal ei olnud sees, ja järvel kalur midagi teha ei saagi. Nimetatud asjaolud on täielikult kooskõlas süüdistatav S. Šutaki ütlustega, 29.08.2024 kohtuistungiprotokoll lk 67 pöördel ja 68, kuidas toimus kalapüük 10.06.
12. Süüdistatav ei eitanud ka sedagi, et GPS-süsteem võib töötada nii, et lambid vilguvad nagu kõik korras, tegelikult signaali ei ole, selles mõttes, et osa laeva teekonda jääbki GPSga salvestamata, lk 68 pöördel. Need asjaolud ei ole ühegi tõsiseltvõetava väitega ümber lükatud. Veel kinnitas süüdistatav S. Šutak, et vaadates arvutiprogrammi trackmaker töödeldud radari ajaloo andmeid kohtuistungil, mis on esitatud PPA poolt (kr toimikus ümbrikus lk 45), võib ta kinnitada, et 10.06.2021 kuskil seal kohas järvel, kus väidetav ebaseaduslik avaveemõrra asukoht märgistatud (väljatrükk lk 40), liikus ta laevaga xxx, kuigi ta kahtleb, et teekonnad, mis on väljatrükil, oleksid tema laeva omad, lk 70 pöördel, pardal viibis ka süüdistatav H. Forostovets, kes ei ole kalur, lk 70 (kes seda fakti kohtuistungil antud ütlustes ei eita, lk 71). Kohus märgib siinjuures, et süüdistuse poolt esitatud tunnistaja R. P ütlused kinnitavad kaudselt hoopis süüdistatava S.Šutaki ütlusi, et kalapüügil on oma kindel töökäik, kuidas kõik see mis järjekorras tehakse, tema ja F. F ei ole 10.06.2021 ebaseadusliku avaveemõrda vette asetanud, vaid XXX paadile olid paigutatud ankrud, need oli vaja kohale toimetada, püügivahend ise oli teisel suuremal laeval, kus viibisid R. P ja R. G, lk
13. Kohtuistungil uuritud dokument, PPA vastus, lk 38, sisuliselt üldjoontes kinnitab süüdistatav S.Šutaki ja tunnistaja R. Pa antud ütlusi, et 10.06.2021 väljusid Rannapungerja sadamast kaks kaeva ja suundusid teatud koordinaatidele järvele. 4 / 22 Vaidlust ei ole ka selles, et ebaseaduslikuks peetud avaveemõrra koordinaadid on PPAle keskkonnaameti poolt edastatud, need koordinaadid on 17.06.2021 avastatud avaveemõrra asukoht. PPA säilitas radari ajalugu, kuid radariloo salvestist uurija ei soovinud (tunnistaja I. E ütlused, 29.08.2024 kohtuistungiprotokoll lk 67 pöördel). Menetleja päringule vastas PPA kirjaga, milles radari vaatleja piirivalveametnik M. A kirjeldas vastuse ajal kättesaadavaid kontrolli tulemusi. Süüdistatavate positsioon on järgmine. Süüdistatav S. Šutak ei eita, et 10.06.2021 kalapüügil liikus ta laevaga XXX umbes samas kohas, kus oli hiljem 17.06.2021 avastatud avaveemõrd, kuid ta eitab ebaseaduslikku kalapüüki - avastatud avaveemõrd ei ole tema poolt asetatud. Süüdistatav andis ütlusi, et 10.06.2021 kalalaevad XXX la XXX väljusid Rannapungerjalt tema arvates samaaegselt, XXX kiirus on suurem ja ta saabus sügavveejärvele kiiremini, istungiprotokoll lk 68, tema oli laevaga XXX ja algul ta liikus üksi järvel uurides kajaloodiga kalaparvede võimalikke asukohti. Pärast seda kui saabus XXX, alustati kalapüügiga, tema ülesandeks oli XXX laevaga ankrud, kokku 8 tk, laiali veeta. Ühtlasi selgitas süüdistatav kohtuistungil, kuidas kalapüük toimus ja milline oli laeva XXX kui väiksema ja kiirema laeva tegevus kalapüügil. 14.06.2021 ta ei viibinud kutselisel kalapüügil järvel, sest üks meeskonnalikmest on ilmunud sügavas joobes. Ta sõitis paadiga rannajoone läheduses ja tegeles harrastuskalapüügiga, lk 68 pöördel. Süüdistatav Forostovets selgitas lk 71-72, et ta ei olnud üldse kalapüügiga 10.06.2021 ja 14.06.2021 seotud, ta ühines seltskonnaga rannal, ta ei ole kalur ja ei olnud töösuhtes ühegi kalapüügis osalenud isikuga. Ta sõitis järvele niisama meelelahutusest. 14.06.2021 ta järvele paadiga ei läinud, sest oli purjus. Neid ütlusi kinnitas ka süüdistatav S. Šutak. Kohus märgib, et tõendamaks, et just süüdistatavad on teo toimepanijad, on kohtule esitatud 2 kaudset tõendit, mis sisaldavad endas päris rohkelt erinevat teavet: PPA kirjalik vastus ja sellele käivad väljatrükid, lk 38 ja 40-42, ning CD plaat lk 45, mille sisu on selgitatud vaatlusprotokollis lk 43; keskkonnaameti programmi FleetComplete rakenduse kasutamise vaatlusprotokoll lk 59-61 ja sellele väljatrükid lk 78-
14. Muid tõendeid, mis annaksid võimaluse seostada süüdistatavat S. Šutaki, ja tema kaudu ka H. Forostovets, avastatud ebaseadusliku avaveemõrraga, kriminaalasjas ei ole. Riigikohtu praktikas ei ole siiski välistatud isiku süüditunnistamine ka kaudsetele tõenditele tuginevalt. Nii on näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-8-10 p-des 9-10 tõdetud, et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid üksnes selles osas, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. Kui otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse

§ 61lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis.

Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt 5 / 22 tõendite paljusust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-15-12, p-d 1314). Kohtu arvates, vähemalt kahe sisulise kaudse tõendi võib siiski rääkida kaudsete tõendite paljususest. Oluline on selles sisalduv tõenduslik teave ja selle sisu, maht ja kaal. Kohus märgib prokuröri kohtuvaidlustes väljendatud seisukohaga seoses, et tunnistajate I. K ( keskkonnaameti järelevalve ametnik) ja J. Ea ( piirivalve kordini juht) ütlused ei ole kohtu arvates iseseisva tähendusega tõendid, mille alusel oleks võimalik seostada süüdistatavaid avastatud ebaseadusliku avaveemõrraga. Kohtu arvates, suurendada nö kaudsete tõendite arvukust nende tunnistajate ütluste abil ebaõige ja kunstlikult loodud argument. Sisuliselt, mõlemad tunnistajad on üle kuulatud seoses järelevalve teostamisega ja selle käigus valmistatud dokumentidega (PPA vastus ja väljatrükid, keskkonnaameti FleetComplete programmi rakenduste väljatrükid). Millised andmed võib tuvastada PPA vastusega ja sellest tulenevate väljatrükkide abil? Millised asjaolud ja kuidas kirjeldatud? 10.06.2021 K 1 lk 38 PPA vastusest - N 58`95181 E 27`35507 koordinaatidele liigub ujuvvahend ja jõuab sinna kl 11.

