Obsah (9)

§ 175§ 180§ 126§ 2742§ 60§ 61§ 63§ 2052§ 306

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2025, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-3947 (krim.asi nr 22259000694) Kohtunik Kristel Jaakus Koht

) § 15 lg 1, 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1, 306, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada ANDER JÕEÄÄR süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.

1. – 12.11.2022, s.o 2 päeva ning Ander Jõeäärel kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Ander Jõeäär ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 1 Määrata Ander Jõeäär katseajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Ander Jõeäärt käitumiskontrolli aja jooksul mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Ander Jõeäärt käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 78 p 1 alusel hakkab Ander Jõeäärele määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 26.03.
2. KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõuete ja kohustuste kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. MENETLUSKULUD

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Ander Jõeäärelt menetluskuluna sundraha 1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Ander Jõeäärelt menetluskuluna kaitsjatasu 64,80 (kuuskümmend neli eurot, 80 senti) eurot kohtueelses menetluses vandeadvokaat Alar Neilandi poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 3 alusel välja mõista Ander Jõeäärelt menetluskuluna arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi tegemise kulu 95 (üheksakümmend viis) eurot riigituludesse.

§ 180

lg 3 alusel võimaldada Ander Jõeäärel tasuda menetluskulud kokku 1488,80 eurot ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuuliselt 148,88 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585, viitenumbriga 99925700008812 ning selgitusega: „Ander Jõeäär, 1-24-3947, menetluskulude osamakse“. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2

§ 180

lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel jätta Ander Jõeääre valitud kaitsja jurist Indrek Repnau tasu õigusteenuse osutamise eest kokku summas 2625 eurot Ander Jõeääre enda kanda. ASITÕENDID

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel hoiule kriminaaltoimiku juurde kaks DVD+R plaati (häirekeskuse kõne salvestis ja vormikaamera salvestis). ANDER JÕEÄÄRE KAITSJA TAOTLUS KRIMINAALASJA LÕPETAMISEKS

§ 2742

ALUSEL Jätta Ander Jõeääre kaitsja taotlus kriminaalasja lõpetamiseks

§ 2742alusel rahuldamata.

OTSUSTUS SÜÜTEOMENETLUSES TEKITATUD KAHJU HÜVITAMISEKS Jätta Ander Jõeääre kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks SKHS § 5 lg 1 p 2 kohaselt rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. SÜÜDISTUS Ander Jõeäärt (Jõeäär) süüdistatakse selles, et tema juhtis 11.11.2022 kella 20:45 paiku LääneViru maakonnas Xxxx maja juures mootorsõidukit Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr ARLK-0022 tuvastati Ander Jõeääre väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,76 mg/l kohta. Eeltoodud käitumisega rikkus Ander Jõeäär liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega Ander Jõeäär, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

§ 60

lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks.

§ 60

lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolu on olemas või puuduvad ja

§ 61

lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning

§ 61lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest 3 tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, kuulanud ära süüdistatava Ander Jõeääre, tunnistajad K. P., E. R., eksperdi M. T. ning kontrollinud kohtumenetluse poolte kohtuliku arutamise ajal esitatud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas avaldatud kirjalikke tõendeid, tunnistajate ütluseid ja eksperdi arvamust saab kriminaalasjas kasutada. Kohus annab hinnangu esmalt loetletud tõendite alusel Ander Jõeääre süüdistust KarS § 424 lg 1 järgi (I), seejärel mõistab kohus karistuse (II), lahendab menetluskulude küsimuse (III), asitõenditega seonduva (IV), Ander Jõeääre kaitsja taotluse kriminaalasja lõpetamiseks

§ 2742alusel (V) ning otsustab süüteomentlusega tekitatud kahju hüvitamise (VI).