1. Rannapungerjalt ta väljus kl 11.12, kiirus kuni 50 km/h. Kohas peegeldust ei ole. Teine ujuvvahed väljub kl 11.21, kiirus 10-12 km/h ja jääb eemale koordinaatidele N 58,94771 E 27,
2. Kl 12.50 esimene vahend liigub teise ujuvvahendi juurde ja jõuab teise vahendi juurde kl 12.53, koos viibivad kohas kuni kl 13.
3. Esimeses kohas, kus väidetav püügivahend oli avastatud, on näha vastavat peegeldust, mis on iseloomulik püügivahendi tähisele. 10.06.2021 on Rannapungerjalt välja registreerinud 5 isikut, muuhulgas süüdistatavad, ja ujuvvahendiks XXX ja XXX. Sel kuupäeval ei ole ühtegi teist veesõidukit järvele antud piirkonnas ( mis ala on kaetud mõistega antud piirkond, ei ole tuvastatud – kohtu märkus) registreeritud. 14.06.2021 Ujuvvahed liigub mõrra koha juurde ja jääb paigale, kl 10.
4. Kl 10.15 liigub tagasiteed ja 10.26 saabub Rannapungerja. Kiirus on kuni 60 km/h. Rannapungerjalt välja registreerisid 3 isikut, muuhulgas süüdistatavad, ujuvvahed on XXX. 16.06.2021 kl 08.03 väljub Rannapungerjalt ujuvvahend suundub mõrra koha juurde, saabub sinna kl 08.18 ja viibib seal kuni 08.
5. Kl 08.53 on Rannapungerjal tagasi. Rannapungerjalt on välja registreerinud 2 süüdistatavat ja kolmas isik, laev XXX ja teine laev XXX, 2 isikut P ja P. Vastuses on märgitud, et radar ei näita ujuvvahendite teekonda katkematult, kuid radari peegeldustest on ametnikule näha katkematut teekonda. Kirjeldatud andmetel on kohtu arvates järgmine tähendus. Ujuvavahendi teekonna väljatrükid on kohtule esitatud, k 1 lk 40-
6. Nendest nähtub, et mainitud kuupäevil on mõrra asukohas viibinud vähemalt üks ujuvsõiduk, mille liikumiskiirus võib olla kuni 50-60 km/h (vastavalt kirjale, väljatrükid kiirust ei näita) ja mis on väljunud Rannapungerjalt, väljatrükid teevad ujuvvahendite teekondi visuaalselt selgemaks. Samas, samadel päevil ja sobival kellaajal on Rannapungerjalt välja registreerinud süüdistatavad laevaga XXX. Need asjaolud võib lugeda tuvastatuks ja ei midagi rohkem, isegi kui seda hakata lahkama konkreetsemalt. Näiteks, 10.06.2021 on Rannapungerjalt väljunud 9-minutilise vahemikuga 2 laeva, üks nendest on saabunud mõrra asukohta ja teine jäi seisma eemale (koordinaadid olemas). 6 / 22 Kiirem laev saabus avaveemõrra koordinaatidele kl 11.33 ja viibis seal kuni 12.50 ehk 1 tund 17 minutit; kiirem esimene laev viibis koordinaatide läheduses. Millal saabus oma kohale teine aeglasem laev, ei ole vastuses näidatud. Pärast seda laevad kohtusid teise laeva seismise kohas. Esimese laeva seismise kohas ehk mõrra kohas on pärast laeva lahkumist tekkinud peegeldus (enne laeva saabumist sellist vastavat peegeldust ei olnud täheldatud; peegelduse annab objekt järvel – kohtu märkus). Samal päeval on ennast välja registreerinud Rannapungerjalt 2 süüdistatavat, ja veel kolm isikut ja laevad XXX ja XXX. Mõrra kohale saabunud ja seal viibinud ainult üks ujuvvahend, teine ujuvvahend liikus järvel ja saabus kohta (koordinaadid on olemas), mis on avaveemõrra kohast lähedal. Kohus leiab, et iseenesest, võttes arvesse politseivastuse lk 38 andmeid ja lisatud väljatrükke, ei ole välistatud süüdistuse versioon, et 10.06.2021 oli koordinaatidele N 58`95181 E 27`35507 asetatud püügivahend (väidetavalt püügivahendi tähised tekitasid PPA vastuse kohaselt stabiilset peegeldust radaripildile), mis oli hiljem 17.06.2021 välja võetud keskkonnaameti ametnike poolt. Kohtuistungil selgitas tunnistaja kordoni juht J. E kohtule, et peegelduse annab asetatud püügivahendi tähis ( näiteks poi, lipp, kanister) ja seda, et tegemist on asetatud püügivahendiga annab aluse arvata signaali stabiilsus ja objekti kindel asukoht, see ei uju ega kao ära, radarvaatleja juba teab millise suuruse objekt millise märgi jätab ja seega välistatud, et see näiteks võib olla lind vms, kohtuistungiprotokoll lk 64 pöördel. Kohus märgib, et kuna radar ei tuvastanud 10.06.2021 samas kohas samadel kellaaegadel teiste ujuvvahendite liikumist (seda saab väita ainult tuginedes tunnistaja J. Ea ütlustele lk 67) ning esimene kiirem laev viibis koordinaatide läheduses 1 tund 17 minutit kuni alustas liikumist teise laeva juurde, võib püstitada hüpoteesi, et 10.06.2021 mõrra paiknemise kohta võis saabuda laev XXX, millele olid registreeritud väljumiseks muuhulgas süüdistatavad, ja kuna avaveemõrra kohale tekkis 10.06.2021 stabiilne peegeldus ja aega oli piisavalt 1 tund 17 minutit, siis võib eeldada, et avaveemõrd oligi asetatud järvele just sellistel asjaoludel ja ajal, kuidas radar on seda näidanud. Selline hüpotees ongi süüdistusena isikutele esitatud. Kohtu arvates selline objektiivne pilt on iseenesest tõenäoline. Sama olukord on 14.06.2021 kuupäevaga. 14.06.2021 saabus mõrra asetamise kohta ainult üks laev ja see võis olla XXX, millele registreeritud olid muuhulgas süüdistatavad, sest kedagi teist muu laevaga ei ole sel kuupäeval sel ajal sellest sadamast väljunud. Kohus märgib, et laeva väljumise ja tagasituleku registreerimise tõendatud fakt ei tähenda esiteks süüdistatavate kindlat viibimist laeval kalapüügil (ei saa olla välistatud, et laeval võiksid viibida muud isikud), teiseks – tegemist võib olla muu laevaga või laeval ei olnud püügivahendit. Samas laeva liikumist kohale, kus hiljem oli avastatud ebaseaduslik avaveemõrd, ja selle läheduses, pole võimalik kohtu arvates mõistlikult eitada. Süüdistatavad seda ei eitagi, kuigi S.Šutak väitel uuris ta kalakogusid kajaloodiga. Ehk selles osas põhimõtteliselt võib arvestada PPA vastusega lk 38 ning sellele lisatud väljatrükkidega lk 40-
7. Järelikult, ühes olulises momendis langeb oluline tõenduslik kaal just tunnistaja J. Ea ütlustele, kes oma ütlustega kommenteeris kohtus teise piirivalvetöötaja poolt uuritud radarilugu ja selle piirivalvetöötaja poolt koostatud vastust kr asja materjalid lk 38, vastuse koostaja on politseileitenant M A. Tunnistaja ise seda vastust lk 38 koostanud ega näinud pole, samuti ei olnud ta vahetu asjaolusid jälginud radarivaatleja, kuid rääkis sellest oma alluvaga M. Aiga, kohtuistungiprotokoll lk
8. Siiski tunnistaja kinnitas, et ta ise ka vaatas radari salveestatud ajalugu siis, kui tuli vastav päring. Oluline on tunnistaja I. Ea poolt kohtule teatatud asjaolu, et pärast laeva lahkumist avaveemõrra koordinaatidega kohalt tekkis järvele vastav peegeldus, tähendab objekt, ja radari fikseeritud signaali stabiilsus ja objekti kindel asukoht annavadki (tunnistaja sõnul) aluse arvata, et laevalt asetati just sel ajal ja kohas vette püügivahend (mitte et see oleks 7 / 22 veelind vms). Just see asjaolu ongi ainukene oluline tõsiseltvõetav seos süüdistatava S. Šutaki, laeva XXX ja 17.06.2021 avastatud avaveemõrra vahel. Ja kui võtta kasutusele välistamismeetodi (et ühtki muud laeva selles kohas pole pikema aja kestel üldse käinud), oleks võimalik pidada usutavaks, et süüdistatava S.Šutaki tegevuse ja 17.06.2021 avastatud avaveemõrra asetamise vahel on põhjuslik seos - teisisõnu, ta on nimetatud püügivahendi vette asetanud
9. juunil 2021 süüdistuses näidatud ajal ja kohas. Samaväärselt oluline aga ka see, et kohtule ei ole esitatud ühtki tähelepanuväärset tõendit, et mainitud „peegeldust“ tekitab radaripildile ainult asetatud püügivahendi tähis, olgu selleks poid, lipud, kanistrid vms. Olgu öeldud, et ujuv väike ese, näiteks tühi kanister, ei ole alati ja ainult püügivahendi tähis. Kohtu arvates, ei ole mõistlikult välistatud ka see, et peegeldust on näha näiteks veepinnal olevate veelindude puhul. Selleks, et välistada mõistlikult nö muudelt objektidelt tekkida võivat peegeldust, peaks ka kohus veenduma selles, et peegeldus tekkis radaripildile, oli suhteliselt muutmata, kindel ja stabiilne ajavahemikus 10.06.2021 kuni 17.01.2021 ja kadus ära samaaegselt, kui keskkonnaametnikud olid avaveemõrra ja tähised järvelt eemaldanud 17.06.2021 (sündmuskoha vaatlusprotokollist ei ole tegelikult selge, mis tehti tähislippidega, kas jäeti kohale järvele; vähemalt ära võeti üksnes mõrd, kr asja materjalid lk 4, lk 7 pöördel aga märgitud siiski, et tähised on koos mõrraga asitõendiks plommitud). Kohtul tekib põhjendatud kahtlus, et selliste väikeste objektide puhul ( nagu näiteks vardale kinnitatud väike tähislipp) oleks signaali stabiilsus ja objekti asukoht alati kahtlusest väljaspool. Kohtul ei ole võimalik kontrollida vahetult, kuidas ja millal kõneallolev signaal tekkis, millised olid signaali iseloomustavad andmed ( tekkimise aeg, kõikumine ajas, paiknemine radaripildil, selle püsivus). Tunnistaja J. E, istungiprotokoll lk 64 pöördel, selgitas, et radar näeb järvel lindu-loomi liikumas, isegi inimese pea veepinnal oleks nähtav radariga, veeallolev objekt ei ole radarile nähtav ( ehk püügivahend ise ei ole nähtav). Süüdistatav S. Šutak selgitas kohtuistungil, protokoll lk 68, et 10.06.2021 võis ta liikuda avaveemõrra koordinaatide kohal laevaga XXX, ta uuris kajaloodiga kala koguste asukohti. Ilmselt ka selline tegevus võib tekitada radari signaalide dünaamikat. Põhimõtteliselt, ei pea kohus tegema oletusi ega pakkuma variante. Samas peab kohtul olema võimalus veenduda tõendiga esitatavates andmetes ja seda ilma vahendajate osavõtuta. Kohus uuris kohtuistungil vastuskirja lk 38 juurde käivad salvestatud failid prokuröri esitluse kaudu, kr asja materjalid lk 43-44, CD-plaadil, ümbrik lk
10. CD-plaadile salvestatud andmed olid kohtuistungil uuritud prokuröri kasutuses olevate rakendustega. Prokuröri poolt noole liikumisel oli näha, kuidas ajal muutub ujuvsõiduki kiirus; pildi suurendamisel oli võimalik jälgida, et madalal kiirusel ( vahepeal kuni 7 km/t) näeb välja joonisel ujuvsõiduki teekond siksakilise ja kohati katkendlikuna joonena. Kohtule on põhimõte selge - programm joonistab teekonda nö signaali punktide järgi ja siksakiline teekond sõltubki signaalide sagedusest. Avaveemõrra paiknemisega ei ole seostatav ükski konkreetne teekond, sest mõrra paiknemist radar ei näita. Kohtuistungil uuritud CDle salvestatud failide materjal ei anna kohtule alust järelduseks, et ujuvsõiduki teekond ja kiirus näitaksid suure tõenäosusega püügivahendi asetamist; samaväärne oleks väita, et teekond ja madal kiirus näitavad ujuvsõiduki liikumist kalakoguste uurimisel kajaloodiga, nagu seda väidabki süüdistatav S.Šutak. Lisaks märgib kohus, et kohtule ei ole tegelikult teada, kas püügivahendi asetamisele on omane nö kindel äratuntav laeva teekond ( kui lähtuda vajalikest liigutustest ja liikumistest püügivahendi asetamisel), mille puhul saaks öelda, et teekonna visuaalne osa on omane teatud tegevusele püügivahendi asetamisel. Eeltoodu näitab, et tuvastatud tõenäolist varianti. faktiliste asjaolude alusel on võimalik püstitada mitu 8 / 22 Ilmselt on 10.06.2021 ja 14.06.2021 sündmuse konstrueerimisel võimalik ka veel üks variant. Näiteks nähtub PPA vastusest lk 38, et ka 16.06.2021 on mainitud avaveemõrra asukohas käinud ujuvvahend, järvele on ennast registreerunud süüdistatavad ja veel kolmas isik. See kolmas isik ei ole selles faktis üle kuulatud kohtuistungil ja see episood ei ole süüdistatavatele kalapüügiaktina süüks arvatud, samal ajal kui 14.06.2021 laevaga liikumine avaveemõrra kohas on ebaseadusliku kalapüügi aktina süüdistuses näidatud. Seega on kohtul alust arvata, et süüdistaja on pidanud piisavalt tõenäoliseks, et 16.06.2021 ujuvvahendi liikumine avaveemõrra kohas ei ole süüdistatavate kalapüügiga seotud, kuigi samad isikud sama laevaga on järvele registreerunud. Järelikult, muud kolmandad isikud käisid järvel 16.06.2021 mingigi ujuvvahendiga avaveemõrra koha läheduses, kuigi süüdistatavad on registreerunud järvele Rannapungerjalt samale ajale. Järelikult on selline variant mõeldav, et ka 10.06 ja 14.06 on järvel samas kohas liikunud hoopis muud kolmandad isikud. Samas raske aru saada süüdistaja loogikast – kohtuistungiprotokoll lk 38 selgitas tunnistaja I. K, et 16.06.2021 helistas sama ametnik politseist ja ütles, et taas sama olukord, ujuvsõiduk on ilma GPSta järvel samadel koordinaatidel ja tunnistajal jäi mulje, et räägitakse sama laeva kohta nagu 10.
11. ja 14.06.2021; kuna aga keskkonnaameti ametnikud olid koosolekutega hõivatud, siis kohe sellele väljasõiduga reageerida ei saanudki. Eelnimetatu annab aluse arvata, et keskkonnajärelevalve oleks pidanud sellele kohe reageerima ja isikuid, kes sõitsid laevaga ilma GPS signaalita ebaseadusliku avaveemõrra koordinaatidele, oleks võimalik püügivahendi kontrollimisel või väljavõtmisel ehk teolt kinni tabada. Kohus leiab, et 10.06.2021, 14.06.2021 ning 16.06.2021 radariloo alusel tuvastatavad ujuvvahendi teekonnad ja registreeritud isikute nimekirjad ei võimalda tegema piisava tõenäosusega järeldust ja konstrueerida piisavalt tõenäolist tegu ( mis on süüdistuses näidatud), vaid lubab püstitada erinevaid samaväärseid hüpoteese, mille hulgas on süüdistatav S.Šutaki esitatud ja piisavalt tõenäoline sündmuse variant ( ta liikus 10.06.2021 laevaga madalal kiirusel teatud kohas ja uuris kalaparve kajaloodiga, 14.06.2021 ei liikunud ta sügavalt järvel, vaid ranna läheduses ja tegeles harrastuskalapüügiga – viimane asjaolu leiab kaudset kinnitust lk 41 väljatrükiga, mille kohaselt ujuvvahendi katkendlik teekond on rannale paralleelne ja teine teekond algab ranna joonelt mastaapi hinnates umbes 500 m kaugusel ja suundub kõnealloleva ebaseadusliku avaveemõrra kohale). Kohus märgib, et nimetatud tõendit ( PPA vastus, väljatrükid ja CD-plaadil olevad failid) tuleb hinnata mitte ainult nö autonoomses režiimis eraldivõetuna, vaid teiste tõendite valguses ja nendega kogumis, sest ei ole välistatud, et ühest tõendit ei tekkigi piisavat tõenäolist järeldust, kogumis aga võimalik andmeid omavahel seostada ja järelduseni jõuda. Kohus hindab nimetatud tõendit tunnistajate R. P, I. K, J. E ütlustega kogumis, samuti analüüsib keskkonnaameti FleetComplete andmete teemat. Kohus peab vajalikuks siinjuures faktide tuvastamisest veidi kõrvale kalduda ja peatuda õigusnormidel, mis on seotud veekogule väljumisega, muuhulgas kalapüügi eesmärgil. See on vajalik kaitse väidetele vastamiseks ning tõendite lubatavuse hindamiseks. Piiriveekogule, milleks on Peipsi järv, väljumisele on sätestatud õiguslik raamistik. Riigipiiri seaduse ( kehtinud seisuga juuni 2021) § 9-6 lg 5 sätestas, et „Veesõiduki ja muu transpordivahendiga Peipsi järvele või selle jääle mineku kaugemale kui üks kilomeeter kaldast ning sealt tagasituleku peab registreerima kordonis.“ Lg 6 sätestab, et „Kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, peavad kõik isikud teavitama piirivööndis ja piiriveekogul elluviidavast tegevusest Politsei- ja Piirivalveametit, kui nende tegevus võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu.“ 9 / 22 Kohus märgib, et Peipsi järvele registreerimine on kohustuslik siis, kui tegevus võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu ja/või kui minek on kaugemale kui 1 kilomeeter. Kohus ei näe ühtki õiguslikku takistust PPA vastavate registreeringute andmete kasutamisele kriminaalmenetluses, kuna neid andmeid kogutakse riigipiiri seaduse alusel. Vabariigi Valitsuse 17.09.1997 määruse nr 176 kohaselt, on registreerimisel kehtestatud minimaalsed kohustuslikud andmed: „
12. Kõik isikud peavad piirivööndis elluviidavast tegevusest teavitama Politsei- ja Piirivalveametit vähemalt 72 tundi enne tegevuse toimumist, kui nende tegevus võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. Tegevusest teavitamisel esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile järgmised andmed: 1) teataja ees- ja perekonnanimi; 2) teataja kontaktandmed; 3) tegevuse toimumise aeg ja koht; 4) tegevuse kirjeldus ja selle asjaolud.“ Mis on välispiiri valvamist takistav tegevus või piirirahu häiriv, sätestab sama määruse punkt 75-1: Välispiiri valvamist takistavad või piirirahu häirivad tegevused piiriveekogul on järgmised: 1) lõhkamistöö; 2) mehitamata õhusõiduki käitamine; 3) allveetegevus; 4) jäätee rajamine; 5) õppus; 6) võistlus; 7) muu üritus või tegevus, mis võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. Kuigi kalapüük ei ole mainitud määrusega piirivalve takistavaks-häirivaks tegevuseks otseselt peetud, sisuliselt p 75-1 pp 7 annab võimaluse arvata takistavasse tegevusse mis tahes üritust või tegevust piiriveekogul, miks mitte ka kalapüüki, sõltuvalt asjaoludest. Seega registreerimisnõue on õigusaktist tulenev kohustus, mis eeldab, et registreerimiskohustuslane täidab seda nõuetekohaselt ja edastab registreerimisel tõele vastavad andmed. Kohus kordab, et teatud asjaolude tõttu ( haigestumine, laevale ilmumata jätmine vms) ei olegi välistatud, et kalalaevale on registreeritud isikud, mis tegelikult seal ei viibi. Juhul, kui õigusakt nõuab registreerimist vähemalt 72 tundi enne planeeritut tegevust, siis on arusaadav, et registreerimisel teatab isik enam-vähem planeeritud tegevusest ja vahetult veekogule minev tegelik meeskonna koosseis ei pruugi olla sama, mis on näidatud registreerimisel ( kui seda oli näidatud). Seega peab kohus tunnistama, et registreerimisel näidatud meeskonna nimistu iseenesest ei taga seda, et just need isikud on piiriveekogule läinud. Sellega soovib kohus näidata, et ei ole põhjendatud tugineda loogikavigasele argumendile, et kui üks või teine isik on järvele registreeritud kalalaevaga ja mingi laeva teekond on nähtav radaril, siis nagu oleks leidnud kinnitust, et registreeritud isik ongi kalapüügil. Piiriveekogul viibimisele ujuvsõidukiga on samuti õiguslik reeglistik kehtestatud. Riigipiiri seadus sätestab riigile võimaluse kasutada riigipiiri valvamisel tehnilisi võimalusi (selline võimalus oli sätestatud seisuga juuni 2021 ja kehtib ka praegu). Seega seadus ei välista muuhulgas objektide jälgimist radaritega. §
13. Riigipiiri valvamine tehniliste seadmetega