I KOHUS ANALÜÜSIB ANDER JÕEÄÄRE SÜÜDISTUST KARS § 424 lg 1 JÄRGI KarS § 424 koosseisu objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimises joobeseisundis. Subjektiivsete tunnuse poolest eeldab süütegu tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. KarS § 424 lg 1 sanktsioon on rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Tõendatud on süüteo objektiivse koosseisu täitmine Ander Jõeääre poolt. Seda kinnitavad järgmised tõendid: Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd, tl 7-9) kinnitab, et Ander Jõeääre peeti 11.11.2022 kella 21:08 ajal Lääne-Virumaal Xxxx juures kinni ja vabastati 12.11.2022 kl 09:36, kuna ta oli 11.11.2022 kella 20:37 paiku toime pannud KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüteo. Isikusamasuse tuvastamise protokoll (II kd, tl 5-6) kinnitab, et 11.11.2022 kella 21:08 ajal Lääne-Virumaal Xxxx juures kinni peetud isikuks oli Ander Jõeäär. Isikusamasus tuvastati Korrakaitseseaduse § 32 lg 1 alusel, kuna isikul puudus esitamiseks isikut tõendav dokument ja ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Korrakaitseseaduse § 32 lg 1 sätestab, et politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib isiku teadmisel kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel tuvastada isikusamasuse, see tähendab teha kindlaks isiku nime ja isikukoodi või selle puudumisel sünniaja, tutvuda dokumendiga, võrrelda fotot ja teisi dokumendile kantud biomeetrilisi andmeid isikuga ning kontrollida dokumendi ehtsust, või kui see ei ole võimalik, siis tuvastada isikusamasuse muul õiguspärasel viisil, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Ander Jõeääre isikusamasus tuvastati andmebaasi alusel, isik vastas andmebaasi fotole. Asitõendi vaatlusprotokoll koos salvestisega (II kd, tl 13-18) (kolme videofailiga) kinnitab, et on vaadeldud esmalt 11.11.2022 kl 21:03 vormikaamera salvestisel olevat esimest videofaili, mis kestab 7 minutit ja 9 sekundit. Selles esimeses, 11.11.2022 kl 21:03, videofailis nr Y32544 selgitab politseiametnik, et naaber on näinud, kuidas Ander Jõeäär on alkoholijoobes mootorsõidukit juhtinud ja tema alkoholijoovet kontrollitakse. Ander Jõeäär keeldub koostööst, karjub politseiametnike peale ja keeldub indikaatorvahendisse puhumast. Tema käest küsitakse, kas tulete rahulikult kaasa, mille peale Ander Jõeäär vastab, et ta ei tule kuhugi ja tema suhtes kasutatakse vahetut sundi ja talle paigaldatakse käerauad. Teises, 11.11.2022 kl 21:03, videofailis nr Y53240, mis kestab 9 minutit ja 49 sekundit, on näha samasisulist salvestist, mis videofailis nr Y

1. Kolmandas, 11.11.2022 kl 21:27, videofailis nr Y53240, mis kestab 1 minutit ja 14 sekundit, on näha, kuidas meesterahvas istub politseisõidukis. Politseiametnikud aitavad meesterahva politseisõidukist väljuda ja seejärel suunduvad Rakvere politseijaoskonna arestimaja ruumi. 4 Meesterahvas istub ja tal on käerauad peal. Politseiametnik selgitab meesterahvale tema õigusi ja kohustusi, ja annab teada, et tal on õigus keelduda puhumisest. Politseiametnik selgitab meesterahvale, et nad peavad kontrollima tema alkoholijoovet, kuna tunnistaja sõnul juhtis meesterahvas sõidukit alkoholijoobes. Politseiametnik küsib, kas meesterahval on mingeid taotlusi või selgitusi tõendusliku alkomeetri kasutamise kohta. Meesterahvas ei ole vastu tõendusliku alkomeetri kasutamisele ning tal ei ole mingeid taotlusi või selgitusi selle kohta. Politseiametnik selgitab, kuidas käib tõenduslikku alkomeetrisse puhumine. Meesterahvas puhub kaks korda tõenduslikku alkomeetrisse ning tõendusliku alkomeetri näiduks on 0,76 mg/ l. Politseiametnik selgitab meesterahvale, et tegemist on kriminaalse joobega. Õiend kriminaalasjas nr 22259000694 (II kd, tl 9) kinnitab, et kriminaalasja raames teostati päring ARK andmebaasi Ander Jõeääre juhtimisõiguse kohta. Päringu vastus oli, et Ander Jõeäärel ei ole kehtivaid juhilubasid. Samuti teostati päring Ander Jõeääre poolt juhitud mootorsõiduki Citroen Berlingo, reg.märk xxxx koha. Päringu vastus, et sõiduauto omanik on L OÜ ja kasutajateks E. L. ja R. R.. Tunnistaja K. P. (I kd, tl 31-33) ütlused. Tunnistaja kinnitas kohtus, et sündmus toimus seoses sellega, et ta läks novembris, täpset aastaarvu ei mäleta, enda vanematele külla, aadressile Xxxx. Sõitis maja juurde õhul 20-21 ajal. Ta ei saanud parkimiskohale parkida, kuna sõiduauto oli parkimisplatsil risti ees. Trepikojast väljus mees, kelle sõiduauto see oli. Ta palus sõiduauto ära parkida. Meesterahvas oli tema suhtes agressiivselt meelestatud ja ta helistas politseisse. Meesterahvas käis vahepeal toas, enne kui sõiduauto ära parkis. Tunnistaja sõnade kohaselt oli meesterahval mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholijoobele viitavad tunnused, ta ei olnud adekvaatne ja ta silmad kilasid. Tunnistaja sõnade kohaselt pärast auto parkimist oli meesterahvas toas umbes 15 minutit, enne kui politsei tuli. Asitõendi vaatlusprotokoll (II kd, tl 11-12) koos häirekeskuse kõnesalvestisega, kinnitab, et tunnistaja K. P. helistas 11.11.2022 kl 20:44 häirekeskusele, et meesterahvas ei suuda ära parkida, on alkohijoobes ja sõidab sõidukiga xxxx. Tunnistaja E. R. (I kd, tl 33-35) ütlused. Tunnistaja kinnitas kohtus, et politsei kutsuti kohale, kuna purjus juht takistas tunnistajat parkimast. Enne politsei saabumist oli ära parkinud. Teine patrullekipaaž kuulas kohapeal tunnistaja K. P. ära. Tema koos paarilistega liikus Ander Jõeääre korteri ukse taha. Korduva koputamise peale häälkäskluse ``Avage uks, politsei!``, avas Ander Jõeäär ukse. Õues vesteldi juhtunust. Õues vesteldes oli Ander Jõeäär politsei vastu agressiivselt meelestatud ja ta ei allunud korraldustele, samuti ei olnud meesterahvas nõus indikaatorvahendisse puhuma, mistõttu kasutati Ander Jõeääre suhtes vahetut sundi ehk käerauadu. Politsei toimetas Ander Jõeääre Rakvere Politseijaoskonda, kus teostati tõendusliku alkomeetri test. Tunnistaja kinnitas, et Ander Jõeäär ei soovinud koostööd teha, väites, et ta ei oska lugeda ja kirjutada. Väljatrükk andmebaasist KILP teenistuslehe andmetega (I kd, tl 10), kinnitab, et 11.11.2022 kl 20:47 E. R. on kirjeldanud sündmust seoses Ander Jõeääre poolt samal päeval toimunud alkoholijoobes