§ 32

lubab uurimisasutusel nõuda kriminaalasja lahendamiseks vajaliku dokumendi või vajalike andmete esitamist (selline sõnastus alates 01.05.2023 redaktsioonis, enne seda oli nimetatud dokumendi nõudmise õigus. Parandamise eesmärk- digimenetluses ei ole enam ainult dokumendid).

§ 215

lg 1 kohaselt on uurimisasutuse ja prokuratuuri määrused ja nõuded nende menetluses olevates kriminaalasjades kohustuslikud kõigile ja neid täidetakse kogu EV territooriumil. Seega, ei näe kohus ühtki õiguslikku takistust, et menetlejal ei saaks olla õigust küsida PPAlt vastavaid andmeid kriminaalmenetluslikul eesmärgil. Kui riigipiiri seadus näeb ette, et kaitsevägi ( praegu kehtivad redaktsioonis) ja politsei võivad ebaseadusliku piiriületuse avastamiseks, objektide tuvastamiseks, piiripunktides turvalisuse tagamiseks ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks kasutada tehnilisi ja elektroonilisi seadmeid, mille andmeid säilitatakse, ja menetlejale on andmete asukoht teada, on kohtu arvates igati loogiline, et menetleja kasutab andmeid kriminaalmenetluslikul eesmärgil, mis oligi antud juhul tehtud – esitatud on vastav päring PPAle ja saadud sellele kirjalik vastus. Kohus on tutvunud riigipiiri seaduse eelnõu seletuskirjaga 1, et aru saada, kas asutusesisese kasutamise piirangu seadusega kehtestamisel oli seaduseandja tahteks piirata või nende andmete kasutamist vältida mis tahes muul eesmärgil kui riigipiiri seaduse § 9-5 lg 1 näidatud eesmärgid. Kui vastus jah, ehk seaduseandja sooviski piirata andmete kasutamist muul eesmärgil kui riigipiiri seaduse § 9-5 lg 1 näidatud, siis on PPA menetleja andmed on edastatud keskkonnaameti menetlejale selgelt seadusevastaselt ja sellest tuletatud tõendid ei saa olla kriminaalmenetluses lubatavad. Seletuskiri seoses § 95 Riigipiiri valvamine tehniliste seadmetega. „Lõige 1 käsitleb välispiiri valvamist kaamerate, radarite ja erinevate sensorite ja seiresüsteemidega. Tegevus on suunatud illegaalse migratsiooni avastamiseks ja isikute avastamisele, kes üritavad vältida piiripunktide kaudu piiri ületamist või hoiduvad kõrvale piirikontrollist piiripunktis. Samuti on seadmed ette nähtud veesõidukite liiklemise korra jälgimiseks Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemisel ja väljumisel ja läbisõidul territoriaalmerest, meresõiduohutuse jälgimiseks ja otsingu- ja päästetööde korraldamiseks. Lõikes 2 on sätestatud käesolevas paragrahvis nimetatud tehniliste seadmete ning elektrooniliste seadmete salvestiste säilitamise aeg. Seiresüsteemide info on vajalik nii hetkeolukorra analüüsimiseks kui ka edaspidi sisuliste analüüside koostamiseks, et võtta kasutusele ennetavaid meetmeid tõhusamaks välispiiri valvamiseks, õigusrikkujate avastamiseks, s h merereostuse avastamiseks ja otsingu-päästetööde läbiviimiseks. Tegemist on enamasti teenistusliku teabe säilitamise ja analüüsimisega olukorrast välispiiril. Reaalajas toimiva ööpäevaringse seire käigus kogutakse pidevalt infot hetkeolukorrast tehniliste seadmetega kontrollitaval alal. Kuivõrd tegemist on hetkeolukorda fikseeriva andmestikuga, puudub põhjendatud vajadus kogutud andmete säilitamiseks kauem kui aasta. Aastane tähtaeg katab ära vajaduse kasutada tehniliste seadmete ning elektrooniliste seadmetega kogutud informatsiooni, samas ei too kaasa infosüsteemide ümberehitamise vajadust, võimaldamaks kogutud andmete nõuetekohast säilitamist. 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b1965b6c-3fc3-4ba8-aa2c-43bff1f437f2/Politsei%20ja %20piirivalve%20seaduse%20rakendamise%20seadus/ 11 / 22 Seiresüsteemi (radarid, sensorid, kaamerad) pildid reaalajas kui ka salvestised peavad olema asutusesiseseks kasutamiseks, vältimaks neis sisalduvate andmete väärkasutamist.“ Kohus on arvamusel, et arvestades seletuskirja sisu, peaks „ andmete väärkasutamise„ all olema mõeldud ainult selline andmete kasutamine, mis näiteks seaks ohtu riigi julgeolekut või päästetegevusi ja oleks vastuolus välispiiri valvamise põhimõtete ja eesmärkidega. Kohus on arvamusel, et kui riigiasutused, milleks on käesolevas menetluses PPA ja keskkonnaamet, teevad koostööd järelevalves ja õigusrikkumiste avastamise eesmärgil, edastades ühe riigiasutuse käsutuses olevaid andmeid teisele riigiasutusele järelevalve teostamise või kriminaalmenetluslikul eesmärgil ja andmeid kasutatakse mõistlikult ja eesmärgipõhiselt, on sellise tulemina saadud kriminaalmenetluslikud tõendid lubatavad ja seadusega kooskõlas. Kaitse positsioonist ei näe kohus ühtki kaalukat argumenti, millel tuleks tunnistada PPA vastus ja sellele lisatud dokumendid algusest peale lubamatuks tõendiks põhjusel, et PPA ei tohiks jagada andmeid muu asutusega muude, kui pääste ja julgeolek, eesmärkide saavutamiseks. Kohus on arvamusel, et põhimõtteliselt on võimalik kasutada kriminaalmenetluses piirivalve järelevalve käigus saadud andmed, muuhulgas radarilood. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja PPA vastuse dokumentidest saadud faktilised andmed on kookõlas tunnistaja I. K ( keskkonnameti töötaja, kes tegeleb järelevalve teostamise küsimustega) kohtuistungil antud ütlustega. Kokkuvõtlikult ütlustest tuleneb järgmine. Tunnistaja I. K selgitas, et PPAga tehakse koostööd teatud küsimustes. On juhtumeid, millal kalalaeval ei tööta GPS-jälgimissüsteem, mis on kohustuslik seoses järelevalve teostamisega. Põhjused võivad olla erinevad – kas rike, või kapten unustab seadme sisse lülitada ja lülitab sisse hilinemisega, või tegemist on pahatahtliku tegevusega, millal jälgimissüsteem on välja lülitatud eesmärgiga teha laev järelevalve teostajatele nähtamatuks. Politsei oma radarisüsteemi kaudu näeb, et piirialasel veekogul liigub ujuvvahend, millel ei tööta jälgimissüsteem. Andmeid ujuvvahendi teekonna kohta säilitatakse. Samuti peavad laevaga veekogule minejad ennast PPA juures registreerima elektrooniliselt, isik registreerib ka temaga laeval viibijaid. Sel juhul, kui jälgimissüsteem on laeval väljas, annab politsei teada keskkonnaametile ehk järelevalve teostajale. Kohus märgib, et käesoleval juhtumil nii oligi. Politsei andis teada, et 10.06.2021 väljus järvele Rannapungerja sadamast ujuvvahed, millel jälgimissüsteem ei tööta ja liigub järvel. Samuti 14.06.2021 teatas politsei ujuvvahendi liikumisest järvel mittetöötava GPS-süsteemiga. Kuna politsei teab, kes on ennast väljumiseks järvele registreerinud ja mis laevaga, siis politsei teataski, et võimalik sama laev, mis 10.06.2021, liigub taas veekogul. Tunnistaja ise kriminaalmenetluslikke toiminguid teinud ei ole, ta on tegelenud järelevalve teostamisega. Tunnistaja selgitas, et keskkonnaameti käsutuses on arvutiprogramm FleetComplete, mis on nö ametnike töövahend. Muuhulgas selle kaudu on võimalik jälgida kalalaevade teekondi, seda aga ainult siis, kui laeva kapten lülitab jälgimissüsteemi sisse. Kui jälgimissüsteem on mingil põhjusel välja lülitatud, siis selles ajavahemikus jääb teekond fikseerimata. Teisisõnu, sel juhul mainitud programmist ei ole järelevalve mõttes suurt kasu, sest järelevalve teostaja ei näegi laeva tegelikku teekonda. Selles valguses vajabki keskkonnaamet kui järelevalveteostaja PPA radariandmeid, mis saavad näidata ujuvavahendi õigeid teekondi ja kiirust ja seda ilma, et ujuvvahendil oleks GPS-jälgimissüsteem sisse lülitatud. Sisuline teine kaudne tõend on kohtule on esitatud sellisel kujul: väljatrükid keskkonnameti FleetComplete programmirakendusest lk 78-104, samuti ka vastav vaatlusprotokoll lk 59-61. 12 / 22 Kohus märgib eeskätt, et erinevalt kaitse väidetest, ei näe kohus kalalaevadele kalapüügiseadusega kohustuslikuks seatud jälgimissüsteemide ja sellest saadud andmete kasutamises midagi lubamatut. Seda enamgi, ei ole ühtegi õiguslikku alust hakata pidama kohustusliku jälgimissüsteemi kaudu saadud andmeid jälitustoiminguga saadud andmeteks ( nagu seda eeldas kaitseaktis kaitsja A. Valk). Järelevalve teostamise nõudeid kehtestab kalapüügiseadus, selle 5. peatükk. Seisuga juuni 2021 kehtinud KPS § 70 lg 1 sätestas, et „mootoriga varustatud kalalaev Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel peab olema varustatud GPS-seadmetega (globaalse positsioneerimissüsteemi seadmed), mille kaudu teabe saatmiseks kasutatakse GPRSsüsteemi (General Packet Radio Service System). Teabe vastuvõtja on Keskkonnaamet.“ KPS § 70 lg 2 näeb ette, et jälgimissüsteemide kasutamise korda kehtestab ministri määrus. Keskkonnaministri 27.08.2015 määrusega nr 51 on kehtestatud „Satelliit- ja GPSjälgimissüsteemi kaudu esitatavate andmete nimistu, andmete esitamise sagedus ja kord ning nõuded jälgimisseadme ja selle kasutamise kohta“. Määruse § 2 sätestab järgmist.

mõttes, mis vajaks kohtu luba. Kohus siin ei näe ühtki asjaolu, millel saaks kohus jõuda järeldusele, et KPSga kohustuslikuks kehtestatud GPS-jälgimissüsteemi kaudu andmete kogumine oleks ebaproportsionaalne ja riivaks isikute õigusi põhjendamatult, et tuleks seada sellele jälgimisele eelneva kohtuloa saamise nõuet. Esiteks, KPS regulatsiooni eesmärgid on sätestatud §-ga 1 – tagada kalavaru kaitse ja säästlik kasutamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud kohusetundliku kalanduse põhimõtetest; tagada kala taastumisvõime ja veekogude tootlikkus ja vältida ebasoodsaid muutusi veekogu ökosüsteemis. Lähtudes eesmärkidest, on õigusaktiga kehtestatud jälgimissüsteemi rakendamine kalanduses tegutsevate kutseliste kalurite puhul kohtu arvates mõistlik ja proportsionaalne meede. Teiseks, vastavalt mainitud määruse §-le 8, GPSjälgimissüsteem esitab automaatselt § 9 lõikes 1 toodud regulaarsusega järgmised andmed: 1) kalalaeva nimi ja pardatähis; 2) viimati registreeritud geograafiline asukoht; 13 / 22 3) kalalaeva kiirus; 4) andmete esitamise kuupäev ja kellaaeg. Andmete esitamise regulaarsus on ühe minuti tagant ( määruse § 9 lg 1). Kalalaeva nimi, geograafiline asukoht, kiirus, kuupäev ja kellaaeg – on need mõistlikud vajalikud andmed, mis annavadki järelevalve teostajale kontrollida kutseliselt kalandusega tegelevate isikute tegevusi kooskõlas KPS seatud eesmärkidega. Kaitsja argument, et kõik tõendid, mis kuidagi tuletatud jälgimissüsteemi kaudu saadud andmetest, oleks kohus pidanud tunnistama lubamatuks, kuna tegemist oleks ebaseadusliku jälitusega, on seega väär. Seoses jälgimissüsteemi kaudu saadud tõendi kasutamisega on kohtu arvates võimalik püstitada muu õiguslik probleem ja seda laiemalt kui ainult ühesse tõendisse puutuvalt. Nimelt. Omaette küsimus, mis faktilised andmed (ja mis määral usaldusväärsed) on keskkonnaameti rakendatud jälgimissüsteemiga tuvastatavad. Vaidlust ei ole selles, et kohus ei saa neid andmeid jälgida vahetult nö online jälgimissüsteemis, sest kohus ei ole selle süsteemi haldur, töötleja, vaatleja ega kasutaja. Mis on oluline - jälgimissüsteemi kaudu saadud andmed peavad olema kohtule esitatud sellisel kujul, et kohtus oleks võimalik neid andmeid uurida, ja kohtu arvates taasesitataval viisil. Tunnistaja I. K selgitaski kohtuistungil, et jälgimissüsteemi andmed on salvestatavad ja neid vajadusel säilitatakse. Näiteks laevade liikumisi vaatas tunnistaja antud juhtumis alates

1. aasta algusest, et analüüsida püügivahendi asetamise võimalikku aega, kohtutoimik lk 37 pöördel 31.07.2024 kohtuistungiprotokoll. Samuti kinnitas tunnistaja I. K, vastates kaitsja küsimustele, kohtutoimik lk 41, 31.07.2024 kohtuistungiprotokoll, et ta vaatas üldse ka muude laevade teekondi teatud ajavahemikus jälgimissüsteemist kaks korda enne kui ebaseaduslikuks peetud püügivahend oli 17.06.2021 välja võetud; ja poole aasta peale on selles kohas ( mõrra asukohas) paar laeva mööda sõitnud. Kohus leiab, et neid andmeid, lk 78-104, oleks süüdistaja pidanud kohtule esitama viisil, et kohus saaks andmeid uurida igakülgselt, põhjalikult ja vahetult, vajadusel tutvudes nendega korduvalt. Kohus peab silmas salvestist, et kohus saaks selle alusel asjaolusid uurida kohtuistungil ja kontrollida piisava täpsusega. Näiteks, lk 81-83 väljatrükid annavad kohtule visuaalse pildi XXX ja XXX laevade teekonnast 10.06.
2. Ka kiiruste graafikud on väljatrükkidel olemas. Samas need andmed on umbkaudsed, sest ei ole välistatud, et laeva teekond oleks pildi suurendamisel visuaalselt nähtav hoopis teist moodi, näha oleksid ka väiksemad teekonnast kõrvalekaldumised, manöövrid, mida saaks seostada aja ja kiirusega ja kõrvutada neid andmeid teiste tõendite, näiteks süüdistatava ütlustega. Sisuliselt pakutakse kohtule valmisolevad menetleja poolt tema arusaama järgi tuvastatud faktid – näiteks, kohtule öeldakse ette kirjalikult lk 82, et mõrra asukohas kalalaevaga xxx ei käidud, mis on tegelikult järeldus, mitte fakt. Ja järeldus on tehtud ilmselt tuginedes sellele, et GPS signaalide alusel väljakujunev teekond mainitud püügivahendini ei ulatu ( muud mõtet ei ole kohus kuulnud kui prokurör on oma tõendi, väljatrüki, kohtuistungil esitanud). Sama järelevalveteostaja I. K samal ajal kinnitab, et teekonnad vastavad tõele alles siis, kui GPS- jälgimissüsteem on töökorras ja sisse lülitatud. Samas ei selgu absoluutselt millestki, miks menetleja arvas, et näiteks sama lk 82 näidatud teekond on õige ehk valmis joonistatud töökorras oleva GPS signaalide ajaloo alusel. LK 83 öeldakse kohtule ette, et laeva XXX GPS sisselülitamise koht jääb mõrra asukohast umbes 3,2 km kaugusele. Väljatrükkidele ei ole näidatud isegi pildi mastaapi, mille tõttu kohtul ei ole iseseisvalt võimalik andmeid uurida ega teha järeldusi. Kui vaadata väljatrükke näiteks lk 89 või 104, siis need dokumendid ei ole uurimiskõlblikud – teekonnad on näidatud sellistena, et sellest ei olegi võimalik midagi aru saada, rääkimata et uurida või järeldusi teha. 14 / 22 Kohus leiab, et siinjuures tuleb kohtul algul peatuda olulisel tõendamisega seotud aspektil. Kohus juhib tähelepanu, et ühelegi tõendile ei tohi omistada ette kindlaksmääratud jõudu,

§ 61lg 1.

Tõendi mõiste on sätestatud

§ 63, selle lg 1 määratleb, et tõendiks on muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Fleet

Complete programmi puhul on tegemist Keskkonnaameti töövahendiga, mille kaudu teostatakse järelevalvet kalanduses valdkonnas. Tunnistaja I. K selgitas, et selle rakendusega saadud andmed kalalaevade liikumise kohta salvestatakse ja säilitatakse. Seega on tegemist teabega, mille salvestamine taasesitataval viisil ja säilitamise on täiesti võimalik. Kohus juhib tähelepanu, et kohtule on esitatud järelevalveteostaja vahendusel FleetComplete programmi rakendusel vaadatud faktilised andmed, millest on eelnevalt tehtud valikud, vormistatud paberi- ja elektroonilisel kujul olevateks väljatrükkideks – kr asja materjalid lk 78-

1. Järelevalveteostaja poolt andmebaasi vaatlemisel nö nähtu ja programmi rakendusega joonistatud teekonnad on kohtule väljatrükkidena esitatud. Järelevalveteostaja tegevused on kirjeldatud vaatlusprotokollis lk 59-
2. Vaatluseprotokolli p 5.2 näiteks teatab, et vaatluse eesmärgiks kontrollida püügilt eemaldatud avaveemõrra märgistuse seost väljastatud kalapüügiloaga ja antud isikuga seonduvate püügilubade olemasolu ja kehtivust. Vaatlusprotokolli p 5-3 teatab, et vaatluse eesmärgiks kontrollida kahtlustatavate seonduvalt esitatud kalateadete olemasolu ja nende sisu. P 5.
3. teatab, et vaatluse eesmärgiks kontrollida kalalaevade teekondi. Seega, tõenduslikku teavet ( ehk kalalaevade teekonnad GPS süsteemiga kaudu edastatud signaalide alusel tehtud salvestis) on kohtule antud juhul nö lubatud uurida üksnes vahendaja ehk keskkonnaametniku kaudu ja kohus ei näe, ei uuri ega saa anda hinnangut algtõendile - FleetComplete programmi salvestatud andmetele. Kohus leiab, et mingit täiendavat tõenduslikku kaalu kohtule esitatud väljatrükkidele ei anna ka keskkonnaametnik I. K ülekuulamine, kes kinnitas, kuidas ta neid salvestatud andmeid vaatas ning valmistas väljatrükke programmi rakendusega. Teabesalvestis ise, mis ongi algtõend, ei ole kohtule esitatud. Algtõendite kasutamise teematikat on kohtupraktikas käsitletud ja juhitud tähelepanu vajadusele kasutada kohtuotsuse tegemisel just algtõendeid, mitte vahendlikult vormistatud dokumente, vt 1-21-1421/182 p 79-81,
4. Kohtupraktikas on rõhutatud, et algtõenditest tuletatud vahendlikult vormistatud tõendi kasutamine võib olla õigustatud siis, kui mingil legitiimsel põhjusel ei ole algtõendi kasutamine võimalik või lubatud. Nimetatud lahendis on selgitatud julgeolekuasutuse poolt valmistatud ja seadusega kehtestatud dokumendi, nimelt kokkuvõtte, kasutamist kohtumenetluses tõendina. Lahendis on selgitatud, et uurida tuleks algtõendit ja tugineda oleks võimalik vaid algtõendile (salvestistele, algdokumendile vms) ja nimetatud ametniku koostatud kokkuvõte ei ole kohtumenetluses tõend ka siis, kui peaprokurör on selleks oma loa andnud. Mainitud kokkuvõtet võimalik kaasata abistava materjalina. Mainitud Riigikohtu lahend osutab, et kui algtõendi kasutamise põhimõte on rikutud, tuleb vahendlikult saadud tõend tõendite kogumit välja jätta. Teine lahend 1-18-437/725 pp 56-58, milles Riigikohus on peatunud algtõendi teemal. Selles juhiti tähelepanu sellele, et konfiskeerimise küsimuse lahendamiseks kohtumenetluses ei ole põhjendatud kaasata tõendina menetleja analüüs isiku varade kohta, vaid tugineda tuleb analüüsis mainitud algtõenditele ja just neid kohtus uurida (pangakonti väljatrükid, isikute ütlused vms). Analüüs ise on abistav materjal. Kohtu arvates on kohtupraktika selgelt suunatud sellele, et kohtumenetluses oleks läinud uurimises võimalikult lähedale just algtõendile – esialgsele teabetalletusele, mitte aga sellest tuletatud ja uuesti loodud tõendina kasutatavale teabele, olgu selleks menetleja 15 / 22 analüüsid, ametnike kokkuvõtted või nagu käesolevas kohtuasjas - ametnike poolt programmirakendustega loodud väljatrükid ja kirjeldused. Kohtupraktikas on tähelepanu juhitud sellelegi, et teabetalletusi ( muuhulgas salvestisi) võib ja peab tõendina kasutama, selle eelduseks on nõuetekohane vormistamine. Allolev lahend puudutab väärteomenetluse tõendite küsimust, samas on osutatud tõendite kogumise-vormistamise põhimõttetele laiemas mõttes. Lahend 3-1-1-83-15: „… Kooskõlas