juhtimisega. Nimelt ootas kohapeal politseiametnikku tunnistaja K. P., kes väitis, et soovis oma sõidukit parkida Puiestee tn 1 Sõmeru. Tunnistajale oli takistuseks Ander Jõeääre poolt pargitud Citroen Berlingo, reg.märk xxxx. Tunnistaja palus, et Ander Jõeäär oma sõiduki eest ära ajaks, et ta saaks parkida. Selle peale hakkas Ander Jõeäär tunnistajat sõimama, tunnistaja lubas politsei kutsuda, seepeale parkis Ander Jõeäär oma sõiduki ära ja jooksis tuppa. Tunnistaja sõnul oli Ander Jõeäärel joobele viitavad välised tunnused ja ta kutsus politsei. Politsei kuulas kohapeal tunnistaja K. P. ära ja liikus seejärel K. P.ga Ander 5 Jõeääre korteri ukse taha. Korduva koputamise peale häälkäskluse ``Avage uks, politsei!``, avas Ander Jõeäär ukse. Õues vesteldi juhtunust. Õues vesteldes oli Ander Jõeäär politsei vastu agressiivselt meelestatud ka ei allunud korraldustele, mistõttu kasutati Ander Jõeääre suhtes vahetut sundi (käerauad 21.07-22.08). Politsei toimetas Ander Jõeääre Rakvere PJ kus teostatu tõendusliku alkomeetri test (lõplik tulem 0,76 mg/l). Ander Jõeäär peeti kriminaalkorras kinni. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga, taatlustunnistusega (II kd, tl 24), tõendavad, et Ander Jõeäär oli joobeseisundis- alkoholijoove - lõplik tulem 0,83 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,76 mg/l. Alkoholijoovet mõõdeti 11.11.2022 kl 21:
2. Mõõtmisel kasutati tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE, nr ARLK -0022, järgmine hooldus 31.03.
3. Taatlustunnistus kinnitab, et mõõtevahend, tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 9510 EE, nr ARLK -0022, läbis kordustaatluse ja vastab esitatud nõuetele. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 11.11.2022 (II kd, tl 1), tõendab, et süüdistatav Ander Jõeäär kõrvaldati 11.11.2022 kl. 21:09 Lääne-Virumaal Xxxx juures mootorsõiduki Citroen Berlingo, reg.märk xxxx juhtimiselt kuni aluse äralangemiseni. Ekspertiisiakt nr 22E-LÕX0185, 01.12.2023 (II kd, tl 19-22) tõendab, et Ander Jõeäär oli mootorsõiduki juhtimise ajal, so 11.11.2022 kell 20:45 paiku alkoholijoobes, ehk tema väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon oli vähemalt 0,85 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, seega lõplik mõõtetulemus 0,76 mg/l. Eksperdiarvamuse kohaselt pidi Ander Jõeäär tarvitama selleks, et tekiks 11.11.2022 kell 21:35 alkoholijoove mõõtetulemusega 0,76 mg/l, umbes 260-390 g 40vw% kangusega viina või umbes 2076-3114 g 5 vw% kangusega õlut. Eksperdiarvamuse kohaselt 11.11.2022 kell 20:44-21:35 umbes 200 ml viina tarvitamisel ei ole võimalik, et enne viina tarvitamist kainel Ander Jõeäärel tekkis alkoholijoove (0,85 ± 0,09) mg/l, mis tuvastati tõendusliku alkomeetriga 11.11.2022 kl 21:
4. (Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi tasu -95 eurot (II kd, tl 17). Nimetatut kinnitas ka kohtus ülekuulatud ekspert M. T. (I kd, tl 40-44), kes kinnitas, et ekspertiisi andmed on võetud kahtlustatava kehamassiindeksi järgi ja tema enda sõnade kohaselt, et ta oli enne mootorsõiduki juhtumist täiesti kaine. Samuti oli Ander Jõeäär andnud ütlusi, et oli tarvitanud 3 pudelit õlut või hiljem andnud ütlusi, et tarvitas 200 grammi viina. Ekspert kinnitas, et 3 pudeli õlle joomine, välja puhutud alkoholijoove näidu puhul, ei oleks saanud olla reaalne, pigem oleks olnud reaalne 2-3 liitrit õlut. 200 grammi viina mõõt võeti isiku ütlustest. Eksperti kinnitas, et alkoholi tarvitamisel hakkab alkohol imenduma umbes 15 minuti jooksul ning tühja kõhuga alkoholi tarvitades saavutab maksimumi 30 minuti jooksul. Seega ei olnud reaalne, et tunnistaja