§ 63

lg-ga 1 tähendab see, et väärteoasjas võib tõendiks olla muu hulgas uurimistoimingu protokoll, foto, film või muu teabetalletus, sh videosalvestis. Kuid nii nagu mistahes muudegi tõendite puhul on tõendi kontrollimise, hindamise ja lõppkokkuvõttes ka kasutamise lubatavuse vältimatu eeldus, et see oleks nõuetekohaselt vormistatud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. septembri
2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-74-09, p 9).
3. Salvestiste kui iseseisvate tõendite vormistamise nõudeid on pikemalt käsitletud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. mai
5. a otsuses nr 3-1-1-21-
6. Selles kohtulahendis on tõdetud, et

§ 63

lg-s 1 on seadusandja salvestiste kui iseseisva tõendiliigi all pidanud eeskätt silmas uurimistoimingute käigus tehtud ning nende toimingute käiku ja tulemusi kajastavaid salvestusi, mis kokkuvõttes vormistatakse vastava uurimistoimingu protokolli lisana ja mille seos kriminaalasjaga nähtub selle protokolli tekstist. Välistatud ei ole seegi, et tõendite kogumisel võtavad menetlejad isikutelt ära mitmesuguseid varem saadud salvestisi. Samuti võivad erinevad isikud selliseid salvestisi anda menetlejaile üle omal initsiatiivil. Kuid kolleegiumi arvates saavad sellised salvestised sõltuvalt nende sisust olla käsitatavad kas asitõenditena või dokumentidena ja nende vormistamisel tuleb järgida

III peatüki 9. jaos sätestatut. Mistahes muul salvestisel, mida ei ole eelnevalt nimetatud ei saa süüteomenetluses olla tõenduslikku tähendust.“ Ehk iseenesest ei ole keelatud, et järelevalveteostaja ( keskkonnaametnik) edastab menetlejale ( olgu sama keskkonnaameti uurijale) teabesalvestise ja menetleja juba vormistab selle vastava menetlustoiminguga ( näiteks ametniku ülekuulamine seoses tema järelevalvetegevusega ja selle ülekuulamisel edastatakse salvestis, mis oleks fikseeritud ülekuulamisprotokollis). Käesolevas kohtuasjas on nagu teistpidine olukord – koostatud on üksikasjalik vaatlusprotokoll lk 59-61, milles sama üksikasjalikult näidatakse, kuidas uurija teeb lahti jälgimisrakenduse süsteemi ja registri, kuidas ja kuhu sisestab parooli, millised tabelid avanevad, kuidas sisestatakse koordinaate mis aknasse ja kuidas pildile ilmuvad tähistused ja ne. Salvestist ennast, GPS signaalide ajalugu ( mille alusel tehakse nähtavaks laeva teekond) vaatlusprotokolli lisana ei ole. Kohus leiab, et sellisel kujul menetlustoimingu, vaatlus-, protokolli vormistamine on menetluslikus mõttes täiesti üleliigne ja ebavajalik (see on umbes sama tegevus, kui kohtunik, tuginedes otsuses karistusregistri andmetele, oleks hakanud kirjeldama, kuidas ta läheb registri keskkonda, kuidas paroole sisestab ja mis aken kuhu ekraanile ilmub ja kuidas kohtunik sisestab isiku nime ja isikukoodi jne). Kohus juhib menetlejate ja süüdistaja tähelepanu vajadusele juhinduda väljakujunenud kohtupraktikast ja selles sisalduvatest suunistest. Lahendis 1-18-437/725 pp 56-58 on Riigikohus laiemalt selgitanud, mis on vaatlus, milline vaatlusprotokoll on tõendina kasutatav, millal protokoll on tõend ja millal ainult abistav materjal, ka sedagi, et kohus ise võistlevas protsessis algtõendeid ei otsi ega pea koguma. Lahendis on taas rõhutatud vajadusele esitada kohtule algtõendeid, mitte vaatlusena vormistatud menetleja nö kokku võetud kirjeldatud andmed. Esitatud vaatusprotokoll lk 59-61 ilmselt ei vasta vaatlusele ja vaatlusprotokollile seatud nõuetele

§ 83ja 86 mõttes.

Kui möönda, et tegemist on

§ 83

ja 86 mõttes 16 / 22 muu objekti vaatlusega, siis ei kujuta kohus ette, mis see muu objekt on, mida menetleja vaatleb, millel on kuriteojäljed või muud tunnused, mis on vajalikud asja lahendamiseks. Teema lõpetuseks selgitab kohus, et iseenesest võib vajadusel kasutada nimetatud protokolli osaliselt, abistava materjalina, nagu kohtupraktika seda lubab, kuid kohtul pole kordagi sellist vajadust tekkinud. Kohus selgitab veel korra, et riiklikutest registritest tehtud väljatrükkide tegemise protsessi pole vaja eraldi vaatlusprotokollina kuidagi fikseerida. Andmeid, mis puutuvad näiteks kehtivate kalapüügilubade olemasolu või selle puudumist registritest, vaatab kohus vahetult kr asja materjalidest lk 62-71 (maaeluministeeriumi andmebaaside väljatrükid). Kohus juhib tähelepanu järgmisele momendile. Oluline on korduvalt meelde tuletada, et FleetComplete programmi rakendusega tehtud väljatrükkide puhul, mis puudutab just laevade teekondi, omab saadud teave faktilist tähendust üksnes eeldusel, et kontrollitud laevadel oli signaali andev GPS süsteem korras ning sisse lülitatud. Juhul, kui GPS süsteem ei olnud sisse lülitatud mingil põhjusel või ei olnud korras, siis rakendusega tehtud laevade teekondade andmed ei vastagi tõele. Kohus juhib tähelepanu sellele, et sel juhul on loogikavastane prokuröri väide, et nende väljatrükkidega on võimalik suure tõenäosusega kinnitada, et ükski teine laev pole ebaseadusliku mõrra kohas käinud ja kõik laevad, välja arvatud XXX, liikusid järvel nii nagu FleetComplete kaudu tuvastatud pilt näitab, ehk ei lähenenud kordagi kunagi ebaseadusliku avaveemõrra koordinaatidele. Kui möönda, et pahatahtlik(

1. ud)kalur(
2. id)asetasid ebaseadusliku püügivahendi, oleks naiivne arvata, et selle tegevuse ajaks oleks neid jälgida võimaldav süsteem sisse lülitatud. Tunnistaja I. K selgitaski, et vahepeal ongi GPS süsteem väljas ja keskkonnaamet neid laevu ei näegi, lk 36 pöördel, 31.07.2024 kohtuistungiprotokoll. Kohus märgib, et eelmainitud asjaolu tõttu tuleb suhtuda esitatud tõendisse, vaatlusprotokolli ja teekondade väljatrükkidesse, kriitiliselt. Kohus märgib, et iseenesest ei ole keelatud ega välistatud järelevalveteostaja ülekuulamine ja tema ütluste kasutamine kohtuotsuse tegemisel, selles osas kohtupraktika 3-1-1-91-16 p 9 (menetleja ise ei saa olla tõendiallikaks, kui tunnistaja menetleja rollis ei esinenud vaid tema tehtud toimingud on järelevalve teostamine, siis võib ta olla tunnistaja menetluses). Vaidlust ei ole faktis, et I. K on teostanud järelevalvet seoses käesoleva juhtumiga. Ta on teinud järelevalvetoiminguid ( vaatas FleetComplete salvestisi) ja kohus näeb, et menetleja, kes oli samuti Keskkonnaameti töötaja, on järelevalveteostajat kaasanud menetlustoimingute juurde, näiteks sündmuskoha vaatlus lk 1-4. Seega I. K ülekuulamine ja tema ütluste tõendina kasutamine on kohtumenetluses iseenesest lubatud. Teine moment on see, mis andmeid on selle tõendiga võimalik tuvastada. Sisuliselt kinnitas tunnistaja I. K, kuidas järelevalveametnikud kasutavad FleetComplete süsteemi laevade teekondi jälgides ja kuidas ta tegi järelevalvet käesolevas juhtumis. Nii, et tunnistaja I. K ütlused ei ole mainitud vaatlusprotokollile ja selle lisadele nö „päästerõngas“, sest tunnistaja I. K ei ole iseseisev tõendi allikas, vaid tema ütlused laevade teekondade kohta on tuletatud sama FleetCompleete programmirakendusega saadud andmetest, mis ei olnud kohtumenetluseks salvestatud ja säilitatud taasesitataval viisil, vaid edastatud kohtule vahendlikult, ametniku poolt piiratud kujul. Tuginedes kohtupraktikale, et kohus tugineb otsuse tegemisel algtõenditele, mitte sellest vahendlikult saadud ja loodud tõendile ( 1-21-1421/182 pp 79-81, 84; 1-18-437/725 pp 5658) jätab kohus tõendi, vaatlusprotokolli lk 59-61, tõendite kogumist välja, nimetatud vaatlusprotokolli lk 59-61 nimelt p 5.4, p 7 osaliselt nimelt kaardirakenduse väljatrükid, lisa lk 78-104. 17 / 22 Süütõendina on kohtule veel esitatud tunnistaja I. K ütlused talle tehtud telefonikõne kohta. Tunnistaja selgitas, et S. Šutak helistas talle 17.06.2021 ja küsis, miks ametnikud võtsid välja, „varastasid“, tema püügivahendi. Tunnistaja selgitas helistajale ( süüdistatav Šutak), et püügivahend on asetatud keeluajal. Süüdistatav selgitas, et oli asetatud õigel ajal. Tunnistaja selgitas, et ta vaatas GPS süsteemi ja las süüdistatav talle siis selgitab, mis ajal see püügivahend oli asetatud, sest süsteem ei näitagi, millal ta saaks õigel ajal asetada. Kõne lõppes süüdistatava sõnadega, et ta kaebab edasi. Kohtuistungi protokoll lk 38 pöördel. Kr asja materjalid lk 76-77, vaadeldud on tunnistaja ametitelefoni andmeid, saabus kõne numbrilt xxx kl 12.45, kõne kestis 1 min 13 sek. Süüdistatav kõnet ei eita, lk 69 kohtuistungiprotokoll. Ta oli sel ajal, 17.06.2021, püügivahendite kontrollimisel järvel ja nägi inspektorite kaht paati umbes seal kohas, kus 10.06.2021 oli asetatud püügivahend R. Pa ja R. Giga meeskonnas. Ta arvaski, et inspektorid võtavad välja just selle nende mõrra. Ta ütles I. Kle, et seaduslik mõrd ju, tema aga vaidles, et asetatud ebaseaduslikult. Kõne ei olnud sõbralik, süüdistatav tunnistab, et suhted ei ole head. Kohus märgib, et võttes tõendeid kogumis, kaasa arvatud R. P ütlused 10.06.2021 kalapüügi kohta, et püügivahend võis olla tõesti järvele asetatud ja sinna kohta, kus nende laevad liikusid ( politsei vastus kr asja materjalid lk 38), ei ole välistatud, et süüdistatav vestles tunnistajaga just sellest seaduslikust püügivahendist, mis oligi 10.06.2021 seaduslikult püügile asetatud ( viimane fakt ei ole kellegi poolt vaidlustatud ega ümber lükatud). Ja ei ole välistatud, et tunnistaja tegi ebaõige järelduse, et süüdistatav küsib just konkreetsest kohast väljavõetud ebaseadusliku püügivahendi kohta. Vähemalt sellest, nagu on tunnistaja kõne sisust kohtule rääkinud ütlustes, ei näe kohus ühtki asjaolu, mille alusel saaks suure tõenäosusega väita, et süüdistatav vestles tunnistajaga just käesolevas kohtuasjas asitõendina tunnistatud püügivahendist. Tunnistaja ütlustest selle kõne kohta, lk 38 pöördel ja 39 kohtuistungiprotokoll, ei nähtu, et süüdistatav oleks püügivahendi väljavõtmisel kuskil piisavalt lähedal ja oleks pidanud aru saama, mis konkreetne püügivahend välja võetakse. Seega, ei ole välistatud, et räägiti erinevatest püügivahenditest. Tunnistaja I. K ja vaatlusprotokoll tunnistaja telefoni andmete vaatluse kohta ei eraldiseisvana ega ka tõendite kogumis anna kaudset kinnitust süüdistatava S.Šutaki talle süüks arvatud teo toimepanemisele. Järgmine kohtu arvates oluline faktiline kogum - tragimine, vanade püügivahendite kõrvaldamine 07.06.2021 ja 09.06.2021. Tunnistaja I. K selgitas tragimise kohta, et 07.06.2021 ja 09.06.2021 toimus vanade võrkude korjamine, seega kriminaalasjas mainitud avaveemõrd peaks olema asetatud järvele peale seda. Tunnistaja väidab, et ühel päeval kas 7. või 9.juuni olid nad trügimisel just selles kohas. Suuremad inspektsiooni paadid sõidavad risti rästi ja väiksemad traalivad põhja. Seega oleks see avaveemõrd seal märgatud. Tema arvates nimetatud mõrda seal kohas ei olnud. Tunnistaja lisas, et 17.06.2021 väljavõetud mõrd oli nö värskes olekus, ei jõudnud täis kasvama. Võrk vajaks puhastamist, tema arvates, kui ta on vees kuu aega, sõltub ka vee temperatuurist. Kohus märgib, et on põhjendatud teha tunnistaja ütlustest järelduse, et kõneallolev 17.06.2021 avastatud avaveemõrd võis olla järvele asetatud orienteeruvalt mitte rohkem kui kuu aega enne väljavõtmist. Sellele osutab tunnistaja teatatud fakt, et mõrd oli värske, mis on kinnitatud ka sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodega lk 3 pöördel ja märkega lk 4 et mõrras on värsket kala, fotol on üks kast kalaga, kokku 39,40 kg, massi mõõtmise protokoll lk 22. Tragimise kohta on kohtule esitatud väljatrükid lk 96-97. Isegi kui pidada neid väljatrükke lubatavaks tõendiks, peab kohus selgitama järgmist. Lk 96 on väljatrükile 18 / 22 mastaapi rikkudes märgitud tähekesed ja kirjas, et 07.06 ja 09.06.2021 toimus tragimine, vanade võrkude eemaldamine. Kui eeldada, et tähekesed näitavad eemaldatud vanade võrkude asukohti, võib tõdeda, et teatud alal Lohusuust Vasknarvani, rannast umbes kuni 10 km kaugusel olid teatud püügivahendid eemaldatud. Võimaliku püügivahendite asukohad on näidatud orienteeruvalt. Lk 97 näitab kollast, oranži, punase, sinise värviga teatud laevade teekondi, mastaap puudub. Kõnealloleva avaveemõrra asukoht on orienteeruvalt näidatud. Visuaalselt - avaveemõrra tähistuse kohast on möödunud punase ja oranži värvi teekonnad, mastaapi puudumise tõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, kui lähedal neid teekonna avaveemõrra tähiste kohast. Väljatrüki all on näidatud, et tegemist on 07.06.2021 ja 09.06.2021 kutseliste kalurite poolt läbitud teekonnad. Kohtule on raske mõista selle teabe tähendust, sest taaskord – teekonnad vastavad tõele eeldusel, et GPS seadmed olid kõikidel laevadel sees ja töökorras kogu liikumise aja kestel. Sellist veendumust kohtul ei saa olla, sest tunnistaja I. K kinnitas, et GPS signaalid ei ole alati kas korras või sisse lülitatud. Ja pahatahtlik kalur jätabki GPSi kasutamata. Kohus leiab, et tõendite kogumi alusel on võimalik jõuda järeldusele, et tegemist ei ole nö vana avaveemõrraga, mis oleks vees pikem kui kuu aega, kuid püügivahendi asetamise täpsem aeg ei ole tuvastatud ja see võib varieeruda - kas mai lõpp, juuni algus, kas 07.06. 08.06. 09.06.2021. LK 38 politseivastusest ei nähtu, et piirivalve radari ajaloost oleks kontrollitud kas ka enne 10.06.2021 oleks järvel kõnealloleva avaveemõrra asukohas liikunud teisi ujuvvahendeid ilma töötava GPS seadmeta. Kohus on juba kohtuotsuses viidanud kohtupraktikale kaudsetest tõenditest, nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Samas oli rõhutatud, et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid üksnes selles osas, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. Hilisemas kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tõsikindlaid järeldusi ei tohiks eeldada, vaid piisab, kui kohus peab kuriteo toimepanemist suure tõenäosusega just süüdistatava poolt süüdistuses näidatud asjaoludel. 1-20-8308/70 p 17 - süüditunnistamiseks piisab kui kohus võib arvata, et sündmused leidsid aset suure tõenäosusega just sellisel viisil nagu tuleneb tõendist. 1-20-1301/35 p 12 - kohtu siseveendumus ei tähenda seda, et kohus peaks olema kindel, et esineb ainumõeldav sündmuste käik. 1-22-6710/83 p 23 kohtupraktikas korduvalt selgitati, et ei tohi esitada tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid. Samas 1-22-6710/83 p 23 korrati ka seda, et fakt peab olema siiski tuvastatud väljaspool mõistlikku kahtlust. Sellest teeb maakohus järeldusele, et tõendatuse standardi järgmisel ei tohi langeda tõenäosuse sellisele tasandile, mis oleks lähedane oletusele. Kohtuotsus ei rajane oletustele. Kohus on arvamusel, et kõik need faktilised andmed, mis on kogumis saadud politseivastusest ja selle lisaks olevatest väljatrükkidest ja failidest, tunnistajate J. Ea, I. K, R. Pa ütlustest ei anna kohtule alust jõuda järeldusele, et suure tõenäosusega ja mõistlikku kahtlust väljapool on just Š.Sutak ja H. Forostovets on ajavahemikus 10.062021 kuni 17.06.2021 toime pannud ebaseadusliku kalapüüki. Kuna kohus on tuvastanud, et süüdistatavate poolt kalapüügi teostamine süüdistuses näidatud ajavahemikus ei leidnud kinnitust, ei analüüsi kohus süüdistuse muid faktilisi asjaolusid püügivahendi - püügivahendi silmade suurust, kalapüüki keeluajal ega peatu kahju küsimusele. 19 / 22 Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Kohtuistungitel on uuritud paljud faktilised asjaolud, mis tegelikult ei anna kohtule vajalikku informatsiooni ega abista kuidagi kohtuasja lahendada. Tunnistaja S. V, keskkonnaametnik, selgitas lk 43-46, tema ja veel teised ametnikud tegid 14.06.2021 kontrollikäiku järvel I. K palvel, sest oli andmeid, et laev XXX võib olla järvel aga GPS ei tööta. Nad käisid I. Ase antud koordinaatidel ja seal oligi tähistuslipp T127, laeva ei olnud. Mõned osas olid tõstetud ja silma järgi ehk orienteerivalt kontrolliti silmade suurust, mõõtmist teostatud ei olnud. Mõrd oligi lahtine, selles mõttes, et kalal oli vaba liikumine tagatud ehk nagu rikkumist ei olegi, aga ei olnud selge, millal see on paigutatud. Sellest anti teada I. Kle. Mingit kontrollkäiku kirjeldavat protokolli ei olnud koostatud. Edasi selgitas tunnistaja, kuidas toimus 17.06.2021 mõrra väljavõtmine, mis tegelikult on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis. Kohtul ei ole midagi teha nende andmetega, kuna 17.06.2021 sündmus on protokollis kirjeldatud ja vaidlust, kas püügivahend oli välja võetud ja mis asjaoludel, sisuliselt ei ole. Mitmel korral on süüdistaja ja kaitse poolt oli tunnistajate ülekuulamisel tähelepanu pööratud asjaolule, kas XXX paadiga, tegutsedes ainult selle ühe laevaga ja ühe kaluri poolt, on võimalik reaalselt avaveemõrd kohale toimetada ja vette asetata. Selgitati välja püügivahendi kompleti kaal, palju kaaluvad ankrud, mis on paadi kandevõime. Kohtuistungite protokollid lk 40, 45, 55. LK 72 kr asja materjalid, registrist nähtub, et XXX pikkus 6.2 m, laius 2,2 m, kandevõime 940 kg, lubatud inimeste arv pardal 8 Kohus peab selgitama, et kõik saadud andmed on asjaolud, mis on tunnistajate poolt kohtule teatatud nende arusaama järgi. Näiteks, lk 55 , süüdistuse poolt tunnistaja R. P, kutseline kalur, selgitas, et ühe sellise laevaga nagu XXX ei käi keegi nö käi avaveemõrra asetamisel, sest sinna vähemalt kolm (!) kalurit vaja, püügivahendi materjal koos tarvikutega kaalus kuni 600 kg, vähemalt 4 ankrut, muu varustus, paat läheb põhja. Sellele vaidlevad keskkonnaametnikest tunnistaja I. K ja S. T, et põhimõtteliselt nad ei näe seda takistust, miks selle paadiga ei saaks püügivahendit üksi paigutada, kandevõime oleks piiri peal aga ikka reaalselt nagu võimalik, lk 40, 45. Kohtunik ei ole kutseline kalur ega saa oma teadmisi kasutades siin midagi öelda ega ühe või teise poole seisukohale tugineda. Kohus ei näe ühtki põhjust, miks süüdistaja poolt esitatud R. Pa ütlused oleksid ebausaldusväärsed. Juhul kui süüdistaja jaoks on oluline just selle asjaolu tõendamine (kuidas üks kutseline kalur ja teine tavaline isik saavad takistusteta minna sadamast välja selle paadiga, millel on sarnane avaveemõrd, kogu varustus, ankrud ja seejärel maksimaalse kiirusega saabuda kohale ja asetada 1 tunni 17 minutiga avaveemõrra vette ega minna seejuures põhja), oleks võistlevas protsessis süüdistaja pidanud arvestama, et selle kohta tuleb esitada kohtule veenvad täiendavad tõendid. Neil asjaolusid tuleks menetlejal kontrollida soovitatavalt juba kohtueelsel uurimisel, et oleks võimalik järeldusele jõuda. Süüdistatavad S. Šutak ja H. Forostovets kuuluvad õigeksmõistmisele nende poolt kuriteo toimepanemise tõendamatuse tõttu. AVALIK-ÕIGUSLIK NÕUDEAVALDUS Eesti Vabariigi poolt keskkonnaameti kaudu esitatud avalik-õiguslik nõue summas 13858 eurot tuleb jätta läbi vaatamata seoses õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisega. ASITÕENDID 20 / 22