sõnavahetuse ajal olid Ander Jõeäärel alkoholitunnused, kui isik väidab, et ta tarbis alkoholi peale mootorsõiduki juhtimist. Eksperdi sõnade kohaselt ei oleks tunnistaja siis mingeid joobele viitavaid tunnuseid isikul näinud. Seega pidi Ander Jõeäär olema tarvitanud enne mootorsõiduki juhtimist alkoholi. Kaitsja küsimusele vastas ekspert, et 60 vw% kangusega viina puhul oleks 11.11.2022 kl 21:35 välja hingatava õhu alkoholi kontsentratsioon olnud isegi suurem, so 0,73-0,88 mg/l. Eksperdi ütluste kohaselt, Synlabi analüüs (II kd, tl 32-33) kinnitab, et Ander Jõeäär on krooniline alkohoolik, kuid alkoholi imendumine toimub ka temal samamoodi kui tavalise inimese puhul ja see eksperdi tulemust ei muuda. Karistusregistri väljatrüki (II kd, tl 26-28) kohaselt oli Ander Jõeäärel süüteo toimepanemise ajal üks kehtiv väärteokaristus. Selleks oli Viru Maakohtu 07.11.2023 kohtuotsus (II kd, tl 2628), millega tunnistati Ander Jõeäär LS §-de 201 lg 2, 224 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi süüdi ja 6 karistuseks mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi arest 30 päeva. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati arest 30 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 kuud. Otsus jõustus 16.11.
5. Süüdistatava Ander Jõeääre ütluste (I kd, tl 44-50) kohaselt ta end süüteo toimepanemises süüdi ei tunnista. 11.11.2022 üüris ta korterit aadressil Xxxx. Parkimiskohtade paiknemiseks esitas süüdistatav vastava kinnistuplaani (II kd, tl 34). Koju jõudis kella 19 ajal õhtul. Ta sõitis tööandjale kuuluva sõidukiga Citroen Berlingo. Tal ei olnud juhtimisõigust. Ta ei saanud parkimiskohale parkida, kuna külaline oli sõiduauto maja ette jätnud. Ta arvab, et tunnistaja oligi see isik, kes sõiduauto talle ette parkis. Ta helistas ühistu esimehe ja tunnistaja K. P. hakkas temaga rääkima. Ta parkis kaubiku parkimiskohale ära, pidi selleks tunnistaja sõidukist mööda sõitma. Tunnistas, et alkoholi tarbis pärast sõiduautoga parkimist. Valas 2 korda klaasi, süüa ei jõudnud, jõi umbes 200 grammi valget viina, mis oli 60 kraadine. Politseiametnik kutsus teda maja ette. Ta ei olnud nõus alkomeetrisse puhuma. Tema suhtes kasutati sunnivahendeid ja viidi Rakvere Politseijaoskonda. Ta andis eeluurimisel ütlusi, et oli õlut joonud, tegelikult tarbis viina. Talle meenus kohtuistungil, et viin oli 60 kraadine. 2023 aastal karistati teda väärteokorras, ÜKT tunnid on tehtud. Eelmine aasta, 25.12.2024 tal ei olnud joobes juhtimisega politseiga mingeid kokkupuuteid. Seadusandja on sidunud alkoholijoobe definitsiooni arvulise näiduga ja alkoholisisalduse KarS § 424 lg 1 süüteokoosseisule vastav alkoholi sisalduse määr on antud kriminaalasjas usaldusväärselt tõendatud eelpool loetletud tõenditega, sh tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli koos väljatrükiga (II kd, tl 2-4) ning ekspertiisiakti nr 22E-LÕX0185, 01.12.2023 (II kd, tl 19-22) mis tõendab, et Ander Jõeäär oli mootorsõiduki juhtimise ajal, so 11.11.2022 kell 20:45 paiku alkoholijoobes, ehk tema väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon oli vähemalt 0,85 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, seega lõplik mõõtetulemus 0,76 mg/l. Ekspertiisiaktis kasutas ekspert alkoholi kontsentratsiooni arvutamiseks Widmarki valemit, mida kasutatakse vere etanooli kontsentratsiooni määramiseks väga paljudes riikides. See on klassikaline meetod, kus arvestatakse inimese sugu, joodud alkoholi kogust, puhta etanooli sisaldust, kehamassi. Ekspert võtab ekspertiisi tegemisel aluseks isiku enda ütlused, mis puudutavad joodud alkoholi kogust ja kangust.