§ 126

lg 3 p 3 alusel kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omaniku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse. Kohtu arvates ei ole vaidlust, et püügivahend avaveemõrd, mis on kahjustamata, on kaubandusliku väärtusega ja selle hävitamine antud juhul ei ole põhjendatud.

§ 126lg 3 p 4 kohaselt kuulub hävitamisele väärtusetu asi.

Kohus leiab, et tähistuslipud ei oma kaubanduslikku väärtust ja seega kuuluvad hävitamisele. Kaks tähistuslippu (plommidega B006178, B006177) – mis asuvad laos aadressil Tartu Rõõmu tee 1 ( kr asja materjalid lk 7 pöördel)- tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Avaveemõrd (plommidega B006172, B006175, B006179, B006180) - mis asuvad laos aadressil Tartu Rõõmu tee 1 ( kr asja materjalid lk 7 pöördel) - tuleb anda riigi omandisse. MENETLUSKULUD Isiku õigeksmõistmisega kaasneb riigil kohustus kanda menetluskulusid

§ 181alusel.

Menetluskulud on antud juhul riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eel- ja kohtumenetluses (

§ 175

lg 1 p 4) ning valitud kaitsjale mõistlik makstud tasu (

§ 175lg 1 p 1).

H. Forostovets kaitsmisel tekkinud menetlusluku – riigi õigusabi eest määratud tasusummas 3128,80 eurot ja 388,80 eurot tuleb jätta riigi kanda, kuna isik on õigeks mõistetud. Kaitsja vandeadvokaat A.Valk esitas taotluse lk 93, süüdistatav S.Šutakile menetluskulude hüvitamiseks summale 8550 eurot, tunnihind on varieerunud sõltuvalt millal oli õigusabi asutatud - 144 eurot koos käibemaksuga, alates 01.012023 180 eurot koos käibemaksuga ning alates 01.01.2024 183 eurot koos käibemaksuga eurot pluss käibemaks, õigusabi maht on 49 tundi, mis katab kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse ettevalmistamis- ja arutamise staadiumi. Vastavad arved on esitatud, lk 94-103 . 18.10.2023 Riigikohtu lahend 1-22-7663/18 p 15 jääb mõistlikkuse piiridesse õigusteenuse tunnihind vandeadvokaadi puhul 220 eurot ja vandeadvokaadi abi puhul 180 eurot (sellele lisandub käibemaks). Mõistlikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta asja maht, selle keerukust, osutatud õigusabi aega ja kvaliteeti, üldist hinnatõusu, sama lahend p

1. Lisaks, tuleb arvestada et valitud kaitsjatel võib olla menetluses erinev tunnitasu ja eri toimingute tegemisel erinev tasu. Iga kaitsja tunnitasu mõistlikkust tuleb hinnata eraldi ja seejärel ka hinnata, kas kaitsja toimingud olid kaitsealusele vajalikud ja kas ajakulu on tavapärane, sama lahendi p
2. Kohus on arvamusel, et kaitsja A. Valk osutatud õigusabi eest taotletud tasu jääb kohtu arvates mõistliku tunnitasu piiridesse. Kaitsja poolt küsitud tunnitasu on õigusabi turgu arvestades aktsepteeritav ja, võrreldes lahendis 1-22-7663/18 mainitud vandeadvokaadi mõistliku tunnitasuga 220 eurot pluss käibemaks (see on seisuga oktoober 2023), summad 144, 180 ja 183 eurot seda koos käibemaksuga on vägagi tagasihoidlikud. Osutatud õigusabi maht vastab kriminaalasja mahule - 6 kohtuistungipäeva, 1 eelistung ja kohtuotsuse väljakuulutamine istung. Kokku õigusabi kulu, valitud kaitsjate tasu, on 8550 eurot, mis on 49 tundi, sellest kohtumenetluse staadiumile ( ettevalmistus- ja kohtulik arutamine on kokku 39 tundi. Kohtuasjas on esitatud kirjalik kõne, kaitsja osales 21 / 22 kohtumenetluses aktiivselt, istungiteks oli ta valmis ja valdas kohtumenetluse materjali, kohtuistungite protokollid lk 28-73, juba protokollidega tutvumine ja elementaarne analüüs võtab kohtu arvates aega. Kohus leiab, et arvestades istungitele kulunud aega, asja mahtu ja keerukust, on kaitsja taotletud tasu õige ja mõistlik.

§ 175

lg 1 p 1, § 181, § 189 alusel kuulub hüvitamisele süüdistatav S.Šutaki valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 8550 ( kaheksa tuhat viissada viiskümmend) eurot Eesti Vabariigi eelarvest Semjon Šutak isikukood 38704160249 arvelduskontole xxx /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 16.05.2025 lahendiga 22 / 22