§ 63

lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab

§ 61lg 2 kohaselt.

Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et Ander Jõeäär ei ole antud sündmuse suhtes andnud usaldusväärseid ütlusi, et tema oli kaine, kui samal õhtul juhtis kaubikut Citroen Berlingo ja alkoholi tarbis alles toas, pärast kaubiku parkimist. Seega tuleb sündmuse hindamisel, kas Ander Jõeäär juhtis, 11.11.2022 kella 20:45 paiku Lääne-Viru maakonnas Xxxx maja juures mootorsõidukit Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxxx, lähtuda ka tunnistaja K. P. ütlustest ning tuleb hinnata tunnistaja ütluste usaldusväärsust ja elulist usutavust ning seda, kas tal on motiiv valetada, kuna kaitsja väidab, et tunnistaja ei ole andnud usaldusväärseid ütlusi, kuna ei ole kiirelt häirekeskuse töötajale andnud edasi helistamise põhjust ja on märkinud tunnistuses, et Ander Jõeääre joobetunnusteks oli silmade kilamine. 7 Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et 11.11.2022 kell 20:44 helistas tunnistaja K. P. häirekeskusesse ja teatas, et joobes isik blokeerib teed ja ei suuda ära parkida sõidukit. Politsei sai väljakutse ja kl 21:08 peeti sündmuskohalt kinni Ander Jõeäär. Kohus leiab, et tunnistaja K. P. on andnud tõeseid ja eluliselt usutavaid ütlusi, mis ühtivad ka ekspertiisiaktis nr 22E-LÕX0185, 01.12.2023, toodud arvamusega. Tunnistaja sõnade kohaselt oli meesterahval mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholijoobele viitavad tunnused, ta ei olnud adekvaatne ja ta silmad kilasid. Kõiki tõendeid kogumis hinnates, on seega tõendamist leidnud, et Ander Jõeääre tegevuses on tuvastatud kuriteo objektiivne süüteokoosseis KarS § 424 lg 1 järgi. Ander Jõeäärele inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Ander Jõeäärel puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, ta tarvitas alkoholi ja seejärel asus juhtima mootorsõidukit. Ta oli teadlik sellise tegevuse lubamatuses ja karistatavuses, teadlikult ja tahtlikult teostas ta KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo süüteokoosseisu ja pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Seega on tõendamist leidnud, et Ander Jõeääre tegevuses on tuvastatud kuriteo subjektiivne süüteokoosseis KarS § 424 lg 1 järgi. Liiklusseadus sätestab, et alkoholijoobes loetakse olevat mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Ander Jõeäärel tuvastati ekspertiisiaktiga nr 22E-LÕX0185, 01.12.2023 (II kd, tl 19-22) tõendab, et Ander Jõeäär oli mootorsõiduki juhtimise ajal, so 11.11.2022 kell 20:45 paiku alkoholijoobes, ehk tema väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon oli vähemalt 0,85 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, seega lõplik mõõtetulemus 0,76 mg/l. Seega on tõendatud, et Ander Jõeäär juhtis 11.11.2022 kella 20:45 paiku Lääne-Viru maakonnas Xxxx maja juures mootorsõidukit Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr ARLK-0022 tuvastati Ander Jõeääre väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,76 mg/l kohta. Eeltoodud käitumisega rikkus Ander Jõeäär liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega Ander Jõeäär, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II KARISTUS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 lg 1 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Vangistuse keskmine määr on KarS § 424 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust. 8 Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (Riigikohtu 16.05.2007 otsus nr 3-1-114-07). Kohtualuse Ander Jõeääre tegevuses ei ole karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Süüks pandud tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Ander Jõeääre ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi, on üks kehtiv väärteokaristus. Kohus leiab, et karistusena tuleb kohaldada Ander Jõeäärele karistust keskmises määras, milleks on 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Arvestades Ander Jõeääre poolt toimepandud kuriteo raskust, tema isikut ja seda, et teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud samalaadse süüteo eest, võib tema puhul kohaldada vangistusest tingimisi vabastamist, kuna talle reaalse vangistuse määramine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud ning ka karistus ei pea olema väga pikaajaline. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so 2 päeva 11.11.2022-12.11.2022 ning Ander Jõeäärel kuulub ärakandmisele 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohus leiab, et katseaja pikkuseks tuleb määrata 2 aastat. Kuna tegemist on liiklussüüteoga, mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes, siis tuleb kohaldada Ander Jõeääre suhtes täiendavate kohustustena katseajal mitte tarvitada alkoholi ning kohustada Ander Jõeäärt katseajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oma süüdistatavale piisavat mõju, kuna Ander Jõeäär end süüdi ei tunnistanud ja seetõttu ei mõistnud enda teo õigusvastasust. Rahaline karistus on kõige kergem karistus, mida kohaldatakse isikule, kes teeb järeldusi oma käitumise osas. Lisaks tuleb lähtuda asjaolust, et Ander Jõeäär on töötamise registri (II kd, tl 38-40) kohaselt töötu, kuna ettevõte E OÜ on lõpetanud temaga töölepingu 19.06.2024. KarS § 78 p 1 alusel hakkab Ander Jõeäärele määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 26.03.2025. III MENETLUSKULUD

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

§ 180lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Käesolevas kriminaalasjas on Ander Jõeääre menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel alusel sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1329 eurot ning

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale vandeadvokaat Alar Neilandile välja mõistetud kaitsjatasu summas 64,80 eurot ning

§ 175

lg 1 p 3 alusel arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi tegemise kulu summas 95 eurot, kokku 1488,80 eurot.

§ 180

lg 3 alusel võimaldada Ander Jõeäärel tasuda menetluskulud kokku summas 1488,80 eurot ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuuliselt 148,88 eurot.

§ 180

lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel jätab kohus Ander Jõeääre valitud kaitsja jurist Indrek Repnau tasu õigusteenuse osutamise eest kokku summas 2625 eurot Ander Jõeääre enda kanda. 9 IV ASITÕENDID

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel hoiule kriminaaltoimiku juurde kaks DVD+R plaati (häirekeskuse kõne salvestis ja vormikaamera salvestis). Kohus leiab, et

§ 126

lg 3 p 1 alusel on põhjendatud asitõenditeks olevate kahe DVD+R plaadi jätmine toimikusse, et tagada kriminaaltoimiku terviklikkus. V ANDER JÕEÄÄRE KAITSJA TAOTLUS KRIMINAALASJA LÕPETAMISEKS

§ 2742

ALUSEL Jätta Ander Jõeääre kaitsja taotlus kriminaalasja lõpetamiseks

§ 2742alusel rahuldamata.

Ander Jõeääre kaitsja esitas kohtuvaidluste käigus kohtule taotluse, hindamaks, kas kriminaalasja mahtu arvestades on kriminaalasja menetlus mõistlik. Kriminaalasja alusel olev sündmus leidis aset 11.11.2022 ja süüdistuakt saadeti kohtusse alles 10.07.2024. Ander Jõeäär ei põhjustanud kriminaalasjas viivitusi. Kohus, leiab, et Ander Jõeääre kaitsja taotlus tuleb jätta rahuldamata.

§ 2742

lg 1 kohaselt kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul käesoleva seadustiku §-s 205 2 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada.

§ 2052

kohaselt kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on lahendis 3-4-1-12-08 asunud seisukohale, et kohtul on kohustus lahendada isiku taotlus menetlusaja ebamõistlikkuse tuvastamiseks igas menetlusstaadiumis. Mõistliku aja põhimõte tähendab sisuliselt seda, et isiku suhtes toimetatav kriminaalmenetlus saaks lõpule viidud teatud ajalises raamistikus; isikul on õigus sellele, et tema süülisuse või süütuse küsimus saaks lahendatud mittevajalike viivitusteta ning ümberpöördult – kui isikul on olemas vastavasisuline õigus, lasub asjakohastel riiklikel institutsioonidel kohustus lahendada isiku süüküsimus teatud mõistliku aja jooksul. Õigus menetlusele mõistliku aja jooksul tuleneb Põhiseaduse § 14 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lõikest

1. Kriminaalmenetluse lõpetamine seoses mõistliku menetlusaja möödumisega on üks võimalikke lahendusi reageerimaks menetluse ebamõistlikule kestusele, mis tuleb kõne alla siis, kui menetluse kestus on ilmselgelt ebaproportsionaalne võrreldes isiku karistamisega avalikes huvides. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega, mille tegemisel tuleb arvestada avalikku huvi võimaliku süüdlase karistamiseks ja isiku õigust mõistlikule menetlusajale tema süüasja läbivaatamisel. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt hakkab kriminaalasjades see periood, mida EIÕK art 6 lg 1 järgi menetlusaja mõistlikkust hinnates arvestada, kulgema niipea, kui isikule on esitatud (konventsiooni tähenduses) "süüdistus" (RKKKo nr 3-1-1-43-10). Seejuures on inimõiguste kohus kriminaalsüüdistust EIÕK art 6 lg 1 mõttes määratlenud kui pädeva 10 asutuse poolt isikule esitatud ametlikku teadet kahtlusest selle kohta, et isik on pannud toime kuriteo. Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel aluseks võetava perioodi alguspunktina on käsitatav näiteks isiku vahi alla võtmise kuupäev või aeg, mil isiku suhtes on alustatud kohtueelset menetlust ja - ehkki teda ei ole vahistatud - on ta ametlikult uurimisest teada saanud või see uurimine mõjutab teda, samuti võib menetlusaja kulgemise alguseks lugeda isiku esimest ülekuulamist politsei poolt (vrd Reinhardt ja Slimane-Kaļd v Prantsusmaa, p 93 ja Kangasluoma v. Soome, p 26). Samuti mõjutab kriminaalmenetlus oluliselt isiku olukorda ja tuleb seega lugeda alanuks ajast, mil ametivõimud rakendavad isiku suhtes eksisteeriva kuriteokahtluse kohta tõendite kogumiseks meetmeid, millega sekkutakse isiku teadmata tema eraellu. Kaitsja on õigesti märkinud, et sündmus toimus 11.11.2022, ja süüdistusakt jõudis kohtusse 10.07.2024, mõlemast sündmusest hakkab kulgema periood, mida menetlusaja mõistlikkuse juures tuleb arvestada. Kohus märgib, et arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis, so ekspertiisiakt nr 22E-LÕX015, on koostatud 01.12.2023, millega kontrolliti Ander Jõeääre alkoholijoovet mootorsõiduki juhtimise ajal, so 11.11.2022 kell 20:
2. Pärast joobe kontrollimist ekspertiisi vormis on prokuratuur esitanud Ander Jõeäärele süüdistusakti. Prokuröri põhjenduste kohaselt võttis ekspertiisi teostamine aega, kuna Eestis on üks ekspertiisiasutus, kuid põhjendamatuid viivitusi kriminaalasja kohtusse edastamiseks ei tehtud. Kohus leiab, et kohtueelne menetlus on toimunud 1 aasta ja 8 kuu vältel, mis on mõistlik ja põhjendatud. Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangul on süüdistataval kriminaalasjas õigus sellele, et tema asja menetletaks erilise hoolikusega. EIÕK art 6 lg 1 eesmärk kriminaalasjades on vältida seda, et süüdistatav peaks oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda jääma. (Vt Konashevskaya jt v. Venemaa, otsus
3. juunist 2010, p 43).

§ 2742

sõnastusest nähtub, et kriminaalmenetluse lõpetamine on mõistliku menetlusaja nõude rikkumise heastamisel n-ö viimane abinõu. Rikkumist saab heastada ka muul viisil. Muu heastamisvõimalusena näeb kriminaalmenetluse seadustik ette süüdistatava karistuse kergendamise võimaluse (

§ 306lg 1 p-s 61).

Eeltoodud põhjendustel asub kohus seisukohale, et käesolevas asjas ei ole rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ja kriminaalasi on tänaseks päevaks jõudnud otsuseni, mistõttu ei kuulu kriminaalmenetlus Ander Jõeääre süüdistuses lõpetamisele

§ 2742järgi.

VI OTSUSTUS SÜÜTEOMENETLUSES TEKITATUD KAHJU HÜVITAMISEKS Jätta Ander Jõeääre kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks SKHS § 5 lg 1 p 2 kohaselt rahuldamata. SKHS § 5 lg 1 kohaselt kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati: 1) vahistamisega; 2) kahtlustatavana kinnipidamisega; 3) elukohast lahkumise keeluga; 4) ametist kõrvaldamisega; 5) vara arestimise või äravõtmisega; 6) ebamõistliku menetlusajaga. SKHS § 5 lg 4 kohaselt süüdimõistva otsuse korral on süüdistataval või menetlusalusel isikul õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud meetmega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreldes talle mõistetud või määratud karistusega. Ka on isikul süüdimõistva otsuse korral õigus nõuda ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema karistust mõistliku 11 menetlusaja ületamisest hoolimata ei kergendata. Kaitsja taotles hüvitada Ander Jõeäärele kriminaalasjas nr 22259000694 menetluses kahtlustatavana kinnipidamise eest ajavahemikul 11.11.2022 kuni 12.11.2022 vabaduse võtmisega tekkinud mittevaraline kahju summas 130.60 eurot. SKHS § 11 kohaselt kuulub vabaduse võtmise korral hüvitamisele mittevaraline kahju, mille suurusel võetakse aluseks päevamäär, mis lähtub viimasest avaldatud keskmisest brutotöötasust jagatuna 30-ga. Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutopalk taotluse esitamise hetkel oli 1959 eurot. Kuivõrd isik oli kinni peetud 2 päeva, siis oleks mittevaralise kahju suuruseks 130.60 eurot (1959 eurot jagatud 30- päevaga on 65.30 eurot korda kaks). Kohus, hinnates kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasust leiab, et kuna kriminaalmenetluse alustamine on olnud õiguspärane, kahtlustatava Ander Jõeääre kinnipidamine 2 päeva on olnud seaduslik ja proportsionaalne, ning kuna kohus mõistis Ander Jõeääre süüdi KarS § 424 lg 1 järgi, siis ei ole põhjendatud välja mõista süüteomenetluses tekitatud kahju. Seetõttu jätab kohus Ander Jõeääre kaitsja taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks SKHS § 5 lg 1 p 2 kohaselt rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 09.06.2025 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Viru Maakohtu
2. märtsi 2025 otsus Ander Jõeäärele mõistetud karistuse osas ja karistada Ander Jõeäärt 6 kuu pikkuse vangistusega. Arvata kaks eelvangistuspäeva karistusaja hulka ning määrata ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuu 28 päeva pikkune vangistus. Jätta see karistus täitmisele pööramata, kui Ander Jõeäär ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja: - elab xxxx; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - hangib kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - hangib kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - hangib kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; - ei tarvita alkoholi; - osaleb kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis, mis vähendab ohtu, et Ander Jõeäär hakkab alkoholi tarvitanuna sõidukit juhtima.
3. Jätta apellatsioon rahuldamata.
4. Arvata menetluskulu hulka 200 eurot seoses Indrek Repnau poolt Ander Jõeäärele õigusabi ostuamisega apellatsioonimenetluses. Mõista see summa riigilt välja Ander Jõeääre kasuks. 12 Riigikohtu 11.08.2025 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Ander Jõeääre kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennoki kassatsioon menetlusse võtmata. 26.03.2025 kohtuotsus 1-24-3947 jõustus osaliselt 11.08.2025 Riigikohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 13